7.Tasaarvestada poolte vastastikused menetluskulude nõuded ja tasaarvestuse tagajärjel välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud summas 451,16 eurot.
8.Kostja on kohustatud tasuma hagejale hüvitatavatelt menetluskuludelt (451,16 eurot)
2-18-121577 viivist VÕS § 113 lg-s 1 näidatud määras kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest arvates.
HAGEJA NÕUE
1.21.11.2018.a hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 2015.a märtsis suulises vormis töövõtulepingu, mille alusel valmistas hageja kostja tellimusel täispuidust aknalauad, mille eest pidi kostja maksma hagejale tasu 1188 eurot hiljemalt 20.04.2015.a. Hageja esitas kostjale valminud aknalaudade eest 13.04.2015.a arve nr 30. Töö on kostjale üle antud, kuid kostja ei ole esitatud arvet tasunud.
2.Hageja nõuab kokku lepitud tasu 1188 euro tasumist ning kokku lepitud viivise 0,068% tasumata summalt päevas tasumist, kokku 1017,88 eurot. Hageja palub menetluskulude kandjaks määrata kostja.
KOSTJA VASTUVÄITED
3.Kostja vaidleb 12.12.2018.a vastuses hagile vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja esitab hagile aegumise vastuväite TsÜS § 146 lg 1 alusel. Alternatiivselt palub kostja jätta hagi rahuldamata, kuna pooled leppisid 11.03.2015.a kokku aknalaudade maksumuse 895 eurot, millele lisandub käibemaks. Seega saaks hageja nõue kostja vastu olla 1074 eurot, mitte 1188 eurot nagu hageja on märkinud arves nr 30 ja hagiavalduses. Kostja tellis hagejalt 2015.a suulise töövõtulepingu alusel erinevaid töid, sh roostevabast metallist rõdupiirded, saarepuust aknalauad ja transpordiriiulid mootorrattale. Hageja poolt kostjale teostatud töö oli puudustega (rõdupiirete otsakorgid on roostes ja mootorrataste transpordiriiulid ei ole tehtud samas mõõdus) ja hageja ei ole puudusi kõrvaldanud. Kostja keeldub võlaõigusseaduse § 111 lg 1 alusel vastastikuste kohustuste tõttu hageja arve nr 30 täitmisest kuni hageja poolt puuduste kõrvaldamiseni. Kuivõrd hagejal ei ole õigus nõuda arve nr 30 tasumist, siis kostja vaidleb vastu hageja viivisenõudele. Kostja teeb ettepaneku tasaarveldada kostja nõue summas 1656 eurot hageja nõudega kostja vastu. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
4.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et nende vahel sõlmiti 2015.a märtsis suulises vormis töövõtuleping, mille kohaselt valmistas hageja kostjale aknalaudu. Pooled vaidlevad selle üle kas hageja nõue on aegunud, kui suure nõude võis hageja kostjale esitada ning kas kostjal on hageja vastu omakorda töövõtulepingust tulenev nõue. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 sätestab töövõtulepingu mõiste, mille kohaselt töövõtulepinguga kohustub töövõtja valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse, tellija aga maksma selle eest tasu.
5.Kostja esitas 12.12.2018.a vastuses hagile (dtl 47-51) hageja nõudele aegumise vastuväite, mille kohaselt tekkis hageja nõue 2015.a aprillis ja kohtumenetluse algatamise ajaks oli sellest möödunud enam kui 3 aastat.
2-18-121577 Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg 3 aastat. TsÜS § 147 lg 3 järgi algab kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumine selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Hageja 13.04.2015.a arvest nr 30 tulenev nõue kostja vastu on tasunõue, mille aegumine hakkab kulgema selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kuna arvest tulenev nõue muutus sissenõutavaks 20.04.2015.a (dtl 33), siis hakkas kolme aastane aegumistähtaeg kulgema alates 31.12.2015.a. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluses avalduse 01.10.2018. a (dtl 9-11) ehk enne aegumistähtaja möödumist. Seega ei ole hageja nõue kostja vastu aegunud.
6.Kostja esitas menetluses vastuväite hageja põhivõla suurusele. Kostja on seisukohal, et hageja põhinõue võib olla 1074 eurot, mitte 1188 eurot nagu on märgitud hagiavalduses. Kostja tugineb 11.03.2015.a hinnapakkumisele (dtl 57), milles pooled leppisid tasu suuruseks kokku 895 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 1074 eurot. Hageja esitas 10.01.2019.a arvamuses kostja vastusele (dtl 75-80) tõendina poolte kirjavahetuse, milles pooled leppisid kokku tasu suurenemise seoses töömahu suurenemisega 930 euroni, millele lisandub käibemaks, kokku 1188 eurot (dtl 85-86). Kohus on seisukohal, et poolte 11.03.2015.a kirjavahetusega on tõendatud kokkulepe hageja tasu suuruse kohta 930 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 1188 eurot.
7.Kostja asus 12.12.2018.a vastuses hagile seisukohale, et hagi tuleb jätta rahuldamata, kuna kostjal on VÕS § 111 lg 1 alusel õigus keelduda oma kohustuse täitmisest kuni hageja ei ole täitnud oma kohustusi, mis tulenevad samast lepingust, aga puudutavad rõdupiirete otsakorkide vahetust ja mootorrataste veoraame. VÕS § 111 lg 1 sätestab, et juhul kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja ei ole käesolevas menetluses esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et poolte vahel oleks samaaegselt aknalaudade valmistamise lepinguga kokku lepitud rõdupiirete otsakorkide valmistamises või paigaldamises hageja poolt ning mootorrataste veoraamide valmistamises/ümbertegemises. Kõik menetluses hageja või kostja poolt esitatud tõendid, millest saab tuvastada töövõtulepingus kokku leppimist, käsitlevad aknalaudu, mitte muid esemeid. VÕS § 111 lg 1 sätte ja mõtte järgi saab kostja keelduda samast lepingust tuleneva kohustuse täitmisest, kui hageja ei ole täitnud mõnda sellest lepingust tulenevat kohustust. VÕS § 111 lg 1 alusel ei saa keelduda oma kohustuse täitmisest, kui poolte vahel on sõlmitud mitu erinevat lepingut ja poolte kohustused tulenevad erinevatest lepingutest. Kostja ei ole tõendanud, et hagejal oleks kostja ees kohustusi, mis tuleneksid samast lepingust, millest tuleneb kostja kohustus tasuda hagejale tasu.
2-18-121577
8.Kohus ei nõustu kostja tasaarvestusettepanekuga ja jätab selle nõude rahuldamata. Kostja ei ole TsMS § 230 lg 1 kohaselt tõendanud lepingu olemasolu poolte vahel, millest nähtuks valmistatavate asjade kvaliteedinõuded. VÕS § 643 kohaselt kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. VÕS § 644 lg 1 kohaselt tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. VÕS § 644 lg 3 kohaselt kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kostja on 2015.a. märtsis/aprillis hageja tööd (sh nii täispuidust aknalauad, rõdupiirded kui mootorrataste veoraamid) vastu võtnud ning hageja töö tervikuna heaks kiitnud (dtl 87). Kostja 11.10.2017.a e-kirjast (dtl 63) nähtuvalt on kostja esitanud pretensioone vaid rõdupiirete ja veoraamide osas, väites rõdupiirete osas, et otsakorgid läksid väidetavalt rooste juba esimese poole aastaga, ning et veoraamid ei ole väidetavalt ühes mõõdus. Kostja e-kirjast nähtuvalt pidi kostja rõdupiirete otsakorkide avastama hiljemalt 2015.a sügisel ning mootorrataste veoraamide vale mõõdu hiljemalt nende vastuvõtmisel hagejalt. Kostja pidi VÕS § 643 kohaselt töö viivitamata üle vaatama juba selle vastu võtmisel (2015.a. märtsis/aprillis). Kohus on seisukohal, et esimest korda alles 2017.a. oktoobris otsakorkide rooste ja veoraamide valede mõõtude kohta pretensiooni esitamine on esitatud hilinenult. Mõistlik aeg puudusest teatamiseks oli 2017.a oktoobriks möödunud ja kostja on VÕS § 644 lg 1 ja lg 3 kohaselt kaotanud õiguse töö väidetavale mittevastavusele tugineda. VÕS § 651 lg 1 kohaselt töö lepingutingimustele mittevastavusest tuleneva nõude aegumistähtaeg algab töö valmimisest. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 142 lg 1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Töö (sh täispuidust aknalauad, rõdupiirded ja mootorrataste veoraamid) anti kostjale üle juba 2015.a. märtsis/aprillis. Seega aegus kostja nõue töö lepingutingimustele väidetava mittevastavuse osas 2018.a maikuus, kostja esitas tasaarvestuse nõude esmakordselt menetluses 12.12.2018.a menetlusdokumendis ehk peale seda, kui nõue oli aegunud. Kuivõrd kostjal puudub hageja vastu kahju hüvitamise nõue, tuleb kostja taotlus poolte vastastikuste nõuete tasaarveldamiseks jätta rahuldamata.
9.Kohus nõustub kostjaga, et poolte vahel puudub kokkulepe viivisemääras 25% aastas. Asjaolu, et hageja on eelnimetatud määras märkinud viivise kostjale esitatud arvele, ei too kaasa kostja kohustust viivist nimetatud suuruses tasuda (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 07.12.2009 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-144-09 p 11). Kohus jätab hageja viivisenõude, määras 25% tasumata summalt aastas, rahuldamata. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse võlaõigusseaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled ei ole esitanud tõendeid seadusjärgsest viivisemäärast suurema viivisemäära kokkuleppimise kohta. Seega kohaldub hageja nõudele seadusjärgne viivisemäär 8% aastas.
2-18-121577 Hagiavalduses nõuab hageja viivist perioodi 21.04.2015-01.10.2018 eest. Nimetatud perioodi eest on põhinõudelt 1188 eurolt seadusjärgses määras viivis 327,82 eurot. Kohus rahuldab hageja viivisenõude nimetatud summas.
10.Kohus rahuldab hagi osaliselt. Kohus on seisukohal, et põhjendatud on hageja põhinõue 1188 euro ulatuses ning osaliselt viivisenõude osas summas 327,82 eurot, kokku 1515,82 eurot. Menetluskulud
11.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, jagab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
12.Hageja 12.05.2020.a menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 250 eurot ning õigusabikulu 625 eurot (ilma käibemaksuta). Kohtu hinnangul on hageja tunnitasu 100 eurot ilma käibemaksuta mõistliku suurusega. Õigusabi ajakulu 6 tunni ja 15 minuti ulatuses vastab asja keerukusele ja töömahule ning on kohtu hinnangul vajalik ja põhjendatud. Kohus rahuldab hageja menetluskulude nõude ja määrab hageja menetluskulude suuruseks 875 eurot. Hageja esitas taotluse TsMS § 177 lg 4 alusel välja mõista kostjalt hüvitatavatelt menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg-s 1 nimetatud määras. Kohus rahuldab hageja taotluse.
13.Kostja 11.06. ja 28.06.2021.a menetluskulude nimekirjade kohaselt on kostja menetluskulude suuruseks 480 eurot, mis tuleneb 6 tunnist õigusabist tunnihinnaga 80 eurot tund (ilma käibemaksuta). Kohtu hinnangul on nimetatud teenuse tunnihind mõistliku suurusega ja ajakulu asja keerukust ja pikkust arvestades vajalik.
14.Kohus rahuldab hagi osaliselt. Hagiavalduses nõudis hageja kostjalt 2205,88 euro tasumist. Kohus rahuldab hagi 1515,82 euro ulatuses. Seega rahuldab kohus hagi 68,72% ulatuses ehk mõistab kostjalt välja hageja menetluskulu 601,30 eurot.
2-18-121577 Eeltoodust tulenevalt peab kostja tasuma 68,72% ulatuses hageja menetluskulud ning hageja 31,28% ulatuses kostja menetluskulud. Hageja poolt hüvitamisele kuuluv kostja menetluskulu on 150,14 eurot. TsMS § 445 lg 1 järgi, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Kohus tasaarvestab kostja menetluskulu nõude hageja vastu hageja menetluskulu nõudega kostja vastu. Seega on kostja kohustatud tasuma hagejale menetluskulu 451,16 eurot.
/digitaalselt allkirjastatud/ Alan Biin Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.