lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-20-5553/35

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 02.07.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-20-5553/35
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
02.07.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1205
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 178 lg 2, 4Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineTsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamineTsMS § 651 lg 1Apellatsioonkaebuse läbivaatamise ulatusTsMS § 659Apellatsioonimenetluse sätete kohaldamineTsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtus

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-20-5553/31Harju Maakohus Tallinna kohtumaja23.04.2021

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Eestihoius HLÜ12541563(Kostja)Hoiu-laenuühistu ERIAL14411913(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Villem Lapimaa ja Ele Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

2. juuli 2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-5553

Kohtuasi

Hoiu-laenuühistu ERIAL hagi Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu vastu ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 23. aprilli 2021. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Hoiu-laenuühistu ERIAL määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel

Hageja Hoiu-laenuühistu ERIAL (registrikood 14411913), lepinguline esindaja vandeadvokaat Chirag Mody Kostja Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu (registrikood 12541563), lepinguline esindaja vandeadvokaat Karl Kask

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 23. aprilli 2021. a määrus muutmata.
2.Jätta Hoiu-laenuühistu ERIAL määruskaebus rahuldamata.
3.Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud menetluskulusid ei hüvitata. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 22.09.20262-24-10415/24Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-109973/32Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.09.20262-24-7648/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 21.09.20262-25-127300/16Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 21.09.20262-26-19523/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 21.09.20262-26-106587/10

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohtu menetluses oli Hoiu-laenuühistu ERIAL (hageja) hagi Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu (kostja) vastu ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks.
29.märtsil 2021 esitas hageja avalduse hagi tagasivõtmiseks.
8.aprillil 2021 esitas kostja menetluskulude nimekirja. Menetluskulude nimekirja kohaselt osutas kostja lepinguline esindaja kostjale õigusteenuseid 63,5 tunni ulatuses, kokku 13 560 euro eest, keskmise tunnitasuga 213 eurot 54 senti (ilma käibemaksuta). Kostja kasutas teenuse osutamisel finantsnõustaja abi ning kostja tasus selle eest 3900 eurot ilma käibemaksuta. Kostja hinnangul on osutatud õigusteenuse tunnihind põhjendatud ning vajalik. Varasemas kohtupraktikas on Riigikohus pidanud põhjendatuks tunnihinda 153 eurot, 193 eurot 20 senti ja 200 eurot (ilma käibemaksuta). Seega on kostja lepingulise esindaja tunnihind asja keerukust ja mahukust ning lepingulise esindaja kogemusi arvestades põhjendatud. Kostja kinnitas, et ta on käibemaksukohustuslane, mistõttu tuleb menetluskulud välja mõista ilma käibemaksuta. Kostja palus hagejalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
4.Hageja vaidles kostja esindaja tunnitasu määrale vastu, leides, et see on põhjendamatult kõrge. Kostja ei ole põhjendanud, miks tuleb praegust vaidlust pidada keskmisest keerukamaks, mis õigustaks keskmisest oluliselt kõrgema tunnitasu alusel menetluskulude väljamõistmist. Maakohtu määrus ja põhjendused
5.Harju Maakohus jättis 23. aprilli 2021. a määrusega hagi läbi vaatamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 7991 eurot. Samuti viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt kannab hageja kostja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega. Praeguses asjas ei esine tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lg-tes 3–5 sätestatud aluseid menetluskulude teistsuguseks jaotamiseks. Maakohus hindas kostja lepingulise esindaja taotletud tunnitasu 213 eurot 54 senti (ilma käibemaksuta) põhjendatust ning vajalikkust ning leidis, et taotletud tunnitasu on ülemäära kõrge ning ei ole praeguse tsiviilasja mahu ja keerukusega kooskõlas. Maakohus leidis, et asja mahtu ja keerukust arvestades on kostja lepingulise esindaja mõistlik tunnihind 180 eurot (ilma käibemaksuta). Maakohus leidis, et kostja lepingulise esindaja osutatud õigusteenuste ajakulu on põhjendatud 25,3 tunni ulatuses, s.o 4554 eurot. Sellele lisandub riiklikult tunnustatud finantseksperdi ekspertarvamuse kulu 3400 eurot, tõlketeenuse kulu 35 eurot ning äriregistri väljavõtte kulu 2 eurot. Kokkuvõttes olid maakohtu hinnangul kostja menetluskulud põhjendatud ja vajalikud 7991 euro ulatuses.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

6.Hageja esitas Harju Maakohtu 23. aprilli 2021. a määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, millega maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 7991 euro ulatuses. Hageja palub teha uue määruse, millega vähendada kostja kasuks väljamõistetavate menetluskulude suurust 7232 euroni. Maakohus on kostja lepingulise esindaja menetluskulud kindlaks määranud põhjendamatult kõrge tunnihinnaga. Maakohus on praeguse asja keerukust ebaõigesti hinnanud. Kohtupraktika ei õigusta lepingulise esindaja tunnihinda 180 eurot. Riigikohus on pidanud põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja tunnihinda 150 eurot, millele lisandub käibemaks või 156 eurot koos käibemaksuga. Üksnes erandlikel juhtudel ning keerulisemates vaidlustes on põhjendatud niivõrd kõrge tunnitasu väljamõistmine. Kostja ei ole nii kõrge tunnihinna väljamõistmise taotlust põhjendanud. Praegune vaidlus ei ole keskmisest keerulisem ega mahukam, et õigustada nii kõrget tunnihinda. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu tuleb vähendada 150 euroni (ilma käibemakusta). Seega tuleb lugeda kostjale osutatud õigusteenuste vajalikuks ja põhjendatud suuruseks 3795 eurot (25,3 × 150), millele lisandub maakohtu kindlaksmääratud tõlketeenuse tasu 35 eurot, registri väljavõtte kulu 2 eurot ning ekspertarvamuse kulu 3400 eurot. Seega on hageja hinnangul kostja menetluskulud põhjendatud kokku 7232 euro ulatuses.
7.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjale tähtaja määruskaebusele seisukoha esitamiseks.

Kostja vaidles määruskaebusele vastu ning palus selle rahuldamata jätta.

9.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10.Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1). Seega vaatab ringkonnakohus asja läbi üksnes kindlaks määratud menetluskulude tunnihinna osas.
11.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Määrus tuleb jätta TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata.
12.TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, s.t kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 23. märtsi 2016. a määrus asjas nr 3-2-1-184-15, p 14; 5. veebruari 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-1414536, p 15 ja 14. aprilli 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-10324, p 17). Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukusega, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 3. aprilli 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-3785, p 31.4; 27. mai 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-16812/57, p 19.2).
13.Hageja on maakohtu määruse vaidlustanud üksnes kostja lepingulise esindaja tunnitasu osas. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus kostja lepingulise esindaja tunnihinna kindlaksmääramisel diskretsioonipiire ületanud. Maakohus vähendas kostja lepingulise

esindaja tunnitasu 33 euro võrra, 180 euroni. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et praeguses asjas on 180 euro suurune tunnitasu põhjendatud ning õigesti kindlaks määratud. Hageja nõudis ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist. Vaidlusaluste väidete tõesuse hindamiseks oleks olnud vajalik hinnata suurt hulka kostja majandusnäitajaid ja kasutada finantsvaldkonna spetsialisti eriteadmisi. Asja keerukusele viitab ka see, et kostja kasutas oma väidete tõendamiseks ning hagile vastamiseks finantseksperdi koostatud eksperhinnangut. Riigikohus on oma viimases praktikas pidanud keerukamate vaidluste puhul vajalikuks ja põhjendatud tunnitasuks 175 eurot ilma käibemaksuta (13. mai 2020. a otsus tsiviilasjas nr 217-13190, p 18), samuti tunnitasu 190 eurot ilma käibemaksuta (13. mai 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-17536, p 18). Neid asjaolusid arvestades tuleb jätta määruskaebus rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata.

14.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
15.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Villem Lapimaa, Ele Liiv

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 16.09.20262-26-100022/10Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 16.09.20262-26-111239/14Tartu Maakohus Tartu kohtumaja