Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruse p-de 2 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Muus osas ei ole määrus edasikaevatav. Asjaolud Harju Maakohtu menetluses on Hoiu-laenuühistu ERIAL hagi Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu vastu ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks. 29.03.2021 esitas hageja avalduse hagi tagasivõtmiseks. Kohus palus 01.04.2021 kostjal esitada kohtule menetluskulude nimekiri koos menetluskulude suurust tõendavate dokumentidega. Kohtunõudele reageerides esitas kostja 08.04.2021 menetluskulude nimekirja. Kostja märkis, et käesolevas asjas on Advokaadibüroo Sorainen poolt kostjale osutatud õigusteenust 63,5 tunni ulatuses summas 13 560 eurot, keskmise tunnitasuga 213,54 eurot (ilma käibemaksuta). Summale lisandub õigusteenuse osutamisega seotud otsene kulu summas 44,25 eurot, mis sisaldab väljavõtteid registrist (4 eurot), transpordikulu istungile (3 eurot), tõlketeenust (35 eurot) ning telefonikõne (2,25 eurot). Kostja märkis, et käesolevas asjas on kostja finantsnõustaja V S OÜ esitanud kostjale arved summas 3900 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja märkis, et arved nr 72 ja nr 80 on käsitletavad üheaegselt nii nõustaja kuluna (TsMS § 144 p 1), kui dokumentaalse tõendi (asjatundja arvamuse) saamise kuluna (TsMS § 143 p 2). Arve nr 86 on käsitletav nõustaja kuluna. Kostja kinnitas, et kõik käesolevas taotluses nimetatud kulud on kantud seoses tsiviilasjaga nr 220-5553. Kostja märkis, et kõik taotluses toodud kulud on õigusvaidluse mahtu, keerukust ning menetluse kulgu ja tehtud menetlustoiminguid arvestades vajalikud ja põhjendatud, sealhulgas ajakulu kliendiga, finantseksperdiga, kohtuga ja vastaspoolega suhtlemisele. Kostja on käibemaksukohustuslane, sellest tulenevalt on menetluskulude hüvitise nõue esitatud ilma käibemaksuta. Menetluskulude suuruse hindamisel palus kostja arvestada, et tegemist on vaidlusega, millel on üheaegselt nii õiguslik, filoloogiline, kui majanduslik aspekt ning kõik olulised asjaolud selles asjas ei olnud õiguslikku laadi. Samuti palus kostja arvestada, et hageja pakkus menetluse kestel kompromissi (toimusid läbirääkimised), hageja majanduslik olukord halvenes (millest oli tingitud kostja menetluskulude tagamise taotlus) ning hageja olukorras toimusid pidevad muutused, mis vajasid jooksvat arvestamist uuenenud asjaoludega (sh kriminaalasja algatamine hageja juhtkonna suhtes, tegevuse lõpetamine hoiu laenuühistuna, saneerimismenetluse alustamine jne). Kostja märkis, et ka hageja on kasutanud menetluses nii finantseksperti, kui keeleeksperti. Kostja leidis, et nii õigusteenuse, kui finantseksperdi teenusega seotud kulude suurus on kohtupraktikat arvestades TsMS § 175 lg 1 järgi põhjendatud ja vajalik. Kostja tõi välja, et Riigikohtu viimases praktikas on kohus pidanud põhjendatuks näiteks advokaadibüroo Sorainen advokaatide keskmisi tunnihindu 153 eurot, 193,20 eurot, ning 200 eurot ilma käibemaksuta ning eelnevast tulenevalt on kostja esindaja keskmine tunnihind asja keerukust ja mahukust ning õigusteenuse osutaja kogemusi arvestades põhjendatud. Kostja palus määrata, et kostjale õigusteenusega seoses hüvitatavad menetluskulud on 13 604,25 eurot (ilma käibemaksuta) ning mõista see summa välja hagejalt kostja kasuks. Kostja palus määrata, et kostjale tõendite (asjatundja arvamuste) saamise ja finantsalase nõustamisega seoses hüvitatavad menetluskulud on 3900 eurot (ilma käibemaksuta) ning mõista see summa välja hagejalt kostja kasuks. Kostja palus välja mõista hagejalt viivis kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskulude summadelt VÕS § 113 lg 1 teisest lausest tulenevas määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni.

Hageja leidis 19.04.2021, et kostja esindaja tunnitasu on põhjendamatult kõrge. Kostja sõnul osutati õigusabi keskmise tunnihinnaga 213,54 eurot (lisandub käibemaks). Riigikohtu praktika ja TsMS § 175 lg 1 kohaselt ei või osutatud õigusteenuse hind olla põhjendamatult kõrge. Riigikohus on varem pidanud põhjendatuks ja vajalikuks mh tunnitasu 150 eurot, millele lisandub käibemaks, või 156 eurot koos käibemaksuga ning üksnes erandlikus ja keerukamas vaidluses sellest kõrgemat tunnitasu. Kostja ei ole põhjendanud, millisel põhjusel saab käesolevat vaidlust pidada keskmisest keerukamaks vaidluseks, mis õigustaks niivõrd kõrge tunnitasu väljamõistmist. Hageja leidis, et kuna antud vaidlus ei ole keskmisest keerulisem ega mahukam, ei ole ühelgi juhul põhjendatud ka kohtupraktikas tunnustamata ja keskmisest oluliselt kõrgem tunnitasu 213,54 eurot. Hageja märkis, et kostja 22.06.2020 vastus hagiavaldusele on sisulises osas vaid 5 lk pikk. Kostja on menetluskuludena esitanud hagi vastuse ettevalmistamisena ajavahemikus 15.06.202022.06.2020 kokku 17,5 h (3,6+0,4+6,4+2,6+0,2+0,4+2+2,5+1,4). Arvestades dokumendi pikkust ning asjaolu, et dokument põhineb suures osas eksperdi antud arvamusel, on tegemist põhjendamatult suure ajakuluga. Kostja vastuse koostamisele ei saanud kuluda rohkem kui 5 h, mistõttu on põhjendamatud kulud 14,5 h ulatuses. Hageja märkis, et kostja on menetluskuludena esitanud kogu menetluse perioodi jooksul kliendiga suhtlemise kuluna kokku ca 7,8 h. Tegemist on ebamõistlikult kõrge ajakuluga, mis ei kuulu täies ulatuses hüvitamisele. Hageja märkis, et kuivõrd vaidluse asjaolud ei ole keerukad, ei saa kliendiga suhtlemisele ja arutamisele käesolevas asjas kuluda rohkem kui 3 h, mistõttu ei ole kulu põhjendatud kui 4 h ulatuses. Hageja leidis, et kostja on menetluskuludena esitanud perioodil 12.05.2020, 22.05.2020, 15.06.2020, 16.06.2020 ja 19.06.2020 vandeadvokaat R Higa, ja 17.06.2020 L Kga, kes kumbki ei ole kostja esindaja, suhtlemise kulud. Kokku võib kulusid arvata olevat ca 2 h. Hageja märkis, et Kolmandate isikutega suhtlemise kulud ca 2 h ulatuses ei kuulu menetluskuludena hüvitamisele. Hageja märkis, et kostja esitas menetluskuludena ka asjatundja arvamuse andnud A V ettevõtte V S OÜ arved kokku summas 3900 eurot (lisa 8 summas 2500 eurot + lisa 9 summas 900 eurot + lisa 10 summas 500 eurot, kõigile lisandub käibemaks). Hageja leidis, et kostja on kandnud asjatundja arvamusele põhjendamatult kõrgeid kulusid. Kostja ei ole selgitanud lisas 10 (V S OÜ 22.03.2021 arve nr 86) esitatud kulude põhjendatust – millises küsimuses nõustas asjatundja kostjat täiendavalt. Hageja märkis, et samuti ei nähtu kostja 22.03.2021 vastusest asjatundja A V täiendavaid seisukohti ja seega ei saa hinnata antud kulude vajalikkust. Hageja märkis, et kostja poolt kantud asjatundja arvamuse kulud ei ole põhjendatud vähemalt 500 euro ulatuses (ilma käibemaksuta). Hageja märkis, et kostja on menetluskuludena esitanud 17.02.2021 esitatud menetluskulude tagatise taotluse ettevalmistamise (põhimõtete paikapanemine 16.02.2021) ja koostamise kuluna 4,1 h (0,9+3,2). Kostja 17.02.2021 taotlus on sisuliselt 2 lk pikk. Tegemist on advokaadi töös standardsete põhjendustega taotlusega, mille ettevalmistamise kulu 4,1 h ei ole põhjendatud. Taotluse koostamisele ei saa kuluda rohkem kui 2 h, mistõttu on põhjendamatud kulud 2,1 h ulatuses. Hageja märkis, et kostja on menetluskuludena esitanud ajavahemikus 19.03.202122.03.2021 tekkinud 22.03.2021 menetlusdokumendi „Kostja täiendavad seisukohad ja taotlused“ koostamise kulud kokku 8,5 h (3,8 + 4,7) ulatuses. Arvestades dokumendi pikkust (sisuline osa vaid 3 lk) ning asjaolusid, et dokument põhineb suures osas hageja varasemate seisukohtadele viitamisel ja neile arvamuse andmisel ning kostja ei esitanud ühtegi uut sisulist tõendit, on tegemist põhjendamatult suure ajakuluga. Kostja vastuse koostamisele ei saanud kuluda rohkem kui 4 h, mistõttu on põhjendamatud kulud 4,5 h ulatuses.

Hageja leidis, et kostja esitas kohtukuludena kompromissi läbirääkimistega seotud kulud kokku 2,5 tunni ulatuses (0,2+0,8+1,0+0,3+0,2). Tegemist ei ole menetluskuludega, mistõttu antud kulu nõudmine on osaliselt, ca 1,5 h ulatuses põhjendamatu – kohus ei suunanud pooli kompromissiläbirääkimistele. Hageja märkis, et kostja on menetluskuludena esitanud menetluskulude taotluse koostamisega seonduvad kulud kokku 2,6 h (0,5+0,7+1,4). Arvestades dokumendi pikkust ning asjaolu, et dokument tugineb suures osas advokaate abistava personali koostatud ajakulu tabelil, on tegemist põhjendamatu ajakuluga. Menetluskulude nimekirja koostamisele ei saanud kuluda rohkem kui 0,5 h, mistõttu on põhjendamatud kulud 2,1 h ulatuses. Hageja palus kohtul menetluskulude väljamõistmisel hinnata kostja tegevusele kulunud aja põhjendatust ning menetluskulude suurust vastavalt vähendada. Hageja hinnangul ei saa kostja esitatud dokumentide ja tõendite mahtu arvestades olla põhjendatud hageja esindaja ajakulu hüvitamine täies, s.o 63,5 tunni ulatuses. Põhjendamatuid kulusid on vähemalt 30,7 h ulatuses ja 500 euro väärtuses. Arvestades ka põhjendatud tunnihinda 156 eurot (ilma käibemaksuta), on kostja menetluskuludest põhjendatud maksimaalselt õigusabikuludena 4789,2 eurot (30,7 x 156, ilma käibemaksuta) ja asjatundja arvamuse kuludena 3400 eurot (ilma käibemaksuta). Kohutmääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 424 lg 1 kohaselt võib hageja kuni eelmenetluse lõpuni hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Hagi tagasivõtmine avaldatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse (TsMS § 424 lg 2). Hagi tagasivõtmise korral jätab kohus kooskõlas TsMS § 423 lg 1 p-ga 2 hagi läbi vaatamata. Kooskõlas TsMS § 424 lõikega 3 toimetatakse kohtule esitatud hagi tagasivõtmise avaldus kätte kostjale, kui tagasivõtmiseks on vajalik tema nõusolek. Kohus leiab, et kuna eelmenetlus ei ole käesolevas asjas lõppenud, ei ole vaja hagi tagasivõtmiseks kostja nõusolekut. Lähtudes eeltoodust ning võttes aluseks TsMS § 424 lg 1 ja § 423 lg 1 p 2, jätab kohus läbi vaatamata Hoiu-laenuühistu ERIAL hagi Põhja-Eesti Hoiulaenuühistu vastu ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks seoses hagi tagasivõtmisega. Kohus selgitab, et TsMS § 426 lg-st 1 tulenevalt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt TsMS § 168 lg-le 2 kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Kohus leiab, et kuivõrd TsMS § 168 lg-tes 3-5 sätestatud aluseid käesolevas asjas ei esine, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). TsMS § 174 lg 1 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses

kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 p 1 järgi kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 174 lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja märkis, et ta on käibemaksukohustuslane ja sellest tulenevalt on menetluskulude hüvitise nõue esitatud ilma käibemaksuta. Riigikohus on asjas 2-16-3785 oma 03.04.2019 otsuse p-s 31.4 pidanud keskmisest keerukamas asjas põhjendatuks lepingulise esindaja tunnitasu 200 eurot ilma käibemaksuta. Riigikohus on asjas 3-2-1-115-14 oma 11.02.2015.a määruse p-s 14 toonud välja, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi ning tunnitasu hindamisel tuleb lähtuda tsiviilasja keerukusest ja mahukusest. Kostja on palunud oma lepingulise esindaja kulud hüvitada lähtudes keskmisest tunnitasust 213,54 eurot. Kohus leiab, et eelviidatud tunnitasu ei ole kooskõlas käesoleva tsiviilasja materjalidega ning tegemist on ebamõistlikult kõrge tunnihinnaga. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja mahule ja keerukusele vastab kostja lepingulise esindaja mõistlik tunnihind 180 eurot (ilma käibemaksuta). TsMS § 176 lg 6 kohaselt kohus võib kohustada menetlusosalist esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohus palus oma 01.04.2021 e-kirjas kostjal esitada kohtule menetluskulude nimekiri koos menetluskulude suurust tõendavate dokumentidega. Kostja ei ole aga tõendanud ning asja materjalidest ei ole võimalik järeldada, et kostjal tekkis transpordikulu summas 3 eurot. Seejuures on tallinlastel võimalik kasutada tasuta ühistransporti. Eeltoodut arvestades ei pea kohus kostja transpordikulu põhjendatud menetluskuluks. Samadel põhjendustel on põhjendamatu kostja lepingulise esindaja 02.12.2020 ajakulu 0,7 tundi kohtuistungiga seotud sõiduks. Põhjendamatu on ka kostja 2,25-eurone telefonikõne kulu. Kostja esitatud tõenditest ega asja materjalidest ei ole võimalik järeldada nimetatud kulu tekkimist ning kostja ei ole ka põhjendanud, millise menetlustoimingu tegemiseks viidatud kulu vajalik oli. Kohus leiab, et kostja 08.02.2021 kohtule esitatud tõendi tõlget arvestades on kostja 35-eurone tõlkekulu põhjendatud menetluskulu. Kostja registri väljavõtete kulu 4 eurot ei ole täies ulatuses põhjendatud. 22.06.2020 esitas kostja äriregistrist hageja kohta käiva majandusaasta aruande. Äriregistri andmetel on nimetatud majandusaasta aruande saamise kulu 2 eurot. Eeltoodust tulenevalt on nimetatud 2-eurone kulu põhjendatud. Ülejäänud äriregistri väljavõtete kulu 2 eurot on aga põhjendamatu, kuna vastav kulu ei ole selgelt seostatav ühegi kohtule esitatud väljavõttega. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt tegeles kostja lepinguline esindaja äriregistri väljavõtte saamisega 19.03.2021, ent nimetatud kuupäeval ega hiljem ei ole kostja tõendina ühtegi täiendavat äriregistri väljavõtet esitanud. Seetõttu on täiendava 2 euro osas kostja äriregistri väljavõtete kulu ning kostja lepingulise esindaja 19.03.2021 ajakulu 0,1 h põhjendamatu.

TsMS § 143 p 2 kohaselt on dokumentaalse tõendi saamise kulu asja läbivaatamise kulu. TsMS § 143 p 1 kohaselt on nõustajate kulud kohtuvälised kulud. TsMS § 175 lg 2 lause 2 kohaselt nõustaja kulusid ei hüvitata. Kohus leiab, et V S OÜ esitatud arvetele (kostja menetluskulude nimekirja lisad 8-10) vastav menetluskulu on vaid osaliselt põhjendatud. Kostja on 22.06.2020 menetlusdokumendis esitanud riiklikult tunnustatud finantsekspert A V ekspertarvamuse ning 23.11.2020 on kostja esitanud eelviidatud ekspertarvamuse lisa. Tegemist on asjas tähtsust omavate dokumentaalsete tõenditega ning arvestades tõendite sisu ja mahtu on dokumentaalsete tõendite saamise kuluna põhjendatud kostja menetluskulude nimekirja lisades 8 ja 9 esitatud arvetest nähtuv menetluskulu kogusummas 3400 eurot. Põhjendamatu on aga menetluskulude nimekirja lisas 10 esitatud arvele vastav 500-eurone menetluskulu, sest kohus ei ole asjatundjat menetlusse nõustajana kaasanud ning TsMS § 175 lg-st 2 tuleneb, et üksnes nõustamisega seotud menetluskulusid ei hüvitata. Kohus leiab, et täies ulatuses põhjendamatud on kostja lepingulise esindaja ajakulu aruteludeks vandeadvokaadi abi L K ja vandeadvokaat R Higa. Kohus leiab, et teiste advokaatidega suhtlemise/konsulteerimise kulud ei ole menetluskuludena hüvitatavad. Kostja lepinguline esindaja menetluses oli vandeadvokaat Karl Kask ning kostja lepingulisel esindajal endal tuli oma kvalifikatsioonist ja esindaja staatusest lähtuvalt osutada kostjale õigusteenust. Teiste advokaatidega arutlemise kulu tekkimine ei ole vastaspoolele ettenähtav ning ei kuulu hüvitamisele. Kohus märgib, et eelviidatud arutelude kulud on kostja menetluskulude nimekirjas kokku põimitud (välja arvatud 19.06.2020 arutelu R Higa) menetluses vajalike ja hüvitatavate menetlustoimingutega, ent kohus võtab kõigi toimingute hindamisel arvesse, et teiste advokaatidega suhtlemise ajakulu ei ole põhjendatud. Kostja lepingulisel esindajal on perioodil 12.05.2020–22.06.2020 kulunud erinevateks toiminguteks kokku 33,6 h. Kohus leiab, et viidatud ajakulu on olulisel määral ülepaisutatud. Kohus märgib, et kõik eelviidatud perioodi äärmiselt fragmenteeritult väljatoodud vajalikud toimingud (va arutelud teiste advokaatidega) on kokkuvõetavad nii, et tegemist on hagimaterjalidega tutvumise, hagivastuse koostamise ning kliendi ja finantseksperdiga arutelude pidamisega. Kohus leiab, et arvestades hagi ja sellele koostatud vastuse mahtu, on hagimaterjalidega tutvumise ja hagivastuse koostamise ajakulu põhjendatud 8 h ulatuses. Eelnevale lisandub põhjendatud menetluskuluna mõistlikus mahus kliendiga suhtlemise ajakulu 1,5 h ja 0,5 h eksperdiga suhtlemise ajakulu, mis oli vajalik ekspertarvamuse saamiseks. Seega kostja lepingulise esindaja ajakulu perioodil 12.05.2020–22.06.2020 on kokku põhjendatud 10 h ulatuses. Kostja lepingulisel esindajal on perioodil 11.11.2020–23.11.2020 kulunud kliendi ja finantseksperdiga arutlemiseks ning 23.11.2020.a menetlusdokumendi koostamiseks kokku 4,3 h. Kohus leiab, et eelviidatud ajakulu on ülepaisutatud. Kostja 23.11.2020.a menetlusdokumendi sisu ja mahtu arvestades on viidatud dokumendi koostamise põhjendatud ajakulu 1 h. Eelnevale lisandub mõistlikus mahus kliendiga suhtlemise ajakulu 0,25 h ja 0,25 h eksperdiga suhtlemise ajakulu, mis oli vajalik ekspertarvamuse lisa saamiseks. Seega kostja lepingulise esindaja ajakulu perioodil 11.11.2020–23.11.2020 on kokku põhjendatud 1,5 h ulatuses. Kohus leiab, et põhjendamatu on kostja lepingulise esindaja 24.11.2020.a ajakulu 0,8 h aruteluks kliendi ja finantseksperdiga. Kostja esindaja oli juba varasemalt kliendiga piisavas mahus suhelnud ning jääb ebaselgeks, millega seoses oli esindajal vaja 24.11.2020 veel täiendavalt kliendiga suhelda. Samuti puudus 24.11.2020 kostja esindajal vajadus suhelda täiendavalt finantseksperdiga, sest selleks ajaks olid eksperdilt tellitud ja kohtule esitatud nii ekspertarvamus kui ka selle hilisem lisa.

Eelpool on kohus välja toonud, et kostja esindaja sõidukulu istungile ei olnud põhjendatud menetluskulu. Arvestades eelnevat ning asjaolu, et Harju Maakohtu 02.12.2020 eelistung kestis 32 min, on kostja esindaja 02.12.2020 istungiks ettevalmistumise ja istungil osalemise ajakulu kokku põhjendatud 1,5 h ulatuses. Seejuures võtab kohus arvesse, et ajakirjanikuga suhtlemisega seotud ajakulu osas ei ole põhjendatud nõuda vastaspoolelt menetluskulu hüvitamist. Arvestades kostja esindaja suhtlemist kliendiga juba mitmete muude toimingute raames, siis on põhjendamatu kostja esindaja 03.12.2020 ja 05.01.2021 ajakulu kliendiga suhtlemiseks. Kostja lepingulisel esindajal on perioodil 06.01-2021–17.02.2021 kulunud erinevateks toiminguteks kokku 9,3 h. Kohus leiab, et eelviidatud ajakulu on ülepaisutatud. Kohus märgib, et eelviidatud perioodi killustatult väljatoodud toimingud on kokkuvõetavad nii, et tegemist on toimingutega, mis olid vajalikud menetluskulude tagatise taotluse koostamiseks, 08.02.2021.a kohtule esitatud tõendi tõlke esitamiseks, kompromissläbirääkimiste pidamiseks, hageja 29.01.2021.a menetlusdokumendiga tutvumiseks ja kliendiga suhtlemiseks. Kohus nõustub hagejaga, et kompromissi arutamise põhjendatud ja mõistlikuks ajakuluks tuleb pidada 1 h. Põhjendatud on 08.02.2021.a esitatud tõendi tõlke esitamise ajakulu 0,1 h. Arvestades menetluskulude tagatise taotluse sisu ja mahtu on esindaja ajakulu taotluse koostamiseks (sh tõendite kogumiseks ja analüüsiks) kokku põhjendatud 3 h ulatuses. Arvestades hageja 29.01.2021 menetlusdokumendi ja selle lisana esitatud ekspertarvamuse sisu ja mahtu on põhjendatud kostja esindaja 03.02.2021 ajakulu 1,3 h eelviidatu analüüsimiseks. Eelnevale lisandub kliendiga suhtlemise mõistlik ajakulu 0,5 h ulatuses. Seega kostja lepingulise esindaja ajakulu perioodil 06.01-2021–17.02.2021 on kokku põhjendatud 5,9 h ulatuses. Hageja 01.03.2021 menetlusdokumendi mahtu arvestades on põhjendatud kostja esindaja ajakulu 0,3 h viidatud dokumendiga tutvumiseks ning samuti on põhjendatud ajakulu 0,3 h 11.03.2021 kohtumäärusega tutvumiseks. Samas ei võimalda asja materjalid järeldada, et 12.03.2021 suhtlus finantseksperdiga oli menetluses vajalik. Seetõttu on eelviidatud ajakulu 0,1 h põhjendamatu. Kostja esindaja 15.03.2021 ajakulu 0,3 h suhtluseks istungi edasilükkamise teemal oli põhjendatud, sest 11.03.2021 rahuldas kohus menetluskulude tagatise taotluse ning 22.03.2021 toimuma pidanud istung oli vaja edasi lükata. Kohus on aga juba eelpool välja toonud, et kostja lepingulise esindaja 19.03.2021 äriregistri väljavõtte tegemise ajakulu 0,1 h oli põhjendamatu. Kostja esindajal on 22.03.2021 seisukohtade koostamiseks kulunud kokku 8,5 h. Kohus leiab, et arvestades nimetatud seisukoha sisu ja mahtu on vastava seisukoha koostamise ajakulu põhjendatud vaid 5 h ulatuses. Lisaks on kostja esindajal kulunud menetluskulude nimekirja koostamiseks kokku 2,6 h. Kohus nõustub hagejaga, et tegemist on niivõrd lihtsa menetlusdokumendiga, et menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu on põhjendatud vaid 0,5 h ulatuses. Eelnevast tulenevalt on kostja lepingulise esindaja ajakulu kokku põhjendatud 10+1,5+1,5+5,9+0,3+0,3+0,3+5+0,5=25,3 h ulatuses, millele vastab kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik menetluskulu 25,3*180=4554 eurot. Kokkuvõttes on kostja menetluskulud seega põhjendatud 35+2+3400+4554=7991 euro ulatuses. Seega tuleb välja mõista hagejalt Hoiu-laenuühistult ERIAL kostja Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu kasuks põhjendatud menetluskulud summas 7991 eurot. TsMS § 177 lg 2 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kostja palus välja mõista hagejalt viivis kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskulude summadelt VÕS § 113 lg 1 teisest lausest tulenevas määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni. Seetõttu tuleb välja mõista hagejalt Hoiu-laenuühistult ERIAL kostja Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu kasuks viivis protsendina menetluskuludelt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Vastavalt TsMS § 178 lõikele 2 võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.