Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Karin Sonntak
Määruse tegemise aeg ja koht
27. november 2020. a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-10-46743
Tsiviilasi
J. I. kohustustest vabastamise menetlus
Menetlustoiming
Taotlus võlgniku kohustustest vabastamiseks ja menetluse lõpetamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlgnik: J. I. (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post: xxxx); Usaldusisik: vandeadvokaat Indrek Naur (Advokaadibüroo Naur ja Pärn OÜ, e-post [email protected]); Puudutatud isikud/Võlausaldajad: S AS (esindaja T. K., e-post xxxx); OÜ B (registrikood xxxx, asukoht xxxx), esindaja M. R. (isikukood xxxx, e-post xxxx); Eesti Vabariik Xxxx kaudu (esindaja M. T. e-post xxxx); E AS (e-post xxxx), I OÜ (esindaja P. M. e-post xxxx), I. K. (e-post xxxx); B AS (esindaja E. A. e-post xxxx), N. P. (e-post xxxx); K Aktsiaselts (registrikood xxxx kustutatud 03.05.2016),; A OÜ registrikood xxxx kustutatud 30.1.2020); L AS (xxxx); Kohtutäitur R. S. (e-post xxxx), AS S (esindaja K. H. e-post xxxx)
Resolutsioon
Kui teade või menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest (PankrS § 6 lg 1). Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta võlgniku kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja taotlus Harju Maakohtu 21.12.2010. a määrusega kuulutati välja J. I. pankrot. 04.11.2015. a lõpetas kohus J. I. pankrotimenetluse ning algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, kohustades Indrek Naur’i täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgnik on esitanud taotluse kohustustest vabastamise otsustamiseks PankrS § 175 lg 1 alusel ning aruande. Võlausaldajatele on tehtud kokku väljamakseid summas 3 330,14 eurot. Kohtumääruse põhjendused PankrS § 175 lg 1 järgi pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. PankrS § 175 lg 3 järgi kohus ei või keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. 04.11.2020. a kuulas kohus ära võlgniku. Võlausaldajad selleks soovi ei avaldanud. Võlausaldaja B AS hinnangul ei ole võlgniku poolt teostatud väljamaksed piisavad selleks, et võlgnik kohustustest vabastada (III kd tl 15, 40). Eesti Vabariigil xxxx kaudu puudub teave selle kohta, et võlgnik oleks oma kohustusi süüliselt rikkunud, võlausaldajal ei ole vastuväiteid menetluse lõpetamisele (III kd tl 50). S AS hinnangul on võlgniku käitumine süülise iseloomuga. Võlgnik on oma kohustusi eiranud (III kd tl 56-57). PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse § 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. VÕS § 104 lg 4 ja lg 5 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ning tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Riigikohus on 30.10.2019. a tsiviilasjas 2-11-24696 tehtud lahendis selgitanud, et kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ei pruugi alati ja igas olukorras tähendada seda, et pankrotivõlgnik peab kohustustest vabastamise menetluse ajal otsima tasuvama töö ja et see, kui ta jätkab endise, vähetasustatud töö tegemist, kujutab endast kohustuste süülist rikkumist, mis annab aluse jätta ta kohustustest vabastamata. Kolleegium märgib, et kui võlgnikul on vastavalt asjaoludele mõistlik töö olemas, ei pruugi paremini tasustatava töökoha otsimine võlgniku elukorraldust, võimeid jms asjaolusid arvestades siiski olla mõistlik ja võlgnikule jõukohane. Mõistlikkuse hindamisel tuleb seejuures võlaõigusseaduse § 7 lg 1 järgi arvestada seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab. Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole käesolevas menetluses oma sissetulekuid varjanud.
Kohus ei ole tuvastanud PankrS § 175 lg 2 sätestatud aluseid võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumiseks. Kohtu hinnangul on J. I. täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt. Võlgniku vara (korteriomand ning vallasvara) võõrandati pankrotimenetluse käigus (II kd tl 107108), seega oli võlgnikul võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid üksnes igakuiselt saadava sissetuleku arvelt arvestades TMS § 132 sätestatut. Võlgniku sissetulekuks on töötasu 540 eurot kuus. Võlgnik on esitanud aruandlust (II kd 132, 141, 170, III kd tl 65 ). Võlgniku poolt esitatud tõendite alusel puudub kohtul alus kahelda võlgniku sissetulekute vastavuses tegelikkusele. Ühtegi tõendit selle kohta, et võlgnik varjaks oma vara või tegelikke sissetulekuid kohtule esitatud ei ole. PankrS § 175 lg 4 järgi võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Võlgnik on 09.04.2019. ja 04.11.2020. a andnud kohtule vande kohustuste täitmise kohta (III kd tl 28, 59). Võlgniku selgituste ja kohtule esitatud tõendite kohaselt on võlgnik tegutsenud raamatupidajana ja kuni 2018. aastani ka abikokana. Võlgnik on lisaraha teeninud käsitööga. Võlgnik on selgitanud, et raamatupidamise teenuse osutamiseks tellimusi praktiliselt ei ole. Võlgnik on osutanud teenust 5 äriühingule. Võlgniku abikaasa on hiljuti surnud ning 95 aastane ema vajab igapäevast hooldust. Kohus leiab, et võlgnikule ei ole etteheidetav suurema sissetuleku puudumine. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas 2-09-3606 31.01.2017. a tehtud määruses asunud seisukohale, et ainuüksi asjaolu, et võlausaldaja hinnangul on võlgnik menetluse jooksul oma võlgnevust vähendanud ebapiisavalt, ei viita võlgniku süülisele käitumisele ega anna alust jätta teda kohustustest vabastamata, kui ta ei ole pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi rikkunud. Kohus ei ole käesolevas menetluses tuvastanud võlgniku käitumises võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevust. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik hoidnud teadlikult ning eesmärgipäraselt kõrvale PankrS § 173 lg 1 sätestatud kohustustest. Eeltoodust tulenevalt kuulub J. I. taotlus rahuldamisele ning võlgnik tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. PankrS § 176 lg 1 järgi kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu. PankrS § 177 lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib PankrS § 177 lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist. Pankrs § 174 lg 2 alusel kohus vabastab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. Tulenevalt PankrS § 175 lg 7 avaldatakse teade võlgniku kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või
tõendi. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud võlgniku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.