Osaühingu T.R. & KO hagi T. A. (A.) vastu võla ja viivise nõudes 1335,29 eurot
Tsiviilasja hind
esindajad
Hageja: osaühing T.R. & KO (registrikood 10092776), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kelli Ristal; Kostja: T. A. (isikukood xxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Hannes Toodu.
Asja läbivaatamine
Poolte nõusolekul kirjalikus menetluses
Menetlusosalised ja nende
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata osaühingu T.R. & KO hagi T. A. vastu võla ja viivise nõudes. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2.Jätta menetluskulud täies ulatuses osaühingu T.R. & KO kanda.
3.Rahuldada T. A. menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt.
4.Määrata kindlaks hüvitavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista osaühingult T.R. & KO välja T. A. kasuks menetluskulud 705,60 eurot (lepingulise esindaja kulud).
Kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb osaühingul T.R. & KO hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (705,60 eurot) tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6.Osaühingul T.R. & KO tuleb T. A. kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Reinmaa & Partnerid Advokaadibüroo OÜ arveldusarvele nr EExxx.
7.Jätta rahuldamata T. A. avaldus menetluskulude osaühingult T.R. & KO väljamõistmiseks summas 115,20 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Ringkonnakohus võib kaebust menetleda kirjalikus menetluses, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks.
Menetlusabi taotlemise selgitus Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel
ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud
1.Osaühing T.R. & KO (hageja) esitas 28.12.2020 Harju Maakohtule hagiavalduse T. A. (kostja) vastu võla ja viivise nõudes.
2.04.01.2021 määrusega jättis kohus hagiavalduse käiguta ja määras hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Hageja kõrvaldas puudused tähtaegselt (06.01.2021), täpsustades hagis esitatud nõuete suurust.
3.Hagi kohaselt oli kuni 05.05.2019 xxx kinnistu omanikuks kostja. Kinnistute XXX ja XXX omanikuks on M. R.. XXX ja XXX kinnistud on koormatud kasutusvaldusega osaühingu X kasuks. Kinnistutele XXX, XXX ja XXX on ühine liitumispunkt elektri tarbimiseks ning liitumispunkt asub XXX aia taga. Asjaolu, et ühe liitumispunkti kaudu toimub mitme erineva kinnistu tarbimine elektriga, on ajalooliselt välja kujunenud ja antud piirkonnale omane. Kuna liitumispunktis on peakaitse 100 A ja ühine kaugloetav arvesti voolu mõõtmiseks, siis vastavalt väljakujunenud tavale ja kokkulepetele on arve elektri eest jagatud aastaid solidaarselt kolmeks. Kuivõrd XXX ja XXX kinnistud on koormatud kasutusvaldusega hageja kasuks, siis on võrgu- ja elektrilepingu AS-iga Eesti Energia sõlminud hageja. Kuna kostjale kuulunud XXX ei olnud koormatud kasutusvaldusega hageja kasuks, siis kehtis aastaid kokkulepe, et XXX kinnistu tasub oma elektritarbimise eest hagejale viimase poolt esitatud arvete alusel. Nimetatud väljakujunenud tava kestis aastaid ning arved XXX kinnistu elektritarbimise eest tasus T. R., kes oli kostja isa. T. R. suri märtsis 2017. Kuigi tarbimine xxx kinnistul jätkus, siis keegi enam elektri eest ei tasunud. Hageja edastas arveid elektri tarbimise eest kostjale edasi, kuid kostja teatas suuliselt, et ta ei kavatse neid arveid tasuda. Nii esitas hageja kostjale arved märtsi 2017 kuni augusti 2017 elektri tarbimise eest. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele kostja ühtegi arvet ei tasunud. Kuivõrd arved elektri tarbimise eest xxx kinnistul olid tasumata pool aastat, lülitas hageja liitumispunktist xx kinnistu välja ja katkestas elektritarbimise xxx kinnistul. Sellele järgnevalt ühendas hagejale teadaolevalt kostja enda kinnistul asuvale elamule elektri saamiseks end MTÜ X elektrikilpi ning jätkas elektri tarbimist sealt. Hageja proovis kuni viimase hetkeni asja lahendada kohtuväliselt ning edastas 15.12.2020 veelkord kostjale nõude võlgnevuse tasumiseks ning ka hagihoiatuse. Kostja küsis näha alusdokumente ning hageja esitas need kostjale 22.12.2020 e-kirjaga. Kostja ei ole sellele vaatamata võlgnevust tasunud. Hageja palub mõista kostjalt välja põhivõlgnevuse summas 996,40 eurot, sissenõutavaks muutnud viivise hagiavalduse esitamise 28.12.2020 seisuga põhivõlgnevuselt summas 259,18 eurot ning jätkuva viivise alates 29.12.2020 viivis põhinõudelt (996,40 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidleb hagile vastu. Hagi alusena on esitatud hulk väiteid ja asjaolusid, mis on täielikult tõendamata. Tõendamata on see, et kinnistutel xxx, xxx ja xxx on ühine liitumispunkt elektri tarbimiseks xxx aia taga. Tõendamata on asjaolu, et mitme erineva kinnistu tarbimine elektriga läbi ühe liitumispunkti on ajalooliselt välja kujunenud ja antud piirkonnale omane. Tõendamata on asjaolu, et just xxx ja xxx kasutusvaldusega koormatuse tõttu on AS-iga Eesti Energia sõlminud lepingu hageja (mitte mõnel muul põhjusel). Tõendamata on väide/asjaolu, et „aastaid kehtis kokkulepe, et xxx kinnistu tasub oma elektritarbimise eest osaühingule X viimase poolt esitatud arvete alusel. Nimetatud väljakujunenud tava kestis aastaid ning arved xxx kinnistu elektritarbimise eest tasus T. R., kes oli kostja isa“. Tõendamata on, et peale T. R. surma elektritarbimine xxx kinnistul jätkus ning see nagu oleks hageja kostjale mingeid arveid esitanud. Tõendamata on, et hageja esitas kostjale arved märtsi
2017 kuni augusti 2017 elektritarbimise eest. Kostja nägi hagile lisatud arveid esimest korda 2020. aastal, kui tutvus kohtumääruse alusel hageja raamatupidamisdokumentidega. Tõendamata on, et hageja lülitas elektri liitumispunktist välja ning see, et kostja sõlmis lepingu MTÜ-ga X elektrienergia tarbimiseks. Tõendamata on hagejal nõude olemasolu kostja vastu summas 996,40 eurot. Hagile lisatud AS Eesti Energia arvetest nähtuvalt on küll hagejal olnud kohustus Eesti Energia ees, kuid kuidagi ei ole tõendatud, et kostjal oleks hagile lisatud arvetel väidetud kohustus hageja ees. Hagis esitatud asjaoludest ei selgu, kellega oli sõlmitud kokkulepe (leping) elektrienergia tarbimiseks. Ühtlasi ei selgu selle lepingu tingimused. Hageja on küll märkinud, et ta leiab, et tema ja kostja vahel oli tekkinud võlasuhe suulise lepingu alusel, kuid samas on hagis esile toodud asjaoludest näha ka see, et kostja kinnistut kasutas ja väidetavalt tasus ka arveid T. R.. Hageja väidab, et kokkulepe oli jagada elektriarve solidaarselt kolme kinnistu vahel. Samas ühtegi tõendit, millest nähtuks, kellega ja mis tingimustel on leping sõlmitud, hagile lisatud ei ole. Samuti ei oleks ka eluliselt usutav, et keegi sõlmiks kokkuleppe solidaarselt kulude jagamiseks, kui kahel kinnistul toimub äritegevus (ühel on lasteaed) ning kolmas elumaja. Hagiavaldusest ei selgu muuhulgas, kuidas ja millal on hagile lisatud ja hageja poolt koostatud arved esitatud kostjale. Hagile lisatud tõenditega on tõendatud 3 asjaolu. Esiteks see, kellele milline kinnistu kuulub/kuulus. Teiseks see, et hagejal on sõlmitud AS-iga Eesti Energia võrgu- ja elektrileping ning kolmandaks asjaolu, et hagejale on väljastatud lepingu alusel arveid. Kokkuvõttes on tõendamata kõik asjaolud, mis võimaldaksid hagi rahuldada. Kuna hagiavalduses on üsna selgusetu, kellega ja mis tingimustel on väidetav leping sõlmitud, rääkimata nende asjaolude tõendamisest, siis puudub kostjal vajadus esitada ka mingeid seisukohti hagis esitatud lepingu rikkumise õigusliku põhjenduse osas. Kostjale jääb ka arusaamatuks hageja alternatiivne õiguslik alus. Hageja poolt esitatud väidete ja asjaolude pinnalt on ilmselt raske väita, et hageja omandit oleks õigustatud isiku nõusolekuta kasutatud. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Menetluse käik
5.12.01.2021 määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse. Kohus märgib, et sõltumata 12.01.2021 määrusesse märgitud lihtmenetluse menetlusvormist ei ole kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 jj sätestatud lihtsustatud menetlusnorme kohaldanud, vaid kohus menetles tsiviilasja TsMS § 403 lg 1 kohaselt poolte nõusolekul kirjalikus menetluses.
6.05.04.2021 kohtunõudes täitis kohus eelmenetluse ülesandeid, kvalifitseeris nõude õigusliku aluse ja andis TsMS § 329 lg 4 alusel pooltele tähtaja kuni 12.04.2021 kompromissi sõlmimiseks. Kohus määras, et juhul, kui pooled kompromiskokkuleppet ei sõlmi, tuleb hiljemalt 14.04.2021 esitada kohtule ülevaade kompromissi sõlmimise käigust, kokkuleppe sõlmimata jätmise põhjustest ja hagejal hiljemalt 14.04.2021 täiendavad seisukohad ning tõendid, arvestades kohtunõude punktides 5-8 toodud selgitusi.
7.Pooled kompromisskokkuleppele ei jõudnud. Hageja täitis 05.04.2021 kohtunõude tähtaegselt.
8.28.04.2021 kohtunõudes täitis kohus täiendavalt eelmenetluse ülesandeid ja andis TsMS § 392 lg 3 alusel pooltele tähtaja kuni 07.05.2021 osundatud täiendavate seisukohtade ja tõendite esitamiseks, arvestades kohtunõudes toodud selgitusi.
10.10.06.2021 määrusega määras kohus, et eelmenetlus lõpeb 10.06.2021. Kohus määras, et tsiviilasja menetletakse poolte nõusolekul kirjalikus menetluses. Ühtlasi andis kohus pooltele lõplike seisukohtade ja menetluskulude nimekirjade esitamiseks tähtaja kuni 18.06.2021 ning kompromissi ja vastaspoole menetluskulude nimekirjale vastamiseks tähtaja hiljemalt 28.06.2021. Kohus teatas, et teeb lahendi avalikult teatavaks Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu ja avalikus etoimikus 07.07.2021. Pooled kompromisskokkuleppele ei jõudnud.
Kohtuotsuse põhjendused
11.Kohus, tutvunud poolte kirjalike seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
12.Hageja palub (06.01.2021 täpsustatud nõue) kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 996,40 eurot, sissenõutavaks muutnud viivise hagiavalduse esitamise 28.12.2020 seisuga põhivõlgnevuselt summas 259,18 eurot ning jätkuva viivise alates 29.12.2020 põhinõudelt (996,40 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
13.Hagiavalduse aluseks olevate asjaolude kohaselt oli kuni 05.05.2019 xxx kinnistu omanikuks kostja. Kinnistute xxx ja xxx omanikuks on M. R.. xxx ja xxx kinnistud on koormatud kasutusvaldusega osaühingu X kasuks. Kinnistutele xxx, xxx ja xxx oli ühine liitumispunkt elektri tarbimiseks ning liitumispunkt asus xxx aia taga. Asjaolu, et ühe liitumispunkti kaudu toimub mitme erineva kinnistu tarbimine elektriga, on ajalooliselt välja kujunenud ja antud piirkonnale omane. Kuna liitumispunktis on peakaitse 100 A ja ühine kaugloetav arvesti voolu mõõtmiseks, siis vastavalt väljakujunenud tavale ja kokkulepetele on arve elektri eest jagatud aastaid solidaarselt kolmeks. Aastaid kehtis kokkulepe, et xxx kinnistu tasub oma elektritarbimise eest osaühingule X viimase poolt esitatud arvete alusel. Kuni veebruar 2017 arved tasus xxx kinnistu elektritarbimise eest T. R., kes oli kostja isa. Alates märts 2017 kuni august 2017 kostja arveid enam ei tasunud ja teatas suuliselt, et ta ei kavatse neid arveid tasuda. Kuivõrd arved elektri tarbimise eest xxx kinnistul olid tasumata pool aastat, lülitas hageja liitumispunktist xxx kinnistu välja ja katkestas elektritarbimise xxx kinnistul.
14.Poolte vahel on vaidlus selle üle, 1) kas poolte vahel oli sõlmitud xxx kinnisasja elektrienergia vahendamise leping; 2) kas xxx kinnistul tarbiti vaidlusalusel perioodil märts 2017 kuni august 2017 xxx, xxx ja xxx ühise liitumispunkti kaudu elektrienergiat; 3) kas hageja nõude aluseks olevad asjaolud on tõendatud.
15.Hageja on esitanud kostja vastu nõude hagejale kuuluvast elektrienergia liitumispunktist edastatud elektri tarbimise eest. Kohus on seisukohal, et hagis esile toodud asjaoludel võib elektrienergia müügi vahendamine olla hinnatav VÕS § 619 jj alusel käsundina, kus vahendaja on käsundisaaja (hageja) ja vahendatav käsundiandja (kostja). VÕS § 619 kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Juhul, kui kohus ei tuvasta hageja ja kostja vahel lepingulist võlasuhet, tuleb hageja tegevust hinnata käsundita asjaajamisena VÕS § 1018 lg 1 mõttes. Viivisenõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 113 lg 1 teine lause ja TsMS §
367.14.04.2021 vastuses kohtunõudele asus hageja seisukohale, et poolevaheline võlasuhe on pigem müügileping, sest vastab oma olemuselt ja sisult rohkem müügilepingu tunnustele, kuna hageja ostab elektrit võrguettevõtjalt ja vahendab ostetud elektrit ehk müüb edasi. Kohus juhtis 28.04.2021 kohtunõudes hageja tähelepanu asjaolule, et elektrienergia müüki reguleerib elektrituruseadus (ELTS), mille § 10 kohaselt saab elektrienergiat müüa üksnes elektriettevõtja, kes vastab ELTS sätestatud nõuetele. Kuivõrd hageja on asunud seisukohale, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud elektrimüügi leping, siis tuli hagejal TsMS § 363 lg 1 p 2 kohaselt enda vastavus ELTS sätestatud elektriettevõtjale kehtestatud nõuetele esile tuua. 14.04.2021 vastuses kohtunõudele ei nõustunud hageja kohtu käsitlusega, et poolevaheline leping võib olla käsundusleping. Hageja leiab, et poolevaheline võlasuhe on pigem müügileping, sest vastab oma olemuselt ja sisult rohkem müügilepingu tunnustele. Hageja ostab elektrit võrguettevõtjalt ja vahendab ostetud elektrit ehk müüb edasi. 07.05.2021 seisukohas selgitas hageja täiendavalt, et hageja näol ei ole tegemist isikuga, kes on oma kindla piirkonnaga määratud võrguettevõtja või müüja ELTS mõistes. Perioodil, mil hageja kostjale elektrienergiat vahendas, kehtis ELTS § 22 lg 1 p 2 ja p 4 redaktsioonis,
mille kohaselt peab ettevõtjal olema tegevusluba võrguteenuse osutamiseks jaotusvõrgu kaudu ja elektrienergia müügiks. Sama paragrahvi lõige 2 sätestas, et loakohustus puudub jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse osutamisel, kui võrguteenust osutatakse käesoleva seaduse § 15 lõike 6 punkti 1 või 2 kohaselt (ELTS § 22 lg 2 p 2) ja elektrienergia müügil, kui elektrienergiat müüakse käesoleva seaduse § 15 lõike 6 punkti 1 või 2 kohaselt (ELTS § 22 lg 2 p 3.) ELTS § 15 lg 6 p 1 sätestab, et elektriettevõtja nõuded ei kohaldu isikule, kes väljaspool põhitegevust müüb ja edastab elektrienergiat temale kuuluva või tervikuna tema valduses oleva ehitise või kinnisasja piires isikutele, kes seaduslikul alusel seda ehitist või kinnisasja kasutavad. Lisaks viitas hageja Riigikohtu lahenditele nr 3-2-1-29-16 ja nr 3-2-1-41-15 ning Tallinna Ringkonnakohtu lahendile nr 2-13-32597, kus kvalifitseeriti pooltevaheline suhe müügilepinguks ning seda vaatamata asjaolule, et elektri vahendaja ei vastanud elektriettevõtja tunnustele ELTS mõttes. Kohus juhib siinjuures hageja tähelepanu asjaolule, et täitmata on ELTS § 15 lg 6 p 1 sätestatu, kuivõrd hageja ei edastanud kostjale elektrienergiat temale kuuluva ega ka tervikuna tema valduses oleva ehitise või kinnisasja piires isikutele, kes seaduslikul alusel seda ehitist või kinnisasja kasutavad. Isegi juhul, kui kinnistut kasutas T. R., ei tähenda see, et tegemist oleks olnud osaühingu X valdusega. Lisaks märgib kohus, et vaidlusalusel perioodil märts kuni august 2017 ei olnud tegemist enam T. Roosilehe valduses olnud kinnisasjaga. Ka senine kohtupraktika on elektri vahendamise teenuse kvalifitseerinud tulenevalt ELTS eriregulatsiooniga kehtestatud piirangutest käsunduslepingu alusel teenuse osutamiseks (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 04.12.2015 otsus tsiviilasjas nr 2-12-31445). Kohus juhib hageja tähelepanu asjaolule, et tema poolt viidatud kohtupraktika puhul ei ole tegemist võrreldavate asjaoludega, kuna antud juhul on hagi esitatud Eesti Energia poolt osutatud teenuse alusel ühiselt tarbitud elektrienergia arvete solidaarse jagamise nõudes. Samuti ei ole käesolevas tsiviilasjas hageja puhul tegemist elektriettevõtjaga ELTS tähenduses. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus hageja seisukohaga, et poolevaheline võlasuhe on müügileping. Kohus jääb 05.04.2021 ja 28.04.2021 kohtunõuetes ja käesolevas kohtuotsuses esitatud õigusliku kvalifikatsiooni juurde.
16.Esmalt analüüsib kohus hageja nõuet lepingulisest võlasuhtest tulenevalt. Hageja on korduvalt hagi aluseks olevate asjaoludena esile toonud poolte vahel sõlmitud suulise lepingu. Kokkuleppe kohaselt tasus xxx kinnistut kuni oma surmani kasutanud T. R. (poolte isa) aastaid (kuni oma surmani märtsis 2017) elektritarbimise eest osaühingule X viimase poolt esitatud arvete alusel. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole lepingu sõlmimist ega selle tingimusi tõendanud. Kostja ja hageja vahel puudub lepinguline võlasuhe. Kohus on esitatud tõendite alusel tuvastanud, et Harjumaal xxx asuva kinnistu aadressiga xxx omanikuks oli kuni 05.05.2019 kostja (tl 5-6). Kinnistute xxx ja xxx omanikuks on M. R. ning kinnistud on koormatud kasutusvaldusega osaühingu X kasuks (tl 7-10). Võrgu- ja elektrilepingu on AS-iga Eesti Energia sõlminud osaühing X tarbimiskohale xxx (tl 11). Hageja on 07.05.2021 vastuses kohtunõudele kohtule selgitanud (tl 111, viimane lõik), et xxx kinnistul asuvad endise xxx hooned, mis olid esimesed hooned nimetatud piirkonnas. Leping Eesti Energiaga on sõlmitud ajast, mil Tammetalu tn 3 kinnistu kandis veel X talu nimetust. Seetõttu on ka lepingus tarbimiskohaks märgitud xxx. Kohus on seisukohal, et tõendeid kogumis hinnates (tl 49, 52-55) nähtub selgelt X alajaam ja selle seos vaidlusaluse elektrivõrguga. Hageja selgitus X talu ja x tn seose osas on usutav ja tõendatud. Eesti Energia on esitanud hagejale xxx tarbimiskohal tarbitud teenuse eest arved 31.03.2017 summas 857,91 eurot; 30.04.2017 summas 761,84 eurot; 31.05.2017 summas 542,45 eurot; 30.06.2017 summas 307,25 eurot; 31.07.2017 summas 251,89 eurot ja 31.08.2017 summas 267,93 eurot (tl 2126). Hageja on koostanud kostjale elektrienergia eest aadressil xxx vald tasumiseks käibemaksuga arved 04.04.2017 17E-1 märtsikuu eest summas 285,97 eurot; 04.05.2017 17 E-2 aprillikuu eest
summas 253,93 eurot; 07.06.2017 17 E-3 maikuu eest summas 180,82 eurot; 05.07.2017 17 E-4 juunikuu eest summas 102,41 eurot; 15.08.2017 17 E-5 juulikuu eest summas 83,96 eurot; 03.09.2017 17 E-6 augustikuu eest summas 100,75 eurot (tl 12-17). 15.12.2020 on hageja lepinguline esindaja saatnud kostjale nõudekirja arvete tasumiseks koos hagihoiatusega (tl 18-19). Kostja poolt 20.12.2020 e-kirjana saadetud vastuses palub kostja selgitada arvete koostamise alust ja summade kujunemist, millele hageja lepinguline esindaja on omakorda vastanud 22.12.2020 (tl 20). Ehitisregistri andmete kohaselt on X kinnistul asuvas elamus olemas varustatus elektriga ning soojusallikaks on muuhulgas elektriotseküte ja soojuspump (tl 45-46). Kostja pöördus Mittetulundusühingu X poole, et sealt X kinnistule elektrienergiat saada (tl 47). Täiendavalt määras kohus hagejale 28.04.2021 kohtunõudes tähtaja liitumispunkti asukoha ja omandiõiguse kuuluvuse tõendamiseks. Hageja esitas 07.05.2021 vastuse kohtunõudele, milles selgitas kohtule, et 08.02.2021 seisukoha lisa 3 koosseisus oleval tõendil nimetusega „Ööbiku võrgud“ on näha, et liitumispunkt asub xxx kinnistu sissesõiduteeks oleva x tänav T6 katastriüksuse (xxx) piiril. Nimetatud liitumispunktist tuleb kaabel xxx ja xxx kinnistu piiril olevasse jagamispunkti, kust omakorda jookseb võrk xxx hoonesse, xxx hoonesse ja xxx hoonesse (tl 50). Lisaks on esitatud tõenditega hageja 08.02.2021 kohtule tõendanud asjaolu, et pärast elektri väljalülitamist alustas kostja koheselt xxx kinnistu elektrivarustuse projektiga, mida kinnitab X OÜ pöördumine Kiili Vallavalitsuse poole (tl 49-61, 63-67).
17.VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Võlaõigusliku lepingu sõlmimiseks võib teha tahteavalduse tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-st 1 tulenevalt, mis tahes viisil. Seega võib lepingu lugeda sõlmituks nii otseste tahteavalduste vahetamise teel kui ka kaudsete tahteavaldustega. Seejuures peab poolte tahe olema äratuntavalt väljendatud. Kaudne ehk konkludentne on selline tahteavaldus, millest vastavalt tahteavalduse tegemise asjaoludele võib välja lugeda avalduse tegija tahte tuua kaasa õiguslik tagajärg. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei ole hageja esitatud tõenditega tõendanud kostjaga kokkuleppe sõlmimist elektrienergia müügi vahendamiseks. Kohus selgitas hagejale lepingust tuleneva nõude tõendamiskoormist nii 05.04.2021 kui ka 28.04.2021 menetlusdokumentides, juhtides hageja tähelepanu asjaolule, et lepingu sõlmimise ja kostja poolset lepingulise kohustuse rikkumise asjaolusid kohustub tõendama hageja. Seoses lepingulise nõudega kohustas kohus hagejat esitama täiendavad selgitused ja tõendid elektrienergia jagamise kokkuleppe (sh konkludentse) sõlmimise kohta. Kohus tegi hagejale ettepaneku esitada muuhulgas tõendid, millest nähtuvalt on T. R. elektrienergia arveid tasunud kuni veebruar 2017 jagatuna solidaarselt kolme kinnistu vahel. Hageja selgitas oma 07.05.2021 vastuses kohtunõudele, et alates T. R. surmast on hageja juhatuse liikmeks U. R., kuid tal puudub selge ülevaade, kuidas isa täpselt elektri eest tasumist korraldas. Ka ei ole hagejal võimalik esitada kohtule tõendeid, millest nähtuks, et elektrienergia arveid on tasutud kuni veebruar 2017 jagatuna solidaarselt kolme kinnistu vahel, sest hageja iseendale arveid elektrienergia eest esitanud ei ole. Lisaks selgitas hageja, et kuna hageja seaduslikuks esindajaks olnud T. R., xxx ja xxx kinnistu omanik M. R. ja kostja T.A. on lähedased sugulased (isa-õde-vend), siis ei ole nende omavahelised suhted dokumentaalselt kirjalikult reguleeritud. Kuni isa surmani korraldas kõiki kohustusi, mis olid perekonna liikmete ja osaühingu X vahel isa ise, sest ta oli osaühingu X juhatuse liige. Eeltoodust tulenevalt puuduvad antud juhul tõendid, mille pinnalt oleks kohtul võimalik asuda seisukohale, et poolte vahel on sõlmitud võlaõiguslik leping. Kohus on seisukohal, et lepingulisel alusel tuleb hageja nõue jätta rahuldamata selle tõendamatuse tõttu.
18.Kuivõrd kohus ei tuvastanud hageja ja kostja vahel lepingulise võlasuhte olemasolu, siis analüüsib kohus järgmiseks hageja nõudeid käsundita asjaajamise VÕS § 1018 jj alusel. VÕS § 1018 lg 1 kohaselt, kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma, et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, on käsundita asjaajajal VÕS §-ides 1019-1023 sätestatud õigused ja kohustused. VÕS §1023 lg 1 kohaselt võib käsundita asjaajaja nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused ja vabastaks ta asjaajamisel võetud kohustustest. Kulutuste hüvitamist ja asjaajamisel võetud kohustustest vabastamist võib käsundita asjaajaja nõuda ulatuses, milles käsundita asjaajaja võis kulutuste tegemist või kohustuste võtmist pidada mõistlikult vajalikuks. VÕS § 1024 lg-st 4 tulenevalt, kui käsundita asjaajaja ei saanud asjaajamisele asumisel aru ega pidanudki aru saama, et tal puudub asjaajamisele asumise õigustus VÕS § 1018 lg 1 kohaselt, peab soodustatu andma seoses asjaajamisega saadu asjaajajale välja alusetu rikastumise sätete järgi. Viidatud sätte kohaldamise eelduseks on olukord, milles käsundita asjaajaja ei saanud ega pidanudki aru saama, et tal puudub asjaajamisele asumise õigustus. Poolte vahel on õigustatud käsundita asjaajamise võlasuhe VÕS § 1018 tähenduses, kui täidetud on järgmised eeldused: − teise isiku kasuks millegi tegemine ehk võõra asja ajamine (lg 1); − isikul puudub õigus või kohustus tegu teha (lg 1); − isikul on tahe tegutseda teise isiku kasuks ehk asjaajajal on soov soodustada teist isikut (lg 2); − täidetud on mõni VÕS § 1018 lg 1 p-des 1-3 ettenähtud tingimustest (soodustatu kas kiidab asjaajamise heaks, asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele või asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigel ajal täitmata soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või kui asjaajamine on muul põhjusel avalikes huvides oluline). VÕS § 1024 lg-st 4 tulenevalt, kui käsundita asjaajaja ei saanud asjaajamisele asumisel aru ega pidanudki aru saama, et tal puudub asjaajamisele asumise õigustus VÕS § 1018 lg 1 kohaselt, peab soodustatu andma seoses asjaajamisega saadu asjaajajale välja alusetu rikastumise sätete järgi. Viidatud sätte kohaldamise eelduseks on olukord, milles käsundita asjaajaja ei saanud ega pidanudki aru saama, et tal puudub asjaajamisele asumise õigustus.
19.Hageja on asunud seisukohale, et juhul kui maakohus lepingulist suhet poolte vahel tuvastatuks ei loe, siis kuulub nõue rahuldamisele tuginedes VÕS § 1018 jj, kuivõrd täidetud on järgmised käsundita asjaajamise eeldused: -
-
hageja edastas elektrit oma liitumispunktist kostja omandis olevasse elamusse ja maksis selle eest otse elektriettevõtjale ning esitas omakorda arve kostjale, et viimane tasuks tarbitud elektri eest. Ilmselgelt hageja ei olnud seda kohustatud tegema, kuid sellisel viisil kostja elamu varustamine elektriga oli kostja suhtes soodustav tegevus ja talle kasulik, sest kostjal puudus liitumine elektriettevõtjaga ning naaberkinnistute omanikud ei soovinud anda servituuti elektrikaabli vedamiseks elektriettevõtja omandis olevast kilbist. Seetõttu vedas hageja enda liitumispunktist võrgu kostja omandis olevasse elamusse. kostja kinnistu omanikuna kiitis sellise asjaajamise heaks, sest oli sellisest lahendusest teadlik enam kui 8 aastat ja ei esitanud selles osas kunagi vastuväiteid; asjaajamisele asumine vastas soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele, sest elektri kasutamine on eluline vajadus (kostja omandis oleva elamu kütmiseks, sooja vee saamiseks,
kodutehnika kasutamiseks, põrandakütte toimimiseks on vaja elektrit). Tulenevalt perekondlikest sidemetest käitus hageja kostja huvides, sest sellisel viisil elamu varustamine elektriga oli ilmselgelt tehniliselt kõige odavam ja kiirem lahendus, sest kostjal puudus liitumine elektriettevõtjaga. Kostja on seisukohal, et hageja käsundita asjaajamise nõude aluseks olevad eeldused ei ole täidetud ja asjaolud on tõendamata ning sel alusel esitatud nõue on alusetu.
20.Kohus on seisukohal, et antud juhul on hageja hagis esile toodud asjaolud, mille alusel võib hageja poolt kostja elektrienergiaga varustamist käsitleda käsundita asjaajamisena. Kohus küsis 28.04.2021 kohtunõudes kostjalt ja palus tal selgitada, kuidas on toimunud xxx kinnistu elektrienergiaga varustamine vaidlusalusel perioodil märts 2017 kuni august 2017 ja sellele eelnevalt. Kostja 07.05.2021 esitatud vastuse kohaselt oli kinnistul elektrienergia tarbimiseks ühendus olemas, kuid voolu ei tarbitud, kuna xxx kinnistut ei kasutanud keegi ja seal ka ei elanud keegi. Kohus on tuvastanud hageja poolt esitatud kaardimaterjali alusel (tl 50), et hagejale kuuluvast liitumispunktist oli kostjale tagatud ühendus elektrienergia tarbimiseks. Lisaks on hageja esitanud kohtule Elektrilevi 03.05.2018 taotluse Kiili Vallavalitsusele menetletavasse detailplaneeringusse xxx elektrivarustuse projekti alusel maakaablitrassi lisamiseks (taotluse kohaselt on Elektrilevi alustanud projekteerimist 2017. aasta novembrikuus, tl 49). Samuti nähtub kohtule E. M. (M.) 07.02.2021 õiendist, et kostjale anti MTÜ X poolt x kinnisasja elektriga varustamiseks ajutiselt luba kuueks kuuks so alates november kuni 2018 aprill. Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et tõendatud on vaidlusalusel perioodil kuni august 2017 xxx kinnisasja elektrienergiaga varustatuse tagamine läbi xxx kinnistu sissesõiduteeks oleva x tänav T6 katastriüksuse (xxx) piiril paikneva liitumispunkti. Kuivõrd hageja oli sõlminud Eesti Energiaga võrgu- ja elektrilepingu vastava liitumispunkti kaudu elektrienergia tarbimiseks, siis on hageja xxx kinnistu elektriühenduse tagamisel enda liitumispunkti kaudu teinud teo kostja kasuks, ilma et kostja oleks selleks nõusoleku andnud (kostja vaidleb nõusoleku andmisele vastu, puuduvad tõendid nõusoleku olemasolu kohta ka varasemast ajast). Hageja on oma tegevuses tahtnud soodustada kostjat, kohus on käesoleva kohtuotsuse punktis 17 tuvastanud, et asjaajamiseks puudus tehingust (puudub ka seadusest) tulenev alus. Hageja on esile toonud asjaolud, mille kohaselt vastab asjaajamine (elektrienergiaga varustamine) kostja huvidele ja eeldatavale tahtele (kostjal puudus muu elektriühendus kuni november 2017). VÕS § 1018 jj kohaldamist ei välista see, et hageja tegutses kulutuste kandmisel ka enda elektrienergiaga varustamise huvides. Piisab, kui kantud kulutused kuuluvad vähemalt osaliselt kostja huvisfääri (vt nt Riigikohtu 18. oktoobri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-61664/48, p 26). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et täidetud on käsundita asjaajamise eeldused VÕS § 1018 järgi. Samas ei ole hageja tulenevalt kostja vastuväitest esitanud tõendeid asjaolu osas, millest järelduvalt nähtuks kohtule, et kostja tarbis vaidlusalusel perioodil märts 2017 kuni august 2017 elektrienergiat. Samuti on tõendamata tarbitud elektrienergia kogus. Kuigi hageja on tuginenud menetluse kestel tarbitud elektrienergia solidaarselt kolme kinnistu vahel jagamise kokkuleppele, ei ole antud asjaolu leidnud tsiviilasja menetluses tõendamist (vt käesoleva kohtuotsuse punkt 17). Ainuüksi asjaolust, et Eesti Energia esitas hagejale tasumiseks arved või et hageja esitas kostjale arve elektrienergia kulude tasumiseks, kostjale kohustusi ei teki. Järelikult ei saa nende arvete esitamisega tõendada ka seda, kui palju pidi kostja elektrienergia eest tasuma (vt ka Riigikohtu otsus nr 3-2-1-53-10 p 14). TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus on seisukohal, et hageja nõuded tuleb jätta rahuldamata nende tõendamatuse tõttu. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
21.Tsiviilasja hinna kindlaksmääramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. TsMS § 124 lg 1 kohaselt määratakse raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava rahasummaga. TsMS § 133 lg 1 kohaselt arvutatakse hagihind põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. TsMS § 133 lg 2 kohaselt liidetakse TsMS §-s 367 kõrvalnõude hagihinna
arvutamisel hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. TsMS § 134 lg 1 kohaselt hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. Hageja nõudeks on TsMS § 124 lg 1 järgi põhinõudena 996,40, millele lisandub (VÕS § 113 lg 1 teine lause) hagiavalduse esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivis 259,18 eurot. TsMS § 367 alusel lisanduva viivise hagihinnaks on VÕS § 113 lg 1 teine lause ja TsMS § 133 lg 2 alusel põhinõudelt 79,71 eurot. TsMS § 134 lg 1 alusel on nõuete liitmise tulemusena hagihinnaks 1335,29 eurot (996,40 + 259,18 + 79,71). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
22.Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamata jätmisega menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda.
23.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 punkti 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 174 lõige 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus leiab, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus. Kohus selgitab, TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi (vt ka Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks on õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.
24.18.06.2021 esitas kostja kohtule menetluskulude nimekirja. Kostjale on käesolevas tsiviilasjas osutatud õigusabi järgmiselt: − 21.01.2021 hagimaterjalide analüüs, nõupidamine kliendiga, hagile vastuse koostamine 3 h 48 min; − 26.01.2021 hagivastuse esitamine e-toimiku vahendusel kohtule ja hageja esindajale 6 min; − 06.04.2021 kompromissiläbirääkimised 18 min; − 07.05.2021 hageja 14.04.2021 seisukohaga tutvumine, kohtunõudega tutvumine, analüüs, vastuse koostamine kohtunõudele 42 min; − 17.05.2021 hageja 07.05.2021 taotlusega tutvumine, vastuse koostamine 36 min; − 18.06.2021 menetluskulude nimekirja koostamine 12 min. Käesolevas tsiviilasjas on kostja kandnud õigusabikulusid 5 h ja 42 min ulatuses so 820,80 eurot koos käibemaksuga.
25.Hageja ei esitanud kostja menetluskuludele vastuväiteid.
26.Kohus on seisukohal, et kostja õigusabikulud perioodil 21.01.2021 kuni 26.01.2021 seonduvad hagiavaldusele vastuse koostamise ja kohtule esitamisega. Arvestades tsiviilasja keerukust ja kostja poolt 26.01.2021 esitatud hagivastuse sisu ja mahtu (ca 1,5 lk), peab kohus kostja õigusabimahtu põhjendatuks ja vajalikuks kokku 3 h ulatuses. Arvestades 05.04.2021 kohtunõude alusel poolte vahel toimunud kompromissläbirääkimistele kulunud aega, hageja 14.04.2021 ja 28.04.2021 kohtunõude ning sellele kostja poolt 07.05.2021 esitatud vastusdokumendi sisu ja mahtu, 18.05.2021 esitatud seisukohta hageja tunnistaja taotlusele ning 18.06.2021 kohtule esitatud menetluskulude nimekirja koostamisele kulunud aega nõustub kohus kostja õigusabitoimingute mahu vajalikkuse ja põhjendatuse osas menetluskulude kindlaksmääramise avalduses toodud 1,9 h ulatuses. Kokku loeb kohus kostja lepingulise esindaja kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 4,9 h (3 + 1,9) ulatuses.
27.Mis puudutab kostja lepingulise esindaja tunnitasu suurust, siis selles osas märgib kohus järgmist. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-115-13 jõudnud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Riigikohus on pidanud põhjendatuks ja vajalikuks mh vandeadvokaadi tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (02. oktoobri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13), aga ka näiteks 156 eurot koos käibemaksuga (26. aprilli 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-17, p 15). Esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel analüüsib kohus eeskätt vaidlusaluse kaasuse keerukust ja esitatud menetlusdokumentide sisu. Kohus peab kostja vandeadvokaadist lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks hagiavalduse koostamisel 144 eurot (koos käibemaksuga), kuivõrd tegemist on keskmise keerukusega tsiviilasjaga. Kostja kinnitab, et ei ole käibemaksukohuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Tuginedes eeltoodule ja TsMS § 174 lõikele 10 on kostjale hüvitamisele kuuluv lepingulise esindaja tasu käibemaksuga.
28.Kohus rahuldab kostja õigusabikulude avalduse 705,60 euro ulatuses koos käibemaksuga (4,9 h x 144 eurot/ h). Kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata summas 115,20 eurot (820,80 – 705,60).
29.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja lepinguline esindaja esitas avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 4.
30.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/
Anu Vismann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.