Tõsta OÜ hagi Solar Light OÜ vastu põhivõla 3516 euro, sissenõudmiskulu 40 euro, viivise 337,18 euro ja alates 02.03.2021 viivise saamiseks määras 0,07% päevas 4791,52 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistung Istungil osalenud isikud
Hageja: Tõsta OÜ (14499240, Lääne-Viru maakond, Kadrina vald, Mõndavere küla, Köömnemäe 45222), lepinguline esindaja: vandeadvokaat Grete Lind (e-post: [email protected]) Kostja: Solar Light OÜ (12489578, Harju maakond, Tallinn, Laki tn 30, 12915, e-post: [email protected]; xxx) 14.06.2021 hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Grete Lind, kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Aavo Aadli ja kostja seaduslik esindaja H H
RESOLUTSIOON:
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista Solar Light OÜ-lt Tõsta OÜ kasuks põhivõlgnevus 2 638,49 eurot, sissenõudmiskulu 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 253,03 eurot ja alates 02.03.2021 viivis põhivõlgnevuselt (2638,49 eurolt) määras 0,07% päevas kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni.
3.Jätta menetluskulud 69% ulatuses Solar Light OÜ kanda ja 31% ulatuses Tõsta OÜ kanda.
Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese
astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.Tõsta OÜ (hageja) ja Solar Light OÜ (kostja) sõlmisid 31.07.2020 omavaheliste suhete reguleerimiseks ja koostöö lihtsustamiseks kõrgustes töötamiseks vajalike vallasasjade üürimiseks üürilepingu. Kostja üüris hagejalt erinevaid seadmeid ning seadmete transportteenuseid.
2.Kostja üüris hagejalt 22.09.2020-28.09.2020 teleskooplaaduri seerianumbriga XXX ja 25.09.2020-28.09.2020 teleskooplaaduri seerianumbriga XXX ning tellis tõstukite transpordi objektile Xxx külla.
Manitou Manitou
MT1840 MT1840
3.Hageja sai teada, et mõlemad tõstukid said kostja valduses ja kasutuses olles kahjustada, mistõttu sõitis hageja esindaja ja mehaanik objektile eesmärgiga tõstukit parandada, kuid tulutult.
4.Laadurid viidi remonti INTRAC Eesti AS-i, mille käigus laaduril nr XXX defekteeriti viga, sest mootor ei käivitunud, valmistati imivoolik paagi jaoks, lasti paagist kütus välja, remonditi kütusevoolik ja vahetati kütusefilter ja kütuse eelfilter. Laadur nr XXX transporditi ning sellelt võeti maha vigastatud kate ja kardaan, paigaldati uus kardaan, sirgendati ja paigaldati tagasi kate, kõrvaldati jahutusvedeliku leke ning lisati jahutusvedelik.
5.Hageja väljastas kostjale 30.09.2020 arve nr TOS8101 summas 3516 eurot, mis hõlmas laadurite üürimist, laadurite transporti, pesemist ja parandamist sh kardaani, kütusevoolikut ja töökulu. Lepingu punkti 6.4 kohaselt on maksetähtajaks kuni 15 päeva. Hageja väljastas arve vastavalt lepingule. Kostja kohustus arve tasuma hiljemalt 15.10.2020.
6.Hageja nõuab arves kostjalt laaduri parandusega seotud kulusid summas 1820 eurot vastavalt VÕS § 128 lg 2, 3, § 132 lg 3, § 334 lg 2 ja lepingu punktidele 3.9. ning 8. Kostja valduses said mõlemad laadurid kahjustada. Kahjustused ei olnud tingitud laadurite normaalsest kulumisest ja tavapärasest kasutamisest. Alates laadurite valduse saamisest kandis kostja laadurite kahjustamise eest täielikku vastutust (v.a tavapärane kulumine). Laadurite kahjustuste ulatuse väljaselgitamisega ja parandusega seotud hageja kulud olid 2184 eurot (koos käibemaksuga). Üürilepingu järgi kohustub kostja selle hagejale hüvitama.
7.Hageja nõuab kostjalt ka VÕS § 1131lg 1 võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot.
8.Samuti nõuab hageja kostjalt VÕS § 113 lg 1 alusel ja lepingu punktis 6.9 sätestatud määras viivist 0,07% päevas. Perioodi 16.10.2020-01.03.2020 (137 päeva) eest 337,18 eurot (0,07% x 3516 eurot x 137 päeva). Lisaks nõuab hageja kooskõlas TsMS § 367 edasiulatuvat viivist alates 02.03.2021. Kostja vastuväited
9.Kostja hagi õigeks ei võta ning leiab, et hageja nõue on põhjendatud vaid osaliselt.
10.Kostja nõustub hagejaga, et üüris 22.09.2020 teleskooplaaduri Manitou MT1840 seerianumbriga XXX koos transpordiga objektile Xxx külla. Masin lakkas tehnilise rikke tõttu töötamast 25.09.2020. Kostja teatas hagejat rikkest ning palus juhuks, kui masinat korda ei saada, saata asendus. Hageja esindaja käis objektil ning teatas, et tegemist on elektririkkega. Masinat korda ei saadud. Samal päeval saadeti kostjale asenduseks teine teleskooplaadur Manitou MT1840 (seerianumber XXX).
11.Kostja ei saanud esialgu saadud laadurit sihtotstarbel kasutada alates 26.09.2020, kuid hageja nõuab selle masina kasutamise eest üüri alates 22.09.2020 kuni 28.09.2020 (k.a) kokku 7 päeva eest summas 700 eurot (+km). Hageja sai masinat kasutada vaid kolm päeva (22.09-24.09.2020). Seega ei saa üüritasu laaduri eest olla suurem kui 300 eurot (+km). Eeltoodust lähtudes on üüritasu kahe masina kasutamise eest põhjendatud kokku summas 500 eurot (+km).
12.Kostjale on arusaamatu arves sisalduv laadurite transpordi tasu. Kui 22.09.2020 üüritud laaduri transpordi eest nõuab hageja 50 eurot (+km), siis 25.09.2020 üüritud laaduri transpordi eest kaks korda 80 eurot (+km). Tegemist on samasuguste laaduritega ja sama teenuse eest erineva tasu nõudmine ei ole põhjendatud. Samuti ei ole arusaadav, miks nõuab hageja teise laaduri transpordi eest kaks korda 80 eurot. Põhjendatud tasu on 50 eurot kummagi laaduri transpordi eest, kokku 100 eurot (+km).
13.Kostja leiab, et hageja ei ole selgitanud ja tõendanud, et talle on tekkinud varaline kahju 1820 eurot. ENTRAC Eesti AS-i kolme arve kogusumma koos käibemaksuga on 1855,79 eurot (käibemaksuta 1546,49 eurot). Lisaks ei saa kahju hüvitamise nõudele lisada käibemaksu.
14.Kostjale jääb arusaamatuks ka laaduri XXX remondiga seonduv. Sama kuupäevaga on esitatud kaks eraldi arvet ja mõlemal arvel on eraldi näidatud sõidukulud. Arvel 000609370 on 120 km tasuks 108 eurot (+km) ning arvel 000609372 on 100 km tasu 90 eurot (+km). Sama masin ei saa olla samaaegselt kahes erinevas kohas ja kostja hinnangul on vähemalt üks nendest arvetest ebaõige ning remonditud on kahte erinevat masinat, millest ükski ei olnud üürilepingu alusel kostja kasutuses.
15.Hageja on rikkunud üürilepingu nr T814 punkti 3.8 ja ei ole kostjale vara kahjustamisega seonduvat akti esitanud ega ka tekkinud kahjust kostjat teavitanud või kontrolli teostamise juurde kutsunud. Seetõttu ei ole selge, kas ja millised kahjustused on tekkinud kostja süül. ENTRAC Eesti AS on remontinud masinaid 19.10.2020 s.o 22 päeva peale üürilepingu lõppemist ja masinate hagejale tagastamist. Seega pole välistatud, et remondivajadus on osaliselt või täielikult tekkinud pärast üürilepingu lõppemist. Kostja hinnangul on hageja kaotanud õiguse kahju hüvitamise nõudmiseks. Kohtuotsuse põhjendused
16.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
17.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et: * Tõsta OÜ (hageja) ja Solar Light OÜ (kostja) sõlmisid 31.07.2020 üürilepingu nr T814 (t.lk 611); * välja andmise/vastuvõtmise aktiga nr TTRA4391 sai kostja 22.09.2020 hagejalt enda kasutusse seadme Manitou MT1840 seerianumbriga XXX (t.lk 12) ja 25.09.2020 seadme Manitou MT1840 seerianumbriga XXX (t.lk 13);
* hageja esitas kostjale 30.09.3030 arve nr TOS8101 summas 3516 eurot sh käibemaks 586 eurot (t.lk 16).
18.Pooled vaidlevad selle üle, kas: * kostja üüris hagejalt seadme Manitou MT1840 XXX perioodiks 22.09.2020-28.09.2020 või tähtajatult; * kostja kasutuses olevatel hageja seadmetel tekkis tehniline rike või said laadurid kahjustada kostja tegevusest; * hagejal on kostjalt õigus nõuda laaduri Manitou MT1840 XXX transpordi tasu kaks korda 80 eurot või ühe korra 50 eurot; * hagejal on tekkinud kahju 1820 eurot; * hageja on esitanud kostjale vastavalt üürilepingu punktile 3.8 kahjustamisega seonduva akti, kahjust kostjat teavitanud ja kutsunud ta kontrolli teostamise juurde; * kas hageja võib kahju hüvitamise nõudele lisada käibemaksu.
19.Seadme Manitou MT1840 XXX lepingust ja rikkest/kahjustumisest
19.2.Kostja leiab, et kuivõrd seade lakkas tehnilise rikke tõttu töötamast 25.09.2020, siis sai ta laadurit kasutada kolm päeva ja üüritasu ei saa selle eest olla suurem kui 300 eurot. Kostja asus 14.06.2020 istungil seisukohale, et masin oli terve (t.lk 92 kl 00:20.08).
19.3.Poolte vahel puudub vaidluse selles, et kostja üüris teleskooplaaduri Manitou MT1840 seerianumbriga XXX 22.09.2020.
19.4.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 309 lg 1 kohaselt lõpeb tähtajaline üürileping tähtaja möödumisega, kui lepingut ei ole varem erakorraliselt üles öeldud. Tähtajatu üürilepingu võivad nii üürnik kui üürileandja käesolevas peatükis sätestatut järgides üles öelda. Poolte poolt allkirjastatud aktil nr TTRA4391 ei ole märget seadme üürilepingu perioodi kohta. Seega võib järeldada, et tegemist ei olnud tähtaegse üürilepinguga ja kuivõrd pooled ei näinud üürilepingus ette teistsugust tähtajatu üürilepingu lõpetamise korda, siis poolte käitumisest saab järeldada, et nad lõpetasid iga seadme üürilepingu kokkuleppel (VÕS § 186 p 4).
19.5.K T seletuskirjast (t.lk 59) nähtuvalt ei läinud seade 25.09.2020 käima, kostjal oli vaja nädalavahetusel töötada ja seetõttu tõi hageja objektile teise seadme. 28.09.2020 avastas K. T katkise kardaani ja kutsus mehhaaniku. K S seletuskirja (t.lk 35) järgi oli tõstukil seerianumbriga xxx probleem käivitamisega, objektil vahetati süütelukk, kütuse filtrid ja puhuti läbi kütusevoolikud moortoriruumis. Hiljem leiti, et paagist tulev imivoolik oli füüsiliselt vigastatud. Imivoolik oli mattunud paksu mudakihi alla ja ei olnud esmapilgul tuvastatav. Imivooliku vahetuseks kütusepaak tühjendati, puhastati ning viidi läbi vajalikud remonttööd. Tõstukil seerianumbriga xxx kukkus kardaan esisilla küljest. Kardaaniristi flats oli füüsiliselt vigastatud ja seda kohapeal parandada ei olnud võimalik. Vigastatud kardaan demonteeriti, et vältida edasist kahju tekkimist ja masin pukseeriti masinaga töökotta. Töökojas paigaldati uus kardaan ja õgvendati vigastatud põhjakaitse.
19.6.Kohus loeb K. S seletuskirjaga (t.lk 35), kostja vastuses toodud selgitusega (t.lk 20 p 4), väljatrükiga Viberi vestlusest (30-31), K. Ti seletuskirjaga (t.lk 59), sõiduki liikumise ja töötamise aja väljatrükkidega (t.lk 44-52) ning asjaoluga, et hageja üüris kostjale teise teleskooplaaduri Manitou MT1840 XXX 25.09.2020 tõendatuks asjaolu, et teleskooplaadur Manitou MT1840 seerianumbriga XXX lakkas töötamast 25.09.2020 kell 15:11 (t.lk 49). Poolte vahel uue üürilepingu sõlmimine 25.09.2020 kinnitab asjaolu, et hageja nõustus aktiga nr
TTRA4391 üleantud seadme üürilepingu lõppemisega ja sõlmis uue üürilepingu ning andis aktiga nr TTRA4432 üle uue seadme Manitou MT1840 XXX s.t sõlmis uue lepingu. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et seade Manitou MT1840 seerianumbriga XXX töötas kuni 28.09.2020. K. Ti seletuskirjast ei nähtu, et 25.09.2020 oleks seade saanud töökorda. Samuti ei näita kohtu hinnangul GPS aruanne (t.lk 76-82), et vaidlusalune seade oleks objektil töötanud. Seadmete Manitou MT1840 seerianumbriga XXX väljatrükkidest küll nähtub, et seade töötas ja liikus (t.lk 44-52), kuid GPS aruanne (t.lk 76-82) kinnitab kostja poolt väidetut, et 25.09.2020 masin ei liikunud ja 26.09.2020 ei tõstnud seade päikesepaneele, vaid liikus platsi keskelt äärde.
19.7.Kostja on küll kinnitanud, et hageja viis seadme MT1840 seerianumbriga XXX objektilt ära 28.09.2020, kuid kohtu hinnangul ei oma nimetatud asjaolu käesoleval juhul tähtsust, kuna eelnevalt luges kohus tõendatuks, et pooled lugesid üürilepingu uue seadme üürimise ja üleandmisega lõpetatuks.
19.8.Vastavalt VÕS § 271 kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Hageja nõuab kostjalt kahe seadme 9 päeva rendi eest 900 eurot + km. Kostja leiab, et peab tasuma 7 päeva eest. Kohus tuvastas eespool, et seade Manitou MT1840 seerianumbriga XXX töötas 22.09.2020 kuni 25.09.2020 kell 15:11 s.o kokku 3,5 päeva ja seade Manitou MT1840 seerianumbriga XXX perioodil 25.09-28.09.2020 s.t kokku 3,5 päeva on hagejal õigus nõuda renti 7 päeva eest. Pooled ei ole väitnud, et kaks seadet töötasid üheaegselt. Samuti ei ole pooled kokku leppinud, et kostja kohustub seadme eest tasuma üüri perioodi eest, mil ei saa seda kasutada. Seetõttu tuleb kostjal hagejale tasuda renti kokku 7 päeva eest kokku 700 eurot + km s.o 840 eurot.
20.Kahjust
20.1.Hageja nõuab kostjalt laadurite parandusega seotud kulude hüvitamist 1820 eurot + km (kokku 2184 eurot).
20.2.Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud, et talle on tekkinud varaline kahju 1820 eurot. ENTRAC Eesti AS-i kolme arve kogusumma koos käibemaksuga on 1855,79 eurot (käibemaksuta 1546,49 eurot).
20.3.Vastavalt VÕS § 334 lõikele 1 peab üürnik üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kui üüritud asja üürnikule üleandmisel koostati asja üleandmisakt, eeldatakse, et asi anti üle üleandmisaktis toodud seisundis.
20.4.Riigikohus on selgitanud lahendis 3-2-1-179-15, et kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel võib nõuda, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused (ka 3-2-15-12, p 27 ja 2-1-173-12, p 15): *kostja on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); *kostja vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1); *hagejale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); *kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); *kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); *rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Lepingu punkti 8.1 (t.lk 9) järgi kannab üürnik täielikku ja tingimusteta vastutust vara kadumise, kahjustumise ja hävinemise eest, sh varal tekkivate kõikide puuduste ja rikete eest alates vara üürnikule üleandmisest kuni vara üürileandjale tagastamiseni üüripunkti, välja arvatud puudused ja rikked, mis on tingitud vara normaalsest ja tavapärasest kulumisest ning mida üürileandja sellisena aktsepteerib. Vastavalt punkti 3.7. (t.lk 7) esimesele lausele peab vara tagastamisel olema kompleksne, puhas, hooldatud, nõuetekohaselt ja/või vastavalt juhendile pakendatud ja samas tehnilises seisus, milles üürnik vara sai, arvestades
normaalset kulumist. Tulenevalt kolmandast lausest, kui vara ei vasta tagastamisel kehtestatud nõuetele, on üürnik kohustatud kompenseerima üürileandjale kõik sellest tulenevad kulud ja kahjud, samuti kompenseerima vara puhastamise jms täiendavatest töödest tingitud kulud vastavalt üürileandja kehtivale hinnakirjale.
20.4.Lepingu punkti 2.1.4 (t.lk 6 pöördel) kohaselt kinnitab ja avaldab lepingu sõlmimisega üürnik, et on teadlik vara tehnilistest omadustest ja seisukorrast, vara on töökorras, rahuldab täielikult üürniku vajadusi ning üürnikul ei ole vara osas mistahes pretensioone, v.a juhul, kui aktist tuleneb teisiti. Lepingu punkti 3.4 järgi kinnitab üürniku allkiri aktis fikseeritud vara üleandmist üürnikule ning üldtingimuste punktis 2.1 antud kinnituste, tehtud avalduste ja esitatud asjaolude õigsust. Kohus loeb seadmete välja andmise/vastuvõtmise aktidega (t.lk 13-14, kinnitus peale teenuse hinda) tõendatuks asjaolu, et kostja sai enda kasutusse tehniliselt töökorras seadmed. Kostja selgitusega (t.lk 20 p 4), K. Ti ja K. S seletuskirjadega (t.lk 35, 59) ning väljatrükiga viberi vestlusest (t.lk 30-31) loeb kohus tõendatuks asjaolu, et seadmed said kahjustada kostja tegevusest.
20.5.Kohus on eespool tuvastanud, et kostja on lepingut rikkunud (kahjustanud kasutusse saadud seadmeid) ja kostja vastutab lepingu rikkumise eest (hageja andis kostjale üle töökorras seadme ja kostja ei ole tõendanud, et seadmele ei tekkinud tema tegevusega kahju). Tekkinud kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga s.t kostja pidi hoiduma hageja vara kasutades selle kahjustamisest. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hagejal on kostja tegevusest tekkinud kahju. Kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale ettenähtav s.t kostja pidi ette nägema, et kui kahjustab talle kasutamiseks antud hageja seadmeid, siis tekib kahju, mis tuleb tal hüvitada (lepingu punkt 8.1). Rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos s.t kui kostja ei oleks kasutamiseks antud seadmeid rikkunud, siis ei oleks hagejal kahju tekkinud.
20.6.Kohus leiab, et hagejale on tekkinud kahju 1546,49 eurot. Remonttöid teostanud INTRAC Eesti AS-i arvete (t.lk 14-15a) järgi on hageja seadmetele teostatud remonti 1546,49 euro (+ käibemaks) ulatuses. Asjaolu, et arvetel märgitud tööd teostati kinnitavad nii K. Ti kui ka K. S seletuskirjad (t.lk 35, 39), mille kohaselt teostati hageja ja INTRAC Eesti arvetel märgitud tööd. Kohtu hinnangul võis tõenditest nähtud vigastuste parandamiseks kuluda ja on põhjendatud 1546,49 eurot. Kostja ei ole tõendanud, et nimetatud parandustöid seadmetele ei tehtud või sellist summat seadmete remondile ei saanud kuluda. Asjaolu, et INTRAC Eesti esitas seadme Manitou MT 1840 seerianumbriga XXX kaks arvet (t.lk 15-15a) ei tähenda, et nimetatud remonttöid ei oleks tehtud. Arvetel märgitu ei kattu.
20.7.Lisaks on hageja kandnud kulusid 328,21 eurot seonduvalt tööjõu (hageja mehhaanikul 50 eurot/h) ja sõidukuludega (kütusekuludega seonduvalt) ning hageja esindaja pidi kahel korral sõitma kostja objektile Xxx külla. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud 328,21 euro tööjõu ja sõidukulu nõue. Poolte vahel puudub vaidlus ja K. Ti kui ka K. S seletuskirjadest nähtub, et objektil Xxx külas seadmeid korda ei saanud. Kohtu hinnangul ei nähtu lepingust, et kostja peaks hüvitama remonttööde vajaduse fikseerimise. Samuti ei nähtu lepingust, et kostja peaks hüvitama tööjõu kulu olukorras, kui tööjõu kasutamine ei vii tulemuseni (s.t remonttööd ei õnnestu.
20.8.Osundatust tulenevalt tuleb kostjal hüvitada hagejale kahju 1546,49 eurot.
21.Kahjust teavitamisest
21.1.Hageja leiab, et kostja teavitas hagejat ise kahjust. Kahju suurust on hageja kostjale selgitanud.
21.2.Kostja leiab, et hageja on rikkunud lepingu punkti 3.8 ja ei ole talle esitanud seadme kahjustamisega seonduvat akti ega ka tekkinud kahjust kostjat teavitanud või kontrolli teostamise juurde kutsunud.
21.3.Vastavalt lepingu punktile 3.8 (t.lk 7) toimub vara tagastamisel vara arvestus, kontrollimine ja vastuvõtmine üürileandja üüripunktis, mitte objektil. Vara tagastamisel tehakse vastavasisuline kirjalik märge lepingul või vormistatakse eraldi vara tagastamise akt, mille pooled allkirjastavad. Eelnev ei tähenda ega tõenda, et vara oleks tagastatud kooskõlas lepingu tingimustega ja puudusteta. Üürileandja kontrollib vara komplektsust ja korrasolekut kolme tööpäeva jooksul alates vara tagastamisest üüripunkti. Üürileandja on kohustatud lubama üürnikul viibida vara kontrollimise juures. Kui vara hulk, kvaliteet või tehniline seisukord ei vasta tagastamisel lepingu tingimustele, väljastav üürileandja üürnikule vastavasisulise akti.
21.4.Kohus leiab, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja andis hagejale üüritud seadmed üle kostja objektil. Kostja 09.06.2021 menetlusdokumendis antud selgituse (t.lk 75 pöördel) ja 14.06.2021 istungil (t.lk 91 kl 00:04:25, 00:05:04) antud kinnituse kohaselt viidi laadur nr XXX objektilt ära 28.09.2020 kell 16:00. Pooltel puudub vaidlus selles, et laadur nr XXX viidi kostja objektilt ära 28.09.2020. Kostja selgitas 14.06.2021 istungil (t.lk 92 kl 00:18:56, 00:20:31), et 25.09 käis hageja mehhaanik kohal, kuid viga ei suutnud parandada. 28.09. käis kohal INTRAC-i mehhaanik, koos tunnistaja M S vaadati masin üle. K. Ti seletuskirjaga (t.lk 59) tõendatuks asjaolu, et K. T käis kostja objektil laadurit XXX parandamas 25.09.2020, nädalavahetuseks (26.09-27.09.2020) anti kostjale kasutamiseks laadur XXX ning kui K. T koos R. T 28.09.2020 kostja objektile läks, siis olid mõlemad laadurid kahjustatud, kutsuti mehhaanik. Kuivõrd pooltel puudub vaidlus selles, et laadurid viidi kostja objektilt ära 28.09.2020, siis saab K. S seletuskirjaga lugeda tõendatuks asjaolu, et INTRAC Eesti AS-i mehhaanik käis kostja objektil 28.09.2020. Seega vaatasid pooled s.h kostja volitatud esindaja M S mõlemad sõidukid üle objektil ning kostja vastuväited, et teda ei ole seadme kahjustusest teavitatud või seadmete kontrolli juurde kutsutud on asjakohatud. Kostjale on esitatud arve, millel märgiti parandustööd ja hageja seda kostja kinnituse kohaselt ka selgitas, kuid kostjale jäid selgitused arusaamatuks (t.lk 65 pöördel). Kohus leiab, et seadme kahjustamisega seonduva akti puudumine on käesoleval juhul muutnud keerukamaks hageja kahjunõude tõendamise, kuid ei too kaasa muid tagajärgi.
22.Seadmete transporditasust
22.1.Hageja nõuab kostjalt kokku transpordikulu 210 (+km). Kulud hõlmavad transpordi korraldamist, laadurite pealelaadimist veokile ning transportimist veokitega hageja asukohast Saku vallast kostja soovitud asukohta Xxx külla, Xxx külast hageja asukohta ning seejärel INTRAC Eesti AS-i remonti Peetrisse.
22.2.Kostjale on arusaamatu arves sisalduv laadurite transpordi tasu. Kui 22.09.2020 üüritud laaduri transpordi eest nõuab hageja 50 eurot (+km), siis 25.09.2020 üüritud laaduri transpordi eest kaks korda 80 eurot (+km). Tegemist on samasuguste laaduritega ja sama teenuse eest erineva tasu nõudmine ei ole põhjendatud. Samuti ei ole arusaadav, miks nõuab hageja teise laaduri transpordi eest kaks korda 80 eurot. Põhjendatud tasu on 50 eurot kummagi laaduri transpordi eest, kokku 100 eurot (+km).
22.3.Üürilepingu punkti 3.9.1 kohaselt on üüriandjal õigus nõuda üürnikult hüvitist aktis märgitud vara väärtuse ulatuses koos kõikide kulude hüvitamisega (nt transport, registreerimine jms).
22.4.Vaidlus puudub poolte vahel selles, et laadurite transpordiks oli vajalik transport, kuna need ei ole registreeritud liiklusregistris ja ei või seetõttu liikluses osaleda. Kostja ei vaidlusta mõlema laaduri veotasu 50 eurot (+km) s.o kokku 100 euro (+km) ulatuses. Seega vaidleb kostja vaid
laaduri XXX suuremale veohinnale ja täiendavale veole. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja tellis mõlema sõiduki objektile ja tagasi. Kohus loeb K. S seletuskirjaga (t.lk 35) tuvastatuks, et laaduri XXX pukseeriti treileriga töökotta. Seega tuli laadurit XXX transportida vähemalt kahel korral - kostja juurest INTRAC Eesti töökotta ja sealt hageja juurde tagasi ning seetõttu on põhjendatud ka kahekordne transporditasu. Hageja selgitas 19.05.2021 menetlusdokumendi punktis 6, et tulenevalt laaduri XXX seisukorrast oli selle transport aeganõudvam. Kostja ei ole tõendanud, et tulenevalt laaduri XXX tehnilisest seisukorrast ei saanud selle transport ja pealelaadimine olla kulukam. Hageja on 15.08.2020 ja 31.08.2020 arvetega (t.lk 57-58) tõendanud, et kostja on varasemalt aktsepteerinud ka 75 euro (+km) suurust transpordikulu.
22.5.Kohus leiab, et osundatust tulenevalt on põhjendatud kokku transpordi tasu 210 (+km) ulatuses.
23.Käibemaksu lisandumisest
23.1.Hageja nõuab kostjalt nii üüri, transpordi kui ka kahju kostjalt koos käibemaksuga.
23.2.Kostja leiab, et hageja ei saa kahju hüvitamise nõudele lisada käibemaksu.
23.3.Riigikohus on 2-17-11269 lahendi punktis 12.2 leidnud, et kui vaidluse esemeks on VÕS § 132 lg-te 1 ja 4 alusel nõutav kahjuhüvitis, mis ei ole käibeks KMS § 4 lg 1 järgi, tuleb kooskõlas VÕS § 127 lg-tes 1 ja 5 sätestatuga kostjalt kahjuhüvitise väljamõistmisel arvestada mh seda, kas hagejal on õigus arvata tekkinud kuludelt sisendkäibemaks maha. Olukorras, kus hageja on käibemaksukohustuslane ja tal on õigus tekkinud kuludelt sisendkäibemaks maha arvata, ei ole hüvitise väljamõistmine koos käibemaksuga kooskõlas VÕS § 127 lg-tes 1 ja 5 sätestatuga.
23.4.Kohus tuvastas eespool, et hagejal on õigus kostjalt nõuda üüri 700 eurot, transpordikulu 210 eurot, INTRAC Eesti AS-i poolt teostatud remonttööde eest eurot 1546,49 eurot. Vaidlus puudub selles, et hageja on käibemaksukohuslane ja seega saab hageja käibemaksu maha arvata INTRAC Eesti AS-i poolt teostatud remonttööde eest.
24.5.Osundatust tulenevalt tuleb kostjalt hagejale välja mõista kahju käibemaksuta s.o summas 1546,49 eurot. Ülejäänud summadele lisandub käibemaks, kuna tegemist ei ole kahjunõuetega. Seega tuleb kostjal hagejale tasuda 1546,49 + 840 (s.o 700 + km 140) + 252 (s.o 210 + km 42) = 2638,49 eurot.
24.Viivisest
24.1.Hageja nõuab kostjalt VÕS § 113 lg 1 alusel ja lepingu punktis 6.9 sätestatud määras viivist 0,07% päevas perioodi 16.10.2020-01.03.2021 (137 päeva) eest 337,18 eurot. Samuti nõuab hageja kostjalt kooskõlas TsMS § 367 edasiulatuvat viivist alates 02.03.2021.
24.2.Kostja viivisenõudele vastuväiteid ei esitanud.
24.3.VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingu punkti 6.9 esimese lause kohaselt on üürileandjal õigus nõuda üürnikult lepingust tulenevate või sellega seotud mistahes rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise eest viiviseid 0,07% võlgnetavalt summalt päevas kuni kohustuse täieliku täitmisega. Kuivõrd kohus tuvastas eespool,
et kostja võlgneb hagejale kokku 2638,49 eurot, siis tuleb kostjal hagejale tasuda perioodi 16.10.2020-01.03.2021 (137 päeva) eest viivist kokku 253,03 eurot.
24.4.Vastavalt TsMS §-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus rahuldab hageja nõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõudelt 2638,49 eurolt viivise 0,07% päevas alates 02.03.2021 kuni põhinõude täitmiseni.
25.Sissenõudekuludest
25.1.Hageja nõuab kostjalt VÕS § 1131 lg 1 kohast sissenõudmiskulude s.o 40 euro hüvitamist.
25.2.Kostja sissenõudmiskulude nõudele vastuväiteid ei esitanud.
25.3.VÕS § 1131 lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Üürilepingu punkti 6.9 teise lause järgi on üürnik kohustatud hüvitama üürileandjale kõik kulud ja kahjud seoses võlgnevuse sissenõudmisega.
25.4.Vaidlus puudub selles, et kostja on jätnud tasumata hageja üüri ja kahjunõude arve nr TOS81101 (t.lk 16). Seega on hagejal õigus nõuda nii viivist kui ka sissenõudmiskulude hüvitamist. Osundatust tulenevalt tuleb hageja nõue sissenõudmiskulude 40 euro hüvitamiseks rahuldada.
26.Menetluskulud
26.1.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna kohus rahuldas hagi 69% ulatuses, jäävad menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel 31% ulatuses hageja kanda ja 69% ulatuses kostja kanda. Kohus ei pea põhjendatuks TsMS § 163 lg 2 kohaldamist ja kõigi menetluskulude kostja kanda jätmist, kuna kohus rahuldas hagi hageja poolt pakutud kompromissist väiksemas ulatuses.
26.2.Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 174 lg 2 ja 4 ning § 177 lg 1 p 2 järgi.
26.3.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.