Grip & Stone OÜ hagi Tallinn, Turvise tn 12 korteriühistu vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudes
Tsiviilasja hind
3 500
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Grip & Stone OÜ (registrikood 12255509), asukoht Kivimurru tn 7, 11411 Tallinn Hageja lepinguline esindaja: jurist D Š, e-post: xxx Kostja: Tallinn, Turvise tn 12 korteriühistu (registrikood 80239270), asukoht Turvise tn 12, 11711 Tallinn Kostja lepinguline esindaja: R V, e-post: xxx
Asja läbivaatamine
Istungid 08.02.2021 ja 08.06.2021
RESOLUTSIOON
Rahuldada hagiavaldus.
Kohustada Tallinn, Turvise tn 12 korteriühistu (registrikood: 80239270) oma kulul ja kahes keeles (eesti ja vene keel) avaldama hiljemalt 3 (kolme) kalendripäeva jooksul käesolevas tsiviilasjas kohtuotsuse jõustumisest ebaõigeid andmeid ümberlükkava kirjaliku avalduse alljärgnevas sõnastuses: Tekst eesti keeles: „Käesolevaga korteriühistu Turvise tn 12 lükkab ümber Grip & Stone OÜ suhtes avaldatud valeväited ja nimelt: Korteriühistu Turvise tn 12 avaldab, et korteriühistu poolt levitatav info selle kohta, et Grip & Stone OÜ-l on korteriühistu ees võlgnevus, on vale ja ei vasta tegelikkusele. Ei vasta tegelikkusele ka korteriühistu väide selle kohta, et korteriühistu arvelduskontol on nii vähe raha, 1 557 eurot, vaid selle pärast, et majas on võlgnik Grip & Stone OÜ. Firmal Grip & Stone OÜ ei ole võlgnevust korteriühistu Turvise tn 12 ees ja 14.03.18.a. arvete pöördlehel näidatud info Grip & Stone OÜ võlgnevuse kohta on vale.“
Tekst vene keeles: „Настоящим квартиирное товарищество Турвисе 12 опровергает ложные сведения в отношении Grip & Stone OÜ, а именно: товарищество Турвисе 12 официально заявляет, что распространяемая от имени товарищества информация о том, что Grip & Stone OÜ имеет перед товариществом долг, является ложной и не соответствует действительности. Не соответствует действительности утверждение товарищества о том, что на счете товарищества имеется мало средств в размере 1 557 евро только лишь потому, что в товариществе есть должник в лице Grip & Stone OÜ. У фирмы Grip & Stone OÜ нет задолженности перед товариществом Турвисе 12, а указанная на оборотной стороне счета от 14.03.2018 года информация по долгу Grip & Stone OÜ является ложной.“
Teade tuleb avaldada eesti ja vene keeles, selgesti loetavas masina- või arvutikirjas A4 formaadis, paberkandjal, kostja esindaja poolt allkirjastatuna; ilma lisade, pilte, selgituste ja kommentaarideta. Ebaõigeid andmeid ümberlükkava kirjaliku avalduse edastamise viis: avalduse teksti ülesriputamine paberkandjal (A4) Turvise tn 12 Tallinn esimesel korrusel asuvale teadetetahvlile kestvusega vähemalt kolmkümmend (30) kalendripäeva ja avalduse teksti väljatrükkimine paberkandjal (A4) ja saatmine Turvise tn 12 korteriühistu igale liikmele postkasti.
Jätta menetluskulud Tallinn, Turvise tn 12 korteriühistu kanda.
Mõista Tallinn, Turvise tn 12 korteriühistult Grip & Stone OÜ kasuks välja menetluskuluna 4 140 eurot.
Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb Tallinn, Turvise tn 12 korteriühistul tasuda Grip & Stone OÜ-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (4 140 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud suuruses.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apEtsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apEndile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. ApEtsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. ApEtsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
1.Hageja esitas kohtule järgmised nõuded: Kohustada Tallinn, Turvise tn 12 korteriühistu (registrikood: 80239270) omal kulul ja kahes keeles (eesti ja vene keel) avaldama hiljemalt 3 (kolme) kalendripäeva jooksul käesolevas tsiviilasjas kohtuotsuse jõustumisest ebaõigeid andmeid ümberlükkava kirjaliku avalduse alljärgneval viisil, vormis ja sõnastuses: Ebaõigeid andmeid ümberlükkava kirjaliku avalduse vorm: eesti ja vene keeles, selgesti loetavas masina- või arvutikirjas A4 formaadis, paberkandjal, kostja esindaja poolt omakäeliselt allkirjastatud; ilma lisade, pilte, selgituste ega kommentaarideta; Ebaõigeid andmeid ümberlükkava kirjaliku avalduse edastamise viis: avalduse teksti ülesriputamine paberkandjal (A4) Turvise tn 12 Tallinn esimesel korrusel asuvale teadetetahvlile. Selleks, et tagada ebaõigete andmete proportsionaalne ümberlükkamine, kohustada Turvise tn 12 korteriühistu avaldama resolutsiooni punktis 6.2.4. välja toodud väidete ümberlükkav teade paberkandjal (A4) Turvise tn 12 Tallinn esimesel korrusel asuval teadetetahvlil kestvusega vähemalt kolmkümmend (30) kalendripäeva. avalduse teksti väljatrükkimine paberkandjal (A4) ja saatmine Turvise tn 12 korteriühistu igale liikmele postkasti. Ebaõigeid andmeid ümberlükkava kirjaliku avalduse tekst: Tekst eesti keeles: „Käesolevaga korteriühistu Turvise tn 12 lükkab ümber Grip & Stone OÜ suhtes avaldatud valeväited ja nimelt: Korteriühistu Turvise tn 12 avaldab ametlikult, et korteriühistu poolt levitatav info selle kohta, et Grip & Stone OÜ-l on korteriühistu ees võlgnevus, on vale ja ei vasta tegelikkusele. Ei vasta tegelikkusele ka korteriühistu väide selle kohta, et korteriühistu arvelduskontol on nii vähe raha, 1 557 eurot, vaid selle pärast, et majas on võlgnik Grip & Stone OÜ. Firmal Grip & Stone OÜ ei ole võlgnevust korteriühistu Turvise tn 12 ees ja 14.03.18.a. arvete pöördlehel näidatud info Grip & Stone OÜ võlgnevuse kohta on vale. Käesolevaga korteriühistu Turvise tn 12 vabandab Grip & Stone OÜ ees tema kohta valeinformatsiooni levitamise eest.“ Tekst vene keeles: „Настоящим квартиирное товарищество Турвисе 12 опровергает ложные сведения в отношении Grip & Stone OÜ, а именно: товарищество Турвисе 12 официально заявляет, что распространяемая от имени товарищества информация о том, что Grip & Stone OÜ имеет перед товариществом долг, является ложной и не соответствует действительности. Не соответствует действительности утверждение товарищества о том, что на счете товарищества имеется мало средств в размере 1 557 евро только лишь потому, что в товариществе есть должник в лице Grip & Stone OÜ. У фирмы Grip & Stone OÜ нет задолженности перед товариществом Турвисе 12, а указанная на оборотной стороне счета от 14.03.2018 года информация по долгу Grip & Stone OÜ является ложной.
Настоящим квартирное товарищества Турвисе 12 приносит cвои извенения за распространение заведомо ложных данных в отношении Grip & Stone OÜ.“
2.Hagi kohaselt ostis hageja jaanuaris 2018 1⁄2 kaasomandiosa korteriomandist aadressil Turvise tn xxx Tallinn. Teise 1⁄2 kaasomandist ostis hageja 19.02.2018.
3.14.03.2018 kostja poolt korteriomanikele (kostja liikmetele) väljastatud arvete pöördel on kostja ära toonud võlgnike nimekirja. Selles on välja toodud hageja väidetav võlgnevus. Sellisel kujul vormistatud arve on saanud iga Turvise tn 12 korteriomanik.
4.26.04.2018 toimunud kostja liikmete üldkoosolekul küsis hageja, miks korteriühistu levitab valeinfot selle kohta, et hagejal on korteriühistu ees suur võlgnevus. Kostja juhatuse liige S J-K avaldas üldkoosolekul osalejatele (kelle seas on olnud ka kolmandad isikud), et hageja võlgnevuse kohta kostjal „Tõendid on olemas, on olemas kõik dokumendid“. Samal koosolekul korteriühistu revident ja praegune juhatuse liige E N avaldas, et „Kui Teie ei ole võlgnevusega nõus, pöörduge kohtusse, vaidlustage!“. Lugedes koosolekul ette korteriühistu aruannet, kostja juhatuse liige S JK on avaldanud koosolekul osalejatele: „Arvelduskontol on vahendeid 1 557 eurot, sest meil on võlgnik korter x“ Ka korteriühistu raamatupidaja A M avaldas koosolekul, et rohkem: „korteri x võla kohta meie üldkoosolekul arutama ei hakka“.
5.Hageja on seisukohal, et kostja avaldas vähemalt kolm (3) faktiväidet, mis sisaldavad eraldi ja koosmõjus ebaõiged andmed. Nendeks faktiväideteks on: Hagejal on seisuga 14.03.2018 võlgnevus kostja ees summas 1 578,98 eurot (edaspidi faktiväide 1). Faktiväide 1 on avaldatud 14.03.2018 korteriühistu Turvise 12 poolt korteriomanikele väljastatud arvete pöördel. Info on edastatud igale Turvise tn 12 korteriomanikule. Kostjal hageja võlgnevuse kohta „Tõendid on olemas, on olemas kõik dokumendid“ (edaspidi faktiväide 2). Faktiväide 2 on avaldatud 26.04.2018 korteriühistu üldkoosolekul. Üldkoosolekul osalesid kõik korteriomanikud ja nende esindajad, sh kolmandad isikud. Mittemaksjast hageja võlgnevuse tõttu kostja „Arvelduskontol on vahendeid 1 557 eurot, sest meil on võlgnik korter x“ (edaspidi faktiväide 3). Faktiväide 3on avaldatud 26.04.2018 korteriühistu üldkoosolekul. Üldkoosolekul osalesid kõik korteriomanikud ja nende esindajad, sh kolmandad isikud.
6.Ükski eespool kirjeldatud kostja väidetest ei vasta tegelikkusele, mistõttu tegemist on ebaõigete andmetega. Ebaõigete faktiväidete esitamisega on korteriühistu äriühingust hageja mainet ning usaldusväärsust korteriühistu liikmete ja avalikkuse silmis kahjustanud. Hageja on palunud kostjat lükata ebaõiged andmed ümber kohtuväliselt. Kostja ei ole hageja palvet täitnud mistõttu hageja on sunnitud pöörduma kohtu poole. Hageja nõuab andmete ümber lükkamist vastava teabe esitamisega elamu teadetetahvlil ning sama info avaldamisega, pannes vastava teate iga ühistu liikme postkasti.
KOSTJA VASTUS
7.Kostja vaidles hagile vastu ja ei tunnistanud hagis esitatud nõudeid. Kostja taotles hagi täies ulatuses rahuldamata jätmist, esitades sellele järgnevad vastuväited.
8.Hagejal tuleb tõendada, et kostja on tema kohta ebaõigeid andmeid avaldanud. Seega antud juhul tuleb hagejal esitada tõendid selle kohta, et ta ei oma kostja ees võlgnevust ning kostja vastupidine väide on seetõttu ebaõige. Hageja niisuguseid tõendeid esitanud ei ole.
9.Hageja omandas 1⁄2 korterist Tallinna kohtutäitur P P poolt läbiviidud avaliku enampakkumise teel. 31.10.2017 avaldatud enampakkumise kuulutuses on märgitud, et korteri nr x võlgnevus seisuga 30.10.2017 on summas 2 238,78 eurot. Seega oli hageja teadlik korteril lasuvast
võlgnevusest ja selle suurusest korteri omandamise ajal. KrtS § 43 lg-st 1 tuleneb, et korteriomandi võõrandamisel lähevad korteriomaniku õigused ja kohustused omandajale üle alates omandi ülemineku hetkest. Seega, kui täitemenetluses korteri müügist saadud tulemi arvel korteriühistule võlgnevust ei tasutud, siis ei saanud hageja ka eeldada, et võlgnevus kostja ees kustub. Kostja osundab, et ka 14.03.2018 arve nr 1/3 pöördel ei ole märgitud hageja nime, vaid üksnes korteri number. Kuna korteriga seonduvad võlad lähevad üle uuele omanikule ja vaidlusalune korter nr x oli võlgnike nimekirjas juba enne hageja poolt korteri omandamist, siis kõigile teistele korteriomanikele oli teada, et korteril nr x lasuvat võlgnevust ei ole põhjustanud selle uus omanik. Samuti on hageja ise esile toonud oma nn faktiväidetes, et ühistu koosolekul räägiti korteri nr x võlgnevusest, mitte hagejast nimeliselt.
10.Hageja omandas teiselt kaasomanikult 1⁄2 korterist veebruaris 2018. Hageja Tallinna notar A A juures kinnitanud, et on teadlik korteriga kaasnevat võlast ning on pidanud vajalikuks selle osalist tasumist. Nimelt on notar A A 19.02.2018 kandnud kostja kontole 1 057,27 eurot järgneva selgitusega: Tallinn, Turvise 12-x seisuga 12.02.2018 kommunaal-ja majandamiskulude põhivõlgnevuse kustutamine, 12.02.2018.a. arve nr 1⁄2 tasumine.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
11.Hageja nõue on suunatud kostja soorituse saamisele, milleks on ebaõigete andmete ümberlükkamine. Nimetatud nõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 1047 lg 4 alusel. Kohus on õiguslikku kvalifikatsiooni ja tõendamiskoormist pooltele selgitanud (kd I, tlk 43-46). VÕS § 1047 lg 4 kohaldamise eeldused on: 1) hageja kohta on avaldatud andmeid; 2) nimetatud andmed on ebaõiged; 3) andmed avaldas kostja.
12.Nõude rahuldamise esimene eeldus on, et hageja kohta oleks avaldatud andmeid. Andmed ehk faktiväited on asjaolud, mis on põhimõtteliselt kontrollitavad ning mille tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav (RKTKo 3-2-1-67-10, p 17). Avaldamise all mõeldakse andmete ja/või väärtushinnangute teatavaks tegemist kolmandale isikule. Avaldatud faktiväiteid tuleb võtta sellistena, nagu need on, st kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. See, mida avaldaja ise silmas pidas, ei ole asjakohane (RKTKo 3-2-1-161-05, p 11). Kui avaldaja on väljendatud arvamust isiku kohta andmeid sisaldavate lausetega, tuleb seda lugeda faktiväiteks VÕS § 1047 mõttes (vt RKTKo 3-2-1-11-04, p 10). Ümberlükatavad on ka kaudsed faktiväited, st selliste väidete ning väärtushinnangute kogum, millest järeldub (mõistlikult võttes) teatav faktiväide (RKTKo 3-2-1-161-05, p 12). Seda, kas avaldatu sisaldab faktiväiteid või väärtushinnanguid, tuleb välja selgitada avaldatu tõlgendamise teel (RKTKo 3-2-1-5-07, p 27).
13.Hageja tugineb hagis sellele, et, et kostja avaldas kolm faktiväidet, mis sisaldavad eraldi ja koosmõjus ebaõiged andmed. Alljärgnevalt tuvastab kohus, kas on avaldatud hagis nimetatud väited. hageja väited Nendeks faktiväideteks on: Faktiväide 1 - hagejal on seisuga 14.03.2018 võlgnevus kostja ees summas 1 578,98 eurot. Kohus tuvastas hagejale esitatud arve alusel (kd I, tlk 7), et faktiväide on avaldatud 14.03.2018 korteriühistu Turvise 12 poolt korteriomanikele väljastatud arvete pöördel. Faktiväide 2 – kostjal on hageja võlgnevuse kohta olemas tõendid. Kohus tuvastas kostja 26.04.2018 üldkoosoleku protokolli alusel (kd I, tlk 57-61 ja helisalvestis), et faktiväide on
avaldatud 26.04.2018 korteriühistu üldkoosolekul (S J-K: “Tõendid on olemas, on olemas kõik dokumendid”). Faktiväide 3 mittemaksjast hageja võlgnevuse tõttu on kostja arvelduskontol vahendeid 1 557 eurot, sest on võlgnik korter x. Kohus tuvastas kostja 26.04.2018 üldkoosoleku protokolli alusel (kd I, tlk 57-61 ja helisalvestis), et faktiväide on avaldatud 26.04.2018 korteriühistu üldkoosolekul (S J-K: “Arvelduskontol on vahendeid 1 557 eurot, sest meil on võlgnik korter x”).
14.Kohus leiab, et ülalmärgitute näol on tegu faktiväidetega, kuivõrd nende tõesus on kontrollitav.
15.Faktiväide 1 on ära toodud kostja arvetel. Hageja väidete kohaselt on vastav info edastatud igale Turvise tn 12 korteriomanikule. Kostja ei ole sellele väitele vastu. Andmete avaldamine paberkandjal postkasti pandaval teatisel (nt koos arvega) on avaldamine VÕS § 1047 mõttes. Faktiväited 2 ja 3 avaldati kostja üldkoosolekul. Kohtupraktika kohaselt on väidete esitamine KÜ üldkoosolekul andmete avaldamine. Seega on kohus seisukohal, et tõendite alusel on tuvastatud faktiväidete 1-3 avaldamine.
16.Järgnevalt analüüsib kohus, kas andmed olid õiged või ebaõiged. Kohus selgitas kostjale, et temal lasub tõendamiskoormis selle asjaolu tõendamise osas. Kostja on esitanud kohtule makseteatise (tlk 107) ja leiab, et sellega on tõendatud võlgnevuse olemasolu. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Makseteatis ega arve ei loo kohustust.
17.Täiendavalt leiab kostja, et kuivõrd eelmine omanik ei ole võlgnevusele vastu vaielnud ning kohtutäitur on võlgnevuse olemasolu märkinud enampakkumise teates, on võla olemasolu tõendatud ja ei ole vaidlustatav. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Enampakkumise toimumise ajal kehtinud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 1531 lg 2 sätestas, et korteriühistu esitab enne enampakkumist kohtutäiturile täiendava tõendi korteriühistuseaduse § 7 lõikes 3 nimetatud võla suuruse kohta, mis on muutunud sissenõutavaks pärast täitmisavalduse või käesoleva seadustiku § 1491 lg 3 p-s 2nimetatud tõendi esitamist, kuid enne enampakkumise toimumist. Kostja on vastava tõendi kohtutäiturile esitanud ning kohtutäitur on selle kohta avaldanud informatsiooni enampakkumise kuulutuses. Kohus märgib, et täituri avaldatu on deklaratiivne. See tugineb kostja esitatud andmetel ja ei loo iseseisvat kohustust. Ainuüksi see, et kostja teavitas täiturit väidetavast võlgnevusest ja täitur vastava info enampakkumise teates avaldas, ei tõenda, et kohustus oleks ka tegelikkuses olemas olnud.
18.Kostja on esitanud vastuväite, mille kohaselt korteri teine omanik K-G T, kellelt hageja omandas tema 1⁄2 suuruse osa veebruaris 2018, on pidanud vajalikuks tasuda ära oma osa korteriga seotud võlgnevusest. Nimelt on notar A A on 19.02.2018 kostja kontole kandnud summa 1 057,27 eurot selgitusega: Tallinn, Turvise 12-x seisuga 12.02.2018 kommunaal- ja majandamiskulude põhivõlgnevuse kustutamine, 12.02.2018 arve nr 1⁄2 tasumine. Kohus leiab, et ka asjaolu, et eelmine korteriomanik on andnud notarile käsundi mingi summa kostjale üle kanda, ei tõenda võlgnevuse olemasolu. See on deklaratiivse tähendusega ja ei loo kohustust. Kohustus kas oli olemas või ei, olenemata sellest, kas eelmine omanik seda tunnustas. Tema avaldatud andmed võisid olla ka ebaõiged ja võisid lähtuda sellest, et kostja esitatud info võla kohta on õige. KrTS § 43 lg-s 2 on sätestatud, et korteriomandi võõrandamisel, välja arvatud täite- ja pankrotimenetluses, vastutab selle omandaja korteriühistu ees käendajana võõrandaja korteriomandist tulenevate sissenõutavaks muutunud kohustuste eest. VÕS § 149 lg-s 1 on sätestatud, et käendaja võib esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, välja arvatud need, mis on vahetult seotud põhivõlgniku isikuga. Käendajal on õigus esitada neid vastuväiteid ka siis, kui põhivõlgnik neist loobus. Seega saab hageja esitada väidetavale võlgnevusele vastuväiteid ka juhul, kui korteri eelmine omanik seda ei teinud või nõuet tunnustas.
19.Kohus ei nõustu ka kostja seisukohaga, nagu tõendaks poolte vahel tsiviilasjas nr 2-19-1384 28.05.2019 kinnitatud kompromiss võlgnevuse olemasolu väidete esitamise ajal. Kompromissis
kinnitas kostja, et seisuga 30.11.2018 puudub korteril nr 1 võlgnevus kommunaalteenuste eest (kd I, tlk 95, 96). See aga ei tähenda, et väidete esitamise ajal (märtsis, aprillis 2018) oleks võlgnevus olemas olnud. Kompromissi tekst on selliselt sõnastatud, et sellest ei saa tuvastada märtsis, aprillis 2018 võlgnevuse olemasolu ega puudumist.
20.Kostja esitas kohtule (vastuseks kohtu ettepanekule esitada enda väidete tõendamiseks tõendeid) hulgaliselt dokumente majandamiskulude ja nende jaotuse osas korterite vahel, kuid ei toonud välja selgeid asjaolusid – mida saab kohus nende tõendite alusel tuvastada (millised asjaolud, millisest tõendist). Viidatud tõenditest tegi kokkuvõtte kostja, kes märkis, et hageja esitatud tõenditest nähtuvalt oli kostjal märtsi, aprilli 2018 seisuga ettemaks, mitte võlgnevus. Hinnates tõendeid (kd I, tlk 157 – kd IV, tlk 212) kogumis ja kõrvutades neid hageja koostatud koondtabelites (kd V, tlk 5-11) märgituga leiab kohus, et hageja on teinud tõenditest kohased järeldused. Viidatud tõendeid kogumis hinnates ja süstematiseerides neid hageja poolt teostatud viisil (mis on kohtu hinnangul korrektne) tuvastab kohus, et hagejal puudus kostja ees faktiväidete 1-3 avaldamise ajal võlgnevus. Kohus eeldab, et hageja esitas kohtule tervikliku dokumentatsiooni väidetava võlgnevuse kohta. Seega on ebaõige ka faktiväide, mille kohaselt on olemas tõendid võlgnevuse olemasolu kohta. Kostja ei ole tõendanud selliste tõendite olemasolu.
21.Kostja on esitanud vastuväite, et andmete avaldamisel ei ole nimetatud hagejat nimeliselt, vaid märgitud, et võlgnevus on korteril x. Kohus selgitas esimesel asjas toimunud (eel)istungil, et võlgnikuks ei ole korter, vaid isik ja väide tuleb siduda konkreetse adressaadiga (vt kd I, tlk 146 pöördel). Pooled ei vaidle selle üle, et hageja omandas korteri eelmistelt omanikelt (kellel väidetavalt oli võlgnevus kostja ees). KrTS § 43 lg-s 1 on sätestatud, et korteriomandi võõrandamisel lähevad korteriomaniku õigused ja kohustused omandajale üle (alates omandi ülemineku hetkest). Seega juhul, kui mingil hetkel nimetati korterit 1 võlgnikuks, tähendas see, et peeti silmas kas uut omanikku või eelmisi omanikke koos uue omaniku kui käendajaga (kes läbi korteri omandamise muutus käendajana kaasvõlgnikuks). Samas ilmneb korteriühistu protokollist, et võlgnikuna on käsitletud just hagejat ja kriitika korteri 1 omaniku kui võlgniku osas on suunatud just hageja vastu.
22.Kohtul tuleb tuvastada, et andmete avaldajaks oli kostja. Kostja kui juriidiline isik on õiguslik abstraktsioon, kes tegutseb mh oma organite kaudu (RKTKo 3-2-1-45-12, p 14), st kostja avaldab väiteid mh oma juhtorganite kaudu. See ei tähenda, et kõik mida juhatuse liikmetest isikud teevad saab lugeda juriidilise isiku käitumiseks. Kohtul tuleb hinnata, kas ja millal saab lugeda, et isik on tegutsenud juriidilise isiku eest ja nimel ning millal enda kui füüsilise isiku nimel.
23.Faktiväite 1 osas (võlgnevuse märkimine arvetel ja nende panek korteriomanike postkasti) leiab kohus, et olenemata sellest, kes on konkreetseks arve koostajaks (kostja juhatuse liige, raamatupidaja vms) tegutseb ta käsundi alusel korteriühistu (st kostja) esindajana. Arvete ja neil märgitud täiendava teabe esitajaks on seega korteriühistu ehk kostja.
24.Faktiväited 2 ja 3 esitas kostja üldkoosolekul kostja juhatuse liige S J-K. Ta tegi seda ühistu liikmetele aruannet esitades ja seda kommenteerides juhatuse liikmena (tuginedes sel ajal ühistu kui juriidilise isiku majandusarvestustele), mitte eraisikuna arvamust avaldades. Eeltoodust tulenevalt on S J-Ki väljaütlemised ühistu 26.04.2018 üldkoosolekul omistatavad kostjale ehk tuleb lugeda kostja poolseks avaldamiseks.
25.VÕS § 1047 lg 1 järgi eeldatakse et avaldaja oli teadlik avaldatud faktiväite ebaõigsusest ja seepärast saab ta vastutusest vabaneda, kui ta: a) tõendab VÕS § 1047 lg 2 järgi, et avaldatud faktiväide vastab tegelikkusele; b) tõendab, et oli VÕS § 1047 lg 1 järgi heauskne, st ei teadnud ega pidanud teadma faktiväite tõele mittevastavusest; c) tõendab VÕS § 1047 lg 3 järgi et avaldajal või isikul, kellele faktiväide avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis faktiväidet põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. Tõendamiskohustus hõlmab ka vastavate asjaolude kohtu ette toomise kohustust. Kui ei õnnestu tõendada tõele vastavust ega
heausksust, võib siiski vabaneda avaldaja vastutusest, kui ta tõendab, et täitis enne andmete avaldamist nende õigsuse kontrollimisel VÕS § 1047 lg 3 sätestatud välise hoolsuse kohustust, st et ta kontrollis andmeid põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. VÕS § 1047 lg 3 ei kohaldata ebaõigete andmete tahtliku avaldamise korral ning sellisel juhul ei saa avaldaja tegu üldjuhul lugeda õiguspäraseks teoks ka VÕS § 1046 järgi. Kostja ei ole tõendanud vastutusest vabastamise eelduste esinemist käesolevas asjas.
26.Rikkumise õigusvastasus pole andmete ümberlükkamise puhul oluline. Samuti pole nõude rahuldamiseks oluline, kas avaldatud väide on au ja head nime teotav (see omab tähendust üksnes tõendamiskoormise jaotamisel). Samuti pole oluline, kas andmete avaldamisel avaldaja teadis või pidi teadma andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest (VÕS § 1047 lg 1) ning kas avaldajal oli avaldamise vastu õigustatud huvi ning kas avaldaja kontrollis andmeid põhjalikkusega, mis vastab rikkumise raskusele. Samuti pole oluline avaldaja süü (RKTKo 3-2-1-166-12, p 13).
27.Ülalmärgitu kokkuvõttes märgib kohus, et tuvastas ebaõigete andmete avaldamise kostja poolt ning leiab, et kostja vastutab nende avaldamise eest.
28.Hageja peab ise määratlema andmete ümberlükkamise koha ja viisi. Kohus peab kontrollima, et hageja esitatud nõue oleks ka täidetav ning kahtluse korral sellele ka hageja tähelepanu juhtima. Hageja peab arvestama, et ümberlükkamine peab toimuma võimalikult samal kujul ja viisil kui andmete esialgne avaldamine. Erandjuhtudel saab andmete ümberlükkamist nõuda ka teisel viisil, nt kui meediaväljaannet, kus ebaõigeid andmeid avaldati, ümberlükkamise ajaks enam ei ole (RKTKo 3-2-1-5-07, p 29).
29.VÕS § 1047 lg 4 ei täpsusta, kuidas, mil viisil ja mis ulatuses tuleks ebaõiged andmed ümber lükata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg 1 võimaldab kohtul otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. VÕS § 1047 lg 4 eesmärk on rikkumise kõrvaldamine ja isiku õiguste taastamine, mistõttu tuleks VÕS § 1047 lg 4 sätestatud andmete ümberlükkamise regulatsiooni sisustada VÕS § 127 lg 1 kaudu. VÕS § 127 lg 1 tulenevalt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus taotleda kohtuotsusega ka ebaõigete andmete ümberlükkamise viisi, koha, ulatuse ja tähtaja kindlaksmääramist kohtu poolt selliselt, et hageja õigused saaksid efektiivselt taastatud ning et ümberlükkamine oleks ebaõigete andmete avaldamisega proportsionaalne. Vastasel juhul võib tekkida olukord, kus avalikkusele avaldatud au teotavad andmed lükatakse ümber viisil, mis ei pälvi samasugust avalikkuse tähelepanu või tehakse seda mitmetähenduslikult.
30.Kuna kostja poolt avaldatud ebaõied andmed hageja kohta esitati kostja poolt liikmetele edastatavatel arvetel ja paberkandjal ning ka suuliselt 26.04.2018 üldkoosolekul Truvise tn 12 (Tallinn) korterelamu trepikojas, siis tuleb ebaõigeid andmed ümber lükata vähemalt samasuguses ruumimahus ja asukohaga.
31.Hageja on palunud kohustada kostjat avaldama hagi rahuldamisel järgnev teade: „Käesolevaga korteriühistu Turvise tn 12 lükkab ümber Grip & Stone OÜ suhtes avaldatud valeväited ja nimelt: Korteriühistu Turvise tn 12 avaldab ametlikult, et korteriühistu poolt levitatav info selle kohta, et Grip & Stone OÜ-l on korteriühistu ees võlgnevus, on vale ja ei vasta tegelikkusele. Ei vasta tegelikkusele ka korteriühistu väide selle kohta, et korteriühistu arvelduskontol on nii vähe raha, 1 557 eurot, vaid selle pärast, et majas on võlgnik Grip & Stone OÜ.
Firmal Grip & Stone OÜ ei ole võlgnevust korteriühistu Turvise tn 12 ees ja 14.03.18.a. arvete pöördlehel näidatud info Grip & Stone OÜ võlgnevuse kohta on vale. Käesolevaga korteriühistu Turvise tn 12 vabandab Grip & Stone OÜ ees tema kohta valeinformatsiooni levitamise eest.“
32.VÕS § 1047 lg-s 4 on sätestatud, et ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist. Kohus leiab, et hageja nõue ebaõigeid andmeid ümber lükkava teate avaldamise viisi ja vormi osas on mõistlik ja rahuldab selle. Vabanduse avaldamist ei ole võimalik nõuda ja selleks kohus kostjat ei kohusta. Menetluskulud
33.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse kostjate kahjuks, siis jätab kohus tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 menetluskulud kostjate kanda.
34.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal.
35.Hageja palub hüvitada riigilõivu summas 300 eurot. Riigilõivu tasumine nähtus kohtupoolsel kontrollimisel kohtute infosüsteemist. Kohus peab riigilõivu hüvitamise nõuet põhjendatuks.
36.Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtub, et hagejale on osutatud õigusabi 107,25 tunni ulatuses tunnihinnaga 120 eurot, millele käibemaksu ei lisandu. Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus on põhjendatud ning vastab kohtupraktikas aktsepteeritule. Kohus, kontrollinud hageja menetluskulude nimekirjas märgitud kõigi õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud ei ole märgitud ulatuses täies osas põhjendatud ja vajalikud. Kohus märgib, et mitmete menetluskulude nimekirjas välja toodud toimingute/kulutuste näol ei ole tegemist vahetult kohtumenetluses esindamisega seotud kuludega või kuludega, mille puhul kohtul oleks võimalik kohtutoimiku põhjal veenduda toimingute tegemises ja nende sisus (sellest tulenevalt hinnata ka nende vajalikkust ja põhjendust). Eelkõige peab kohus silmas kohtulahenditega tutvumist, dokumentide analüüse, rohkeid kohtumisi-konsultatsioone kliendiga, e-kirjavahetust kliendiga jmt. Kohus leiab sellekohasele Riigikohtu praktikale tuginedes, et sellised kulud on TsMS mõttes menetluskuludena põhjendamatud ja kohtu poolt kontrollimatud ning neid välja ei mõista. Arvestades asja olemust, vaidluse keerukuse astet, menetluses tehtud toiminguid (sh menetlusdokumentide sisu ja nende kattuvust) ning esindajate kvalifikatsiooni, peab kohus kogumis hageja õigusabiteenuse põhjendatud ajakuluks maakohtus 32 tundi. Seega hindab kohus hüvitamisele kuuluvate esindajate kulude (õigusabikulude) põhjendatud suuruseks 32 * 120 = 3 840 eurot.
37.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna 300 eurot (riigilõiv) + 3 840 eurot (õigusabi kulud) = 4 140 eurot.
38.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni
tuleb kostjatel tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
39.TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.