Määruse tegemise aeg ja koht 17.09.2025, Tallinn Kohtuasja number
2-23-1161
Kohtuasi
OÜ Ecoplaster hagi B.R vastu 1090 euro ja viivise väljamõistmiseks B.R vastuhagi OÜ Ecoplaster vastu 1204,40 euro väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 20.06.2025 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
B.R 22.07.2025 apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja OÜ Ecoplaster (registrikood 11927757), lepinguline esindaja vandeadvokaat Olavi Järve Kostja B.R (isikukood XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta B.R 22.07.2025 apellatsioonkaebus Pärnu Maakohtu 20.06.2025 otsuse peale tsiviilasjas nr 2-23-1161 Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata.
2.Jätta apellatsiooniastme menetluskulud B.R kanda. OÜ-l Ecoplaster ei ole apellatsioonimenetluses tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.OÜ Ecoplaster (hageja) esitas 23.01.2023 Pärnu Maakohtule B.R (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 1090 eurot ning viivise põhinõudelt seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku tasumiseni, aga mitte põhinõudest suuremas summas. Hageja palus menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 640 eurot, sh koos seadusjärgse viivise tasumise kohustusega alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
2.Hagiavalduse kohaselt pöördus kostja talvel 2022 hageja poole sooviga elamu renoveerida. Mais 2022 helistas kostja uuesti. Hageja käis kohapeal objektiga tutvumas ja tegi kostjale hinnapakkumise summas 1440 eurot (koos käibemaksuga). Mõned päevad hiljem andis kostja teada, et on tööde teostamisega nõus. 13.06.2022 arutasid pooled objektil läbi töö tingimused: vundamendi puhastus, nakkedispersiooni katmine, aukude täitmine (augud olid kuni 50 mm), pragude armeerimine ja kaks (mõnes kohas kolm) korda pahteldamine kogumaksumusega 1440 eurot koos käibemaksuga. 21.06.2022 lõpetas hageja tööd ning saatis kostjale arve. Poolte vahel oli kirjavahetus ja kostja keeldus tasumast enam kui 350 eurot. Selle kostja ka 20.12.2022 tasus. Seega on kostjal tööde eest tasumata 1090 eurot. Kostja on asunud tööde valmimise järel hinda alandama. Kostja on tööd vastu võtnud ja seega peab kostja tõendama, et hageja tehtud tööd olid puudustega, mida kostja teinud ei ole. Kostja seisukohast jääb arusaamatuks, mida täpselt oleks hageja pidanud rohkem tegema. Eesmärk oli saada pahteldatud pind ja selle kostja sai. Kostja vastuväited ja vastuhagi
3.Kostja ei tunnistanud tema vastu esitatud hagi ning esitas 29.05.2024 vastuhagi. Kostja palus vastuhagis hagejalt kostja kasuks välja mõista 350 eurot. 02.10.2024 suurendas kostja esitatud nõuet. Kostja palus hagejalt kostja kasuks välja mõista 268,40 eurot töö täieliku eemaldamise eest, 450 eurot kostja tehtud töötundide eest ja 136 eurot saamata jäänud tulu eest.
4.Kostja leidis, et esitatud arve ei kajasta kokku lepitud tööde mahtu ja kvaliteeti. Kostja eeldas, et hageja esmalt raiub täielikult maha vana sokli lubjakrohvi, pinnaga 56 m 2. Pärast seda tasandab puhastatud pinna lubjaseguga, misjärel kleebib ette valmistatud pindadele armeerimisvõrgu ning alles pärast seda pahteldab spetsiaalse niiskuskindla seguga (paksusega mitte vähem kui 0,8–1,5 cm) kogu pinna. Tööde tähtaeg oli umbes 3–4 nädalat. Nimetatud tööde eest oli kokku lepitud tasu 20 eur/m2, millele lisandus käibemaks. Kokkulepe sõlmiti veebruaris 2022. Objekti mõõtmist ei tehtud, kuna kostja arvas, et pinna suurus on 56 m 2. Hageja rikkus kokkulepet, kuna tegelikult puhastati vana krohvi 2,5 m2 alalt, täideti 3 suurt pragu (laiusega 1,5 cm, sügavusega 2–5 cm ja pikkusega 3 m) seguga, kleebiti võrku ning pahteldati. Ülejäänud 40 m2 remonditaval pinnal oli lubjakrohv lihtsalt pahteldatud tsemendiseguga, mis hakkab maha kukkuma. Kostja tasus 350 eurot, arvestades hageja hinnakirja, mis on 6 eurot/m2 ja millele lisandub käibemaks ning materjalikulud. Hageja loobus algusest peale kirjaliku töövõtulepingu ja akti vormistamisest. Kostja ei ole töid vastu võtnud. Mais 2023 langes krohvi kvaliteet ja seda võib tunnistada ehituse audiitor Y, kes tegi kohapeal vaatluse.
2
2-23-1161 21.06.2024 teostas soklite krohvi vaatluse ehitusfirma OÜ Remate Grupp, kes leidis, et olemasolev pahtelduskiht tuleb täielikult eemaldada. Hinnapakkumise järgi on maksumuseks 440 eurot. See andis kostjale alust arvata, et tema poolt tasutud 350 eurot on olnud ekslik ja see tuleb talle tagastada. Lisaks tuli hageja tehtud tööd eemaldada. 03.06.2024 töövõtulepingu alusel teostas töid 15, 16 ja 19.08.2024 Remate Grupp OÜ. Kui kostja oleks tellinud Remate Grupp OÜ-st teenuse juunis 2022, siis see oleks maksnud ilma käibemaksuta 1360 eurot ehk 136 eurot vähem, mitte 1496 eurot (1716 - 220). Seega kostja saamata jäänud tulu on 136 eurot. Maakohtu otsus ja põhjendused
5.Pärnu Maakohus rahuldas 20.06.2025 otsusega hageja hagi ning jättis kostja vastuhagi täies ulatuses rahuldamata. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 1090 eurot ning viivise alates 23.01.2023 kuni põhinõude täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Menetluskulud jäid kostja kanda. Maakohus märkis, et määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast otsuse jõustumist.
6.Maakohus tuvastas, et tsiviilasjas ei ole vaidlust selles, et hageja ja kostja sõlmisid töövõtulepingu (VÕS § 635 lg 1 mõttes), mille kohaselt tuli hagejal renoveerida Laiu tn 1a, Pärnu linnas asuva maja vundament ja kostjal tuli selle eest maksta tasu. Kohtule esitatud asjaoludest ja tõenditest järelduvalt pooled kirjalikku lepingut ei sõlminud (I kd, tl 35), st leping sõlmiti suuliselt. Vaidlust ei ole ka selles, et hageja teostas töid Laiu tn 1a, Pärnu linnas asuva maja vundamendil juunis 2022 (II kd, tl 12 pöördel, 14). Poolte selgitustest järelduvalt soovis kostja pärast vundamendi valmimist koostada üleandmis-vastuvõtmisakti, mille tegemisest hageja esindajana Viktor Tuur keeldus. Seejärel soovis kostja, et talle väljastatakse garantiikiri, mille väljastamisest samuti Viktor Tuur loobus, selgitusega, et arve ongi garantii (II kd, tl 12, pöördel–13, 13 pöördel–14). Selles, et tööde teostamist sõlmitakse täiendavaid lepinguid või dokumente, pooltel kokkulepe puudus. Kuigi kostja on erinevatel aegadel selgitanud tasukokkulepet erinevalt, on ta siiski istungil andnud selgitusi, millest järeldub, et poolte kokkulepe oli 1200 eurot (II kd, tl 13 pöördel–14). Samas summas on hageja esitanud ka arve (I kd, tl 6). Kuna kostja on kinnitanud hageja väidet tasukokkuleppe kohta, siis kohtu arvates sai selle tuvastatuks lugeda.
7.Maakohus tuvastas, et tsiviilasjas on vaidlus selles, millised on poolte lepingujärgsed kohustused, st milliste tööde tegemises täpselt kokku lepiti. Maakohus, arvestades kostja selgitusi (II kd, tl 14), oli arvamusel, et ilmselt lepingu sõlmimise ajal kostjal vastav teadmine puudus, kas vundamenti on vajalik võrguga katta terves ulatuses või osaliselt ja kas tuleb katta lubjakrohviga või mõne muu seguga. Kostja on ise selgitanud, et suur osa tema teadmistest pärineb sellest kui nad asjatundjaga hiljem vundamenti üle vaatasid (II kd, tl 14). Sellest tulenevalt puuduvad tõendid ja asjaolud selle kohta, et pooled oleksid kokku leppinud mingisugustes töödes või tegevustes, mida tegelikult hageja ei teostanud. Siinkohal on oluline, et vaidlust ei ole ka selles, et kostja kohustus pärast tööde teostamist värvima vundamendi ise. Eeltoodut arvestades oli vaidlus käesolevalt ilmselgelt selles, kas teostatud tööd on lepingutingimustele vastavad, s.o küsimus on kvaliteedis, mitte selles, kas ja millised tööd on tegemata.
8.Maakohtu hinnangul ei olnud sisuliselt vaidlust selles, et hageja andis teostatud tööd üle (VÕS § 636 lg 1 mõttes). Kostja väitel tema teostatud töid vastu võtnud ei ole (I kd, tl 60). Kostja tellijana saab keelduda tehtud tööde vastuvõtmisest, kui töö ei vasta lepingutingimustele. Siinkohal on aga oluline hinnata, kas töövõtja vastutus on välistatud VÕS § 641 lg 3 alusel. Maakohus leidis, et hageja vastutus ei ole välistatud. Seda seetõttu, et 3
2-23-1161 hageja põhitegevusalaks on soklitega seotud tööde tegemine. Kuna tegemist on professionaaliga, kes omab vajalikke kogemusi, teadmisi ja oskusi, on tal kohustus vähemalt selgitada kehtestatud nõudeid või heade tavade järgimist tellijale, kes vastavaid teadmisi üldse ei oma. Kohtul puudus kahtlus selles, et kostja ei omanud vajalikke spetsiifilisi teadmisi lepingu sõlmimisel. Nimelt on kostja selgitanud, et tema täpsemad teadmised teostatud tööde kohta tulid siis, kui ta asjatundjaga vundamenti üle vaatas (II kd, tl 14).
8.1.Kostja on tõendanud enda väiteid lepingutingimustele mittevastavusest asjatundja arvamusega. Kokkuvõttes leiab asjatundja, et teostatud tööd on tehtud ebaprofessionaalselt ja mitte pädevate isikute poolt. Objektil tehtu ei vasta mitte ühelegi nõudele ega heale ehitustavale (II kd, tl 27–43). Hageja ei ole asjatundja arvamusega nõustunud. Hageja on soovinud Laiu 1a maja vundamenti lasta üle vaadata asjatundjal, kuid kostja keeldus sellest.
8.2.Maakohus leidis, et hageja on tuginenud asjakohasele Riigikohtu praktikale (RKTKo 02.11.2017, 2-14-62992), mille järgi tuleb kohtul kontrollida, kas menetlusosalised käituvad menetlusõigusi kasutades heatahtlikult (TsMS § 2, § 200 lg 1). Maakohus nõustus hageja arvamusega ja leidis, et kostja on arusaamatult ja menetlusõigusi pahauskselt kasutades keeldunud hageja asjatundjal Laiu 1a maja vundamenti üle vaatamast. Kostja on esmalt andnud ebamõistliku tähtaja vajalike andmete esitamiseks, st nädalavahetuse. Teisalt ei ole kostja enne ega pärast toonud välja ühtegi mõjuvat põhjendust selle kohta, miks ta ei võimaldanud maja vundamenti üle vaadata. Lisaks nähtub poolte selgitustest, et kostja hakkas pärast tööde valmimist nõudma kirjalikke dokumente, ka kohtuistungil on kostja andnud nii osaliselt kui ka täielikult vastuolulisi selgitusi tööde vastuvõtmise kavatsuste kohta (II kd, tl 13 pöördel–17).
8.3.Maakohtu hinnangul mõjutas kostja keeldumine menetlust selles mõttes, et hagejalt on võetud ära võimalus esitada asjatundja arvamus, mis sisaldaks tööde ülevaatamist ja selle kohta arvamuse andmist. Tööd küll teostati kostjale kuuluva hoone vundamendil, kuid ainuüksi nimetatud asjaolu ei saa poolele luua eelist tõendite esitamise osas. Märkimisväärne on ka asjaolu, et tööd teostati kostja hoone välisküljel, mis tähendab, et riive oleks olnud minimaalne. Arvestades vaidluse sisuks olevaid asjaolusid, võinuks asjatundja arvamus seevastu luua menetluses olulist selgust, aidates kohtul jõuda asjas õige ja õiglase lahendini. Sellest tulenevalt ei olnud kohtu arvates põhjendatud lugeda kostja kui pahauskselt käitunud menetlusosalise tõendamiskoormist täidetuks. Seega ei ole tuvastatud, et hageja teostatud tööd ei vasta lepingutingimustele, mistõttu oli kostja kohustatud hageja teostatud tööd vastu võtma VÕS § 638 kohaselt.
8.4.Kuna kostjal on kohustus tööd vastu võtta, muutub VÕS § 637 lg 4 järgi tasu sissenõutavaks sellest ajast, kui töö loetakse vastu võetuks. Hageja on esitanud tasu osas täitmise nõude VÕS § 108 alusel. Käesolevaks ajaks on seega tasunõue sissenõutav. Kostja keeldub tasunõude täitmisest, mistõttu on nõue põhjendatud. Samuti on põhjendatud hageja viivise nõue VÕS § 113 lg 1 alusel, s.o alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Seda põhjusel, et kostjal oli kohustus tööd vastu võtta.
9.Maakohus märkis kostja vastuhagi osas 350 euro tagastamiseks, et kuna kohus ei ole tuvastanud, et hageja oleks lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud, puudub kostjal õigus õiguskaitsevahendeid rakendada (VÕS § 101 lg-s 1 sätestatud), sh nõuda hinna alandamist (VÕS § 112) või kahju hüvitamist (VÕS § 115). Maakohus leidis, et kostja nõue summas 268,40 eurot, on põhjendamatu, kuna puuduvad piisavad tõendid selle kohta, et Laiu 1a maja vundamendil tehtud tööd oleksid puudustega. Kuna kohus ei ole tuvastanud, et hageja oleks lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud, siis puudus kostjal õigus nõuda kahju hüvitamist 4
2-23-1161 (VÕS § 115). Kostja 450 euro nõude osas nõustus maakohus hageja arvamusega ja leidis, et kostja on esitanud sisuliselt menetluskulude nõude, millist nõuet ta esitada ei saa. TsMS § 144 p 3 alusel saaks menetlusosaline esitada nõude saamata jäänud töötasu tõttu, kuid see säte kostja puhul ei rakendu, kuna tegemist on pensionäriga, kes ei tööta (II kd, tl 17). Kostja töötunde ei ole võimalik hüvitada menetluskuludena sama regulatsiooni alusel, millise puhul hüvitatakse lepingulise esindaja tasu ja kulud. Kostja saamata jäänud tulu nõude osas leidis maakohus, et see ei ole õigustatud. Nimelt on nõude aluseks hageja kohustuse rikkumine lepingutingimustele mittevastava tööde tegemine, mis käesoleva otsusega tõendamist ei leia. Sellest tulenevalt ei ole täidetud VÕS § 115 lg-s 1 sätestatud esmane eeldus, s.o kohustuse rikkumine. Eeltoodust tulenevalt tuli vastuhagi jätta rahuldamata.
10.Maakohus jättis TsMS § 162 lg 1 alusel hagi rahuldamise tõttu menetluskulud kostja kanda. Kuna kohus jättis vastuhagi rahuldamata, siis tuli ka selles osas menetluskulud jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebus
11.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada vaidlustatud maakohtu otsuse täies ulatuses, tulenevalt asjaolust, et kostja ei ole õigussuhte tegelik subjekt ning lõpetada menetluse tsiviilasjas nr 2-23-1161.
12.Kostja leiab, et tema tegeliku staatuse tõestuseks selles õigussuhtes on Laiu 1a, Pärnu kaasomanike volikirjad, samuti väljavõte Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatust, millest nähtub, et maja omanikud ja remondi kasusaajad on C ja Q alates 23.04.2014. Kostja ei soovi olla selle õigussuhte subjektiks kostja rollis, sest tema roll on anda tunnistusi ja olla vahendajaks maja kaasomanike, kelle kasuks teostati vundamendikatte remonditöid ja ettevõtte vahel, kes need remonditööd teostas. Kostja arvab, et kui kohus oleks kostja 28.07.2023 taotlusel tunnistanud maja vundamendi asitõendiks, viinud 2023. a juunis läbi maja ülevaatuse ning küsitlenud asjas eksperdina Y, oleks kohtu arvamus hageja töö kvaliteedi kohta kardinaalselt teistsugune.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13.Kolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 21 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
14.Kolleegium märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). Praeguses asjas palus hageja mõista kostjalt välja põhinõudena 1090 eurot ning viivise alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni seadusjärgses määras, kuid mitte põhinõudest suuremas summas. Vastuhagis on kostja palunud hagejalt välja mõista 350 eurot, 268,40 5
2-23-1161 eurot, 450 eurot ja 136 eurot, s.o kokku 1204,40 eurot. Seega on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.
15.Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
15.1.Maakohus märkis otsuses TsMS § 442 lg 10 kohaselt, et ei anna luba otsuse edasikaebamiseks.
15.2.Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks kaasa tuua ebaõige otsuse. Kuigi ringkonnakohus ei pea apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist pikemalt põhjendama (vt RKTKm 10.04.2019, 2-17-13363, p 15), märgib kolleegium kostja apellatsioonkaebuse väidete kohta lühidalt järgmist. Kostja on vaidlustanud maakohtu otsuse põhjusel, et kostja ei ole õigussuhte tegelik subjekt ning tema roll on anda üksnes tunnistusi ja olla vahendajaks maja kaasomanike, kelle kasuks vundamendikatte remonditööd teostati ja ettevõtte vahel, kes teostas need remonditööd. Toimiku materjalidest ei nähtu kolleegiumile, et kostja oleks varasemas menetluses tuginenud sellele, et töövõtulepingu poolteks on teised isikud või et töövõtulepingut ei sõlmitud tegelikkuses kostjaga. Maakohus on hinnates poolte väiteid ja tõendeid kogumis tuvastanud, et hageja ja kostja sõlmisid suulise töövõtulepingu VÕS § 635 lg 1 mõttes. Seega on kostja esitanud vastavad väited koos tõenditega hilinenult TsMS § 652 lg 3 mõttes. Seejuures ei ole kostja põhjendanud selliste uute asjaolude ja tõendite esitamise lubatavust (TsMS § 652 lg 4). Lisaks ei ole maakohus rikkunud menetlusõigust viisil, mis võinuks kaasa tuua ebaõige otsuse, kui jättis kõrvale kostja esitatud Frapini OÜ koostatud asjatundja arvamuse. Eeltoodut arvestades ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul rikkunud selgelt materiaalõiguse või menetlusõiguse normi ega hinnanud ebaõigesti kohtule esitatud tõendeid, mistõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse võtmata.
16.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 järgi koosmõjus TsMS § 639 lg-ga 1 apellandi kanda. Kuna vastustajal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule apellandil vastustajale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.
17.Lisaks on apellandil apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt osaliselt tasutud riigilõivu (50 eurot).
18.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile
6
2-23-1161 kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
19.Määruse peale, millega ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, võib TsMS § 696 lg 1 esimese lause ja § 638 lg 9 järgi esitada määruskaebuse.
(allkirjastatud digitaalselt)
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.