Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hageja palub välja mõista kostjalt korteriomandi tagastamisega viivitamise eest kahjuhüvitise summas 600 eurot ning viivise summas 166,10 eurot ja viivise protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kostja seisukoht Kostja vaidleb hagile vastu. Kohtuotsuse põhjendus 1.Kohus leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. 2.Hagi kohaselt võttis kostja hagejalt 2007.a sügisel üürile korteriomandi, asukohaga xxxxx x-x, xxxxxxx, xxxxx xxxx. Lisaks üürile kohustus kostja tasuma kõik eluruumiga seotud kõrvalkulud. Hageja teatas kostjale 30.06.2015, et ei pikenda üürilepingut, kuna kostja võlgnevus on suurem kui kolme kuu üür. Hageja palus kostjal eluruumi valduse tagastada hiljemalt 30.07.2015. Samaks tähtajaks palus hageja kostjal tasuda ka tekkinud üürivõlgnevuse. Kostja andis hagejale korteriomandi valduse üle 02.09.2020. Üürilepingus oli kokkulepitud üür 50 eurot kuus. Hageja palub kostjalt välja mõista korteriomandi tagastamisega viivitamise tõttu tekkinud kahju summas 600 eurot. 3.Kostja vande all antud ütlustest nähtub, et umbes nädal enne jõule 2014 ta enam selles korteris ei elanud. 2014 lõpus lubas kostja võtmed ära viia ja ära maksta võlgnevuse. Kostja maksis üüri arvele või kui ei olnud võimalik arvele maksta, siis viis sularaha V N kätte. Raha üleandmine toimus V N juures ja sularahas. Viimane kord maksis kostja raha siis, kui võtmed ära viis. Siis tasus kostja võlgnevuse 550 eurot. K N käest sai kostja teada V N aadressi. V.N pikendas üürilepingut. K N ütles, et tema tulla ei saa kohale ja tema ema hakkab lepingut pikendama. K.N andis oma ema telefoninumbri. Kostja helistas ja saadi kokku. Viimane kord leppis kostja ka kokku, et toob võtmed ära ja annab ära võlgnevuse. Raha üleandmise juures oli M R. Kostja läks koos M.R K N ema juurde. Ta tuli uksele ja kostja ütles, et siin on võtmed ja sularaha viiekümnestes kupüürides ning kõik, mis korteris on, see jääb sinna, sest kostjal ei ole seda kuskile panna. V.N tänas ja siis mindi laiali. M.R oli paar trepiastet allpool, kui kostja võtmed ja raha V N üle andis. Ta nägi pealt, kui kostja raha ja võtmed üle andis. Kostja läks elama xxxxxxxxx õe juurde. Kostja müüs oma auto M R ja sealt sai raha. Tal oli sama tüüpi auto ja ta ostis kostja auto omale varuosadeks. Kostjal ei olnud arvel raha ja seepärast maksis sularahas. Auto müügist sai ta sularaha. Kostjal jäi peale võtmete üleandmist ja võla tasumist tunne, et kõik on läbi ja korter on üle antud ja rohkem pole midagi. Mingi aeg hakkasid Facebooki tulema teated ja hageja nõudis raha. Summad kõikusid. Kord nõudis rohkem, siis vähem. Viimane summa, mida nõuti, oli üle 74 000 euro ja mõne aja pärast tuli kohtukutse. Kostjal oli K N e-kirjavahetus. Kostja on talle mitu korda öelnud, et mis raha ta nõuab, et raha ja võtmed on tema ema käes. Kostja teatas, et korter on üle antud ja ta ei ela sees enam. Hageja oli teadmisel, et kostja enam ei ela seal. Ta oli sellest ajast sellel teadmisel, kui ta hakkas kostjale rahanõudmisi

saatma. Telefonile ta ei vastanud. Telefon oli kinni või välja lülitatud. Kostja ei oska öelda, mitu korda ta kinnitas K.N, et ta enam ei ela seal. Mitmel korral ütles. Hageja ei öelnud kostjale, et üleandmine ja vastuvõtmine tuleb ametlikult vormistada. Kostja on vaimse puudega ja tal on skisofreenia raskem aste. Ta läheb närvi. Kostja arvas, et kõik on läbi ja ta ei saanud aru, mis raha hageja tahab. K.N teadis kostja tervislikust seisundist. See tuli korra jutuks. K.N ei öelnud kordagi, et ta tahaks tulla ja vaataks koos korteri üle. Kostjale on jäänud mulje, et ta tahab raha saada ja ta leidis lollikese, kes ei jaga asjadest ja kellelt saab raha nõuda. Enne võtmete üleandmist koristati korter ära. Kostja õde käis koristamas 2014 lõpus enne jõule. Peale koristamist võis kostja toas veel suitsu teha enne, kui läks võtmeid ära viima. Korteris ei olnud vett ega kanalisatsiooni, WC-d ei olnud. Kütta ei saanud, sest praeahi oli katki. Kui kostja tahtis süüa teha, siis aurud läkid üleval asuvasse korterisse ja seal lapsed ei saanud magada ja see häiris neid. Söögitegemise võimalust ei olnudki. WC korteri juurde ei kuulunud. Väljas oli välitualett, aga see ei kuulunud hagejale. WC omanik lubas kostjal WC-d kasutada. WC-d keegi ei tühjendanud. Kostja oli sunnitud käima WC-s metsa all või bensiini- või bussijaamas või poes. Kostja ei osanud välitualeti tühjendamise võimalust kuskilt otsida. Kui üürileping sõlmiti, siis ei olnud juttu, mis tingimustel WC-d saab kasutada. Öeldi, et WC ja vesi on väljas. Kui korter läks väga külmaks, siis kostja aegajalt küttis korterit. Muidu pidi ta veeämbris kopsikuga jää katki lööma, et vett ämbrist kätte saada. See oli liig. Tuld seal teha ei saanud. Kostja sai aru, et ta ei võlgne enam midagi K.N. Ta arvas, et nüüd on kõik korras. Viimane kord, kui pooled kohtus käisid ja kohus rahuldas hagi, siis kostja arvas, et nüüd on kõik läbi ja hageja jätab kostja rahule, aga ta hakkas edasi nõudma. Ta nõudis, et kui 31.12.20 makstud ei ole, siis annab asja kohtusse. Hageja ütles, et nad vaataksid korteri üle ja annavad allkirjad, aga kostja tahtis advokaadi juurde minna. Selle peale hakkas ta karjuma. Siis kostja andis allkirja. Hagejal oli Facebooksi kuulutus, et ta otsib sinna korterisse üürilist. Ta tahtis üüriks 95 eurot. Kostja ei ole seal uusi üürnike liikumas näinud. M R ei ole seal ka kedagi liikumas näinud. Kostja elas 2014 detsembri lõpust alates õe juures xxxxxxx, xxxxx xx-xx kuni 05.05.2016. Kostja sai xxxxxxxxx tööle 01.03.16 ja nüüd elab xxxxxxx. M R on kostja kuulnud, et korteriühistu koosolekutel on K N küsimust arutatud. Tema korteril talvel õiget temperatuuri sees ei ole, mida nõutakse ja tema korteri seinad jäätuvad ning teised peavad rohkem kütma. Kostja teab, et K N kästi võtta kostjaga ühendust, et ta ajaks oma asjad korda. Ta ei võtnud kostjaga ühendust. Kostja on püüdnud talle helistada, aga tema telefon on väljas. Telefoni teel teda ei saa kätte või on telefon välja lülitatud. Ta ütles ka ise, et tal ei ole levi ja teda kätte ei saa. Kostja arvab, et K.N tahab lihtsalt raha saada. Kostja ei ole selle hagi ega sellise summaga nõus. Tema teada peaks olema kõik tasutud ja korter on üle antud ja kõik on lõppenud. Üürilepingus oli kokku lepitud 50 eurot kuus. 4.Tunnistaja S N ütlustest nähtub, et M N on tema vend. See korter, kus vend elas, oli elamiskõlbmatu. Seal puudusid pesemisvõimalused, WC kasutamise võimalus, elektrit ei olnud, kütta seal ei saanud, sest pliit ei olnud kõige paremas korras. WC-d venna kasutuses ei olnud. Seal õues oli kellegi WC ja seal lubati M vahel käia. Kokkuleppel lubati tal välikäimlat kasutada. See oli vist tühjendamata ja seda ei saanud kasutada. Vend elas seal 7 a. Ta tuli ära sealt 2014 detsembris enne jõule. Tunnistaja teab seda, kuna ta ise käis seda korterit koristamas enne, kui ta võtmed ära andis. Aknad ei olnud korras, need olid mädanenud. Peale koristamist läks tunnistaja bussi peale ja koju. Kostja ja M.R jäid veel sinna. Tunnistaja andis võtmed nende kätte enne, kui ta ära läks. Vend elas tunnistaja juures alates samast päevast kui ta võtmed ära andis. 2014 detsembrist enne jõule tuli ta tunnistaja juurde elama. 2015 mais läks ta xxxxxx

xxxxxxx tööle. Kohus ei mõju vennale hästi. Ta tervis on seoses sellega halvenenud ja ta käib psühhiaatri juures. Tunnistaja ei tea korteri olukorda praegu. Tunnistaja teab, et K N on vennale kirjutanud. Need summad, mis K N M käest küsis, olid ikka väga suured ja tunnistaja ei tea, kust ta sellised summad võttis. Tunnistaja ei tea, kui tihti nõudeid tuli, aga neid oli väga palju. Need mõjusid vennale nii, et ta muutus väga närviliseks. Ta oli mingi aeg haiglas tänu nendele nõudmistele. K N ei ole teinud M ettepanekut korteri üleandmine korrektselt ära vormistada. Vend ei oska oma asju ajada. Ta läheb kohe närvi ja ta ei saa nende asjadega hakkama. 5.Üürilepingu ülesütlemise teatest 30.06.2015 nähtub, et hageja lõpetas kostjaga sõlmitud eluruumi üürilepingu 31.07.2015. Korrektne üleandmine tähendab kirjalikku olukorra ja lõppnäitude fikseerimist. Kostja kohustus tasuma 30.07.2015 oma võlgnevuse hageja ees. Üürivõlg koos viivistega oli 30.06.2015 seisuga 1557,44 eurot. 6.Kohus leiab, et kohtuistungil ei ole tõendamist leidnud, et kostja vabastas üürikorteri 2014.a enne jõule ja viis võtmed ning üürivõlgnevuse K N ema kätte. VÕS § 314 lg 1 sätestab, et kui üürnikul ei ole üürileandjast tuleneval põhjusel võimalik üüritud asja kasutada, võib ta üürilepingu üles öelda, kui ta on üürileandjale andnud eelnevalt mõistliku tähtaja asja kasutamise võimaldamiseks ning üürileandja ei ole selle tähtaja jooksul võimaldanud üürnikul asja kasutada. Üürnik ei pea lepingu ülesütlemiseks eelnevalt üürileandjale tähtaega andma, kui lepingu täitmine ei paku üürnikule ülesütlemist põhjustanud asjaolu tõttu enam huvi. Kostja on vande all kinnitanud, et elas üüritud eluruumis 2014.a jõuludeni. Enne jõule kolis ta üürikorterist välja ja viis võtmed ja võla V N kätte. Kostja võttis kohtuistungil omaks, et üüri suurus oli 50 eurot kuus. Kostja ei võta omaks, et üürikorter anti hagejale üle alles 02.09.2020. Kostja on vande all kinnitanud, et üürikorteris ei olnud vett, kanalisatsiooni ega WC-d. Kohus leiab, et kostja oli teadlik juba üürilepingu sõlmimisel, et korteris puudus vesi, kanalisatsioon ja WC. Seega ei saa nimetatud puudustele kostja täna tugineda. Küll aga tõendas kostja , et tal ei olnud võimalik korterit kütta, kuna pliit oli katki. Ka süüa ei saanud teha, sest toiduaurud häirisid naabreid. Tunnistaja S.N tõendas, et korteris puudus lisaks veele, kanalisatsioonile, WC-le ja kütmisvõimalusele ka elekter. Kohus leiab, et elektrienergia puudumine takistas kostjal üürikorteri eesmärgipärast kasutamist. Hageja kohustus oli tagada üürikorteris elektrienergia olemasolu. Üürnikul puudus igasugune õigus suhelda hageja nimel Eesti Energia AS-ga. Eesti Energia AS teavitab elektrienergia varustamise teenusega seotud probleemidest alati kinnisasja omanikku. Seega pidi olema hageja teadlik elektrienergia puudumisest kostjale üüritud ruumis. Hageja midagi ette ei võtnud. Kohus leiab, et kostjal oli seaduslik alus üürilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks VÕS § 314 lg 1 alusel. VÕS § 325 lg 1 sätestab, et üürileandja ja üürnik võivad elu- ja äriruumi üürilepingu üles öelda ülesütlemisavaldusega, mis on kirjalikkus taasesitamist võimaldavas vormis. Kostja ei ole tõendanud, et ta ütles üürilepingu hagejaga üles ülesütlemisavaldusega kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. VÕS § 325 lg 5 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 1-4 sätestatud nõuetele mittevastava ülesütlemine on tühine. Seega on kostja poolt üürilepingu ülesütlemine 2014.a enne jõule tühine. Kostja ei ole tõendanud ka, et hageja ütles kostjale 2014.a üürilepingu erakorraliselt üles. Hageja tõendas üürilepingu ülesütlemise teatega 30.06.2015, et hageja ütles kostjale üürilepingu üles 31.07.2015, kuna kostjal on tasumata rohkem kui kolme kuu üür. Kostjat kohustati vabastama eluruum 31.07.2015 ja tasuma üürivõlgnevus summas 1557,44 eurot 30.07.2015. Kostja ei ole tõendanud, et ta tasus üürilepingu ülesütlemise teatises toodud tähtajaks üürivõlgnevuse. VÕS § 316 lg 1 p2 sätestab, et üürileandja võib üürilepingu üles öelda

kui võlgnetava üüri summa ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluva üüri summa. Kohus leiab, et hagejal oli seaduslik alus kostjaga üürileping VÕS § 316 lg 1 p 2 lausel lõpetada üürilepingu ülesütlemise teates toodud asjaoludel. Kostja ei ole üürilepingu ülesütlemist vaidlustanud. Hageja palub kostjalt välja mõista üüritud asja tagastamisega viivitamisest (periood 01.01.2017-31.12.2017) tuleneva kahjuhüvitise summas 600 eurot. VÕS § 335 sätestab, et kui üürnik ei anna asja pärast lepingu lõpetamist tagasi, võib üürileandja viivitatud aja eest kahjuhüvitisena nõuda kas üürilepingus kokkulepitud üüri või üüri, mis on samasuguses asukohas oleva samasuguse asja puhul tavaline, välja arvatud juhul, kui üürnik peab asja õigustatult kinni tema poolt tehtud kulutuste tasumise tagamiseks. See ei välista üürileandja õigust nõuda asja tagastamise viivitamisega talle tekitatud ja üürisummat ületava kahju hüvitamist. Eelpool kohus tuvastas, et tõendamist ei leidnud kostja poolt üürilepingu lõpetamine kostja poolt 2014.a. Seega on hagejal seaduslik alus kahjunõude esitamiseks. 7.Kuid kohus nõustub kostja seisukohaga, et hagi ei ole kooskõlas hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega. TsÜS § 138 lg 1 sätestab, et õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. TsÜS § 138 lg 2 sätestab, et õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. VÕS § 6 lg 2 sätestab, et võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. 8.Tsiviilasjas nr 2-19-10975 menetles Pärnu Maakohus samade poolte vahelist vaidlust, mis tulenes samast üürilepingust, millest hageja lähtub kostjalt kahjuhüvitise väljamõistmiseks ka antud asjas. Tsiviilasjas nr 2-19-10975 esitatud hagi kohaselt võttis kostja hagejalt 2007.a sügisel üürile korteriomandi, asukohaga xxxxx x-x, xxxxxxx, xxxxx xxxx. Lisaks üürile kohustus kostja tasuma kõik eluruumiga seotud kõrvalkulud. Hageja teatas kostjale 30.06.2015, et ei pikenda üürilepingut, kuna kostja võlgnevus on suurem kui kolme kuu üür. Hageja palus kostjal eluruumi valduse tagastada hiljemalt 30.07.2015. Samaks tähtajaks palus hageja kostjal tasuda ka tekkinud üürivõlgnevuse. Hagi esitamise ajaks ei ole kostja tagastanud korteriomandi valdust ega tekkinud üürivõlgnevust. Kostja andis hagejale korteriomandi valduse üle 02.09.2020. Hageja palub kostjalt välja mõista korteriomandi tagastamisega viivitamise tõttu tekkinud kahju summas 900 eurot. Hageja hinnangul oli aastal 2016 sarnases asukohas sarnase eluruumi üür 75 eurot kuus. Tsiviilasjas nr 2-19-10975 hageja palus välja nõuda kostja ebaseaduslikust valdusest korteriomandi, asukohaga xxxxx x-x, xxxxxxx, xxxxx xxxx, ja välja mõista kostjalt korteriomandi tagastamisega viivitamise eest kahjuhüvitise summas 900 eurot ning viivise summas 1705,28 eurot ja viivise protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohtuotsusega 29.10.2020 tsiviilasjas nr 2-1910975 mõisteti välja M N võlgnevus 600 eurot, viivis 209,16 eurot ja viivis protsendina põhinõudelt 600 eurot alates 31.10.2020 VÕS §-s 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude täieliku tasumiseni OÜ KN5 kasuks; jäeti rahuldamata OÜ KN5 hagi M N vastu võlgnevuse 300 euro ja viivise 1990,22 euro väljamõistmise osas; lõpetati menetlus OÜ KN5 hagis M N vastu üürikorteri ebaseaduslikust valdusest väljamõistmise osas. 9.Kostja kinnitas kohtuistungil vande all, et peale tsiviilasjas nr 2-19-10975 kohtuotsuse avaldamist sai ta aru, et ta ei võlgne enam midagi hagejale. Kostja arvas, et nüüd on kõik probleemid lahendatud. Hageja jätab kostja rahule. Hageja aga jätkas rahaliste nõuete esitamist. Tunnistaja S N tõendas, et hageja alusetud rahalised nõuded

mõjusid kostjale väga halvasti. Ta muutus närviliseks. Ta oli seoses sellega isegi haiglas ravil. 10.Kohtuistungil leidis tuvastamist tunnistaja S.N ja kostja vande all antud ütlustega, et üüripind oli täielikult elamiskõlbmatu. Elamispinnal ei olnud vett, kanalisatsiooni, WCd, küttekeha oli katki, puudusid söögitegemise võimalus ja elekter. Kostja ja tunnistaja ütlusi kinnitab 03.09.20 korstnapühkimise akt. Korteriühistu xxxxx x üldkoosoleku 20.10.2019 protokollist nähtub, et hageja esindaja K N ei tundnud huvi, kuidas asjad korda saavad. Korteris ei olnud võimalik tagada aastaringselt miinimumtemperatuuri. K N ei hooldanud omandit selliselt, et see ei kahjustaks üürnikke ega teiste korteriomanike vara ega huve. Korteri aknad mädanesid, mistõttu oli korteri nr x toa seinad talvel jäätunud, kuna korterit nr x ei ole võimalik kütta. Hageja on saatnud kostjale alates 2015.a mitmeid ebareaalselt suuri võlanõudeid: 30.06.2015 nõudis 25 412,89 eurot, 31.07.2016 4060,58 eurot, 06.11.2017 21 310,39 eurot, 01.01.2018 23 304,89 eurot. 11.Kostja on isik, kellel on Sotsiaalkindlustusameti 28.11.2017 otsusega nr P26-2017157480 tuvastatud raske puue kestvusega kuni 25.10.2022. Eesti Töötukassa otsusega 24.11.2017 on kostjale määratud puuduv töövõime ajavahemikul 01.12.2017 kuni 25.10.2022. 12.Erialakirjanduse kohaselt heas usus käitumine tähendab käitumist, mis ei ole ülekohtune, on teise poole huve arvestav. Hea usu põhimõtte funktsiooniks on lepinguliste kohustuste laiendamise kõrval ka lepingust, tavast või seadusest tulenevate õiguste teostamise piiramine õiguste kaotamise kaudu. Õiguste teostamise piiramise eelduseks on õiguste kuritarvitamine. Õiguste teostamise piiramine tähendab, et kohus ei kohalda halvas usus käitumise puhul seaduses või lepingut tulenevat. Õiguste kuritarvitamise keeld tuleneb ajalooliselt Rooma õiguses tuntud üldisest põhimõttest, mille kohaselt see, kes teostab oma õigust, ei tohi sellega teha kahju teisele. 13.Kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-19-10975 mõisteti kostjalt välja juba kahjuhüvitis. Kohus nõustub kostjaga, et hea usu põhimõtte kohaselt oli tal õigustatud ootus, et hageja tema vastu enam üürilepingust tulenevaid nõudeid ei esita. Hageja jätkas uute nõuete esitamist. Hageja ei ole arvestanud kostja isiksust ega tema tervislikku seisundit. Kostjal on asjadest piiratud arusaamine. Hageja tekitas kostjale uute nõuete esitamisega stressi, mis kahjustas hageja tervist. Kui hageja seda varem ei teadnud, siis tsiviilasjas nr 2-19-10975 sai ta ülevaate kostja tervislikust seisundist. Hageja esitas uue kahjunõude üürlepingu alusel, millega hageja üüris kostjale eluruumi, mis oli reaalselt kasutamiskõlbmatu, s.o ruumi kasutamine nõudis ebainimlikku kannatamist. Hageja on olnud passiivne kostjaga suhtlemisel, sisuliselt hoidis kõrvale, mitte vastu võttes telefoni, ja oma kohustuste täitmisel, s.o mitte tehes remonti ega andnud võimalust elektrienergia taastamiseks. Hageja on olnud erakordselt aktiivne viiviste ja kahjunõuete esitamisel. Kohus leiab, et hageja taotletav õiguskaitsevahend on ebaproportsionaalne. 14.Lepingust või seadusest tulenevate õiguste teostamist loetakse alati õiguste kuritarvitamiseks siis, kui õigusi teostatakse vastuolus hea usu põhimõttega. Hea usu põhimõtte alusel saab piirata erandkorras subjektiivsete õiguste kasutamist. Eeltoodu alusel kohus leiab, et hageja ei ole kasutanud oma õigust kahjuhüvitise sissenõudmiseks heas usus. Hageja hagi esitamisega ei ole arvestanud kostja mõistlike huvidega. Hageja

käitumine ei ole aus ja õiglane. Hageja nõue on vastuolus hea usu põhimõttega VÕS § 6 lg 2 järgi ja hagi rahuldamisele ei kuulu. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 15.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et kostja menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Hageja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda. 16.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 17.Kostja palub välja mõista lepingulise esinduse kulud summas 144 eurot. Lepingulise esinduse kulude aluseks on lepingulise esindaja töökirjed 2 t ulatuses, tunnitasuga 60 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu 60 eurot, millele lisandub käibemaks, on TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ning ka kooskõlas Riigikohtu praktikaga. 18.Kohus leiab, et lepingulise esindaja tööd on olnud põhjendatud ja vajalikud. Hageja ei ole kostja menetluskulude peale vastuväiteid esitanud. Seega jääb hageja kanda kostja lepingulise esinduse kulud summas 144 eurot ja viivis menetluskuludelt.

Kohtunik: (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.