Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Asjaolud G. K. ja M. R. esitasid 24.04.2021 Harju Maakohtule avalduse E. K.i pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Avaldusele lisatud pärimistunnistuse kohaselt on 25.10.2020 surnud E. K.i pärijateks 1⁄2 mõttelises osas M. R. ja 1⁄2 mõttelises osas G. K.. Tallinna kohtutäitur K. F. on läbi viinud E. K.i pärandvara inventuuri. Pankrotiavaldusele lisatud pärandvara nimekirja kohaselt on pärandaja asjade ja õiguste väärtus kokku 4,59 eurot ning kohustuste maht summas 5513,96 eurot (lisandub kohtutäituri tasu pärandi inventuuri tegemise eest summas 42 eurot). Harju Maakohtu 11.05.2021 määrusega nimetati E. K.i pärandvara ajutiseks halduriks Andrias Palmits. Ajutise halduri 28.05.2021 aruandest nähtuvalt on ajutine pankrotihaldur tuvastanud, et võlgniku pärandvaras vara puudub, kuid kohustuste kogumaht on vähemalt 5573,96 eurot. Kuna pärandvara kohustuste suurus ületab vara suuruse, on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku pärandvaras oleva vara arvel võlgniku kohustusi täita ei ole võimalik, st tegemist on maksejõuetuse olukorraga. Maksejõuetuse põhjuseks on ajutise halduri hinnangul muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses ning maksejõuetus saabus hiljemalt 25.10.2020 võlgniku surma tagajärjel. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise ja -nõudmise võimalusi. Koos aruandega esitas ajutine haldur taotluse tasu kindlaksmääramiseks. Võlausaldajad ajutise pankrotihalduri aruandele vastuväiteid ei esitanud. 15.06.2021 määrusega tegi Harju Maakohus E. K.i pärandvara pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) ettepaneku tasuda pankrotimenetluse kulude katteks deposiit summas 1000 eurot hiljemalt 28.06.2021 ning avaldas 15.06.2021 sellekohase teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Deposiiti ei tasutud. Kohtu seisukoht Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1-3 „lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa.“ Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul vara puudub, kuid kohustuste kogumaht on vähemalt 5573,96 eurot. Võlgnik on seega maksejõuetu, kuna tema vara ei kata kohustusi. Kogutud andmete põhjal on ajutine haldur tuvastanud, et tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi ei esine. Ajutise halduri hinnangul on maksejõuetuse põhjustanud muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses ning maksejõuetus saabus hiljemalt 25.10.2020 võlgniku surma tagajärjel. Pankrotimenetluse kulude deposiiti ei ole tasutud. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus, kooskõlas ajutise halduri seisukohaga, peab maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muud asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kohus jätab menetluskulud võlgniku pärandvara kanda.

PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 järgi on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määrusega nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ on kuutasu alammääraks kehtestatud 584 eurot. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on seega (584:5) 116,80 eurot. PankrS § 23 lg 3 ja 65 lg 1’ kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse v.a käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on ajutine haldur märkinud ülesannete täitmiseks kulunud tööajaks 9 tundi. Kohus leiab, et ajakulu on põhjendatud ja vastab antud pankrotimenetluse mahule ja keerukusele, samuti halduri kutseoskustele. Tunnitasu on ülemmäära piirides. Kohus määrab ajutise halduri tasuks 1051,20 eurot (9 h x 116,80), millele lisandub käibemaks 210,24 eurot, kokku 1261,44 eurot. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Kohus määrab ajutise halduri tasu maksmise Advokaadibüroo Paas & Partnerid OÜ arveldusarvele nr xxxx Xxxx AS-is. Ajutine haldur palub hüvitada tasu riigi vahenditest summas 584 eurot (lisandub käibemaks). PankrS § 23 lg 4 järgi kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 5 kohaselt ei määra kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Sama paragrahvi 5’ lõike kohaselt riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kooskõlas Justiitsministri 01.01.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ §-ga 1 „kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu §-s 2 sätestatud tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni.“ Viidatud määruse § 2 lg

1 kohaselt kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Seega on tasu suuruse arvutamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, mis riigi vahenditest hüvitamise korral arvutatakse Justiitsministri kehtestatud tasumäära alusel ning mis ei või ületada kuupalga alammäära. Riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu suurus on 9 tunni eest (alustatud pooltunde 18 x 33) 594 eurot (lisandub käibemaks). Käesoleval juhul on pankrotimenetlus lõpetatud raugemisega pankrotti välja kuulutamata, mistõttu esineb PankrS § 23 lg-s 4 sätestatud alus ajutise halduri tasu riigi vahenditest hüvitamiseks. Kohus selgitab, et Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Seega kuulub Riigi vahenditest hüvitamisele ajutise halduri tasu summas 584 eurot, millele lisandub käibemaks summas 116,80 eurot, kokku summas 700,80 eurot. Riigi vahenditest väljamõistmata ajutise halduri tasu kuulub hüvitamisele võlgniku pärandvara arvelt. Tasu tuleb kanda Advokaadibüroo Paas & Partnerid OÜ arveldusarvele nr xxxx Xxxx AS-is. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.