Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Oliver Kask ja Villem Lapimaa
Määruse tegemise aeg ja koht
9. juuli 2021, Tallinn
Tsiviilasja number
2-20-14377
Tsiviilasi
NN avaldus Tallinna kohtutäitur Mati taandamiseks täiteasjas nr 008/2020/1019
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27. novembri 2020. a määrus
Menetlusosalised
Avaldaja – NN (isikukood XXXXXXXXXX) Puudutatud isik I – Tallinna kohtutäitur Mati Kadak Puudutatud isik II – TT (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja Riho Viik Puudutatud isik III – SS (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Riho Viik Puudutatud isik IV – YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Marina Smirnova
Menetluse alus ringkonnakohtus
NN määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Kadaku
RESOLUTSIOON
Jätta NN määruskaebus rahuldamata ning Harju Maakohtu 27. novembri 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-14377 muutmata.
Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jätta NN kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast käesoleva määruse jõustumist.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 696 lg 1, § 698 lg-d 1 ja 2).
Kohtutäitur Mati Kadak on algatanud TT (puudutatud isik II) 19.05.2020 täitmisavalduse alusel SS (puudutatud isik III), YY (puudutatud isik IV) ja NN (avaldaja) suhtes täitemenetluse vastavalt täiteasjades nr 008/2020/1019, 008/2020/1020 ja 008/2020/1021. Täitedokumentideks on tsiviilasjas nr 2-13-39908 tehtud Harju Maakohtu 21.03.2019 otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu 16.12.2019 otsus. Nõude sisuks on Tallinnas Kakumäe tee 82 kinnisasja kaas- ja ühisomandi lõpetamine ja kinnistu müümine avalikul enampakkumisel (1/2 mõttelist osa kinnistust kuulub avaldajale ning 1/2 mõttelise osa ühisomanikeks on puudutatud isikud II, III ja IV) ning enampakkumise tulemina saadud raha jaotamine 1/2 ulatuses avaldajale ning puudutatud isikutele II, III ja IV igaühele 1/6 ulatuses.
2.Avaldaja esitas kohtutäiturile 23.07.2020 avalduse (täiendatud 30.07.2020) kohtutäituri taandamiseks. Täitedokument (Harju Maakohtu 21.03.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-13-39908) näeb ette OÜ-le Belgardi Kinnisvara ja puudutatud isikutele II–IV kuuluva kaas- ja ühisomandi lõpetamise. OÜ Belgardi Kinnisvara müüs temale kuulunud 1/2 kaasomandi osa 17.04.2019 avaldajale, täites seega otsuse vabatahtlikult enne selle jõustumist. Avaldaja ei olnud tsiviilasjas nr 2-13-39908 menetlusosaliseks ning on seetõttu heauskne omandaja. OÜ Belgardi Kinnisvara esitas 13.05.2020 kohtutäitur Katrin Velletile täitmisavalduse, milles palus pöörata kohtuotsus täitmisele puudutatud isikutele II–IV ühiselt kuuluva kaasomandi osas. Kohtutäitur K. Vellet algatas täitmisavalduse alusel täiteasjad nr 031/2020/611, 031/2020/610 ja 031/2020/609, kuid lõpetas 26.05.2020 otsusega täitemenetluse viidatud asjades seoses asjaoluga, et kohtutäitur M. Kadak oli samade isikute suhtes ja samadel alustel alustanud täitemenetluse täiteasjades nr 008/2020/1019, 008/2020/1020 ja 008/2020/2021. Kohtutäitur M. Kadak koostas 15.06.2020 kinnistu arestimise akti ning 17.06.2020 teate kohaselt müüb avalikul enampakkumisel mh avaldajale kuuluvat kaasomandi osa Kakumäe tee 82 kinnistust. Kohtutäitur esitas 01.07.2020 kinnistamisavalduse, mille alusel kanti 17.07.2020 kinnistusraamatusse keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks. Kuna avaldaja ei olnud tsiviilasja nr 2-13-39908 menetlusosaliseks ja tema suhtes puudub täitedokument, siis ei saa ta olla ka võlgnikuks täiteasjas nr 008/2020/1019. Puuduvad tõendid, et avaldaja oleks OÜ Belgardi Kinnisvara õigusjärglane. Kohtutäitur on keeldunud täitmast täitemenetluse norme. Kohtutäitur M. Kadak peab ennast TMS § 9 lg 1 p 6 alusel täitemenetlusest taandama. Kohtutäitur ei ole toimetanud avaldajale kätte täiteasja nr 008/2020/1019 dokumente.
3.Kohtutäitur jättis 13.08.2020 otsusega taandamisavalduse rahuldamata, sest avalduses ei ole toodud välja ühtegi TMS § 9 lg-tes 1 ja 11 märgitud asjaolu, mis oleks aluseks kohtutäituri taandamiseks. Avaldajale ei ole toimetatud kätte täiteasja nr 008/2020/1019 dokumente, sest avaldaja ei ole selle täiteasja osaline. Avaldaja on täiteasja nr 008/2020/1021 osaline.
4.Avaldaja esitas Harju Maakohtule 27.08.2020 avalduse kohtutäituri taandamiseks, korrates 23.07.2020 avalduses esitatud põhjendusi. Avaldaja märkis 12.10.2020 täiendustes, et esitas 22.06.2020 avalduse kohtutäituri taandamiseks ka täiteasjas nr 008/2020/1021 ja sellega seoses toimub kohtumenetlus tsiviilasjas nr 2-20-10313. Maakohtu menetluses on veel avaldaja hagi puudutatud isiku II vastu täitedokumendi täitmisele võtmise vaidlustamiseks täiteasjas nr 008/2020/1019 (tsiviilasi nr 2-20-9674), milles Harju Maakohus peatas 04.09.2020 määrusega hagi tagamise korras täitemenetluse täiteasjas nr 008/2020/1019 kuni tsiviilasjas nr 2-20-9674 tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Kohtutäitur peatas täitemenetluse alles 09.09.2020, kuigi sai kohtumääruse kätte 08.09.2020. Kuna kohtutäitur on 14.09.2020 tsiviilasjas nr 2-20-10939 edastanud Harju Maakohtule puudutatud isiku II seisukoha, siis esindab kohtutäitur puudutatud isiku II huve. Avaldaja esitas 21.09.2020 kohtutäiturile kaebuse, sest ei nõustunud kohtutäituri 09.09.2020 otsustega peatada täitemenetlused puudutatud isikute II ja III suhtes täiteasjades nr 008/2020/1019 ja 008/2020/1020. Kohtutäitur teatas 01.10.2020, et vaatab kaebused läbi alles 2(6)
2-20-14377 pärast täitemenetluste uuendamist. Kohtutäitur keeldub seega ametiülesannete täitmisest ning rikub seadus. Avaldaja on kohtutäituri otsused vaidlustanud (tsiviilasi nr 2-20-14848).
5.Kohtutäitur palus 12.10.2020 vastuses jätta avaldus rahuldamata. Täitedokumendi kohaselt võis kinnistu kõigi osapoolte nõusolekul müüa kolme kuu jooksul otsuse jõustumisest ning pärast seda sai nõuda kinnistu müüki avalikul enampakkumisel kohtutäituri vahendusel. OÜ-l Belgardi Kinnisvara puudus nõusolek kinnistu kaasomandi osa müümiseks. Avaldaja ei ole heauskne omandaja, sest ta osales OÜ Belgardi Kinnisvara seadusliku esindajana tsiviilasja nr 2-13-39908 menetluses ja oli täitedokumendi sisust teadlik. OÜ Belgardi Kinnisvara rikkus kinnistu kaasomandi osa müümisel täitedokumenti, mistõttu tuleb kinnistu müüa avalikul enampakkumisel tervikuna. Täitemenetlus on alustanud õigesti. Avaldaja leiab ekslikult, et kui täitedokumendis puudub tema nimi, siis täitedokument tema suhtes ei kehti. Täitedokument kehtib TsMS § 460 lg-te 1 ja 2 alusel ka avaldaja kui OÜ Belgardi Kinnisvara õigusjärglase suhtes, kes oli kinnistu kaasomandi osa omandamise ajal teadlik tsiviilasja nr 2-13-39908 menetlusest. Avaldaja ei ole esitanud asjaolusid, mis annaksid alust kohtutäituri taandamiseks.
6.Puudutatud isikud II ja III palusid 12.10.2020 vastuses jätta avaldus rahuldamata. Avaldaja oli OÜ Belgardi Kinnisvara ainus seaduslik esindaja, kuid ei esitanud pärast kinnistu kaasomandi osa omandamist tsiviilasjas nr 2-13-39908 taotlust hageja asendamiseks. Avaldaja käitus ebaseaduslikult, sest täitedokumendi kohaselt oli tal õigus kinnistu müüa kõigi kaas- ja ühisomanike nõusolekul kolme kuu jooksul pärast täitedokumendi jõustumist. Avaldajal selline nõusolek puudus. Täitedokument jõustus 18.02.2020, seega algatas kohtutäitur täitemenetluse pärast kinnistu kokkuleppel müümiseks seatud tähtaja möödumist. Täitemenetlus on algatatud õigesti. Avaldaja ei ole heauskne omandaja, sest ta oli tsiviilasjas nr 2-13-39908 OÜ Belgardi Kinnisvara seaduslik esindaja ja teadis täitedokumendi sisu. Täitedokument kehtib TsMS § 460 lg-te 1 ja 2 alusel ka avaldaja kui OÜ Belgardi Kinnisvara õigusjärglase suhtes. Seda on kinnitanud ka Harju Maakohus 10.09.2020 määruses tsiviilasjas nr 2-20-11416 (p 7). Kuna OÜ Belgardi Kinnisvara ei järginud kinnistu kaasomandi osa müügil täitedokumenti, tuleb kinnistu müüa avalikul enampakkumisel kohtutäituri vahendusel tervikuna. Avaldaja ei ole esile toonud asjaolusid, mis annaksid alust kahelda kohtutäituri erapooletuses. Kinnistu enampakkumine ei toimu kohtutäituri huvides, vaid kohtutäitur täidab talle esitatud täitedokumenti.
7.Puudutatud isik IV palus 17.11.2020 vastuses jätta avaldus rahuldamata. Kinnistu kaasja ühisomanikel oli võimalik täitedokumenti vabatahtlikult täita kuni 18.05.2020. Kuna selle aja seisuga ei olnud ükski kaas- ega ühisomanik kinnistule ostjat leidnud, esitas puudutatud isik II kohtutäiturile 19.05.2020 täitmisavalduse. Avaldaja omandas kinnistu kaasomandi osa OÜ-lt Belgardi Kinnisvara, keda ta esindas ka tsiviilasjas nr 2-13-39908, kuid ei teavitanud kohut omanikuvahetusest ega taotlenud hageja asendamist. Täitedokument kehtib TsMS § 460 lg-te 1 ja 2 kohaselt ka avaldaja kui OÜ Belgardi Kinnisvara õigusjärglase suhtes. Avaldaja ei ole esitanud asjaolusid, mis annaksid alust kohtutäituri taandamiseks.
8.Harju Maakohus jättis 27.11.2020 määrusega avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Avaldus kohtutäituri taandamiseks on esitatud täiteasjas nr 008/2020/1019, mis on puudutatud isik II täitmisavalduse alusel algatatud puudutatud isiku III suhtes. Olukorras, kus sundtäitmisele on esitatud kaas- või ühisomandi lõpetamise nõue asja müümisega avalikul enampakkumisel, ei näe TMS ette võimalust alustada kõigi kaas- või ühisomanike suhtes ühte täitemenetlust, vaid igaühe suhtes tuleb algatada eraldi täitemenetlus. Samas peab sundtäitmine toimuma kõigis täiteasjades korraga. Praegusel juhul on kohtutäitur menetlenud täiteasju ühiselt ning peatanud täitemenetlused kõigis täiteasjades. Seega on avaldaja täitemenetluse osaliseks
3(6)
2-20-14377 ka täiteasjades nr 008/2020/1019 ja 008/2020/1020 ning tal oli õigus esitada taandamisavaldus ka täiteasjas nr 008/2020/1019, vaatamata asjaolule, et ta ei ole selles sissenõudja ega võlgnik. Avaldaja ei ole märkinud, et esineksid TMS § 9 lg 1 p-des 2–5 või lg-s 11 sätestatud asjaolud, mistõttu kontrollib kohus, kas esinevad TMS § 9 lg 1 p-des 1 ja 6 sätestatud taandamise alused. Kohtutäitur edastas 14.09.2020 e-kirjaga tsiviilasjas nr 2-20-10939 kohtule puudutatud isiku II lepingulise esindaja allkirjastatud menetlusdokumendi. Dokumendi edastamine ei ole käsitatav täitemenetluse osalise esindamisena, mistõttu ei anna selline tegevus alust kahelda kohtutäituri erapooletuses. Avaldaja on taandamise taotlust põhjendanud lisaks asjaoludega, et kohtutäitur algatas tema suhtes täitemenetluse, kuigi avaldaja on heauskne omandaja, kohtutäitur viivitas tsiviilasjas nr 2-20-9674 tehtud hagi tagamise määruse alusel täitemenetluse peatamisega ning on keeldunud täitemenetluse peatamise peale esitatud kaebuste läbivaatamisest. Kui avaldaja peab kohtutäituri toiminguid ebaseaduslikuks, on kohaseks õiguskaitsevahendiks TMS §-s 217 sätestatud kaebus kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ning vajaduse korral saab TMS § 218 lg 1 alusel pöörduda kaebusega kohtusse. Kohtutäituri taandamise taotlus ei ole kohane õiguskaitsevahend, kui kohtutäitur rikub täitemenetluse läbiviimisel seadust. Avaldaja välja toodud asjaoludest ei nähtu, et kohtutäitur oleks otse või kaudselt huvitatud sundtäitmisest ning need asjaolud ei tekita kahtlust kohtutäituri erapooletuses. Võimalik täitemenetlust reguleeriva seaduse rikkumine ei ole taandamise aluseks. Kuna kohtutäituri taandamise alused puuduvad, siis jääb avaldus rahuldamata. Menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 7 alusel avaldaja kanda. Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
9.Avaldaja esitas Harju Maakohtu 27.11.2020 määruse peale 14.12.2020 määruskaebuse. Harju Maakohus ei pidanud 04.02.2021 põhjendatuks määruskaebust ise rahuldada ning edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
10.Avaldaja palub 14.12.2020 määruskaebuses (täiendatud 26.01.2021) Harju Maakohtu 27.11.2020 määrus tühistada ning rahuldada tema avaldus kohtutäituri taandamiseks. Avaldaja ei nõustu seisukohaga, et tema on täitemenetluse osaliseks ka täiteasjades nr 008/2020/1019 ja 008/2020/1020. Maakohus ei tutvunud täiteasjade materjalidega, kuigi neist nähtub, et avaldaja ei ole võlgnikuks täiteasjas nr 008/2020/1019. Kohtutäitur ei täitnud maakohtu 05.10.2020 nõuet esitada täitetoimiku nr 008/2020/1019 ärakiri, esitades kohtule vaid mõned täitetoimiku dokumendid. Kohtutäitur esitas 19.05.2020 kinnistamisavalduse täiteasjas nr 008/2020/1019 ning avaldajal on alust kahtlustada, et pärast seda, kui Tartu Maakohtu kinnistusosakond palus 20.05.2020 kandemäärusega kohtutäituril esitada kõigi omanike suhtes kehtiv täitedokument (kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus), fabritseeris kohtutäitur kolm väidetavalt 19.05.2020 koostatud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsust täiteasjas nr 008/2020/1019, mis allkirjastati koos 01.07.2020 kinnistamisavaldusega. Kohtutäitur esitas kinnistusosakonnale ebaõigeid andmeid, väites, et avaldaja ning puudutatud isikud II ja IV on võlgnikud täiteasjas nr 008/2020/1019, mis on algatatud puudutatud isiku III suhtes. Asjaolu, et avaldaja suhtes on algatatud üksnes täiteasi nr 008/2020/1021 ja täiteasjas nr 008/2020/1019 toimub täitemenetlus üksnes puudutatud isiku III suhtes, on vastuseks avaldaja 03.09.2020 pöördumisele kinnitanud ka Justiitsministeerium 05.10.2020 vastuses. Täiteasjas nr 008/2020/1021 on avaldaja esitanud samuti taotluse kohtutäituri taandamiseks (tsiviilasi nr 2-20-10313). Kuna kohtutäitur viivitas tsiviilasjas nr 2-20-9674 tehtud hagi tagamise määruse täitmisega, esineb TMS § 9 lg 1 p-s 6 toodud alus kohtutäituri taandamiseks. Kohtutäituri erapooletuses tekitab kahtlust ka asjaolu, et Harju Maakohus nõudis 13.01.2021 kohtunõudega tsiviilasjas nr 2-20-14848 kohtutäiturilt selgitust, miks peatati täitemenetlus ka täiteasjades nr 008/2020/1020 ja 008/2020/1021, kuigi 4(6)
2-20-14377 Harju Maakohtu 07.09.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-9674 peatati täitemenetlus üksnes täiteasjas nr 008/2020/1019. Täitemenetluse peatamise tõttu ei lahendatud ka avaldaja kaebusi.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Kaas- või ühisomandis oleva kinnisasja enampakkumisel müümiseks saab alustada vaid ühe täitemenetluse, milles on kõik kaas- ja ühisomanikud samal ajal nii sissenõudjaks kui ka võlgnikuks (nt Riigikohtu 09.06.2017 määrus nr 3-2-1-61-17, p 14.2; 26.04.2017 otsus nr 3-21-14-17, p 36.3). Sellise täitemenetluse kohta ei ole TMS-s sätestatud erinorme. Kohtutäitur on tsiviilasjas nr 2-20-9216 (avaldaja kaebus kohtutäituri 12.06.2020 otsusele täiteasjas nr 008/2020/1021) esitatud 31.03.2021 ja 22.06.2021 seisukohtades selgitanud, et kohtutäiturite kasutatav programm TAAVI ei võimalda ühele toimikule lisada mitut sissenõudjat ega mitut võlgnikku, mistõttu on kohtutäitur praegusel juhul avanud kokku kolm toimikut, mille kõigi puhul on nõude sisuks Kakumäe tee 82 kinnistu müük avalikul enampakkumisel. Kõigis asjades on tinglikult sissenõudjaks puudutatud isik II ning võlgnikeks tinglikult puudutatud isik III (täiteasi nr 008/2020/1019), puudutatud isik IV (täiteasi nr 008/2020/1020) ja avaldaja (täiteasi nr 008/2020/1021). Maakohus on järelikult õigesti leidnud, et kuigi formaalselt on algatatud kolm täiteasja, on sisuliselt tegemist siiski ühe täitemenetlusega ning seetõttu ei oma määravat tähtsust, et kohtutäituri taandamise avaldus esitati täiteasjas nr 008/2020/1019, milles avaldajat pole märgitud sissenõudja ega võlgnikuna.
12.Ehkki tuleb möönda, et kirjeldatud olukord võib praktikas tekitada tarbetut segadust ja dubleerimist, sest kui kolmes täiteasjas koostatakse paralleelselt samasisulised dokumendid, võiks iga täitemenetluse osaline esitada kõigis kolmes täiteasjas kaebuse kohtutäituri tegevuse peale (nt praegusel juhul on avaldaja lisaks esitanud samasisuliste põhjendustega avalduse kohtutäituri taandamiseks ka täiteasjas nr 008/2020/1021, mis jäeti Harju Maakohtu 02.10.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-10313 menetlusse võtmata, sest avaldus esitati TMS § 9 lg-s 4 sätestatud tähtaega rikkudes), ei anna eeltoodu siiski alust sama täitemenetlust kunstlikult n-ö tükeldada. Avaldaja positsioon on ka vastuoluline, sest kui avaldaja rõhutab määruskaebuses, et tema ei ole täitemenetluse osaline täiteasjades nr 008/2020/1019 ja 008/2020/1020, siis jääb arusaamatuks, millisel põhjusel on avaldaja üldse taotlenud kohtutäituri taandamist täiteasjas nr 008/2020/1019. Justiitsministeerium on 05.10.2020 vastuses nr 15-3/3363-18 võtnud ilmselt aluseks täitemenetluste registri andmed ja ei ole arvestatud konkreetse täitemenetluse eripära.
13.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ka selles, et avaldaja ei ole viidanud ühelegi sellisele asjaolule, mis võiks TMS § 9 lg-te 1 ja 11 kohaselt olla aluseks kohtutäituri taandamiseks. Määruskaebuses ei ole esitatud ühtegi sisuliselt uut seisukohta, mis võiks tingida maakohtu määruse muutmise (TsMS § 654 lg 6 ja § 659). Maakohus on õigesti rõhutanud, et kohtutäituri erapooletuses ei anna alust kahelda ainuüksi asjaolu, et täitemenetluse osalise hinnangul on mingi kohtutäituri tegevus või otsus õigusvastane, vaid sellisel juhul on kohaseks õiguskaitsevahendiks kohtutäituri tegevuse või otsuse vaidlustamine vastavalt TMS §-dele 217 ja 218.
14.Eelneva põhjal ning TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel jääb avaldaja määruskaebus rahuldamata ja Harju Maakohtu 27.11.2020 määrus muutmata.
15.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Kuna maakohus ei ole menetluskulusid rahaliselt kindlaks määranud, ei tee seda ka ringkonnakohus (TsMS § 174 lg 4). Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse
5(6)
2-20-14377 määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast käesoleva määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.