Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

seisuga 1,03 eurot. Maanteeameti andmetel kuulub võlgnikule 1988. aasta xxx (registreerimismärk xxx), kuid tegelikkuses seda võlgniku valduses ammu enam ei ole ja sõiduki asukoht ei ole võlgnikule teada. Muu vara võlgnikul puudub. Aruandest nähtuvalt on võlgniku keskmised püsikulud 190,97 eurot igakuiselt, so elukohakulu (korteriarve ca 60 eurot ja elektrikulu ca 10 eurot) summas 70 eurot kuus, toidukulu ca 100 eurot kuus ja muud kulud (sidekulud xxx-le) summas 20,97 eurot kuus. Püsikulud kannab võlgnik ise enda võimaluste piires, kuid vahel toetab teda toidu või rahaga ka võlgniku ema N K, kellele kuulub võlgniku kasutuses olev eluruum. Võlausaldajatele väljamakseid võlgnik teostanud ei ole. 16.04.2021 edastas kohus võlgniku kohta järelepärimised krediidiasutustele, Maksu- ja Tolliametile, Eesti Töötukassale, Sotsiaalkindlustusametile ja Pensionikeskusele. Krediidiasutuste poolt edastatud vastustest nähtuvalt omab võlgnik arvelduskontot AS-is SEB Pank (konto jääk 0 eurot) ja Swedbank AS-is (konto jääk 1,03 eurot). Maksu- ja Tolliameti andmetel ei ole võlgnik esitanud tuludeklaratsioone aastate 2017 kuni 2020 kohta. Võlgnikule ei ole perioodil 01.05.2016 kuni 31.12.2016 väljamakseid deklareeritud. O Kile on väljamakseid deklareerinud aastatel 2017 ja 2018 xxx. Eesti Töötukassa teavitas kohut, et Eesti Töötukassa andmetel ei ole O Kile alates 26.05.2016 kuni käesoleva ajani määratud ega makstud toetusi või hüvitisi. Sotsiaalkindlustusamet teatas, et O Kile ei ole alates 26.05.2016 kuni käesoleva ajani määratud ega makstud sotsiaaltoetusi. Pensioniregistri pidaja andmetel ei ole O K liitunud kohustusliku- ega täiendava kogumispensioniga. 06.05.2021 kirjaga andis kohus võlausaldajatele T Š, Maksu- ja Tolliametile ja kohtutäitur Katrin Velletile (eelnevalt kohtutäitur Kairi Kumm, ametist vabastatud) tähtaja seisukoha esitamiseks võlgniku kohustustest vabastamise osas. Võlausaldaja Maksu ja Tolliamet esitas 13.05.2021 seisukoha, milles avaldas, et Maksu- ja Tolliamet jätab võlgniku kohustustest vabastamise ja kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise kohtu otsustada. Võlausaldaja nõude rahuldamiseks ei ole laekunud ühtegi makset võlgniku poolt. Võlausaldajad T Š ja kohtutäitur Katrin Vellet ei ole omapoolset seisukohta võlgniku kohustustest vabastamise osas esitanud. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohustustest vabastamise menetlus on algatatud 26.05.2016, so rohkem kui viis aastat tagasi. Vastavalt PankrS § 175 lg 2 „kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.“ Võlgnik ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos. Kohus kontrollib, kas võlgnik on rikkunud menetluse kestel oma kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 173 sätestab võlgniku kohustused menetluse kestel. Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (lg 1). Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (lg 3). Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (lg 4).

Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (lg 5). Võlausaldaja Maksu ja Tolliamet esitas 13.05.2021 seisukoha, milles avaldas, et Maksu- ja Tolliamet jätab võlgniku kohustustest vabastamise ja kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise kohtu otsustada. Võlausaldaja nõude rahuldamiseks ei ole laekunud ühtegi makset võlgniku poolt. Võlausaldajad T Š ja kohtutäitur Katrin Vellet ei ole omapoolset seisukohta võlgniku kohustustest vabastamise osas esitanud. Kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistliku endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses. Võlgnik esitas kohtule usaldusisiku aruande 29.04.2021 perioodi 26.05.2016 – 29.04.2021 kohta. Aruandest nähtuvalt makstakse võlgnikule xxx poolt käsundustasu autojuhi teenuse osutamise eest summas 1,90 eurot tunnis, so keskmiselt 125 eurot kuus. Muid sissetulekuid võlgnikul ei ole. Aruande kohaselt osutab võlgnik autojuhi teenuseid xxx käsunduslepingu alusel alates 03.10.2017. Enne seda tegi võlgnik juhutöid samas firmas. Rahalisi vahendeid on võlgniku kontol 26.04.2021 seisuga 1,03 eurot. Maanteeameti andmetel kuulub võlgnikule 1988. aasta xxx (registreerimismärk xxx), kuid tegelikult seda võlgniku valduses ammu enam ei ole ja sõiduki asukoht ei ole võlgnikule teada. Muu vara võlgnikul puudub. Võlgnik elab oma emale kuuluvas korteris. Võlgniku keskmised püsikulud on 190,97 eurot igakuiselt, so elukohakulu summas 70 eurot kuus, toidukulu ca 100 eurot kuus ja muud kulud ca 20,97 eurot kuus. Püsikulud kannab võlgnik ise enda võimaluste piires, kuid mõnikord toetab teda toidu või rahaga tema ema N K. Võlausaldajatele väljamakseid võlgnik teostanud ei ole. Rahvastikuregistrist nähtuvalt on võlgnikul 2 last, kellest üks on alaealine. Võlgnikul on tasumata nõudeid kogusummas 10 454,40 eurot. Võlgnik on aruande lisadena esitanud kohtule pangakonto väljavõtted alates 26.05.2016 kuni 09.04.2021. Võlgniku esitatud pangakonto väljavõtetest nähtuvalt on võlgniku sissetulekus üksnes xxx poolt makstav töötasu, mis on jäänud vahemikku 110 eurot kuni 350 eurot kuus. Võlgniku poolt esitatud andmetest nähtuvalt on ilmne, et võlgniku sissetulekust (so töötasust) ei ole võlgnikul olnud võimalik võlausaldajatele väljamakseid teostada, arvestades siinjuures, et väljamakseid ei pidanud tegema sellisest tulust, millele ei saanud pöörata sissenõuet, eelkõige miinimumpalk, toetused ning kui võlgnikul on alaealisi ülalpeetavaid, siis 1/3 miinimumpalgast iga alaealise ülalpeetava kohta (täitemenetluse seadustiku § 131 ja 132). Kohus ei ole võlgniku ärakuulamist käesolevas menetluses määranud, kuivõrd võlausaldajad ei ole võlgniku kohustustest vabastamisele vastu vaielnud, so Maksu- ja Tolliamet on jätnud võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada ning T Š ja kohtutäitur Katrin Vellet ei ole seisukohta käesolevani esitanud. Lisaks ei pea kohus võlgniku ärakuulamist vajalikuks ka põhjusel, et võlgniku poolt käesolevas menetluses esitatud aruanne, sellele lisatud pangakonto väljavõtted ja täiendavad tõendid on üheselt mõistetavad ning ei anna kohtule alust kahelda nende tõele vastavuses. Arvestades eeltoodut, st asjaolu, et võlgnik on terve kohustustest vabastamise menetluse vältel töötanud, võlgniku töötasu on vahemikus 110 - 350 eurot kuus, võlgnikul on üks alaealine laps ja võlgniku igakuiseid püsikulusid, on ilmne, et võlgniku sissetulekust ei piisa võlausaldajatele väljamaksete teostamiseks. Võlgniku poolt avaldatu kohaselt on võlgniku keskmised püsikulud summas 190,97 eurot igakuiselt, so elukohakulu summas 70 eurot kuus, toidukulu ca 100 eurot kuus ja muud kulud ca 20,97 eurot. Kohus leiab, et võlgniku püsikulud on ökonoomsed ning terves ulatuses põhjendatud. Kohtu hinnangul, arvestades käesolevat majandussituatsiooni, ei ole võimalik ja eluliselt usutav, et võlgniku püsikulud saaksid olla võlgniku poolt märgitust väiksemas määras. Võlgnik ei ole küll kohustustest vabastamise menetluse kestel teinud võlausaldajatele ühtegi väljamakset, kuid kohtule teadaolevaid andmeid arvestades ei ole tegu süülise rikkumisega ning võlgniku tegevus ei ole suunatud tahtlikule võlausaldajate kahjustamisele. Kohus viitab Riigikohtu seisukohale, et võlgadest vabastamise menetlus näeb kohustustest vabastamise võimaluse ette neile,

kelle majanduslik olukord on eriti raske, ja peaks lõpptulemusena võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks (RKTo lahend tsiviilasjas 3-2-1-60-13, p 10). Riigikohus on leidnud ka, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab (RKTKo 30.10.2019 lahend tsiviilasjas 2-11-24696). Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole käesolevas menetluses oma sissetulekuid varjanud ega neid vähendanud. Kohtul puudub alus kahelda selles, et võlgnik on esitanud tõeseid andmeid enda kohta. Võlgnik on esitanud kohtule oma arveldusarve väljavõtted, millest nähtuvad detailselt võlgniku sissetulekud ja väljaminekud kogu kohustustest vabastamise perioodi vältel. Kohus leiab, et arvestades võlgniku keerulisest majanduslikku olukorda ja minimaalses suuruses töötasu, ei ole võlgnikul olnud likviidseid vahendeid selleks, et võlgnevusi tasuda. Lisaks ei ole ka võlausaldajad vaielnud vastu võlgniku kohustustest vabastamisele. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas 2-093606 31.01.2017 tehtud määruses asunud seisukohale, et ainuüksi asjaolu, et võlausaldaja hinnangul on võlgnik menetluse jooksul oma võlgnevust vähendanud ebapiisavalt, ei viita võlgniku süülisele käitumisele ega anna alust jätta teda kohustustest vabastamata, kui ta ei ole pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi rikkunud. Kohus ei ole käesolevas menetluses tuvastanud võlgniku käitumises võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevust. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnik ei ole menetluse ajal kohustusi rikkunud sellisel määral, et see tooks kaasa kohustustest vabastamata jätmise. Kooskõlas PankrS § 175 lg 8 „kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.“ PankrS § 176 lg 1 järgi „kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud.“ Pankrotivõlausaldaja on isik, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist (PankrS § 8 lg 3). PankrS § 176 lg 2 sätestab, et kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Vastavalt PankrS § 177 lg 1 ja 2 „kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist.“ PankrS § 175 lg 6 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Lõige 7 sätestab, et kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus märkida menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Käesoleva menetluse menetluskulud jäävad O Ki kanda. /Allkirjastatud digitaalselt/

Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.