Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Grip & Stone OÜ (registrikood 12255509), lepinguline esindaja Dmitri Štšerbin Kostja Tallinn, Turvise tn 12 korteriühistu (registrikood 80239270), lepinguline esindaja Reet Vokk
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tallinn, Turvise tn 12 korteriühistu 8.11.2021 menetlusdokumendile lisatud tõend (O selgitused) jätta vastu võtmata.
2.Harju Maakohtu 2.07.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-19-2004, mida on parandatud 3.08.2021 määrusega, jätta muutmata.
3.Tallinn, Turvise tn 12 korteriühistu apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
Apellatsioonimenetluse kulud jätta Tallinn, Turvise tn 12 korteriühistu kanda.
5.Määrata kindlaks Grip & Stone OÜ ringkonnakohtu menetluskulude rahaline suurus ning mõista Tallinn, Turvise tn 12 korteriühistult Grip & Stone OÜ kasuks välja apellatsiooniastme menetluskulude hüvitis 1008 eurot.
6.Kohustada Tallinn, Turvise tn 12 korteriühistut tasuma väljamõistetud menetluskulude hüvitiselt Grip & Stone OÜ-le viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates ringkonnakohtu otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.
2-19-2004 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Grip & Stone OÜ (hageja) esitas 6.02.2019 Harju Maakohtule Tallinn, Turvise tn 12 korteriühistu (kostja) vastu hagi ja 11.01.2021 selle täpsustuse, milles palus: 1) kohustada kostjat omal kulul ja kahes keeles (eesti ja vene keeles) avaldama hiljemalt kolme kalendripäeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest ebaõigeid andmeid ümberlükkav kirjalik avaldus alljärgneval viisil, vormis ja sõnastuses: -
ebaõigeid andmeid ümberlükkav kirjalik avaldus teha eesti ja vene keeles, selgesti loetavas masina- või arvutikirjas A4 formaadis, paberkandjal, kostja esindaja poolt omakäeliselt allkirjastatud; ilma lisade, pilte, selgituste ja kommentaarideta;
-
ebaõigeid andmeid ümberlükkav kirjalik avaldus riputada üles paberkandjal (A4) Turvise tn 12, Tallinn esimesel korrusel asuvale teadetetahvlile. Selleks, et tagada ebaõigete andmete proportsionaalne ümberlükkamine, kohustada kostjat avaldama väiteid ümberlükkav teade paberkandjal (A4) Turvise tn 12, Tallinn esimesel korrusel asuval teadetetahvlil kestusega vähemalt 30 kalendripäeva, trükkida avalduse tekst välja paberkandjal (A4) ja saata kostja igale liikmele postkasti.
2) Ebaõigeid andmeid ümberlükkava kirjaliku avalduse tekst on järgmine: Tekst eesti keeles: Käesolevaga korteriühistu Turvise tn 12 lükkab ümber Grip & Stone OÜ suhtes avaldatud valeväited ja nimelt: Korteriühistu Turvise tn 12 avaldab ametlikult, et korteriühistu poolt levitatav info selle kohta, et Grip & Stone OÜ-l on korteriühistu ees võlgnevus, on vale ja ei vasta tegelikkusele. Ei vasta tegelikkusele ka korteriühistu väide selle kohta, et korteriühistu arvelduskontol on nii vähe raha, 1 557 eurot, vaid selle pärast, et majas on võlgnik Grip & Stone OÜ.
2-19-2004 Firmal Grip & Stone OÜ ei ole võlgnevust korteriühistu Turvise tn 12 ees ja 14.03.18.a. arvete pöördlehel näidatud info Grip & Stone OÜ võlgnevuse kohta on vale. Käesolevaga korteriühistu Turvise tn 12 vabandab Grip & Stone OÜ ees tema kohta valeinformatsiooni levitamise eest. Tekst vene keeles: Настоящим квартиирное товарищество Турвисе 12 опровергает ложные сведения в отношении Grip & Stone OÜ, а именно: товарищество Турвисе 12 официально заявляет, что распространяемая от имени товарищества информация о том, что Grip & Stone OÜ имеет перед товариществом долг, является ложной и не соответствует действительности. Не соответствует действительности утверждение товарищества о том, что на счете товарищества имеется мало средств в размере 1 557 евро только лишь потому, что в товариществе есть должник в лице Grip & Stone OÜ. У фирмы Grip & Stone OÜ нет задолженности перед товариществом Турвисе 12, а указанная на оборотной стороне счета от 14.03.2018 года информация по долгу Grip & Stone OÜ является ложной. Настоящим квартирное товарищества Турвисе 12 приносит cвои извенения за распространение заведомо ложных данных в отношении Grip & Stone OÜ. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. 1.1.Hagiavalduse kohaselt ostis hageja jaanuaris 2018 1/2 kaasomandiosa korteriomandist asukohaga Turvise tn 12-1, Tallinn. Teise 1/2 kaasomandist ostis hageja 19.02.2018. 1.2.14.03.2018 kostja poolt korteriomanikele (kostja liikmed) väljastatud arvete pöördel on kostja ära toonud võlgnike nimekirja, sealhulgas hageja väidetava võlgnevuse kostja ees. Sellisel kujul vormistatud arve on saadetud igale kostja liikmele. 1.3.26.04.2018 toimunud korteriomanike üldkoosolekul (üldkoosolek) küsis hageja, miks kostja levitab valeinfot selle kohta, et hagejal on kostja ees suur võlgnevus. Kostja juhatuse liige Y avaldas üldkoosolekul osalejatele (kelle seas oli ka kolmandaid isikuid), et [t]õendid on olemas, on olemas kõik dokumendid. Samal üldkoosolekul kostja revident ja juhatuse liige C avaldas, et [k]ui Teie ei ole võlgnevusega nõus, pöörduge kohtusse, vaidlustage!. Samuti avaldas kostja juhatuse liige Y üldkoosolekul, et [a]rvelduskontol on vahendeid 1557 eurot, sest meil on võlgnik korter 1. Ka kostja raamatupidaja W avaldas üldkoosolekul, et korteri 1 võla kohta meie üldkoosolekul arutama ei hakka. 1.4.Hageja on seisukohal, et kostja avaldas vähemalt kolm faktiväidet, mis sisaldavad eraldi ja koosmõjus ebaõigeid andmeid. Nendeks faktiväideteks on:
2-19-2004
-
-
-
hagejal on seisuga 14.03.2018 võlgnevus kostja ees 1578,98 eurot (faktiväide 1). Faktiväide 1 on avaldatud 14.03.2018 kostja poolt oma liikmetele väljastatud arvete pöördel; kostjal on olemas tõendid ja dokumendid hageja võlgnevuse kohta (faktiväide 2). Faktiväide 2 on avaldatud üldkoosolekul. Üldkoosolekul osalesid kõik kostja liikmed ja nende esindajad, sh kolmandad isikud; korter 1 võlgnevuse tõttu on kostja arvelduskontol vahendeid 1557 eurot (faktiväide 3). Faktiväide 3 on samuti avaldatud üldkoosolekul. Üldkoosolekul osalesid kõik kostja liikmed ja nende esindajad, sh kolmandad isikud.
1.5.Ükski kostja väidetest ei vasta tegelikkusele, mistõttu on tegemist ebaõigete andmetega. Ebaõigete faktiväidete esitamisega on kostja kahjustanud hageja mainet ja usaldusväärsust kostja liikmete ja avalikkuse silmis. Hageja nõuab andmete ümberlükkamist teabe esitamisega elamu teadetetahvlil ning teatega iga kostja liikme postkasti. Kostja vastuväited
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
2.1.Kostja vastuväidete kohaselt tuleb hagejal tõendada, et kostja on tema kohta ebaõigeid andmeid avaldanud. Hagejal tuleb seetõttu esitada tõendid selle kohta, et tal ei ole kostja ees võlgnevust ning hageja vastupidine väide on ebaõige. Hageja ei ole selliseid tõendeid esitanud.
2.2.Hageja omandas 1/2 korteriomandist Tallinna kohtutäitur Priit Petteri korraldatud avalikul enampakkumisel. 31.10.2017 avaldatud enampakkumise kuulutuses on märgitud, et korteri nr 1 võlgnevus seisuga 30.10.2017 on 2238,78 eurot. Seega oli hageja teadlik korteriomandil lasuvast võlgnevusest ja selle suurusest korteriomandi omandamise ajal. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 43 lg-st 1 tuleneb, et korteriomandi võõrandamisel lähevad korteriomaniku õigused ja kohustused omandajale üle alates omandi ülemineku hetkest. Kui täitemenetluses korteri müügist saadud tulemi arvel korteriühistule võlgnevust ei tasutud, siis ei saanud hageja ka eeldada, et võlgnevus kostja ees kustub. Kostja 14.03.2018 arve nr 1/3 pöördel ei ole märgitud hageja nime, vaid üksnes korteri number. Kuna korteriomandiga seonduvad võlad lähevad üle uuele omanikule ja vaidlusalune korter nr 1 oli võlgnike nimekirjas juba enne hageja poolt korteriomandi omandamist, siis kõigile teistele korteriomanikele oli teada, et korteril nr 1 lasuvat võlgnevust ei ole põhjustanud selle uus omanik. Samuti on hageja ise esile toonud, et kostja üldkoosolekul räägiti korteri nr 1 võlgnevusest, mitte hagejast nimeliselt.
2.3.Hageja omandas teiselt kaasomanikult 1/2 korterist veebruaris 2018. Hageja on Tallinna notar Ants Ainsoni juures kinnitanud, et on teadlik korteriomandiga kaasnevat võlast ning on pidanud vajalikuks selle osalist tasumist. Notar Ants Ainson on 19.02.2018 kandnud kostja kontole 1057,27 eurot selgitusega: Tallinn, Turvise 12-1 seisuga 12.02.2018 kommunaal- ja majandamiskulude põhivõlgnevuse kustutamine, 12.02.2018.a. arve nr 1/2 tasumine. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus rahuldas 2.07.2021 otsusega hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda. Samuti määras maakohus kindlaks hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruse.
2-19-2004 Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja 4140 eurot ja viivise otsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud suuruses. 3.08.2021 määrusega parandas maakohus kohtuotsuse põhjendava osa p-i 20 teises ja viiendas lauses esinenud ebatäpsused.
3.1.Maakohtu otsuse kohaselt on hageja nõue suunatud kostja soorituse saamisele, milleks on ebaõigete andmete ümberlükkamine ning nõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 1047 lg 4 alusel. Kohus on õiguslikku kvalifikatsiooni ja tõendamiskoormist pooltele selgitanud (I kd, tl 43–46).
3.2.Hageja tugineb hagis sellele, et kostja avaldas kolm faktiväidet, mis sisaldavad eraldi ja koosmõjus ebaõiged andmed. Tegemist on faktiväidetega, sest nende tõesus on kontrollitav.
3.3.Faktiväide 1 on ära toodud kostja arvetel ja see on edastatud igale kostja liikmele. Kostja ei ole sellele väitele vastu vaielnud. Andmete avaldamine paberkandjal postkasti pandaval teatisel (nt koos arvega) on avaldamine VÕS § 1047 mõttes. Faktiväited 2 ja 3 avaldati üldkoosolekul. Kohtupraktika kohaselt on väidete esitamine korteriomanike üldkoosolekul andmete avaldamine. Tõendite alusel on tuvastatud faktiväidete 1–3 avaldamine.
3.4.Kostja esitas maakohtule makseteatise (I kd, tl 107) ja leidis, et sellega on tõendatud võlgnevuse olemasolu hageja ees. Maakohus sellega ei nõustunud ning asus seisukohale, et makseteatis ega arve ei loo kohustust. Maakohus ei nõustunud ka kostja seisukohaga, et kuivõrd eelmine korteriomanik ei ole võlgnevusele vastu vaielnud ning kohtutäitur on võlgnevuse olemasolu märkinud enampakkumise teates, on võla olemasolu tõendatud ja ei ole vaidlustatav. Kohtutäituri avaldatu on deklaratiivne. See tugineb kostja esitatud andmetele ja ei loo iseseisvat kohustust. Ainuüksi see, et kostja teavitas kohtutäiturit väidetavast võlgnevusest ja kohtutäitur sellekohase info enampakkumise teates avaldas, ei tõenda, et kohustus oleks ka tegelikkuses olemas olnud. Ka asjaolu, et eelmine korteriomanik on andnud notarile käsundi mingi summa kostjale üle kanda, ei tõenda võlgnevuse olemasolu. See on samuti deklaratiivse tähendusega ja ei loo kohustust. Kohustus kas oli olemas või ei olnud, olenemata sellest, kas eelmine omanik seda tunnustas. Eelmise korteriomaniku avaldatud andmed võisid olla ka ebaõiged ja lähtuda sellest, et kostja esitatud info võla kohta on õige.
3.5.Võlgnevuse olemasolu väidete esitamise ajal ei tõenda ka poolte vahel tsiviilasjas nr 2-19-1384 28.05.2019 kinnitatud kompromiss. Kompromissis kinnitas kostja, et seisuga 30.11.2018 puudub korteril nr 1 võlgnevus kommunaalteenuste eest (kd I, tl 95, 96). See aga ei tähenda, et väidete esitamise ajal (märtsis, aprillis 2018) oleks võlgnevus olemas olnud. Kompromissi tekst on selliselt sõnastatud, et sellest ei saa tuvastada märtsis, aprillis 2018 võlgnevuse olemasolu ega puudumist.
3.6.Kostja esitas maakohtule (vastuseks maakohtu ettepanekule esitada enda väidete kinnitamiseks tõendeid) hulgaliselt dokumente majandamiskulude ja nende jaotuse kohta korterite vahel, kuid ei toonud välja selgeid asjaolusid, mida kohus saaks tõendite alusel tuvastada (millised asjaolud, millisest tõendist). Neist tõenditest tegi kokkuvõtte hageja, kes märkis, et kostja esitatud tõenditest nähtuvalt oli hagejal märtsi, aprilli 2018 seisuga ettemaks, mitte võlgnevus. Hinnates tõendeid (I kd, tl 157–IV kd, tl 212) kogumis ja kõrvutades neid hageja koostatud koondtabelites (V kd, tl 5–11) märgituga leidis maakohus, et hageja on teinud tõenditest kohased järeldused. Tõendeid kogumis hinnates ja süstematiseerides neid hageja poolt teostatud viisil (mis oli maakohtu hinnangul korrektne) tuvastas maakohus, et hagejal puudus faktiväidete 1–3 avaldamise ajal kostja
2-19-2004 ees võlgnevus. Seega on ebaõige ka faktiväide, mille kohaselt on olemas tõendid võlgnevuse olemasolu kohta.
3.7.Maakohus selgitas esimesel asjas toimunud (eel)istungil, et võlgnikuks ei ole korter, vaid isik ja väide tuleb siduda konkreetse adressaadiga (vt I kd, tl 146p). KrtS § 43 lg 1 kohaselt lähevad korteriomandi võõrandamisel korteriomaniku õigused ja kohustused omandajale üle (alates omandi ülemineku hetkest). Seega juhul, kui mingil hetkel nimetati korterit 1 võlgnikuks, tähendas see, et peeti silmas kas uut omanikku või eelmisi omanikke koos uue omaniku kui käendajaga (kes korteri omandamise teel muutus käendajana kaasvõlgnikuks). Samas ilmneb üldkoosoleku protokollist, et võlgnikuna on käsitatud just hagejat ja kriitika korteri 1 omaniku kui võlgniku kohta on suunatud just hageja vastu.
3.8.Faktiväite 1 osas (võlgnevuse märkimine arvetel ja nende panemine korteriomanike postkasti) leidis maakohus, et olenemata sellest, kes on konkreetse arve koostaja (kostja juhatuse liige, raamatupidaja vms), tegutseb ta käsundi alusel korteriühistu (st kostja) esindajana. Arvete ja neil märgitud täiendava teabe esitajaks on seega korteriühistu ehk kostja.
3.9.Faktiväited 2 ja 3 esitas üldkoosolekul kostja juhatuse liige Y. Juhatuse liikme väljaütlemised üldkoosolekul on omistatavad kostjale ehk tuleb lugeda kostja poolseks avaldamiseks.
3.10.Vastutusest vabastamise eelduste esinemist ei ole kostja tõendanud. Maakohus tuvastas ebaõigete andmete avaldamise kostja poolt ning kostja vastutab nende avaldamise eest. Kuna kostja poolt avaldatud ebaõiged andmed hageja kohta esitati kostja poolt liikmetele edastatavatel arvetel paberkandjal ning ka suuliselt üldkoosolekul Turvise tn 12 korterelamu trepikojas, siis tuleb ebaõigeid andmed ümber lükata vähemalt samasuguses ruumimahus ja asukohaga. Hageja nõue ebaõigeid andmeid ümber lükkava teate avaldamise viisi ja vormi osas on mõistlik. Vabanduse avaldamist ei ole võimalik nõuda ja selleks kohus kostjat ei kohustanud. Apellatsioonkaebus
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
4.1.Apellatsioonkaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised. -
-
-
-
Kohus ei ole asja lahendamisel järginud VÕS § 1047 lg-s 4 sätestatud põhimõtet. Hageja saab nõuda faktiväite 1 ümberlükkamist paberkandjal kostja liikmetele edastataval makseteatisel ning faktiväidete 2 ja 3 ümberlükkamist korteriomanike üldkoosolekul, sest mõlemad faktiväited esitati suuliselt. Hageja on tuginenud konkreetsete faktiväidete ümberlükkamisele, aga kohus on kohustanud kostjat lükkama ümber ebaõiged andmed selliselt, et kostjal tuleb avaldada, et tema poolt levitatav info hageja võlgnevuse kohta on ebaõige. Selline avaldus on sisult ebaõige, sest võlgnevus puudutas korter 1 võlga kuni üldkoosoleku toimumiseni 26.04.2018. Maakohtu otsuse resolutsioonist nähtub, et hageja kolmest faktiväitest ei vasta tõele kaks. Kohus ei rahuldanud faktiväidet 2 (tõendid on olemas, on olemas kõik dokumendid). Seega ei saanud kohus hagi täies ulatuses rahuldada. Maakohus, viidates otsuse p-s 20 hageja koostatud koondtabelile, ei ole esitanud põhjendusi, milliste tõendites sisalduvate ja neist nähtuvate asjaolude pinnalt kujunes kohtul veendumus, et hageja on teinud tõenditest kohased järeldused.
2-19-2004
-
-
-
Maakohus pole põhjendanud, miks tuleb tõendeid kogumis hinnata ja neid süstematiseerida just hageja näidatud viisil, mitte kostja esitatud tõendite põhjal ja näidatud viisil. Maakohtu siseveendumuse kujunemine ei ole otsusest jälgitav. Kostja on juba menetluse alguses esitanud tõendid, millest nähtub hageja võlgnevuse kujunemine (s.h kostja 1.02.2021 menetlusdokumendi lisas 4 olev tabel – I kd, tl 119–120). Maakohus rikkus hageja tõendite eelistamisega poolte võrdse kohtlemise põhimõtet. Arusaamatuks jääb, millest tulenevalt on hageja tabelid kohtu jaoks tõendusväärtusega, kuid kostja oma mitte. Vastupidiselt maakohtu järeldusele on kostja toonud välja selged asjaolud, mida kohus saab kostja poolt esitatud tõendite alusel tuvastada (millised asjaolud, millistest tõenditest). Hageja tabelid ei kajasta temale esitatud kommunaalteenuste tähtaegselt tasumata jätmise tõttu arvestatud viivise nõuet. Arusaamatuks jääb maakohtu etteheide, et kostjad on esitanud hulgaliselt tõendeid, kuid ei ole aru saada, milliseid asjaolusid need tõendavad. Maakohus selgitas kostjale, et temal on faktiväidete õigsuse tõendamise koormus. Kostja on 23.03.2021 menetlusdokumendile lisatud tõenditega järginud maakohtu juhiseid ja täiendavalt selgitanud, mida esitatud tõendid tõendavad. Lähtudes kohtu juhistest tuli kostjal esitada kogu dokumentatsioon, mille alusel on kommunaalteenuseid ühistu liikmetele arvestatud, samuti selgitada, mida tõendid tõendavad. Kui kohtule jäi midagi arusaamatuks, siis oleks kohtul tulnud täita selgitamiskohustust. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et poolte kompromiss tsiviilasjas nr 2-19-1384 ei tõenda hagejal võlgnevuse olemasolu vaidlusaluste väidete esitamise ajal. Kompromiss väljendab seda, et võlgnevus puudub alates kompromissis näidatud kuupäevast, s.o alates 30.11.2018 ega saa tähendada seda, nagu oleks korteril 1 võlgnevus puudunud ka varem, või siis võlgnevuse olemasolu märtsis, aprillis 2018. Maakohus ei ole käsitlenud kostja seisukohti menetluskulude jaotusele.
Vastustaja seisukoht
5.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata, sest apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kahelda maakohtu otsuse seaduslikkuses ja põhjendatuses. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 kohaselt maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid.
7.Esmalt märgib ringkonnakohus, et apellatsioonimenetluse eesmärk on hinnata maakohtu otsuse seaduslikkust. Ringkonnakohus ei lahenda asja uuesti, sealhulgas ei hinda ringkonnakohus üldjuhul uuesti ega ümber tõendeid, millele maakohus on hinnangu juba andnud. Asja sisuline arutamine toimub maakohtus. Seejuures on ringkonnakohus seotud kostja paika pandud apellatsiooni piiridega – ringkonnakohus lähtub sellest, millise maakohtu otsuse apellant (kostja) on vaidlustanud ja mis osas. Sellest lähtuvalt märgib ringkonnakohus vastuseks apellatsioonkaebusele järgmist.
2-19-2004
(I)
8.Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et maakohus pole otsuses välja toonud põhjendusi, miks maakohus nõustus otsuse p-s 20 hageja koondtabelites märgituga (V kd tl 5–11). Hageja koondtabel sisaldab detailset analüüsi kostja majanduskulude lõikes nende korterile 1 jagamise kohta. Samuti on kostja esitanud tabeli koos viidetega andmete allikale ning sellele, milline oli asjaomasel arvestusperioodil korteri 1 poolt tasumisele kuuluv ja tasutud summa. Seoses kostja esitatud tõenditega on maakohus samas otsuse punktis selgitanud, et kostja on esitanud küll hulgaliselt tõendeid, kuid ei ole toonud välja selgeid asjaolusid – mida kohus saab nende tõendite alusel tuvastada (millised asjaolud, millisest tõendist). Kostja esitatud tabel 1.02.2021 menetlusdokumendi lisas 4 neid nõudeid ei täida (vt I kd tl 119–120). Maakohus selgitas 8.02.2021 kohtuistungil kostjale, et esitada on vaja konkreetsed teenuseosutajate arved ning arvutused, kuidas on jagatud kulud korteriomandite vahel. Seejärel saab kohus kontrollida, millises suuruses tuli korter 1 omanikul kulusid kanda (vt I kd tl 147). Kostja esitas 23.03.2021 menetlusdokumendi lisana küll raamatupidamisdokumendid aastate 2006–2018 kohta (raamatupidamisdokumendid), kuid neid asjaoludega ei seostanud. Kostja hinnang, mis esitatud tõenditest tema hinnangul järeldub (vt I kd tl 155p, p 2), ei asenda tõendite asjaoludega seostamise vajadust. See, et kostja on esitanud tabeli võlgnevuse kujunemise kohta ja võlgnevuse tekkimist puudutavad alusdokumendid, ei ole piisav. Kostjal tulnuks iga alusdokumendi puhul eraldi esile tuua, mis sealt tuleneb, sest kohus peab otsuses võtma seisukoha, kas ja missugust asjas tähtsat asjaolu üks või teine tõend tõendab. Tõendite esitamisel peab pool TsMS § 236 lg 3 kohaselt põhjendama, millise asjas tähtsa asjaolu tõendamiseks ta tõendit esitada soovib. Pool peab kohtule viitama, millistele asjaoludele ta tugineb, ja kui vastaspool asjaolu vaidlustab, siis peab pool välja tooma, millistele tõenditele ta asjaolu tõendamiseks tugineb (vt RKTKo 3-2-1-103-14, p 11 ja seal viidatud lahendid). Kohus ei saa tõenditest ise asjaolusid otsida või leida ning seeläbi ise sisustada tõendi tähendust. Hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest (TsMS § 5 lg 1). Seejuures on maakohus kostjale 8.06.2021 istungil õigesti selgitanud, et kui hageja (protokollis ekslikult märgitud kostja) ei oleks tuginenud samadele dokumentidele, arvetele ja kõigele, mis kostja (protokollis ekslikult märgitud hageja) esitas, oleks kohus selle tagastanud või teinud puudused, et kohus ei saa aru, mida te sellega tõendate (vt V kd tl 17p).
9.Kuna kostja esitatud tõenditele tugines ka hageja, kes seostas ühtlasi tema esiletoodud asjaolud kostja raamatupidamisdokumentidega (hageja tabelid, V kd tl 5–11), viitas maakohus otsuses põhjendatult hageja tabelitele. Arvestades, et kostja tõendite (raamatupidamisdokumendid) hindamise puhul oli sisuliselt tegemist ka raamatupidamisliku analüüsiga, ei andnuks selle otsuses kajastamine muul moel kui viite kaudu hageja tabelitele, otsusele midagi olulist juurde. Maakohus on eraldi rõhutanud, et on kostja esitatud tõendeid (I kd tl 157–V kd tl 212) hinnanud kogumis ja neid hageja koostatud koondtabelitega võrrelnud (maakohtu otsuse p 20, V kd tl 28). Ringkonnakohtu hinnangul aitab viiteline põhjendus sellises olukorras kaasa otsuse paremale jälgitavusele. Miski ei viita sellele, et maakohus oleks tegutsenud erapoolikult või hagejat kostjale eelistades. Samuti pole maakohus ringkonnakohtu hinnangul hageja esitatud koondtabelitega tingimusteta nõustunud. Kuna kostja enda väiteid raamatupidamisdokumentidega ei seostanud, polnud maakohtul võimalik kostja seisukohti (s.o kostja 1.02.2021 menetlusdokumendi lisas 4 esitatud tabelit, I kd tl 119–120) kaaluda ja asjaolude tõendatust raamatupidamisdokumentide alusel hinnata. Seega on ebaõige
2-19-2004 kostja väide, et maakohus on rikkunud poolte võrdse kohtlemise põhimõtet ja eelistanud hageja tõendeid.
10.Kostja ei ole apellatsioonkaebuses esile toonud, millise konkreetse asjaolu on maakohus otsuses ebaõigesti tuvastanud või millist konkreetset tõendit ja miks ebaõigesti hinnanud. Kostja etteheited maakohtu otsusele on üldised. Seetõttu ei ole apellatsioonimenetluse eripära arvestades ringkonnakohtul võimalik jõuda tõendite uue või ümber hindamiseni. Nagu ringkonnakohus eelnevalt märkis, siis piisav ei ole kostja poolt tõendite esitamine selgitusega, et neist nähtub hageja võlgnevuse kujunemine. Poolel on kohustus ära näidata tõendi asjasse puutumus (TsMS § 236 lg 3). Seetõttu ei ole põhjendatud kostja väide, et ta on 23.03.2021 menetlusdokumendile lisatud tõenditega järginud täpselt kohtu juhiseid ja täiendavalt selgitanud, mida esitatud tõendid tõendavad. Samuti on põhjendamatu kostja hinnang, et maakohtu jaoks olid hageja tabelid tõendusväärtusega, kuid kostja omad mitte. Tõendiks ei ole mitte poolte koostatud tabelid, vaid kostja raamatupidamisdokumendid, mille hageja seostas tabelis menetluses tema poolt esiletoodud asjaoludega.
11.Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud kostja poolt tõendite asjaoludega seostamata jätmisel asja lahendamisel siiski määravat tähtsust. Kostja väitis, et hagejal on tema ees võlgnevus, hageja väitis vastupidist. Sama asjaolu (hageja võlg kostja ees) sai hinnangu kostja esitatud raamatupidamisdokumentide alusel, vaatamata sellele, et maakohus tugines hinnangu andmisel hageja tabelitele.
12.Apellatsioonkaebuse kohaselt ei arvesta hageja koondtabelid kostja viivisenõudega. Millal ja millise konkreetse arvega tasumise tõttu tekkinud viivistega, ei ole kostja ei apellatsioonkaebuses ega varasemas menetluses (sh 1.02.2021 menetlusdokumendi p-s 22) esile toonud. Kostja arvestuse kohaselt oli hagejal kostja ees viivise võlgnevus juba 1.01.2011, kuid ülevaadet võlgnevuse kujunemisest enne 1.01.2011 ei ole kostja menetluses esitanud (vt I kd tl 119). Sellele vaatamata ja arvestades, et kostjal on hageja ees ettemaks 1628,76 eurot (V kd 8–11), on ringkonnakohus seisukohal, et kostjal ei ole hageja vastu viivisenõuet. Seda, et kostjal on hageja ees ettemaks (küll erinevas summas), on kostja kinnitanud ka ise oma 9.01.2019 kirjas hagejale (V kd tl 134 – [o]leme kontrollinud veelkord üle Teie poolt edastatud 27.12.2018 tabeli, võrrelnud seda meie poolt 30.11.2018 edastatud tabeliga ja vaidlusaluseid kohti olemasolevate andmetega ning leiab, et korter 1-l on tänaseks ettemakse summas 141,07 eurot). Ettemaksu korral ei saa kostjal olla hageja vastu viivisenõuet 521,72 eurot.
13.Kostja 8.11.2021 seisukohas tehtud viide Riigikohtu lahendile kohtuasjas nr 3-2-1-67-10 ei ole asjakohane. Viidatud asjas leidis Riigikohus, et võla tasumise eesmärgil on võlgniku kohta andmete avalikustamine lubatav, eeldusel, et võlgnik on tegelikult kostjale võlgu, võlgnikule on vähemalt üldjuhul eelnevalt võla tasumise kohustust meelde tuletatud ja kostjal ei pidanud olema mõistlikku kahtlust hageja võimaluses võlgniku majandustegevust mõjutada, eelkõige kui ta on avaldanud lisaks võlgnikule selle juhatuse liikme nimed, nagu need nähtuvad avalikust registrist (vt ÄS § 28 lg 1) (samas, p 22 kolmas lõik). Praegusel juhul tuvastas maakohus, et hageja ei ole kostjale võlgu.
14.Kostja 8.11.2021 seisukohas esile toodud asjaolud selle kohta, kui kaua hageja oli korteri 1 omanik, kes oli korteri 1 omanik pärast hagejat, hageja ja kostja vahelised suhted, see, kas hagejal või äriühingul, mille kaudu hageja lepinguline esindaja tegutseb, on majandustegevus või mitte, mitu kohtuvaidlust poolte vahel on, mitu korteriomanikku on Turvise tn 12 viimaste aastate jooksul vahetunud, muudatused kostja juhatuse koosseisus
2-19-2004 ja selle põhjused, kas õigusbüroo tegevus, mille kaudu kostja lepinguline esindaja tegutseb, on kasumlik, ei oma apellatsioonkaebuse lahendamisel tähtsust. (II)
15.Maakohus ei nõustunud kostja seisukohaga, nagu tõendaks poolte vahel tsiviilasjas nr 2-19-1384 28.05.2019 kinnitatud kompromiss võlgnevuse olemasolu väidete esitamise ajal. Maakohtu otsuse kohaselt kinnitas kostja kompromissis, et seisuga 30.11.2018 puudub korteril nr 1 võlgnevus kommunaalteenuste eest (I kd, tlk 95–96). See aga ei tähenda, et väidete esitamise ajal (märtsis, aprillis 2018) oleks võlgnevus olemas olnud. Kompromissi tekst on selliselt sõnastatud, et sellest ei saa tuvastada märtsis, aprillis 2018 võlgnevuse olemasolu ega puudumist.
16.Kostja hinnangul on ebaõige maakohtu seisukoht, et poolte vahel tsiviilasjas nr 2-19-1384 28.05.2019 kinnitatud kompromiss ei tõenda hageja võlgnevuse olemasolu väidete esitamise ajal. Kostja hinnangul tuleb kompromissi tõlgendada hoopis selliselt, et hagejal puudub võlgnevus alates kompromissis näidatud kuupärast, s.o alates 30.11.2018 ning see ei saa tähendada seda nagu oleks hagejal võlgnevus varem puudunud või võlgnevuse olemasolu märtsis, aprillis 2018. Kostja leiab, et kompromissi kinnitamise aja seisuga sai hageja võlgnevus tekkida pärast aprilli 2018.
17.Miks kompromissi tuleb tõlgendada just kostja märgitud viisil ning miks maakohus on kompromissi tõendina ebaõigesti hinnanud, ei ole kostja põhjendanud. Ringkonnakohus selgitas eelnevalt apellatsioonimenetluse sisu. Ringkonnakohus ei hinda tõendeid uuesti või ümber ainuüksi seetõttu, et esitatud on apellatsioonkaebus. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust maakohtu kompromissile antud hinnangut ümber vaadata. Mitte miski kompromissis ei viita sellele, et kostja kinnitas hagejal võlgnevuse puudumist alates 30.11.2018. Kompromissi määratleb üheselt, et kostja kinnitas hagejal võlgnevuse puudumist seisuga 30.11.2018 (I kd tl 95, p 1.2). Kinnitus puudutab võlgnevuse olemasolu ühe kuupäeva (s.o 30.11.2018) seisuga.
18.Ringkonnakohus tuvastab esimese astme kohtu poolt tuvastatud asjaolud uuesti vaid siis, kui pooled vaidlustavad oma apellatsioonkaebuses esitatud avaldustega mõne esimese astme kohtu otsuses tuvastatud asjaolu või selle asjaolu tuvastamisega seotud tõendamismenetluse ja kohus peab asjaolu uut tuvastamist või tõendi uut uurimist ja hindamist vajalikuks. Esimeses kohtuastmes uuritud ja hinnatud tõendeid kogub, uurib ja hindab ringkonnakohus uuesti samuti vaid eelnevalt nimetatud tingimustel (vt V. Kõve, I. Järvekülg, J. Ots, M. Torga. Tsiviilkohtumenetluse seadustik III. Kommenteeritud väljaanne, lk 1121–1122). Kui ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnanguga tõenditele ja nende alusel tuvastatud asjaoludele, ei pea ta maakohtu hinnatud tõendeid uuesti hindama ega oma hinnangut põhjendama (samas, lk 1123).
(III)
19.Kostja on apellatsioonkaebuses vaidlustanud ka andmete ümberlükkamise viisi. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus eksinud, kui kohustas kostjat faktiväiteid 2 ja 3 lükkama ümber kirjaliku avaldusega. Faktiväited 2 ja 3 avaldati üldkoosolekul suuliselt. VÕS § 1047 lg 4 järgi saab kannatanu nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus need avaldati (RKTKo 19.03.2019, 2-17-17140, p 11
2-19-2004 esimene lõik). Kostja hinnangul ei ole maakohus järginud VÕS § 1047 lg-s 4 sätestatud põhimõtet. Ringkonnakohus sellega ei nõustu.
20.Arvestades, et kõik kolm vaidlusalust faktiväidet puudutavad hagejal kostja ees olevat võlgnevust ning faktiväide 1 avaldati paberkandjal, on kõigi sama sisu omavate faktiväidete ümberlükkamiseks sobiv viis kostja kirjalik avaldus, vaatamata sellele, et faktiväited 2 ja 3 avaldati üldkoosolekul suuliselt. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Hageja ei ole nõudnud faktiväite 2 ja 3 (mis on faktiväitega 1 samasisulised) ümberlükkamist üldkoosolekul.
21.Faktiväite 1 oleks kostja hinnangul saanud ümber lükata üksnes kostja liikmetele edastataval makseteatisel. Ringkonnakohus leiab, et sellel, kas kostja lükkab faktiväite ümber kostja liikmetele edastaval makseteatisel või Turvise tn 12 asuva elamu esimesel korrusel asuvale teadetetahvlile avalduse ülespanemisega ja avalduse teksti saatmisega kostja igale liikmele postkasti, ei ole olulist sisulist erinevust. Ebaõigete andmete ümberlükkamine toimub ühte moodi samade isiku (kostja liikmete) ees ning on samaväärne andmete ümberlükkamisega liikmetele edastataval makseteatisel.
22.Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga ka selles, nagu oleks maakohtu viide Riigikohtu lahendile kohtuasjas nr 3-2-1-5-07 (p 29) olnud asjassepuutumatu. Riigikohus selgitas selle lahendi viidatud punktis, mis viisil ehk kuidas ja kus saab ebaõigete andmete ümberlükkamist nõuda. Selle seisukoha juures ei omanud tähtsust konkreetse vaidluse asjaolud. (IV)
23.Kostja on vaidlustanud ka ebaõigeid andmeid ümberlükkava avalduse teksti osas, milles see viitab kostja poolt andmete levitamisele. Samuti on teate tekst kostja hinnangul põhjendamatult deklaratiivne, sest kostjate faktiväited puudutasid hageja võlgnevust üksnes kuni üldkoosoleku toimumiseni 26.04.2018.
24.Ebaõigeid andmeid ümberlükkava teate tekstis tehtud viidet andmete levitamisele tuleb mõista selliselt, et kostja on viinud hagejat puudutavad ebaõiged faktiväited suurema hulga inimesteni (kostja liikmeteni). Ebaõiged faktiväited avaldas kostja nii kostjate liikmetele saadetud makseteatistel kui ka üldkoosolekul. Ringkonnakohtu hinnangul on sõna „levitama“ oma tähenduselt neutraalne ning tegemist ei ole emotsionaalse avaldusega nagu kostja on leidnud. Sellel, et kostja ebaõiged faktiväited puudutasid hageja võlgnevust kuni üldkoosoleku toimumiseni 26.04.2018, ei ole ringkonnakohtu hinnangul samuti tähtsust. Kostjal tuleb ümber lükata kostja võlgnevust puudutav teave nii nagu see kostja enda poolt avaldati. Kostja avaldatud ebaõiged faktiväited ei piiritlenud hageja väidetavat võlgnevust üldkoosoleku toimumise (s.o 26.04.2018) aja seisuga.
25.Ebaõige on ka see kostja hinnang, nagu oleks maakohus hageja hagi rahuldanud üksnes kahe faktiväite osas. Nagu ringkonnakohus eelnevalt märkis, siis kõik kolm faktiväidet puudutasid ühtemoodi hagejal kostja ees olevat võlgnevust. Maakohus on kohustanud kostjat need väited ümber lükkama. Faktiväide 2 ([t]õendid on olemas, on olemas kõik dokumendid) puudutas samuti hageja võlgnevust kostja ees. Selle muul moel ümberlükkamine poleks andnud edasi ümberlükatava faktiväite sisu. (V)
2-19-2004
26.Ringkonnakohus jätab vastu võtmata kostja 8.11.2021 menetlusdokumendile lisatud tõendi (O selgitused). Hageja on soovinud tõendiga tõendada O kostja juhatusest tagasiastumist ja seda, et juhatuse tegevus on häiritud (viidatud menetlusdokumendi p 11). Neid asjaolusid ei ole vaja siinses menetluses tõendada. Seega on tegemist asjakohatu tõendiga. TsMS § 238 lg 1 esimese lause järgi võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust.
27.Kuna dokumendid, mida ringkonnakohus vastu ei võta, on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus neid füüsiliselt tagastada.
28.Kuivõrd kostja on oma 19.11.2021 menetlusdokumendis võtnud tagasi 27.10.2021 menetlusdokumendile lisatud tõendid (loobunud taotlusest tõendite vastuvõtmiseks), ei ole ringkonnakohtul vajadust kostja viidatud taotlust lahendada. Kostja ei esitanud hageja taotlusest loobumisele vastuväiteid. (VI)
29.Kostja hinnangul tuleb maakohtu otsus tühistada ka menetluskulude jaotuse osas, sest maakohus ei ole käsitlenud kostja seisukohti menetluskulude jaotusele (V kd tl 21). Ringkonnakohus sellega ei nõustu.
30.Maakohus on otsuse p-s 33 viidanud, et TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna maakohus tegi otsuse kostjate kahjuks, siis jättis maakohus tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 menetluskulud kostja kanda. Kostja viitas maakohtu menetluses kulude jaotuse osas üksnes sellele, et kuna kostja näol on tegemist korteriühistuga, oleks menetluskulude kostja kanda jätmine äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik. Arvestades kostja väite napisõnalisust, ei ole maakohus menetluskulude jaotuse üle otsustades ringkonnakohtu hinnangul rikkunud otsuse põhjendamise nõuet.
31.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata jäävad ka apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust jätta apellatsioonimenetluse kulusid TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda. Erinevalt kostjast leiab ringkonnakohus, et siinses menetluses ei ole selliseid eripärasid, mis õigustaksid menetluskulude üldisest põhimõttest kõrvalekaldumist.
32.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
33.Hageja esitatud menetlusekulude nimekirja järgi on tema apellatsioonimenetlusega seotud menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 3240 eurot (käibemaksu ei lisandu, hageja kinnitas, et ei ole käibemaksukohustuslane). Nimekirja kohaselt kulus hageja lepingulisel esindajal apellatsioonimenetluse toimingutele kokku 27 tundi. Kostja on esitanud hageja kulude osas vastuväiteid. Kostja hinnangul ei ole hageja kulud mõistlikud, vajalikud ega põhjendatud. Hageja lepingulise esindaja tunnihindele ei olnud kostjal vastuväiteid.
2-19-2004
34.Arvestades maakohtu otsuse, apellatsioonkaebuse ja vastuse sisu ja mahtu on ringkonnakohtu hinnangul esindaja tehtud toimingud ja toimingutele kulunud aeg olnud põhjendatud ja vajalik 8,4 tunni ulatuses: -
maakohtu otsuse ja kostja apellatsioonkaebusega tutvumine – 1 t; toimingud seoses kostja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisega, sh suhtlus kliendiga – 1,15 t; apellatsioonkaebuse vastuse ettevalmistamine – 3,5 t; hageja 17.09.2021 taotluse ettevalmistamine ja kohtu vastusega tutvumine – 0,5 t; kompromissi arutelu, sh suhtlus kohtu ja kliendiga – 1 t; ringkonnakohtu 12.11.2021 määrusega tutvumine ja arutelu kliendiga – 0,5 t; hageja 19.11.2021 vastuse ettevalmistamine – 0,25 t; menetluskulude nimekirja ettevalmistamine – 0,5 t.
35.Menetluskulude nimekirja järgi on hageja esindaja tunnitasu 120 eurot (käibemaksu ei lisandu). Maakohus mõistis menetluskulud välja lähtudes samast tunnihinnast ja seda kostja ei vaidlustanud.
36.Seega on hageja apellatsiooniastme vajalikud ja põhjendatud kulud esindajale kokku 1008 eurot (8,4 tundi × 120 eurot/tund = 1008 eurot), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.
(allkirjastatud digitaalselt) Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Mati Maksing
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.