Kohtuasja number
3-2-1-189-15
Määruse kuupäev
Tartu, 9. märts 2016
Kohtukoosseis
Eesistuja Henn Jõks, liikmed Peeter Jerofejev ja Jaak Luik
Kohtuasi
OÜ Citadele Leasing & Factoring hagi Oleg Rebase (Rebane) ja Valentina Rebane-Sikorska vastu kinkelepingute ning isikliku kasutusõiguse seadmise kokkuleppe tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamiseks ja Valentina RebaneSikorska vastu hüvitist kohtutäiturile üle andma kohustamiseks. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumine
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 11. novembri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 2-1357340
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Valentina Rebane-Sikorska määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja OÜ Citadele Leasing & Factoring, lepingulised esindajad vandeadvokaadid Paul Varul ja Kedli Anvelt Kostja Oleg Rebane Kostja Valentina Rebane-Sikorska, lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarvo Lindma
Asja läbivaatamise kuupäev
15. veebruar 2016. a, kirjalik menetlus
nähtavaks tegemisest kostja esindaja poolt kohtule avaldatud ja korduvalt sama menetluse kestel kasutatud elektronpostiaadressile. Asjas on tõendatud, et maakohus saatis 26. märtsil 2015 teate otsuse kohtute infosüsteemis samal päeval nähtavaks tegemise kohta kostja II kohtule teadaoleva lepingulise esindaja elektronpostiaadressile. Dokumendi avamist või selle avamata vastuvõtmise kinnitamist enne 30. aprilli 2015 infosüsteemist ei nähtu. Küll aga oli samale esindajale sama elektronpostiaadressi abil toimetatud menetluse kestel kätte menetlusdokumente. Ka ei olnud kostja II ega kohtule teadaolev ja kohtumenetluses aktiivselt osalenud lepinguline esindaja enne
menetlusdokumentide kättetoimetamist, vaid tavaposti, faksi, mobiiltelefoni lühisõnumi, sotsiaalmeedia kanalite vms viisil või sidevahendite kaudu. Isegi kui elektrooniline kättetoimetamine on üks saatmisega kättetoimetamise viisidest, siis on TsMS § 3111 käsitatav erinormina § 3141 suhtes. Kostja II ega ükski tema esindaja ei ole maakohtu otsust AET-is avanud enne 4. maid 2015 ega muul viisil kinnitanud selle kättesaamist. Lisaks ei ole TsMS §-s 3141 ette nähtud võimalus mõeldud professionaalsetele esindajatele, kuivõrd TsMS § 3111 lg-st 6 tulenevalt võib ka mitteadvokaatidest professionaalsetele õigusnõustajatele menetlusdokumendi muul viisil kui elektrooniliselt selleks ettenähtud infosüsteemi kaudu kätte toimetada üksnes mõjuval põhjusel. Ringkonnakohus on TsMS § 3141 kohaldanud igal juhul ka ebaõigesti. A. Avamägi ei saanud kostja II nimel menetlusdokumente vastu võtta alates 23. märtsist 2015, kui lõppesid tema volitused esindajana. Teade otsuse AET-is avaldamise kohta on menetlusosalistele edastatud 26. märtsil 2015. Samuti ei nähtu AET-ist, et A. Avamäele oleks saadetud sellekohane teade otsuse AET-is kättesaadavaks tegemise kohta. Seega ei ole otsuse kättetoimetamise seisukohalt õiguslikku tähendust asjaolul, et A. Avamägi on varem oma e-posti aadressilt edastanud menetlusdokumente või neid kätte saanud. AET-ist ei nähtu maakohtu 1. aprilli 2015 e-kirja saatmist. Seetõttu ei saanud kostja esindajad olla teadlikud asjaolust, et kohtul võiks üleüldse olla alust kaaluda TsMS § 3141 kohaldamist. AET-is puudub mistahes märge selle kohta, et otsus oleks A. Avamäele kätte toimetatud. TsMS § 3141 eesmärgipärase rakendamise tehnilised eeldused on puudulikud, kuid selle tagajärgi ei saa kanda kostja II. Esindataval ning võimalikul uuel esindajal peab sõltumata ajast olema võimalik kontrollida ja hinnata menetlusdokumentide edastamist ja kättetoimetatuks lugemist varasematele esindajatele, kuivõrd sellest tekivad õiguslikud tagajärjed esindatavale. TsMS § 3141 lg-s 5 sätestatud kohustuse eesmärgiks on tagada kõigi menetlusosaliste informeeritus menetlusdokumendi kättetoimetamisest ja õigus tugineda AET-is avaldatud info usaldusväärsusele. Ka on § 3111 lg 6 eesmärgiks tagada, et professionaalsetel esindajatel on pidevalt ülevaade menetlusdokumentide kättetoimetamisest. Kohtuotsuse kättetoimetatuks lugemine esmase meetmena TsMS § 3141 alusel ei saa olla esmane meede kättetoimetamiseks, vaid seda tuleks rakendada alles siis, kui teised kättetoimetamise viisid on ammendatud. Praegusel juhul ei ole muid viise rakendatud. Ei ole viiteid sellele, et menetlusosalised oleksid pahatahtlikult hoidnud kõrvale menetlusdokumendi kättesaamisest. Kohtulahendite osas puudub alus TsMS § 3141 kohaldada. Kui praegusel juhul jaatada kohtuotsuse § 3141 alusel kättetoimetamise seaduslikkust ja lubatavust, jääksid menetlusosalisest hageja või kostja huvid kaitseta ning kahjustuks tema põhiseaduslik õigus pöörduda kohtusse juba ainuüksi juhul, kui esindaja mingil objektiivsel põhjusel (nt haigus, surm jne) ei saa menetlusdokumenti elektroonilises süsteemis vastu võtta või esinevad muud esindajast tulenevad asjaolud. Alternatiivselt esineb mõjuv põhjus tähtaja ennistamiseks. Kostja esindaja volitused lõppesid ja kostjal puuduvad kogemused ning teadmised, mis oleks võimaldanud tal otsust vastu võtta või selle AET-is avamata või vastu võtmata jätmise võimalikest õiguslikest tagajärgedest aru saada. Samuti ei
olnud kostja teadlik, et esindaja jättis volituste lõppemisest teatamata ning otsuse temale kättetoimetamisest. Hageja taotluse aluseks olev menetlusnorm oli otsuse tegemise hetkeks alles mõni kuu kehtinud, mistõttu puudus ja puudub normi kohaldamise selge praktika.
advokaadi nimetamisest vastaspoolele ja kohtule teatamisega. Vandeadvokaat Tarvo Lindma teatas enda volitustest kostja II esindamisel 28. aprillil 2015 (IV kd, tl 19). Selleks ajaks oli aga A. Avamägi esindusõiguse lõppemisest kohut teavitanud, st esindaja volitused olid kehtivalt lõppenud.
oli samale esindajale menetluse kestel menetlusdokumente kätte toimetatud (ringkonnakohtu otsuse p-d 15-16). Seda asjaolu kostja II määruskaebuses ka ei vaidlusta. Seega olid kaks esimest eeldust menetlusdokumendi kättetoimetatuks lugemiseks TsMS § 3141 lg 1 järgi täidetud.
määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-163-10, p 22).
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.