Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

12.04.2021 edastas kohus võlgniku kohta järelepärimised krediidiasutustele, Maksu- ja Tolliametile, Eesti Töötukassale, Sotsiaalkindlustusametile ja Pensionikeskusele. Krediidiasutuste poolt edastatud vastustest nähtuvalt omab võlgnik arvelduskontot Coop Pank AS-is (tehingud puuduvad), AS-is SEB Pank (konto jääk 0 eurot) ja Swedbank AS-is (konto jääk 0,96 eurot). Maksuja Tolliameti andmetel ei ole võlgnik esitanud tuludeklaratsioone 2017. ja 2018. aasta kohta. M Ile on perioodil 01.04.2016 kuni 31.12.2018 deklareeritud väljamakseid järgmiselt: 1) 2016. aastal Eesti Haigekassa, xxxx OÜ ja xxxx; 2) 2017. aastal xxxx; 3) 2018. aastal xxxx ja AS xxxx. Eesti Töötukassa teavitas kohut, et M I on töötuna arvele võetud alates 23.09.2020 ja on töötuna arvel kuni käesoleva ajani. M Ile makstakse töötutoetust vahemikus 30.09.2020–26.06.2021. Töötutoetuse päevamäär 2020. aastal oli 6,10 eurot ja 2021. aastal 9,42 eurot. Tööturuteenustel osalemise päevade eest on makstud võlgnikule stipendiumi ning sõidu- ja majutustoetust. Sotsiaalkindlustusameti vastuse kohaselt ei ole M Ile määratud ega makstud alates 21.04.2016 kuni käesoleva ajani sotsiaaltoetusi ja pensioni. Pensionikeskuse andmetel ei ole võlgnik esitanud taotlust II pensionisambast raha väljavõtmiseks. 26.04.2021 kirjaga andis kohus võlausaldajatele tähtaja seisukoha esitamiseks võlgniku kohustustest vabastamise osas. Võlausaldaja Tallinna linn Tallinna Linnakantselei kaudu edastas 07.05.2021 seisukoha, milles avaldas, et võlausaldaja hinnangul ei ole alust vabastada M It pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Võlgnik on võlausaldajale tasunud 4,98 eurot ning võla jääk on seega 50,19 eurot. Võlausaldaja Maksu- ja Tolliamet (eelnevalt Riigi Tugiteenuste Keskus) esitas 11.05.2021 seisukoha, milles teavitas kohut, et Maksu- ja Tolliametil ei ole vastuväiteid M I kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise osas ning võlausaldaja jätab võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada. Riigi Tugiteenuste Keskuse nõude katteks on laekunud kohustustest vabastamise menetluse ajal 194,11 eurot ning nõude jääk on seega 2691,29 eurot. 11.05.2021 teavitas võlausaldaja Maksu- ja Tolliamet kohut, et 11.05.2021 seisuga on Maksu- ja Tolliameti nõue summas 98,90 eurot võlgniku poolt tasutud. Aktsiaselts Intrum Estonia (eelnevalt Danske Bank A/S Eesti filiaal) edastas kohtule seisukoha 14.05.2021, paludes kohtul jätta võlgnik kohustustest vabastamata, kuivõrd võlgnik on kohustustest vabastamise menetluses teinud võlausaldajale väljamakseid kokku summas 3694,90 eurot. Võlgnik on rahuldanud võlausaldaja nõudest 6,50%. Lisaks oli võlausaldaja seisukohal, et võlgnik varjab oma tegelikku sissetulekut. Võlausaldaja tõi välja, et võlgniku pangakonto väljavõtetelt nähtub, et võlgnik on teinud erinevas suuruses sularaha sissemakseid. Võlausaldajad Swedbank Liising AS ja Swedbank AS esitasid 20.05.2021 kohtule ühise seisukoha, milles palusid pikendada M I kohustustest vabastamise menetlust kuni seitsme aastani. Võlausaldajad märkisid, et võlgnik on menetluse kestel töötanud ning suutnud võlausaldajate nõudeid vähesel määral rahuldada. Kohtutäitur Kaire Põlts ei ole omapoolset seisukohta võlgniku kohustustest vabastamise osas esitanud. 28.06.2021 ärakuulamisel avaldas võlgnik, et ta osaleb Töötukassa korraldatavatel arvutikursustel. Võlgnik ja tema 4 last elavad võlgniku ema juures. Võlgnik möönis, et tema olukord on väga keeruline ning tema ema aitab teda. Võlgnik avaldas ärakuulamisel, et temale jäid endise abikaasa võlad. Samuti on laste ülalpidamine võlgniku õlul. Võlgnik jäi ilma oma korterist. Võlgnik palus kohtult võimalust alustada uue eluga. Võlgnik kasvatab üksi 4 last. Laste elatis on käesolevalt pere sissetulekuks. Võlgnik täpsustas ärakuulamisel, et Swedbank AS-le ja Swedbank Liising AS-le maksis võlgnik viimati eelmisel aastal. Täpset summat, mis on tasutud, võlgnik öelda ei osanud, aga avaldas, et summa võis olla ligikaudu 50 eurot. Võlgniku kontole tehtud sularaha sissemaksete kohta

märkis võlgnik, et need on sõbrannade poolt makstud rahad, mille nad on andnud võlgnikule laste kasvatamiseks. Võlgnik lisas, et on teostanud võlausaldajatele makseid võimaluste piires ning taotles kohtult võlgadest vabastamist. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohustustest vabastamise menetlus on algatatud 21.04.2016, so rohkem kui viis aastat tagasi. Vastavalt PankrS § 175 lg 2 „kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.“ Võlgnik ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos. Kohus kontrollib, kas võlgnik on rikkunud menetluse kestel oma kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 173 sätestab võlgniku kohustused menetluse kestel. Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (lg 1). Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (lg 3). Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (lg 4). Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (lg 5). Võlausaldajad Aktsiaselts Intrum Estonia ja Tallinna linn Tallinna Linnakantselei kaudu on seisukohal, et võlgnik tuleb jätta täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Võlausaldajad Swedbank Liising AS ja Swedbank AS on seisukohal, et võlgniku suhtes tuleks pikendada kohustustest vabastamise menetluse tähtaega 7 aastani. Maksu- ja Tolliamet on teatanud kohtule, et võlgnik on võlausaldajale võlgnevuse tasunud. Maksu- ja Tolliamet (eelnevalt Riigi Tugiteenuste Keskus) on avaldanud, et võlausaldajal ei ole vastuväiteid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise osas ning võlausaldaja jätab võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada. Kohtutäitur Kaire Põlts ei ole omapoolset seisukohta võlgniku kohustustest vabastamise osas esitanud. Kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistliku endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses. Võlgnik on esitanud kohtule andmed, millest nähtuvalt viibis võlgnik alates 26.07.2016 vanglas. Alates 20.03.2019 töötas võlgnik AS-is xxxx sorteerijana ning võlgniku töötasu oli 630 eurot kuus. Võlgniku poolt 03.01.2020 esitatud aruandest nähtuvalt töötab võlgnik AS-is xxxx kaubanduse kontrolli juhina ning tema sissetulek on 800 eurot kuus. Võlgnik maksab üüri korteri eest summas 450 eurot kuus. Igasugune vara võlgnikul puudub. Igakuised püsikulud on võlgnikul summas 647 eurot ja need tasub võlgnik. Võlgniku abikaasal E I puudub elamisluba ning üksnes võlgnik käib tööl. Alates 23.09.2020 on võlgnik Töötukassas töötuna arvel. Võlgnik on teinud võlausaldajatele kogu kohustustest vabastamise menetluse jooksul järgmised väljamaksed: Maksuja Tolliametile summas 194,11 eurot, Aktsiaseltsile Intrum Estonia summas 3694,90 eurot, Maksuja Tolliametile summas 98,90 eurot (nõue tasutud täies ulatuses), Tallinna linnale Tallinna Linnakantselei kaudu summas 4,98 eurot, kohtutäitur Kaire Põltsile summas 19,11 eurot, Swedbank AS-le summas 41,06 eurot ja Swedbank Liising AS-le summas 39,60 eurot. Võlgniku viimasest, so 31.03.2021 esitatud aruandest nähtuvalt töötas võlgnik AS-is xxxx vahemikus 02.01.202018.09.2020. Võlgnik on Töötukassas arvel alates 23.09.2020. Töötukassast saab võlgnik igakuiselt

122 eurot. Võlgniku igakuised püsikulud on summas 475,65 eurot, mille tasub võlgnik ise. Peres kasvab 4 last, kellest 3 on alaealised. Seaduse kohaselt (PankrS § 173 lg 5) ei pidanud võlgnik kohustusi täitma toetuste arvelt, kuivõrd neile ei saa pöörata sissenõuet. 28.06.2021 ärakuulamisel avaldas võlgnik, et ta osaleb Töötukassa korraldatavatel arvutikursustel. Võlgnik ja tema 4 last elavad võlgniku ema juures. Võlgnik möönis, et tema olukord on väga keeruline ning tema ema aitab teda. Võlgnik avaldas ärakuulamisel, et temale jäid endise abikaasa võlad. Samuti on laste ülalpidamine võlgniku õlul. Võlgnik jäi ilma korterist ja elab ema juures. Võlgnik palus kohtult võimalust alustada uue eluga. Võlgnik kasvatab üksi 4 last. Laste elatis on käesolevalt pere sissetulekuks. Võlgniku kontole tehtud sularaha sissemaksete kohta märkis võlgnik, et need on sõbrannade poolt makstud raha, mille nad on andnud võlgnikule laste kasvatamiseks. Võlgnik lisas, et on teostanud võlausaldajatele makseid võimaluste piires ning taotleb kohtult võlgadest vabastamist. Võlgniku poolt esitatud andmete kohaselt on võlgniku püsikulud igakuiselt summas 475,65 eurot, millest 247,87 eurot on üürikulu, 104,62 eurot toidukulu, 15,04 eurot kulu telefonile, 26 eurot transpordikulu, 50 eurot lastetoetus ja 32,12 eurot kulu kingitustele. Võlgnik on teostanud kõigile 7-le võlausaldajale väljamakseid, so Maksu- ja Tolliametile summas 194,11 eurot, Intrum Estonia AS-le summas 3694,90 eurot, Maksu- ja Tolliametile summas 98,90 eurot (nõue tasutud täies ulatuses), Tallinna linnale Tallinna Linnakantselei kaudu summas 4,98 eurot, kohtutäitur Kaire Põltsile summas 19,11 eurot, Swedbank AS-le summas 41,06 eurot, Swedbank Liising AS-le summas 39,60 eurot. Siinkohal tuleb arvestada, et võlgniku ülalpidamisel on 4 last, kellest 3 on alaealised. Kohtul ei ole põhjust kahelda võlgniku igakuiste püsikulude suuruses. Kohtu hinnangul on eluliselt usutav, et võlgniku üüri- ja kommunaalkulude maksumus igakuiselt on ca 247,87 eurot ning toidukulu ca 104,62 eurot. Võlgnikuga elavad koos 4 last, mistõttu on ebatõenäoline, et võlgniku kulud toidule saaksid olla väiksemas määras kui 104,62 eurot. Arvestades eeltoodut, st asjaolu, et võlgnik on käesolevalt töötu, võlgniku ülalpidamisel on 4 last ja võlgniku igakuiseid püsikulusid, on ilmne, et võlgniku sissetulekust ei piisa võlausaldajatele suuremas mahus maksete teostamiseks. Võlgnik on menetluse kestel teinud igale võlausaldajale väljamakseid võimaluste piires, kuid kohtule teadaolevaid andmeid arvestades ei ole tegu süülise rikkumisega ning võlgniku tegevus ei ole suunatud tahtlikule võlausaldajate kahjustamisele. Kohus viitab Riigikohtu seisukohale, et võlgadest vabastamise menetlus näeb kohustustest vabastamise võimaluse ette neile, kelle majanduslik olukord on eriti raske, ja peaks lõpptulemusena võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks (RKTo lahend tsiviilasjas 3-2-1-60-13, p 10). Riigikohus on leidnud ka, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab (RKTKo 30.10.2019 lahend tsiviilasjas 2-11-24696). Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole käesolevas menetluses oma sissetulekuid varjanud ega neid vähendanud. Kohtul puudub alus kahelda selles, et võlgnik on esitanud tõeseid andmeid enda kohta. Kohus leiab, et võlgnik on teinud võlausaldajatele väljamakseid vastavalt enda võimalustele. Võlgniku poolt esitatud andmetest nähtuvalt elab võlgnik koos oma ema ja 4 lapsega ning võlgnikul puudub sissetulek töötasu näol. Kohus leiab, et hoolimata võlgniku keerulisest majanduslikust olukorrast, on võlgnik teinud kõik endast oleneva võlgnevuste likvideerimiseks ning pingutanud selle nimel, et võlgnevused saaksid maksimaalsel määral tasutud. Kohtu hinnangul on võlgnik kogu kohustustest vabastamise menetluse kestel teinud pingutusi ning tasunud igale võlausaldajale võlgnevusi võimaluste piires. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas 2-09-3606 31.01.2017 tehtud määruses asunud seisukohale, et ainuüksi asjaolu, et võlausaldaja hinnangul on võlgnik menetluse jooksul oma võlgnevust vähendanud ebapiisavalt, ei viita võlgniku süülisele käitumisele ega anna alust jätta teda kohustustest vabastamata, kui ta ei ole pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi rikkunud. Kohus ei ole käesolevas menetluses tuvastanud võlgniku käitumises võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevust.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnik ei ole menetluse ajal kohustusi rikkunud sellisel määral, et see tooks kaasa kohustustest vabastamata jätmise. Kooskõlas PankrS § 175 lg 8 „kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.“ PankrS § 176 lg 1 järgi „kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud.“ Pankrotivõlausaldaja on isik, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist (PankrS § 8 lg 3). PankrS § 176 lg 2 sätestab, et kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Vastavalt PankrS § 177 lg 1 ja 2 „kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist.“ PankrS § 175 lg 6 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Lõige 7 sätestab, et kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus märkida menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Käesoleva menetluse menetluskulud jäävad M I kanda. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.