lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-10-46743/95

Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 09.07.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-10-46743/95
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
09.07.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2696
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Compensa Life Vienna Insurance Group SE10055769Swedbank AS10060701(Avaldaja)Ravobalt OÜ14300042Maksu- ja Tolliamet70000349(Avaldaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Villem Lapimaa ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

9. juuli 2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-10-46743

Kohtuasi

XX kohustustest vabastamise menetlus

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 27. novembri 2020. a määrus (kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine)

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Swedbank AS-i määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel

Avaldaja pankrotis)

XX

(isikukood

XXXXXXXXXXX,

Võlausaldaja Swedbank AS (registrikood 10060701), lepinguline esindaja Triin Kihuoja Võlausaldaja Maksu- ja Tolliamet (registrikood 70000349), lepinguline esindaja Maris Toomessalu Usaldusisik vandeadvokaat Indrek Naur

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Võtta vastu määruskaebemenetluses menetlusosaliste esitatud tõendid. Jätta Harju Maakohtu 27. novembri 2020. a määrus muutmata. Jätta Swedbank AS-i määruskaebus rahuldamata. Jätta määruskaebuse menetlemise kulud Swedbank AS-i Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

kanda.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates Riigikohtule määruskaebuse (pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 6). Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium

2-10-46743

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1.Harju Maakohtu 21. detsembri 2010. a määrusega kuulutati välja XX (võlgnik) pankrot. 4. novembri 2015. a määrusega kinnitati võlgniku pankrotimenetluse lõpparuanne ning algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisiku ülesandeid määrati täitma vandeadvokaat Indrek Naur. Võlgniku pankrotimenetluses jäid rahuldamata järgmised nõuded: OÜ Bonanza nõue 64 111 eurot 54 senti, Swedbank AS-i nõue 72 921 eurot 86 senti, Maksu- ja Tolliameti nõue 2235 eurot 24 senti, Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsi nõue 1294 eurot 21 senti, ITM Inkasso OÜ nõue 1844 eurot 32 senti; KK nõue 9490 eurot 87 senti, Bigbank AS-i nõue 1246 eurot 83 senti, HH nõue 2912 eurot 13 senti, KREDIIDIKASSA AKTSIASELTS-i nõue 713 eurot 90 senti, Avasta matkad OÜ nõue 975 eurot 64 senti, Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali nõue 2914 eurot 95 senti, kohtutäitur Risto Sepa nõue 1065 eurot 86 senti, AS-i SEB Pank nõue 8562 eurot 64 senti.
2.Võlgnik esitas 22. veebruaril 2019 taotluse pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks. Taotluse kohaselt on võlgnik taotluse esitamise ajal 60-aastane. Võlgnik on hariduselt raamatupidaja. Võlgnik valdab üksnes vene keelt. Kolme aasta jooksul pankrotimenetluse lõpetamisest on võlgnik otsinud aktiivselt tööd raamatupidajana. Tema taotlustele on vastatud, et teda ei saa tööle võtta, kuna ta ei valda eesti ja inglise keelt. Samuti on võlgniku arvates põhjus, miks tal ei ole õnnestunud erialast tööd saada, tema vanus. Töökoha leidmisel on olnud takistuseks ka võlgniku vajadus hooldada 93-aastast ema, kes vajab hooldamist eriti põhjusel, et tema nägemine on kiiresti halvenemas ning ta hakkab pimedaks jääma. Neil põhjustel on võlgnik töötanud raamatupidaja ja kokana füüsilisest isikust ettevõtja PP juures. Tulenevalt võlgniku sissetulekust, on võlgnik võlausaldajate nõuete rahuldamiseks kandnud usaldusisikule üle 50–200 eurot. Võlgnik ei ole suutnud võlgu suures mahus tagastada, kuid on täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt. Taotlusele lisas võlgnik 2016–2018. a aruanded ning info kandideerimiste kohta.
3.Aastate 2016–2019 kohta esitatud aruannete kohaselt on võlgniku keskmine sissetulek olnud keskmiselt 500–600 eurot ning igakuised kulud 450 eurot. 2017. aasta aruande kohaselt on ta teeninud lisa käsitööga (570 eurot aastas). Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik
4.Bigbank AS leidis, et kuna võlgnik ei ole menetluse vältel piisavas ulatuses võlausaldajate nõudeid rahuldanud, tuleb kohustustest vabastamise taotlus rahuldamata jätta.
5.Maksu- ja Tolliametil ei olnud vastuväiteid võlgniku taotlusele. Võlgnik on menetluse jooksul tasunud maksuvõlast 2235 eurost 24 sendist 1410 eurot 69 senti. SEB Pank AS-il ei olnud vastuväiteid võlgniku täitmata jäänud kohustustest vabastamise taotlusele. Ülejäänud võlausaldajad oma seisukohti ei esitanud.
6.Swedbank AS palus jätta võlgniku kohustustest vabastamise taotluse rahuldamata. Võlgnik ei ole esitanud usaldusisikule 2018. a ja 2019. a aruandeid. Seega ei saa kohus hinnata, kas võlgnik on oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Äriregistri andmetel tegutseb võlgnik ettevõtjana. 2017. a aruande kohaselt teenis võlgnik igas kuus 1123 eurot. Sellest tuli usaldusisikule loovutada igas kuus 489 eurot. Aruande kohaselt on võlgnik loovutanud igas

2-10-46743 kuus 100 eurot. Võlgnik elab aruande kohaselt Tallinnas, kus on kõige rohkem vabu töökohti. Kui võlgnik oleks aktiivsemalt tööd otsinud, oleks ta tasuvama töö ka leidnud. Võlgnik ei ole andnud teavet oma tegevuse ja sissetulekute kohta. Võlgnik on võlausaldajate nõudeid rahuldanud marginaalses ulatuses. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada, jättes võlgniku kohustustest vabastamata.

4.novembri 2020. a istungil kuulas maakohus võlgniku ära.

Ärakuulamisel selgitas võlgnik, et on otsinud tööd raamatupidajana, kuid äriühingud, kes pakuvad tööd raamatupidajale, soovivad, et vastav töötaja valdaks inglise keelt. Võlgnik ei oska inglise keelt. Võlgnik hooldab oma ema. Töötasu ei võimalda võlgade katteks tasuda rohkem kui 100 eurot. Vahepeal suri võlgniku elukaaslane. Võlgnik selgitas, et praegu töötab ta raamatupidajana, kuid hooldab samal ajal ka oma 95-aastast ema. Pärast mehe surma oli keeruline kõiki kulusid kanda.

8.Võlgnik esitas 18. novembril 2020 kokkuvõtte võlausaldajale tehtud väljamaksete kohta. Kokkuvõtte kohaselt on võlgnik 2016. aastal teinud väljamakseid 1300 eurot, 2017. aastal 1180 eurot 14 senti 2018. aastal 850 eurot. Kokku on menetluse kestel võlausaldajatele tehtud väljamakseid 3330 eurot 14 senti. 2019–2020. aastal ei ole võlausaldajatele väljamakseid tehtud. Võlgnik esitas kohtule oma äriühingu Ravobalt OÜ 2019. a majandusaasta aruande. Aruandest nähtuvalt on võlgnikule äriühingu kaudu makstud 2018. aastal töötasu kokku 7917 eurot (kuus keskmiselt 659 eurot 75 senti) ning 2019. aastal kokku 5058 eurot (kuus keskmiselt 421 eurot 50 senti). 2018. aastal on äriühing olnud kasumis 123 euroga, 2019. aastal kahjumis 34 euroga. Maakohtu määrus ja põhjendused
9.Harju Maakohus rahuldas 27. novembri 2020. a määrusega võlgniku taotluse kohustustest vabastamiseks ning lõpetas kohustustest vabastamise menetluse, vabastades võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Maakohus vabastas Indrek Nauri usaldusisiku kohustustest. Menetluskulud jättis maakohus võlgniku kanda. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole praeguses menetluses võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutseid aluseid tuvastatud PankrS § 175 lg-d 2 ja 4). Maakohtu hinnangul ei ole võlgnik menetluses oma sissetulekuid varjanud ning on täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt. Võlgniku vara (korteriomand) võõrandati pankrotimenetluses, seega oli võlgnikul võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid üksnes igakuise sissetuleku arvelt, arvestades täitemenetluse seadustiku (TMS) §-is 132 sätestatut. Võlgniku sissetulekuks on töötasu 540 eurot. Võlgnik on oma aruandluskohustust nõuetekohaselt täitnud. Maakohtul ei ole alust kahelda võlgniku sissetulekute vastavuses tegelikkusele, sest menetluses ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et võlgnik varjaks oma vara või tegelikke sissetulekuid. Võlgnik on töötanud raamatupidajana ning kuni 2018. aastani ka abikokana. Võlgnik on teeninud lisaraha käsitööga. Võlgniku selgituste kohaselt ei ole raamatupidamisteenuse osutamiseks tellimusi peaaegu esitatud. Võlgnik on osutanud teenuseid viiele äriühingule. Võlgniku abikaasa suri hiljuti ning 95-aastane ema vajab igapäevast hooldamist. Võlgnikule ei ole suurema sissetuleku puudumine etteheidetav. Maakohus ei ole menetluses tuvastanud võlgniku käitumises võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevust. Võlgnik ei ole hoidnud teadlikult kõrvale PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustustest. Eelnevatele asjaoludele tuginedes vabastas maakohus võlgniku pankrotimenetluse täitmata jäänud kohustustest. Menetluskulud jättis maakohus võlgniku kanda, kuid ei määranud neid kindlaks.

2-10-46743

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

10.Swedbank AS esitas määruskaebuse, milles palub Harju Maakohtu 27. novembri 2020. a määruse tühistada ning teha uue määruse, millega jätta võlgniku taotlus kohustustest vabastamiseks rahuldamata. Määruskaebuse menetlemise kulud jätta võlgniku kanda. Määruskaebuse rahuldamisel tagastada määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot Swedbank AS-i arvelduskontole nr EE932200227000000016. Maakohus on oma määruses jätnud põhjendamatult kõrvale määruskaebuse esitaja väited. Võlausaldaja väitis 30. oktoobri 2020. a seisukoha punktis 2.8, et võlgniku töötasu 2017. aastal oli 1123 eurot kuus, millest osa tuli usaldusisikule loovutada. Võlgnik ei ole seda teinud, seega on tegemist PankrS § 173 lg 3 rikkumisega. Maakohus ei ole selle väite kohta seisukohta võtnud. Võlgnik rikkus loovutamiskohustust, kuna ei teinud menetluse kestel väljamakseid usaldusisikule, kuigi võlgniku töötasu seda võimaldas.
11.Maksu- ja Tolliamet esitas vastuseks määruskaebusele andmed võlgniku tulude kohta 2015. aastast kuni 2019. aastani. Esitatud andmete kohaselt on võlgnikule tehtud sotsiaalmaksuga maksustatavaid väljamakseid järgmiselt: -

2015. aastal OÜ-st S.T.S.Along – kuni 390 eurot kuus;

-

01.2016–06.2016 OÜ-st S.T.S.Along – kuni 430 eurot kuus;

-

07.2016–01.2017 FIE PP-lt – kuni 680 eurot kuus;

-

02.2017–06.2017 OÜ-st S.T.S.Along – kuni 653 eurot kuus;

-

03.2018–09.2018 FIE PP-lt – kuni 663 eurot 90 senti kuus;

-

09.2019–10.2019 OÜ-st Ravobalt (14300042) – kuni 540 eurot kuus.

Lisaks on võlgnikule tehtud 2019.a veebruaris väljamakse Compensa Lifevienna Insurance Group SE-st (registrikood 10055769) 1041 eurot 69 senti ning 2020. a maikuus Eesti Haigekassast 40 eurot 89 senti. Kuna Maksu- ja Tolliametil ei ole andmeid, millises summas on võlgnik teistele võlausaldajatele menetluse jooksul väljamakseid teinud, siis ei võta maksuhaldur seisukohta, kas võlgnik on loovutamiskohustust rikkunud.

Võlgnik palus määruskaebuse rahuldamata jätta.

13.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 kohaselt lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
1.märtsil 2021 esitas Swedbank AS uue tõendina notariaalse ostu-müügilepingu, millest nähtub, et 3. juunil 2016 sõlmis võlgnik ostu-müügilepingu, millega ostis endale kinnisvara hinnaga 50 000 eurot. Osa ostuhinnast kohustus võlgnik tasuma osamaksetena, mida võlgnik on ka tasunud. Viimase osamakse tähtaeg on 11. detsember 2021. Tõendist nähtub, et võlgnik on rikkunud menetluse ajal oma seadusest tulenevaid kohustusi.
15.Ringkonnakohus palus võlgnikul ja usaldusisikul esitada seisukoha võlausaldaja tõendile.
15.1.Võlgniku usaldusisik leidis, et pankrotiseadus ei sätesta võlgnikule keeldu osta endale kohustustest vabastamise menetluse ajal kinnistu.

2-10-46743

15.2.Võlgniku selgituste kohaselt on kinnisasi seotud võlgniku, GG ja Swedbank AS-i vahel 17. juunil 2006 sõlmitud laenulepinguga nr 6-036583-EV. 3. juunil 2016 sõlmitud ostumüügileping võimaldab saada raha laenulepingu nr 6-036583-EV täitmiseks. Võlgnik sõlmis lepingu GG-ga, sest tema sugulased (ema ja ema pojapoeg) tasusid GG ja võlgniku eest võlga Swedbank AS-ile. Lepinguga seotud laenumakseid tasusid võlgniku ema EE, keda aitas tema poeg VV ja pojapoeg AA. Selgitusele lisatud GG pangakonto väljavõttest nähtub, et GG-le on ülekanded teinud võlgniku ema EE. Pangakonto väljavõttest nähtub, et kõik võlgniku ema makstud summad on tasutud laenulepingu nr 6-036583-EV osamaksete tasumiseks. Kokku on GG kontolt tasutud laenu katteks 32 325 eurot 73 senti. Asjaolu tõttu, et võlgniku sugulased olid nõus tasuma võlgniku eest laenumakseid ning saama selle eest kinnistu, ei ole võlgnik seadusest tulenevaid kohustusi rikkunud ning oma vara varjanud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

16.Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 27. novembri 2020. a määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-ga 659 muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6 ja § 659).
17.Esmalt lahendab ringkonnakohus määruskaebemenetluses esitatud taotluse võtta asja juurde 2016. aastal sõlmitud kinnistu ostu-müügileping, millega võlausaldaja soovib tõendada, et võlgnik on oma seadusest tulenevaid kohustusi rikkunud.
17.1.TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Kohus võtab TsMS § 238 lg 1 kohaselt vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. TsMS § 236 lg 3 kohaselt peab menetlusosaline tõendi esitamisel põhjendama, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta soovib tõendit esitada. Menetluses esiletoodud asjaolusid arvestades on esitatud tõendid asjakohased ning tuleb asja juurde võtta (TsMS § 238 lg 1).
18.Võlgniku kohustustest vabastamine otsustatakse hagita menetluses (PankrS § 3 lg 2). TsMS § 477 lg 5 järgi ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Sama paragrahvi lg 7 kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.
19.PankrS § 175 lg 1 järgi otsustab kohus viie aasta möödumisel võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 173 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust peab võlgnik üle andma 25 protsenti ning üle ei pea andma tulu, millele ei saa pöörata sissenõuet.

2-10-46743

20.Võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras (võlgadest vabastamise menetluse eesmärk) ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus ning seadus (PankrS § 175 lg-d 2 ja 4) sätestab absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud (vt Riigikohtu 20.06.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15). Praeguses asjas esitatud tõenditest ning menetlusosaliste selgitustest ei nähtu võlgniku kohustustest vabastamata jätmise absoluutseid aluseid. Toimiku materjalid kinnitavad võlgniku väiteid tema sissetulekute kohta. Võlgniku esitatud aruannetest ja Maksu- ja Tolliameti seisukohast määruskaebusele nähtub, et võlgnik on suure osa menetluse ajast saanud miinimumpalka või sellest vähesel määral suuremat töötasu (II kd, tl 132–135; II kd, tl 149–151; II kd, tl 170–172. Võlgniku esitatud aruannete kohaselt on ta aastatel 2016–2018 teinud usaldusisikule loovutusi keskmiselt 100 eurot kuus, 2016. aastal mõnes kuus isegi 200 eurot. Kokku on võlgnik menetluse kestel suutnud võlgu tagasi maksta 3330 eurot 14 senti. Võlgniku kulud on olnud keskmiselt 420–450 eurot kuus. 2019. ja 2020. aastal ei ole võlgnik võlausaldajatele väljamakseid teinud, sest tema mees suri ning pärast seda ei jäänud enam usaldusisikule loovutuste tegemiseks raha üle (ärakuulamise protokoll, III kd, tl 60 pöördel). 2017. aastal teenis võlgnik lisa ka käsitööga 570 eurot (2017. a aruanne, II kd, tl 149). Võlgniku selgituste kohaselt on ta pidanud menetluse ajal hooldama ka oma 95aastast ema (võlgadest vabastamise taotlus, II kd, tl 164). See on olnud üheks põhjuseks, mille tõttu võlgnikul on olnud keeruline tasuvamat tööd leida. Lisaks oli tasuvama töö leidmisel takistuseks eesti ja inglise keele oskuse puudumine ning võlgniku vanus (võlgnik on 63aastane). Võlgnik töötas peamiselt oma põhierialal raamatupidajana, kuid vahepeal lisaks ka abikokana (II kd, tl 164).
21.Määruskaebuse esitaja leidis, et võlgnik tuleks jätta kohustustest vabastamata, kuna ta on teinud võlausaldajatele väljamakseid vähem, kui võlgniku sissetulek seda võimaldas. Võlausaldaja väidete kohaselt sai võlgnik 2017. aastal 1123 eurot töötasu, millest suurem osa tuli usaldusisikule loovutada, kuid võlgnik ei teinud seda. Kolleegiumi hinnangul on võlausaldaja võlgniku töötasu suuruses eksinud. Võlgniku on 2017. a aruandes (II kd, tl 149 pöördel) esitanud oma töötasu kahe erineva perioodi kohta, millest ühel perioodil on töötasu olnud 470 eurot ning teisel perioodil 653 eurot. Kui need summad kokku liita, siis oleks töötasu tõepoolest 1123 eurot, kuid sellist töötasu ei ole võlgnik aruande kohaselt saanud.
22.Võlausaldaja esitas 1. märtsil 2021 täiendava tõendi selle kohta, et võlgadest vabastamise menetluse algusaastal, s.o 2016. aastal ostis võlgnik endale kinnistu. See tõend viitab kaebaja arvates sellele, et võlgnik on oma vara varjanud ning sellega oma kohustusi rikkunud. Võlgniku selgituse kohaselt on kinnistu ostuga seotud makseid teinud võlgniku ema ja teised sugulased. Väiteid toetavad ka selgitusele lisatud tõendid (III kd, tl 147–155). Kuna võlgnik ei ole ise makseid teinud, ei ole alust väita, et ta on oma vara varjanud ning sellega kohustustest vabastuse menetluse reegleid rikkunud.
23.Eeltoodud asjaolusid ja tõendeid kogumis hinnates on kolleegium seisukohal, et võlgnik on teinud oma kohustuste täitmiseks pingutusi, tegelnud oma võimaluste piires mõistlikult tulutoova tegevusega, ei ole oma vara ja sissetulekuid varjanud ega võlausaldajate huve kahjustanud. Seega ei saa nõustuda määruskaebuse esitaja väitega, et võlgnik on süüliselt PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi rikkunud. Maakohus ega ringkonnakohus ei tuvastanud

2-10-46743 võlgniku käitumises PankrS § 175 lg 2 p-s 2 ega lg-s 4 sätestatud võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud raskelt süülise käitumise tunnuseid, seega ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (vt nt Riigikohtu 17. aprilli 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13, p 11, ja 14. novembri 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-11, p 12). Maakohus leidis õigesti, et kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ei pruugi alati ja igas olukorras tähendada seda, et pankrotivõlgnik peab kohustustest vabastamise menetluse ajal otsima tasuvama töö; see, kui võlgnik ei teeni piisavalt, ei kujuta endast kohustuste süülist rikkumist, mis annaks aluse jätta ta kohustustest vabastamata. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke (vt Riigikohtu 30. oktoobri 2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-11-24696, p 19). Kolleegiumi hinnangul on maakohus põhjendatult vabastanud võlgniku täitmata jäänud kohustustest ning maakohtu määrus tuleb jätta jõusse ning määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud

24.Menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta määruskaebuse esitaja kanda. Kuna võlgnikul määruskaebemenetluses kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad, ei ole vaja neid kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Villem Lapimaa, Ulvi Loonurm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja