Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks
Otsuse tegemise aeg ja koht
2. juuli 2021, Tartu
Tsiviilasja number
2-19-122069
Tsiviilasi
AD Baltic AS-i hagi Jaak Sarapuu vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
1950,02 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 18.veebruari 2021otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Jaak Sarapuu apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): Jaak Sarapuu (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rene Varul Vastustaja (hageja): AD Baltic AS (registrikood 10113076), lepinguline esindaja Sergei Desjatnikov
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tartu Maakohtu 18. veebruari 2021 otsus tühistada kostjalt hageja kasuks välja mõistetud menetluskulu suuruse osas ja teha selles osas uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna 875 eurot. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata täiendades maakohtu otsuse põhjendusi.
2.Sõnastada maakohtu otsuse resolutsioon järgmiselt:
Välja mõista Jaak Sarapuult AD Baltic AS-i kasuks põhivõlgnevus 1499,64 eurot ning viivis 450,38 eurot, kokku 1950,02 eurot.
2.3.Jätta menetluskulud Jaak Sarapuu kanda.
2.4.Määrata AD Baltic AS-i menetluskulude suuruseks ja mõista Jaak Sarapuult välja AD Baltic AS-i kasuks 875 eurot.
2.5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3.Rahuldada Jaak Sarapuu apellatsioonkaebus osaliselt.
4.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Jaak Sarapuu kanda.
5.Välja mõista Jaak Sarapuult menetluskuluna AD Baltic AS-i kasuks ringkonnakohtus 100 eurot. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.AD Baltic AS (hageja) esitas 14. augustil 2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Jaak Sarapuult (kostja) ja AllForCars OÜ-lt (ostja) solidaarselt 2013,84 euro saamiseks. Kostja esitas nõudele vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas 21. novembri 2019 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. AllForCars OÜ osas on tehtud samal kuupäeval maksekäsk võlgnevuse tasumiseks kohustamises.
2.Hageja esitas 3. detsembril 2019 hagiavalduse, milles palub mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 1499,64 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 450,38 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda ning välja mõista kostjalt viivis väljamõistetult menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja AllForCars OÜ 18. mail 2017 müügilepingu. Hageja ja kostja sõlmisid samal päeval käenduslepingu, mille kohaselt kostja vastutas solidaarselt AllForCars OÜ-ga 18. mai 2017 müügilepingust tulenevate ostja olemasolevate ja tulevikus tekkida võivate kohustuste nõuetekohase täimise eest, samuti viivise, leppetrahvi sissenõudmisega seotud kulutuste ja kahjude eest. Lepingu punkti 1.3 kohaselt oli käendaja vastutuse maksimumsumma 4000 eurot. Müügilepingu p 2 kohaselt esitas ostja kaupade tellimused hageja elektroonilises tellimise keskkonnas, millele ligipääs oli kaitstud parooliga.
Müügilepingu raames esitas hageja müüdud kauba eest perioodil 5. aprill - 15. mai 2019 AllForCars OÜ-le arved nr ADPE228486, ADPE228670, ADPE228732, ADPE228733, ADPE228905, ADPE229549, ADPE229773, ADPE229934, ADPE229944, ADTR143559, ADKA143240, ADPE230109, ADPE230197, ADKA143339, ADPE230620, ADPE231027, ADPE231229, ADTR144136, ADPE231413, ADPE232079, ADPE232231, ADKA144554, ADPE232525, ADPE232624, ADPE232705, ADPE232892, ADTR144869, ADPE233030, ADPE233312, ADPE233454, ADPE233733, ADPE233934, kokku summas 1499,64 eurot. Poolte vahel puudus vaidlus arvetes märgitud kauba sisu, kvaliteedi ja üleandmise üle. AllForCars OÜ arveid ei tasunud. Müügilepingu punkti 5.1 järgi oli hagejal õigus nõuda viivist 0,15% päevas iga viivitatud päeva eest. Võlgnevuse sissenõudmiseks pöördus hageja Kreedix OÜ poole, kes esitas kostjale maksenõude. Kostja keeldus võlgnevuse tasumisest. Kaupade tarnimine ostjale toimus selliselt, et hageja tegi kullerfirmale DPD tellimuse, koostas arve AllForCars OÜ-le, misjärel DPD tuli kaubale järele, viis kauba AllForCars OÜ-le ning võttis allkirja saadetise kättesaamise kohta. DPD kasutas oma tööd GPS-i ja selle andmete järgi kullerfirmad käisid kohal ja kaup oli üle antud (dtl 242). Samamoodi toimus kaupade kättetoimetamine ka varasemal perioodil. Hageja esitas selle kohta tõendina DPD Eesti AS-i väljavõtte aastatel 2018-2019 ostjale saadetud pakkidest.
3.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja ei ole tõendanud, et ta on ostjale andnud üle kaubad, mille eest ta tasu nõuab. Asjas tuli eelkõige lähtuda müügilepingu üldtingimustest, mille punktis 3.8 sätestati, et kaubad antakse üle vastavalt kauba arve-saatelehele. Saatelehed on hagile lisatud, kuid need on ostja poolt allkirjastamata ning ei tõenda seega kaupade üleandmist. Kullerfirma DPD kättetoimetamise kinnitused ei ole võrdsustatavad müügilepingus ette nähtud saatelehtedega. Puudub teave, millised konkreetsed kaubad konkreetse kättetoimetamise kinnituse alusel üle anti. DPD kinnitused on ebaühtlaselt vormistatud, nendelt ei nähtu sageli kauba vastuvõtja ning vastuvõtja allkiri. Kinnitustel, kus vastuvõtjaks on märgitud „A.A.“, on allkirjad visuaalselt väga erinevad.
MAAKOHTU LAHEND
4.Maakohus rahuldas hagi. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 1075 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt määras maakohus tasumisele viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Pooled ei vaielnud selle üle, et 18. mail 2017 sõlmisid hageja ja AllForCars OÜ müügilepingu ning hageja ja kostja käenduslepingu, mille punktide 1.2 ja 1.4 kohaselt vastutas kostja käendajana solidaarselt müügilepingust tulenevate ostja kohustuste nõuetekohase täimise, sh viiviste tasumise eest. Käendusleping vastas nõuetele, seega vastutab kostja solidaarselt ostja kohustuste täitmise eest. Pooled vaidlesid selle üle, kas hageja andis arvetel nimetatud kaubad ostjale faktiliselt üle. Maakohus leidis, et tellimuste tegemisel ning kaupade kättetoimetamisel oli hageja ja AllForCars OÜ vahelistes suhetes väljakujunenud praktika, mida nad olid VÕS § 25 lg 1 alusel kohustatud järgima. Seetõttu ei saa kostja tugineda asjaolule, et kaupade üleandmine müüjalt ostjale ei olnud tõendatud lepingus sätestatud viisil. Maakohus möönis, et DPD kättetoimetamiskinnitused olid täidetud ebaühtlaselt ning kõigi kinnituste puhul ei nähtu, kellele konkreetselt kaubad üle anti, samuti on mõnedel kinnitustel allkirja kohapeal vaid punkt või kriips. Samas on DPD Eesti AS-i edastatud andmete kohaselt kõik saadetised kohale toimetatud. Hageja selgituste kohaselt anti kaubad üle AllForCars OÜ
töötajale, kes oli ka varem kauba vastuvõtja. TsÜS § 116 lg 1 ja 2 kohaselt nimetatud isikute puhul volituse olemasolu eeldatakse ning kolmandad isikud ei pidanud esindusõiguse olemasolu eraldi kontrollima (Riigikohtu 13. märtsi 2002 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-02, p 9). Esindusõigust võib eeldada tehingu tegemisel töötaja või muu ettevõttega seotud isikuga, kelle positsioon ettevõttes oligi suunatud selliste tehingute tegemisele. Kohaldub ka TsÜS § 118 lg 2. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks vaidlustanud hagis toodud kaupade tellimise ostja poolt. Varasemate vaidluste puudumine seoses kauba üleandmisega viitab, et kaubad anti ostjale üle. Esitatud arvete kuupäevadest nähtub, et kaupu telliti lühikeste ajavahemike järel, sageli mitu korda päevas. Tellitavateks kaupadeks olid erinevad autokaubad. Äriregistri andmetel on AllForCars OÜ põhitegevuseks autovaruosade ja tarvikute müük. Ei olnud eluliselt usutav, et ostja jätkanuks hagejaga koostööd ja kaupade tellimist, kui ta ei oleks jooksvalt tellitud kaupasid kätte saanud. Vaidlusaluste kaupade tellimise ajal oli kostja AllForCars OÜ ainuosanik ja juhatuse liige. Kostja ei toonud esile asjaolusid ega esitanud tõendeid selle kohta, et ostja oleks seoses kaupade mittesaamisega varasemalt hageja poole pöördunud. Eeltoodust tulenevalt luges maakohus tõendatuks, et kaubad anti ostjale üle ning rahuldas hagi. Ka hageja viivisenõue on seaduslik ja põhjendatud. Hageja kulutused õigusabile luges maakohus asja keerukust ja tehtud toiminguid arvestades täies mahus põhjendatuks ning vajalikeks ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna 1075 eurot koos lisanduva viivisega.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Kostja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Hageja ei tõendanud kaupade üleandmist. Maakohus järeldas, et poolte vahel oli väljakujunenud praktika, mille kohaselt hageja lepinguline partner DPD viis kauba AllForCars OÜ-le ja võttis allkirja saadetise kättesaamise kohta. Seega puudus vaidlus, et konkreetse kauba üleandmiseks pidi eksisteerima ostja esindaja allkiri, kuid maakohtu otsuse p-s 16 viidatud DPD kättetoimetamise kinnitustel selliseid allkirju ei olnud, samas on kohus ka nende probleemsete kättetoimetamiste korral tuvastanud kaupade üleandmise. Maakohus oleks pidanud otsuse p-s 16 nimetatud kaupade tasunõude osas jätma hagi igal juhul rahuldamata. Kaupade üleandmise fakti ei saanud lugeda tõendatuks ka hageja selgitustega ega elulise usutavuse argumendiga. Vastupidiselt maakohtu hinnangule ei jätkunud poolte koostöö peale vaidlusaluste müügiarvete esitamist. Samuti ei võtnud kostja kordagi kaupade tellimise väidet õigeks ja viitas juba 2. jaanuari 2020 menetlusdokumendis, et hageja ei tõendanud, et põhivõlgnik oleks kaubad üldse tellinud. Kostja vaidlustas seega ka kaupade tellimise ja hageja ei ole tõendeid kaupade tellimise kohta esitanud. Käesolevas asjas ei seisnenud vaidlus töötajate volitustes. Kostja tõi hoopis esile probleemi vastuvõtjaks märgitud „A.A.“ allkirjade visuaalses erinevuses. Menetluses selgus ka, et DPD-l puudusid kättetoimetamiskinnituste originaalid, kuna kuller võtab vastuvõtja allkirja tahvelekraanile. Elektrooniliselt tahvlile fikseeritud allkirjad ei ole võrdsustavad digiallkirjaga. Kui elektroonilist allkirja tõendab digitaalne ahel ja paberallkirjale saab teha ekspertiisi, siis tahvelarvuti ekraanile tehtud „kritselduse“ seostamiseks kindla isikuga ei ole selget viisi. Seetõttu olid kostja kahtlused „A.A.“ isikus põhjendatud ning tõendatud ei olnud ka nende kaupade üleandmine, kus vastuvõtjaks oli märgitud „A.A.“. Hageja ei esitanud asjas ühtki tõendit, mille kaudu saaks tahvlile pandud allkirjade õigsust või kuuluvust kontrollida.
Menetluskulude kindlaksmääramisel oleks tulnud arvesse võtta, et hagiavaldusele ei olnud lisatud vaidlusaluseid DPD saatelehti, need esitati hiljem. Kogu vaidlus seisnes kaupade üleandmises, kuid hageja täitis oma tõendmiskoormist viisil, mis tõi kaasa paljude dokumentide esitamise vajaduse ja seega olulise lisakulu tekke. Maakohus oleks pidanud hindama hageja esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust.
6.Hageja (vastustaja) palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Maakohtu otsuse tühistamiseks puudub objektiivne alus. Hageja jääb maakohtus esitatud seisukohtade ja tõendite juurde.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada kostjalt hageja kasuks välja mõistetud menetluskulu suuruse osas ja ringkonnakohus saab teha selles osas ise uue otsuse (TsMS § 657 lg 1 p 2). Ülejäänud osas on maakohtu otsuse resolutsioon õige ja selle muutmiseks puudub alus. Ringkonnakohus täiendab maakohtu otsuse õiguslikke põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21). Kostja apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
8.Pooltel puudub vaidlus selles, et hageja müüs AllForCars OÜ-le auto varuosi, mille kohale toimetamine müüjalt ostjale toimus kullerfirma DPD vahendusel. Aastatel 2018-2019 oli välja kujunenud praktika, et hageja annab kaubad DPD-le üle, viimane toimetab need ostjale. Kättetoimetamise ostjale vormistas DPD. Vastavad kinnitusdokumendid on kohtule esitatud. Kättetoimetamise kohta pidi ostja andma DPD kullerile tahvelarvuti ekraanile käsitsi allkirja ja kinnituses fikseeriti GPS-i koordinaadid. Ostja ei ole vaidlusaluste kaupade eest hagejale tasunud. Vaidlust ei ole, et kostja oli kui 26. juunini 2019 ostja juhatuse liige ja ainuosanik ning temaga oli sõlmitud käendusleping ostja kohustuste tagamiseks hageja ees piirsummaga 4000 eurot. Äriregistri andmetel võõrandas kostja oma osaluse A.A.le 26. juunil 2019, kes on ka ostja juhatuse ainuliige alates 27. juunist 2019. Kostja leiab, et ostja ei ole talle perioodil 5. aprill – 15. mai 2019 hageja poolt väidetavalt edastatud kaupu kätte saanud, mistõttu ei pidanud ostja ka hagejale kauba eest tasuma.
9.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust muuta maakohtu otsust hagi rahuldamise osas. Ringkonnakohus jätab TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta kostja apellatsioonkaebuse väited, et hageja ei ole tõendanud, et ostja oleks vaidlusaluseid kaupu üldse tellinud. Nimetatud väite on kostja esitanud esmakordselt alles apellatsioonkaebuses. Maakohtu menetluses ei ole kostja kaupade tellimist vaidlustanud, sh ei ole kostja seda teinud apellatsioonkaebuses viidatud
2.jaanuari 2020 menetlusdokumendis. Kõik kostja vastuväited maakohtus on piirdunud sellega, et hageja ei ole tõendanud kaupade ostjale üleandmist (sh kostja lõplikud seisukohad 14. detsember 2020). Seetõttu asus maakohus otsuses põhjendatud seisukohale, et kostja ei ole ostja poolt kaupade tellimist vaidlustanud.
10.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et olukorras, kus majandus- ja kutsetegevuses tegutsenud poolte vahel oli välja kujunenud müügilepingust erinev praktika kaupade kättetoimetamise ja üleandmise osas, pidid pooled seda praktikat VÕS § 25 lg 1 kohaselt ka järgima. Tähelepanuta tuleb seetõttu jätta kostja vastuväited hagile selles, et kaupade kättetoimetamisel ostjale ei ole hageja järginud täpselt lepingus kokkulepitut (kaupa ei antud ostjale üle lepingu üldtingimuste p-s 3.8 kokkulepitud korras, st kauba arvesaatelehtede alusel hageja poolt ostjale.
11.TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Seega tuleneb tõendamiskoormise jaotuse üldpõhimõtetest, et kui kostja tugineb vastuväitena hageja nõudele menetluses sellele, et müüja ei ole täitnud asja üleandmise kohustust, mis annab talle aluse keelduda müügilepingust tuleneva kohustuste täitmisest VÕS § 208 lg 1 järgi, tuleb hagejal seda menetluses tõendada. Hageja on esitanud tõenditena kullerfirma DPD kättetoimetamise kinnitused (dtl 173-216), samuti tabeli, millest nähtub, et iga hageja poolt väljastatud arve on seotud DPD saatelehe numbriga. Tabelis on märgitud ka tellimuse täitmise kuupäev. DPD andmete kohaselt on kõik hageja saadetised ostjale kätte toimetatud ja üle antud ostja töötaja(te)le. DPD kinnituste kohaselt on enamus juhtudel kaup kätte toimetatud ostja esindaja A.A.le ( alates 27. juunist 2019 ostja ainuosanik ja juhatuse liige). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et kõik menetluses esitatud tõendid kogumis tõendavad, et ostjale on tema poolt hagejalt tellitud kaubad kätte toimetatud. Maakohus on õigesti hinnanud asjas esitatud tõendeid ja võtnud seejuures arvesse ka asjaolu, et ostja tellis hagejalt kaupu pidevalt ja lühikeste ajavahemike järgi oma majandustegevuse (autovaruosade ja tarvikute müük) tarbeks. Kui hageja oleks perioodil 5. aprill – 15. mai 2019 jätnud ostjale tõepoolest kõik tellitud kaubad järjest tarnimata, ei oleks ostja eelduslikult tellimist jätkanud. Kostja pidi ostja juhatuse liikmena olema selliste asjaoludega kursis. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu otsuse põhjendustega ja ei korda neid kõiki TsMS § 654 lg 6 järgi.
12.Kauba üleandmise tõendamise riski kannab menetluses esitatud asjaolude järgi kauba müüja. Seega kui kostja on hageja nõudele vastuväitena vaidlustanud ostja töötaja (te) allkirja ehtsuse kauba kättetoimetamist tõendaval dokumendil, tuleb hagejal selle ehtsust tõendada. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole DPD kullerikinnitusi ebaõigesti hinnanud. Vaidlustatud allkirjad on esitatud tahvelarvuti ekraanile. Kuigi need allkirjad ei ole võrdsustatavad elektroonilise allkirja ehk digiallkirjaga, on nimetatud toiming kullerteenuse puhul tsiviilkäibes tavapärane ja sellist kauba üleandmise viisi olid müügilepingu pooled praktikas pikema aja vältel (2018-2019) aktsepteerinud (dtl 120 – 150). Käesoleval juhul on oluline asjaolu, mille maakohus on jätnud tähelepanuta, et kullerikinnitusele antud allkirja tuleb hinnata koos GPS koordinaatidega, mille järgi saab kindlaks teha allkirja andmise ja kauba üleandmise koha. Käesolevas asjas ei ole kostja GPS koordinaate kullerikinnitustel vaidlustanud. Seetõttu asub ringkonnakohus seisukohale, et DPD kullerikinnitused tõendavad perioodil 5. aprill-15. mai 2019 hagejalt tellitud kauba üleandmist ostjale/ostja esindajale. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et käesoleval juhul ei ole vaidluse all ostjat esindanud isiku õigus ostjat esindada, mistõttu ei ole maakohtu viited TsÜS §-dele 116 lg 1 ja § 118 lg 1 asjakohased.
13.Maakohus on põhjendatult hagi kostja kui käendaja vastu VÕS § 145 lg-te 1 ja 2 alusel rahuldanud.
14.Maakohus mõistis kostjalt välja menetluskuluna 1075 eurot. Kostja vaidlustab apellatsioonkaebuses temalt välja mõistetud menetluskulude suurust. Kostja leiab, et hagejapoolne tõendamiskoormise täitmise viis (hagiavaldusele ei lisatud DPD saatelehti) tõi kaasa ka hageja menetluskulude suurenemise. Hageja menetluskulu koosneb tasutud riigilõivust 225 eurot ja 8, 5 tunnist õigusabikulust hinnaga 100 eurot/h. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et maakohtu otsus ei ole hageja õigusabikulude põhjendatuse hindamise osas piisavalt põhjendatud.
TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistab kohus teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohus märgib, et hageja lepingulise esindaja koostatud hagiavaldus sisaldab eelkõige viiteid õigusnormidele, vaidlusega seotud asjaolud (eelkõige kullerteenust puudutav kauba kättetoimetamiseks ostjale) ei ole hagis piisavalt käsitlemist leidnud, mistõttu hagiga seotud asjaolude ja vajalike tõendite esitamine toimus hageja poolt alles menetluse käigus. Seetõttu hindab ringkonnakohus põhjendatud kuluks hagiavalduse koostamisele 150 eurot (hageja nõudis 350 eurot). Ülejäänud osas peab ringkonnakohus hageja kulutusi õigusabile põhjendatuks ja vajalikeks. Menetluskulude suurust mõjutas mh ka maakohtu poolne menetlemise viis (maakohus kohustas pooli korduvalt kirjalikus menetluses üksteise seisukohtadele vastama ja kokku esitas hageja viis täiendavat menetlusdokumenti koos uute tõenditega (dtl 263)). Kokku on hageja põhjendatud õigusabikulu maakohtus 650 eurot ja menetluskulud koos riigilõivuga kokku 875 eurot. Seega tuleb maakohtu otsus kostjalt hageja kasuks välja mõistetud menetluskulude suuruse osas tühistada osaliselt ning kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskuluna 875 eurot.
15.Kuna kostja apellatsioonkaebus jääb põhinõude osas rahuldamata, tuleb menetluskulud ringkonnakohtus jätta TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskulu suuruseks ringkonnakohtus kulutused õigusabile (2h) apellatsioonkaebusele vastuse koostamise eest (sh tutvumine apellatsioonkaebusega) 200 eurot (käibemaksuta) hinnaga 100 eurot/h. Arvestades asjaolu, et vastuses apellatsioonkaebusele avaldas hageja üksnes seda, et ta jääb varasemas menetluses ja menetlusdokumentides esitatud seisukohtade ja taotluste juurde ning ei analüüsinud kostja apellatsioonkaebuse väiteid, peab ringkonnakohus põhjendatud menetluskulu suuruseks vastuse koostamise eest 100 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Menetluskuludelt viivise nõuet ei ole hageja esitanud.
(allkirjastatud digitaalselt) Andra Pärsimägi
(allkirjastatud digitaalselt) Triin Uusen-Nacke
(allkirjastatud digitaalselt) Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.