Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Asjaolud

D T esitas 05.05.2021 Harju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avaldusest nähtuvalt on võlgnik sattunud majanduslikult väga keerulisse olukorda tulenevalt ebaõnnestunud finantstehingutest. Võlgniku igakuine püsisissetulek on 443,26 eurot (töövõime- ja sotsiaaltoetus), kuid kohustusi on 21 669,72 euro ulatuses. Avalduse kohaselt igasugune vallas- ja kinnisvara võlgnikul puudub. Maksejõuetuse põhjusena selgitas võlgnik, et esialgselt võttis ta laenu elukaaslase ettepanekul sooviga investeerida, kuid investeerimine ei olnud tulemuslik. Seejärel hakkas võlgnik varasemaid laene teenindama uute laenude arvelt kuni sattus nö laenukeerisesse. Võlgniku elukaaslane ei ole seoses terviseprobleemiga püsivat tööd leidnud, mistõttu tasuti laenu arvelt ka elamiskulusid. Võlgniku selgituste kohaselt on ta otsinud olukorra parendamiseks aktiivselt võimalusi, kuid käesolevani tulemusteta. Võlgniku hinnangul on ta maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutine. Harju Maakohtu 13.05.2021 määrusega nimetati D T ajutiseks halduriks Terje Eipre. Ajutise halduri 01.06.2021 aruandest nähtuvalt on võlgnikul vara väärtuses 0 eurot, aga kohustusi vähemalt 23 937,38 euro ulatuses. Sotsiaalkindlustusameti andmetel on võlgnikul tuvastatud raske puue kestvusega 18.02.2021-17.02.2024 ning võlgnikule on määratud puudega täiskasvanu toetus summas 41,68 eurot. Ajutise halduri esialgsel hinnangul on tegemist maksejõuetuse tekkimisega muudel asjaoludel PankrS § 22 lg 5 mõttes. Lähtudes ajutise pankrotimenetluse käigus kogutud andmetest ja võlgniku poolt esitatud informatsioonist, on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on laenude läbimõtlematu võtmine, mille tulemusel on kogunenud suured võlad, mida võlgnik ei ole suutnud jooksvalt tagasi maksta. Ajutise halduri käsutuses oleva info põhjal puuduvad kindlalt teadaolevad vara tagasivõitmise ja/või tagasinõudmise võimalused. Koos aruandega esitas ajutine haldur taotluse tasu kindlaksmääramiseks. Võlgnik ajutise pankrotihalduri aruandele vastuväiteid ei esitanud. 15.06.2021 määrusega tegi Harju Maakohus D T pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) ettepaneku tasuda pankrotimenetluse kulude katteks deposiit summas 2000 eurot hiljemalt 28.06.2021 ning avaldas 15.06.2021 sellekohase teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Deposiiti ei tasutud. Kohtu seisukoht Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1-3 „lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa.“ Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul vara puudub, kuid kohustuste kogumaht on vähemalt 23 937,38 eurot. Võlgnik on seega maksejõuetu, kuna tema vara ei kata kohustusi. Ajutise halduri käsutuses oleva info põhjal puuduvad kindlalt teadaolevad vara tagasivõitmise ja/või tagasinõudmise võimalused. Ajutise halduri hinnangul on maksejõuetuse põhjustanud muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses, so laenude läbimõtlematu võtmine, mille tulemusel on kogunenud suured võlad, mida võlgnik ei ole suutnud jooksvalt tagasi maksta. Pankrotimenetluse kulude deposiiti ei ole tasutud. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

Kohus, kooskõlas ajutise halduri seisukohaga, peab maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muud asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kohus jätab menetluskulud võlgniku kanda. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 järgi on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määrusega nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ on kuutasu alammääraks kehtestatud 584 eurot. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on seega (584:5) 116,80 eurot. PankrS § 23 lg 3 ja 65 lg 1’ kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse v.a käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on ajutine haldur märkinud ülesannete täitmiseks kulunud tööajaks 8,45 tundi. Kohus leiab, et ajakulu on põhjendatud ja vastab antud pankrotimenetluse mahule ja keerukusele, samuti halduri kutseoskustele. Tunnitasu on ülemmäära piirides. Kohus määrab ajutise halduri tasuks 986,96 eurot (8,45 h x 116,80), millele lisandub käibemaks 197,39 eurot, kokku 1184,35 eurot. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Kohus määrab ajutise halduri tasu maksmise OÜ Advokaadibüroo Eipre&Partnerid arveldusarvele nr EE231010220204462227 AS-is SEB Pank. Ajutine haldur palub hüvitada tasu riigi vahenditest summas 584 eurot (lisandub käibemaks). PankrS § 23 lg 4 järgi kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 5 kohaselt ei määra kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).

Sama paragrahvi 5’ lõike kohaselt riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kooskõlas Justiitsministri 01.01.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ §-ga 1 „kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu §-s 2 sätestatud tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni.“ Viidatud määruse § 2 lg 1 kohaselt kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Seega on tasu suuruse arvutamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, mis riigi vahenditest hüvitamise korral arvutatakse Justiitsministri kehtestatud tasumäära alusel ning mis ei või ületada kuupalga alammäära. Riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu suurus on 8,45 tunni eest (alustatud pooltunde 18 x 33) 594 eurot (lisandub käibemaks). Käesoleval juhul on pankrotimenetlus lõpetatud raugemisega pankrotti välja kuulutamata, mistõttu esineb PankrS § 23 lg-s 4 sätestatud alus ajutise halduri tasu riigi vahenditest hüvitamiseks. Kohus selgitab, et Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Seega kuulub Riigi vahenditest hüvitamisele ajutise halduri tasu summas 584 eurot, millele lisandub käibemaks summas 116,80 eurot, kokku summas 700,80 eurot. Riigi vahenditest väljamõistmata ajutise halduri tasu kuulub hüvitamisele võlgniku poolt. Tasu tuleb kanda OÜ Advokaadibüroo Eipre&Partnerid arveldusarvele nr EE231010220204462227 AS-is SEB Pank. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.