Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kairi Piirisild ja Kaija Piirmets
Määruse tegemise aeg ja koht 17.09.2025, Tallinn Kohtuasja number
2-24-128444
Kohtuasi
OÜ Topflora hagi Z.T ja P.D saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16.01.2025 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
OÜ Topflora määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja OÜ Topflora (registrikood 12322200), lepinguline esindaja vandeadvokaat Henri Torop
vastu 3765,40 euro
Kostjad Z.T (isikukood XXX) ja P.D (isikukood (XXX) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada OÜ Topflora määruskaebus.
2.Tühistada Harju Maakohtu 16.01.2025 määrus ja saata asi samale maakohtule hagi menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OÜ Topflora (avaldaja, hageja) esitas 07.08.2024 Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse Z.T ja P.D (võlgnikud, kostjad) vastu 3765,40 euro saamiseks.
Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond lõpetas 23.12.2024 määrusega maksekäsu kiirmenetluse, sest võlgnikud esitasid makseettepanekule vastuväite, ning andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2-24-128444
3.Harju Maakohus kohustas 23.12.2024 määrusega avaldajat kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 478 lg-ga 1 esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul. Maakohtu määrus ja põhjendused
4.Harju Maakohus keeldus 16.01.2025 määrusega maksekäsu kiirmenetluse avalduses esitatud nõude hagina menetlusse võtmisest. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb maksekäsu kiirmenetluse avalduses esitatud nõude menetlusse võtmisest TsMS § 487 lg 3 alusel keelduda, sest avaldaja jättis maakohtu 23.12.2024 määruses osundatud puudused tähtaegselt kõrvaldamata. Maakohus toimetas 23.12.2024 määruse avaldajale TsMS § 3141 lg 2 alusel kätte 01.01.2025, seega pidi avaldaja puudused kõrvaldama hiljemalt 15.01.2025. Avaldaja seda ei teinud. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
5.Avaldaja/hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja võtta koos määruskaebusega esitatud hagiavaldus menetlusse. Määruskaebuse väidete kohaselt ei saanud maakohtu 23.12.2024 määrust avaldajale TsMS § 3141 lg 2 alusel kättetoimetatuks lugeda. Avaldaja ei olnud kohtule samas menetluses oma sidevahendi andmeid avaldanud, kuivõrd avaldaja ei olnud hagimenetluses ühtegi menetlusdokumenti esitanud. Maksekäsu kiirmenetluses avaldatud sidevahendi andmeid saaks kohus arvesse võtta TsMS § 3141 lg 3 p 2 alusel, kuid sellele sättele maakohus ei tuginenud. Lisaks saab sidevahendi andmete avaldamiseks TsMS § 3141 lg 2 tähenduses lugeda vaid seda, kui menetlusosaline on avaldanud selget soovi saada menetlusdokumente tema märgitud kontaktandmeid kasutades ja on ka teadlik sätte tagajärgedest. Avaldaja ei ole sellist soovi avaldanud. Menetlusdokumendi kättetoimetamine TsMS § 3141 alusel on fiktsioon, mistõttu tuleb menetlusosalisele menetlusdokumendi kättetoimetamisel eelistada esmajärjekorras teisi dokumendi kättetoimetamise viise, mis võimaldavad adressaadile menetlusdokumendi tegelikult kätte toimetada (RKTKm 01.03.2017, 3-2-1-171-16, p 21). Siinsel juhul on menetlusdokumendi kättetoimetamine saatmisega viinud olukorrani, kus avaldaja ei saanud seda kätte ja tal ei olnud võimalik tähtaega järgida. Arvestada tuleb, et maakohus tegi 23.12.2024 määruse vahetult enne jõulupühade algust ning paljud, sh avaldaja seaduslik esindaja, olid puhkusele jäänud juba alates nädalavahetusest, s.o 21.12.2024. Avaldaja seaduslik esindaja oli puhkusel nii jõulude ja aastavahetuse perioodil kui ka jaanuari 2025 alguses, mida kinnitavad määruskaebusele lisatud praamipiletid. Avaldaja seadusliku esindaja puhkus lõppes 13.01.2025 ning ta sai maakohtu 23.12.2024 määruse kätte 24.01.2025, kuid selleks ajaks oli maakohus juba vaidlustatud määruse teinud.
6.Võlgnikud/kostjad esitasid seisukoha, milles vaidlevad hagile sisuliselt vastu. Menetluse edasine käik
7.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Maakohus märkis, et jääb vaidlustatud määruse juurde. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-19-114776 leidnud, et majandus- ja kutsetegevuses tuleb eeldada, et isik kontrollib e-posti vähemalt kord päevas. Kuivõrd avaldaja esitas kohtule ise avalduse, ei 2
2-24-128444 teavitanud kohut oma pikemast eemalolekust ning ei esitanud tähtaja ennistamise taotlust, ei anna määruskaebuse väited alust selle rahuldamiseks.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada, maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja asi tuleb saata samale maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.
9.Kolleegiumi arvates ei olnud maakohtul alust maksekäsu kiirmenetluse avalduses esitatud nõude menetlusse võtmisest TsMS § 487 lg 3 alusel keelduda.
9.1.Maakohus andis avaldajale 23.12.2024 määrusega TsMS § 478 lg 1 alusel tähtaja 14 päeva nõuetekohase hagiavalduse esitamiseks ning saatis kohtute infosüsteemist nähtuvalt määruse samal päeval e-kirja manusena avaldaja maksekäsu kiirmenetluse avalduses märgitud e-posti aadressile XXX, märkides, et vastavalt TsMS § 3141 lg-le 2 loetakse määrus kättetoimetatuks 01.12.2024 ja sealt alates hakkab kulgema puuduste kõrvaldamise tähtaeg. Kolleegium selgitab, et avaldajale TsMS § 487 lg 1 esimese lause alusel nõuetekohase hagiavalduse esitamiseks tähtaja määramine on sisuliselt hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks tähtaja määramine TsMS § 3401 lg 1 mõttes (vt ka TsMS III komm (2018), § 487, p 3.1.1.b). Iseenesest võis maakohus TsMS § 466 lg 1 teise lause ja TsMS § 310 lg 1 järgi edastada määruse avaldajale enda valitud viisil, st seadusest ei tulene, et kohus peaks puuduste kõrvaldamiseks tähtaega määrava määruse toimetama menetlusosalisele igal juhul kätte. Küll aga peab kohus veenduma, et tema valitud määruse edastamise viis on piisav selleks, et isik, kellele määratakse tähtaeg menetlustoimingu tegemiseks, saab sellest teada ning tal on võimalik vastav menetlustoiming teha. Selleks võib olla kõige tõhusam viis siiski määruse kättetoimetamine.
9.2.Praegusel juhul otsustaski maakohus toimetada puuduste kõrvaldamise määruse avaldajale TsMS § 3141 lg 2 alusel kätte. Olukorras, kus maakohus oli valinud määruse edastamise viisiks selle kättetoimetamise avaldajale, tuli maakohtul veenduda ka selles, et eeldused valitud viisil kättetoimetamiseks on täidetud. Kui kohus soovib menetlusdokumendi kättetoimetamisel kasutada hagimenetlusele eelnenud maksekäsu kiirmenetluses kohtule avaldatud sidevahendi andmeid, on asjakohane säte TsMS § 3141 lg 3 p 2, kuid igal juhul tuleb vastavate sidevahendi andmete kättetoimetamisel kasutamiseks täiendavalt järgida ka TsMS § 3141 lg-s 1 või 2 sätestatud korda (vt ka RKTKm 20.04.2022, 2-20-123093, p 9.1). TsMS § 3141 lg 2 sätestab, et kui menetlusdokumendi saaja on avaldanud samas kohtumenetluses kohtule enda või oma esindaja aadressi või sidevahendi andmed, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks. Seejuures peab menetlusdokumendi saatmisega kaasnema info selle kohta, mis hetkest ja mis alusel loetakse menetlusdokument kättetoimetatuks ning TsMS § 3141 rakendamine ei tohiks olla üldjuhul esmane menetlusdokumendi kättetoimetamise viis, st enne tuleks kohtul üritada menetlusdokument saajale muid viise kasutades tegelikult üle anda (RKTKm 20.04.2022, 2-20-123093, p 9.1; RKTKm 09.03.2016, 3-2-1-189-15, p 13–16).
3
2-24-128444 Siinsel juhul ei ole maakohtu saadetud e-kirjast võimalik mõistlikult aru saada, millal luges maakohus määruse kättetoimetatuks ning millal hakkas kulgema puuduste kõrvaldamise tähtaeg. Maakohus märkis 23.12.2024 saadetud e-kirjas, et vastavalt TsMS § 3141 lg-le 2 loetakse määrus kättetoimetatuks 01.12.2024 ja sealt alates hakkab kulgema puuduste kõrvaldamise tähtaeg. Selle järgi pidanuks puuduste kõrvaldamise tähtaeg olema juba vastava e-kirja saatmise ajaks möödas. Seega ei olnud menetlusosalisel ka võimalik mõistlikult aru saada talle määratud tähtaja algusest ja lõpust. Samuti ei ole maakohus enne TsMS § 3141 rakendamist üritanud edastada või toimetada puuduste kõrvaldamise määrust hagejale kätte ka muul viisil. Selliselt ei ole maakohus taganud hagejale mõistlikku võimalust esitada maksekäsu kiirmenetluse hagimenetlusse üleandmise järel hagiavalduse nõuetele vastav avaldus. Kuivõrd avaldaja on määruskaebuses kinnitanud, et maakohtu 23.12.2024 määrus jõudis temani tegelikult 24.01.2025 ning kohtute infosüsteemist ei nähtu, et see oleks olnud avaldajale varem kätte toimetatud, saab maakohtu 23.12.2024 määruse TsMS § 307 lg 3 alusel avaldajale kättetoimetatuks lugeda 24.01.2025 ja puuduste kõrvaldamise tähtaeg olnuks seega 07.02.2025. Maakohus tegi aga vaidlustatud määruse juba 16.01.2025. Seega ei olnud avaldajal võimalust puudusi kõrvaldada ning tal tuli oma õiguste kaitseks esitada määruskaebus. Hageja on koos määruskaebusega esitanud ka hagiavalduse ja seda puuduste kõrvaldamise tähtaja jooksul, s.o 04.02.2025.
10.Ülaltoodud põhjendustel tühistab kolleegium maakohtu määruse. Kuna ringkonnakohus ei saa otsustada hagi maakohtu menetlusse võtmise üle, tuleb hagi saata samale maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
11.Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ja saadab asja maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 järgi alama astme kohtu otsustada.
12.Arvestades seda, et ringkonnakohus ei keeldu hagi menetlusse võtmisest ega tee TsMS § 372 lg 5 esimese lause tähenduses lahendit, mis võimaldaks esitada Riigikohtule määruskaebuse, ei saa määruse peale määruskaebust esitada (vt RKTKm 05.04.2017, 3-2-112-17, p 18).
(allkirjastatud digitaalselt)
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.