A. T. hagi HTR Leder OÜ vastu saamata jäänud tasu ja viiviste nõudes
Hagihind
9 668.77 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: A. T. (isikukood xxxx, elukoht: xxxx, e-post: xxxx), esindajad esindaja RÕA korras: Aleksei Vassiljev (e-post: [email protected]); Kostja: HTR Leder OÜ (registrikood 10896291, asukoht: E. Vilde 14, 44310, Rakvere, e-post: xxxx, [email protected], [email protected]), seaduslikud esindajad: H. R. (isikukood xxxx) ja T. R. (isikukood xxxx), lepinguline esindaja: Maarika Kutser (e-post: [email protected]).
Istungi toimumise aeg
16. juuni 2021
Istungil osalenud isikud
Hageja A. T. ja tema esindaja RÕA korras Aleksei Vassiljev; Kostja esindajad T. R. ja Maarika Kutser.
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista kostja HTR Leder OÜ-lt hageja A. T.’i kasuks 2 694 (kaks tuhat kuussada üheksakümmend neli) eurot 79 senti, sh põhivõlgnevus 2 381.13 eurot ja seisuga 02.07.2021 arvestatud viivis 313.66 eurot. 1 (11)
Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis põhinõudelt (2 381.13 eurolt) alates 03.07.2021 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata.
5.Jätta hageja menetluskulud osaliselt kostja kanda ning välja mõista kostjalt hageja kasuks riigilõiv 275 (kakssada seitsekümmend viis) eurot ning viivis menetluskuludelt (275 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Jätta kummagi poole ülejäänud menetluskuud tema enda kanda.
7.Jätta hageja esindaja riigi õigusabi kulud Eesti Vabariigi kanda
8.Saata kohtuotsus poolte esindajatele teadmiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.13. juulil 2020 esitatud hagiavalduse kohaselt A. T. (edaspidi hageja) ja T. R., kes esindas HTR Leder OÜ-d (edaspidi kostja) sõlmisid 04.06.2019 suusõnalise kokkuleppe, et hageja teostab kostjale kuuluval kinnistul aadressil E. Vilde tn 14, Rakvere, asuva maja värvimise. Hageja tegi kostjale hinnapakkumise, mille kohaselt oleks kogu maja renoveerimise maksumus oleks olnud 12 000 eurot. Kuna kostja pidas kogu maja renoveerimise hinda liiga kalliks, siis leppisid pooled kokku, et hageja värvib maja kaks korda, kostja poolt soovitud toonides, mille eest kostja tasub hagejale 9 000 eurot. Hind ei sisaldanud Rakvere Linnavalitsusele tasutavat tänava liikluse sulgemise tasu. Viimaseks tööks pidi olema akende pesemine.
2.Hageja sai tööd alustada 28.06.2019. 01.08.2019 lõpetas hageja maja teistkordse värvimise, mille järgselt selgus, et maja oleks vajalik värvida ka kolmas kord. Kuna selleks tehnilisi ja materiaalseid vahendeid hinnakalkulatsioonis ei olnud ette nähtud sh ei olnud pooled maja kolmas kord üle värvimises kokku leppinud, oli tegemist täiendava lisatööga. Hageja lõpetas tööd objektil 25.08.2019. Pärast tööde lõpetamist ei olnud hagejal võimalik kostjaga tööde üleandmist vastuvõtmist akteerida, kuna kostja keeldus hagejaga kohtumast sh keelas kostja hagejal oma majale lähenemise.
3.04.11.2019 nõudekirjaga nõudis hageja kostjalt 8 740.08 eurot tasumist hiljemalt 08.11.2019. Nõude aluseks on kokkulepitud tööde teostamise hind 9 000 eurot, millest arvatakse tellijapoolsed materjalikulud 313.16 eurot ja 572.84 eurot. Vahekokkuvõte 8 114 eurot. Esialgsele kokkuleppele lisanduvad kulutused täiendavatele tööle seoses maja kolmanda värvimisega 109.26 eurot ja kulud materjalidele 23.23 eurot (2,9 liitrit värvi + toonimine D145 krohvile), 54.63 eurot (9 liitrit värvi D 144 krohvile), korvtõstuki rendikulud 4 päeva summas 396.00 eurot; tellija poolt pealesunnitud tööseisakul korvtõstuki rendikulu sumas 260.82 eurot. 2 (11)
2-20-10074
4.05.11.2019 edastas kostja hagejale teate töö lepingutingimustele mittevastavusest ja VÕS § 77, § 646 lg 1, § 647 lg 1, § 116 alusel lepingust taganemise avalduse. Kostja teavitas hagejat töö lepingule mittevastavusest alles pärast seda, kui hageja oli asunud kostjalt nõudma välja hagejale tööde eest võlgnetavat summat. Kostja on oma toonud välja, et hageja poolt teostatud tööd on ebakvaliteetsed. Hageja on tegutsenud antud valdkonnas rohkem kui 25 aastat, sh on teda premeeritud ja autasustatud teostatud majade värvimise- ja renoveerimistööde eest. Seega omab hageja märkimisväärseid kogemusi maja välifassaadide korrastamisel sh värvimisel.
5.Kostja on hagejale heitnud ette, et kogu maja ei ole ühte värvitooni. Ühe värvitooni saavutamine ei olnud võimalik, kuna majal on erinevad värvitavad pinnad – osa maja on puidust ning osa maja on krohvitud, millest tulenevalt ka sama värvitooni kasutamine andis erinevaid tulemusi. Enne töödega alustamist prooviti erinevaid värve ja toone koos kostjaga. Vahepeal jäid tööd seisma, kuna hageja ja kostja ei jõudnud kokkuleppele maja värvimiseks kasutavates värvitoonides. Värvitoone ei olnud võimalik ka jooksvalt operatiivselt leppida kokku, kuna kostja seaduslik esindaja ei viibinud Eestis. Hageja ei tunnista kostja seisukohta, et hageja poolt tehtud tööd on ebakvaliteetsed. Pooled ei ole koos töid üle vaadanud, kostja ei ole ka hagejale esitanud varasemalt pretensioone seoses teostatud töödega. Hageja on nõus, et hageja poolt jäid tegemata viimased koristustööd nt tänavakivide puhastamine värviplekkidest ja eemaldamata mõned teibid, kuid antud tööd jäid teostamata hagejast mitteolenevatel põhjustel – kostja keelas hagejat objektile lubamast.
6.Kostjal oli, lähtuvalt VÕS § 644 lg 1 sätestatud, kohustus teatada hagejale töö lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Kostja teatas hagejale tööde mittevastavusest pärast seda, kui oli saanud hagejalt nõude kokkulepitud tasu maksmiseks..
7.Lepingust taganemise avalduses heidab kostja hagejale ette, et kostja ei soetanud värve õigest ettevõttest, ei esitanud kostjale sularahatšekke soetatud materjalide kohta ja et hageja rentis tõstukit kauem kui 7 päeva ning tõstuks ei olnud renditud kostja poolt soovitatud ettevõttelt. Eelnimetud etteheited ei saa olla aluseks lepingust taganemiseks. Poolte ei olnud leppinud kokku, et kostja peaks eraldi maksma hagejale tasu materjalide ja tõstuki rendi eest. Seega oli hageja vaba valmima missugusest ettevõttes ta tõstuki rendib. Kostja nõue sularahatšekkide osas on hagejale arusaamatud ning hageja ei oska seda seletada muud moel, kui et kostja soovis hageja poolt esitatud tšekkidega optimeerida oma ettevõtte kulusid.
8.VÕS § 189 lg-st 3 tuleneb, et kui üleantu hind on lepingus määratud, loetakse see lõike 2 tähenduses üleantu väärtuseks. Sellest tuleneb, et üleantu väärtuse tuvastamisel lähtutakse poolte kokkulepitud hinnast. Kostja on hagejale tasunud 214.87 eurot, seega on hageja õigustatud nõudma kostjalt 8 525.21 eurot. VÕS § 189 lg 3 sõnastuse kohaselt tuleb juhul, kui üleantu hind on lepingus määratud, käsitada seda üleantu väärtusena VÕS § 189 lg 2 tähenduses. Nimetatud sätted ei näe üleantu väärtuse tuvastamisel ette võimalust teha lepingus määratud hinnast ringkonnakohtu viidatud mahaarvamisi. Kui hagejalt kostjale üleantus esines puudusi, mille kõrvaldamisega kaasnevad kostjale kulud, ja nende puuduste esinemine on käsitatav lepingu rikkumisena, võib kostjal olla hageja vastu kahju hüvitamise nõue, mille ta saab kattuvas osas tasaarvestada hageja nõudega üleantu väärtuse hüvitamiseks VÕS § 189 lg 2 p 1 alusel. Kuna hageja ei nõustu kostja seisukohaga lepingu rikkumise osas ning sellest tulenevalt ei ole hageja nõus, et kostja oleks kandnud kahju summas 5 730 eurot ja pooled ei ole leppinud kokku nõuete tasaarveldamises, on hageja seisukohal, et kostja poolt 3 (11)
2-20-10074 oma 05.11.2019 teatises esitatud lepingust taganemise avalduses väljatoodud hagejale tasu vähendamine on ebaseaduslik ja põhjendamata ning hageja on õigustatud nõudma kostjalt kokkulepitud tasu so 8 525.21 eurot tasumist.
9.Kuna poolte vahel puudus kokkulepe viivisemääras, kohaldub seadusjärgne viivisemäär. Ülaltoodud aluseks võttes palub hageja mõista kostjalt välja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise summas 461.54 eurot. Hageja palub kohtul mõista kostjalt välja lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele viivise põhinõudelt summas 8 525.21 eurot seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni kostja poolt.
10.Lähtudes eeltoodust palus hageja kostjalt hageja kasuks välja mõista saamata jäänud tasu summas 8 525.21 eurot, viivised 461.54 eurot ning viivised põhinõudelt 8 525.21 eurolt alates hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
KOSTJA VASTUVÄITED
11.11. augustil 2020 esitatud vastuses kostja ei nõustunud hagiga. Kostjal ei ole vaidlust selles, et poolte vahel sõlmiti juunis 2019.a suuline kokkulepe, mille kohaselt hageja kohustus teostama kostja kinnistul Rakveres, E. Vilde 14 asuva maja värvimise, kuid hageja ei ole tõendanud, millistel tingimustel töövõtuleping sõlmiti. Kostja väitel kohustus ta tööde eest tasuma 7 000 eurot ning see hind sisaldas ka töö tegemiseks vajalikke materjale. Hageja väited, et tasuna oli kokku lepitud 9 000 eurot, on paljasõnalised ja tõendamata. Hageja poolt on alusetu väita nagu oleks pelgalt kostja oma tegevusega, so hageja tööle lubamisega hageja hinnapakkumist summas 9 000 eurot aktsepteerinud.
12.Hageja väidab, et peale maja teistkordset värvimist selgus, et maja oleks vajalik värvida ka kolmas kord, kuid tehnilisi ja materiaalseid vahendeid selleks hinnakalkulatsioonis ette nähtud ei olnud. Millisele hinnakalkulatsioonile hageja viitab, jääb kostjale arusaamatuks, sest tegelikult mingit hinnakalkulatsiooni ei olnud. Tõele ei vasta hageja väited, selles, et tal ei olnud pärast tööde lõpetamist võimalik kostjaga tööde üleandmist-vastuvõtmist akteerida, kuna kostja keeldus hagejaga kohtumast sh keelas hagejal oma majale lähenemise. Kostja huvi oli, et hagejalt tellitud tööd saaksid lõpetatud ja ebatõenäoline on, et kostja keelab hagejal tööde teostamise.
13.Tööde teostamise osas esines probleeme algusest peale. Kostja nõudis, et hageja telliks tõstuki AS-st Cramo, kuna püsikliendina oleks kostja saanud sealt tõstuki soodushinnaga. Seda hageja ei teinud, vaid rentis tõstuki mujalt ning see seisis pikema aja kasutult. Samuti seadis kostja tingimuseks, et värvid tuleb osta AS-ist Later GR ja kostja tasub nende eest vastavalt esitatud arvetele. Kostja on värvide eest maksnud 1 055.13 eurot. Kostja nõudeks oli ka, et ostes värve mõnest teisest poest tuleb võtta sularahatšekk HTR Leder OÜ nimele, mille alusel ta teeb väljamakse. Hageja ei esitanud kostjale ühtegi tšekki. Ka käesolevale hagiavaldusele ei ole hageja lisanud ühtegi arvet ega tšekki, millele ta hagis ja selle lisas 1 viitab.
14.Vaatamata kostja korduvatele nõudmistele tööd lõpetada, hageja seda ei teinud ning kostjale sai selgeks, et hageja ei kavatsegi töid lõpetada. Kuigi hageja on väitnud, et tal on märkimisväärsed kogemused majade värvimise- ja renoveerimistööde teostamisel, on väheusutav, et need kaaluvad üles OÜ Pajusti Ehitus Grupp diplomeeritud ehitusinseneri, 7. kutsetasemega omanikujärelevalve inseneri K. K. kogemused. 4 (11)
2-20-10074
15.Hageja väited selles osas, et Impost OÜ poolt koostatud hinnapakkumine ei vasta tõele, on ülepaisutatud ning koostatud mitte reaalsete tööde alusel, vaid kostjale sobivad, on oletuslikud ning paljasõnalised. Hinnapakkumise on allkirjastanud M. R., kellega puudub kostjal sugulusside. Vastavalt Impost OÜ poolt koostatud hinnapakkumisele teeksid nad hageja poolt tegemata jäänud ja ebakvaliteetselt teostatud tööde parandused hinnaga 5 730 eurot. Sellest tulenevalt tegi kostja arvestuse, mille kohaselt kokkulepitud tasust 7 000 eurot kuulub mahaarvamisele tellija poolt makstud värvide eest summa 1 055.13 eurot ning ebakvaliteetse töö ümbertegemisele kuluv summa 5 730 eurot (7 000 – 1055.13 – 5 730) ning kostja tasus hagejale 214.87 eurot.
16.Hageja väited selle kohta, et ta on korduvalt proovinud kostjale töid üle anda on paljasõnalised ja ennast õigustavad. Hageja ei ole koostanud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti ega proovinud seda ka kostjale edastada. Kui hageja väited selles, et kostja keeldus töid vastu võtmast vastaks tõele, oli hagejal ometi võimalus teavitada kostjat tööde üleandmise soovist kas e-kirja või posti teel nagu ta oma tasunõude edastas. VÕS § 638 kohaselt töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Hageja ei ole andnud kostjale tööde vastuvõtmiseks mitte ühtegi tähtaega.
17.Kostja ei nõustu hageja seisukohtadega selles, et lepingust taganemine on alusetu ja põhjendamatu. Ebaõige on hageja järeldus sellest, et kostja esitas taganemisavalduse peale seda, kui oli saanud hagejalt tasu maksmise nõude. Kostja esitas taganemisavalduse vahetult peale seda, kui oli saanud spetsialistilt hinnangu tööde ebakvaliteetsuse tõttu. Kostja oli kutsunud spetsialisti maja ülevaatust teostama varem ning see viidi läbi 25.10.2019, so tunduvalt varem, kui hageja poolt esitatud tasunõue. Kuna kostjal endal puudub pädevus tööde kvaliteedi hindamiseks, ootas ta ära spetsialisti hinnangu ning esitas seejärel taganemisavalduse. VÕS § 644 lg 1 näeb ette, et tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Peale ehitise ülevaatuse aruande saamist teavitas kostja hagejat koheselt töö lepingutingimustele mittevastavusest. VÕS § 646 lg 1 kohaselt kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Kostja teavitas hagejat ka sellest, et ainuüksi ilmastikutingimustest tulenevalt ei ole töö parandamine võimalik. Ilmselge on, et sügis-talvisel perioodil ei ole võimalik majade värvimistöid teostada.
HAGEJA SEISUKOHT
18.09. septembril 2020 esitatud seisukohas hageja teatas, et kostja väited selle kohta, et hageja poolt teostatud tööd on ebakvaliteetsed ning et kostja on sellele hageja tähelepanu juhtinud paljasõnalised ja tõendamata ning käsitletavad kostja eneseõigustusena kokkulepitud tasu mittemaksmiseks.
MENETLUSE KÄIK
19.Viru Maakohtu 12.02.2021 kohtumäärusega määrati hageja taotlusel asjas ehitustehniline ekspertiis ja ekspertiisi teostajaks määrati riiklikult tunnustatud ekspert M. S.. 15.03.2021 esitas ekspert ekspertiisiakti.
KOHTUISTUNG
20.Kohtuistungil kuulati hageja vande all ära. Hageja seletuste kohaselt küsis ta esialgu 12 000 eurot täieliku renoveerimise eest puumajale. Kostja kauples hinda 3 000 eurot alla ja ütles, et see on vana 5 (11)
2-20-10074 maja, nii suuri kulutusi pole vaja teha. Hageja arvestas T. R. tahtmisi. Kokkulepe oli, et värvitakse kaks korda. Hageja pakkus kolmandat korda värvida ja küsis selle eest ka lisaraha. Uue osa värvis hageja kolm korda üle ning esiosa viis korda. Tasu osas lõplik kokkulepe oli 9 000 eurot, sellest 1 500 eurot olid värvide jaoks, 3000 eurot oli abivahendid. Hageja alustas 27. juunil 2019. Hageja pidi muretsema kõik asjad. Tööde kvaliteedi osas kokkulepet ei olnud. Hageja kasutas tööde tegemiseks enda survepesurit ja Ramirendist laenutatud tõstukit. Teistkordse värvimise lõpetas hageja 1. augustil ja siis oli näha, et laias laastus oli värvitud aga mitte lõpetatud. See töö ei ole siiani lõpetatud. Kirjalikku pretensiooni kostja hagejale ei esitanud. Hageja ei saanud objekti üle anda, kuna 30. sept ütles kostja esindaja, et tema krundile hageja ei tohi minna. Objekti üle anda ei saanud, kuna servad olid lõpetamata.
21.Hageja esindaja teatas, et hageja jääb hagi juurde. Esindaja leidis, et kostja ei saa tugineda lepingu rikkumisele, kuna ta ei teatanud õigeaegselt puudustest ja ei kirjeldanud puudusi piisavalt täpselt. Kostja ise põhjustas olukorra ja seetõttu ta ei saa tugineda lepingu rikkumisele. Hagejal ei olnud võimalik tööd lõpuni viia. Tellija peaks tööd viivitamatult üle vaatama, vastu võtma ja kui esinevad puudused, siis peab viivitamatult teavitama töövõtjat. Kostja ei vaidle sellele vastu, et hind seisnes maja värvimises 2 korda. Kostja poolt ei ole esitatud ühtegi dokumenti selle kohta, et lepitu töötasu suuruseks oli 7 000 eurot. Hageja vande all antud ütlustega on tõendatud, et kokkulepe hinna osas oli 9 000 eurot. Samuti on tunnistaja ütlusega tõendatud, et kokkulepe tasu osas oli 9 000 eurot. Sellest 3 000 eurot moodustab tasu abivahendi kasutamise eest, 1 500 eurot materjal ja 4 500 eurot moodustab teenustasu. Sellele pani kostja esindaja firma templi ning aktsepteeris hinnapakkumise. Ka tunnistaja kinnitas seda, et see paber oli olemas ja see koostati enne töödega alustamist. Hageja vande all antud ütlustega ja tunnistaja ütlustega on tõendatud, et maja värviti 2 korda kuni 01.08.2019. Siis järgnesid lisatööd. Kostja ei ole tööde kohta pretensioone esitanud. Lepingust taganemine toimus 2019.a novembris, 3 kuud pärast tööde lõpetamist. Pärast 30.09.2019 ei võimaldanud tellija enam töövõtjat tööle.
22.Kostja esindajad jäid oma vastuväidete juurde. Kostja tugineb eksperdi arvamusele, et tööd keskmisele kvaliteedile ei vasta. Kuna otseselt mingit kvaliteeti kokku ei lepitud, siis tuleb kohaldada seda, et tööd peavad vastama keskmisele kvaliteedile. Praegu ei saa tulla kõne alla, et kostja tuleb midagi ümber tegema ja parandama. Kostja kinnitas, et töö tellis aga tema pakkumine oli 7 000 eurot, mis sisaldas nii tööraha kui materjali kulusid. Ka kinnitas kostja summat, mis hageja vande all ülekuulamisel ütles, et 1 200 eurot on värvide eest makstud. 214.87 eurot on ka hagejale üle kantud. Seda dokumenti, mida hageja nimetab kokkuleppeks, kus oleksid pooled leppinud kokku töötasus 9 000 eurot, kostja ei tunnista ja seda ei saa käsitleda tõendinda, millega oleks sellised tingimused kokku lepitud. Kostja sinna alla kirjutanud ei ole. Kostja juhtis tähelepanu sellele, et hageja ise mainis ka, et tööd jäid lõpetamata. Töö tegelikult valmis ei saanud. Hageja ei teinud omalt poolt midagi, et üritada need tööd üle anda, ei proovinud e-postile vastavat nõuet saata ega helistada. Hageja ühtegi tähtaega kostjale ei andnud. Ekspertiisiaktis on üheselt välja toodud puudused, mis tehtud tööl esinesid ja siit näha, et kuigi hageja väitis, et mõned pinnad värvis 4-5 korda üle, siis aktist lähtuvalt tuleb veel pindasid üle värvida. Kokkuvõtvalt on ekspert leidnud, et tööd ei vasta keskmisele kvaliteedile ja puuduste kõrvaldamiseks kuluks 5 204 eurot + käibemaks, kokku 6 244.80. Kostja on seisukohal, et hageja on saanud rohkem, kui oli kokku lepitud. Sealt maha arvestada 1 200 värvidele, 214.87 eurot, mis üle kanti.
23.Tunnistajana kuulati üle K. O.. 6 (11)
2-20-10074
24.Pooled nõustusid tsiviilasja lõpuni arutamisega ja asjas lõpplahendi tegemisega.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
25.Kohus tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega hagile ja poolte seisukohtadega, kuulanud ära hageja ja poolte esindajate seletused kohtuistungil ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud, kuid kuulub rahuldamisele osaliselt.
26.Hagiavalduse kohaselt A. T. (hageja) kui töövõtja ja HTR Leder OÜ (kostja) kui tellija sõlmisid 04.06.2019 suulise töövõtulepingu kostjale kuuluval kinnistul E. Vilde tn 14, Rakvere, asuva hoonefassaadi värvimiseks. 11.12.2020 vastuses hagile kinnitab kostja, et vaidlust ei ole selles, et poolte vahel sõlmiti juunis 2019.a suuline kokkulepe, millega hageja kohustus teostama kostja kinnistul Rakveres, E. Vilde 14 asuva maja värvimise. Sellega on kohus tuvastanud, et pooled on sõlminud töövõtulepingu.
27.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Tehingu mõiste on sätestatud TsÜS § 67, mille lg 1 kohasel tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Sama paragrahvi lg 2 järgi tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed... Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Võlasuhte tekkimise õiguslikud alused on sätestatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 3, mille p 1 tulenevalt võlasuhe võib tekkida lepingust. VÕS § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Nendest sätetest tulenevalt poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu alusel on hagejal tekkinud kostjale kuuluva hoone värvimise kohustus ja kostjal kohustus tasuda kokkulepitud tasu.
28.Pooltel on tekkinud vaidlus lepingu hinna ning selle üle, kellelt tuleks värvid osta ja vahendid tellida. Hageja väidab, et pooled leppisid hinnas 9 000 eurot. Kostja väidab aga, et ta kohustus tööde eest tasuma vaid 7 000 eurot, mis sisaldas ka töö tegemiseks vajalike materjalide hinda. Lisaks vaidleb kostja hagile vastu põhjusel, et kostja soov oli, et hageja ostaks värvid AS-ist Later GR ja telliks korvtõstuki AS-ist Cramo, kuna püsikliendina oleks kostja saanud sealt tõstuki soodushinnaga. Kohus ei nõustu kostja vastuväidetega hageja poolt töö tegemiseks kostja soovitud isikutelt värvimaterjali ostmise ja korvtõstuki tellimise vajaduse kohta. Kuna asjas ei ole tõendatud, et pooled kostja soovitud tingimuste osas kokkulepet saavutasid, siis ei ole võimalik asuda seisukohale, et kostja soovi järgimata jätmine lepingu täitmist mõjutaks. Olukorras, kus pooled olid lepingu hinna määranud ilma lisatingimusi seadmata, siis töövõtjana oli hagejal vaba valik, kellelt ja millise hinnaga materjale osta ning vahendeid tellida. Kostja soov oli ilmselt kajastada materjali ja korvtõstuki rendi eest tasutavad summad oma raamatupidamisarvestuses, et taotleda nende alusel käbemaksu tagastamist. Kuna töövõtja ei ole ettevõtja, siis käesoleva vaidluse lahendamisel kostja soovil mingit tähendust ei ole. Kostja oli enne lepingu sõlmimist teadlik, et füüsilise isikuga töövõtulepingu sõlmimise tõttu ei teki kostjal õigust lepingu alusel kulumaterjalide ja vahendite kohta kostjale tšekkide nõudmiseks.
29.Menetluses on tekkinud olukord, et poolte väited lepingu hinna osas on erinevad. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 järgi kumbki pool peab hagimenetluses 7 (11)
2-20-10074 tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 635 lg 1 ei kohusta lepingupooli sõlmima töövõtulepingust kirjalikus vormis. Samas see ei vabasta tõendamiskohustusest. Käesolevas menetluses ei ole pooled tõendamiskoormises teisti kokku leppinud. Seega peavad pooled oma väiteid ja vastuväiteid tõendamata tsiviilkohtumenetluse seadustikuga lubatud tõenditega.
30.TsMS § 229 lg 2 alusel tõendiks võib olla tunnistaja ütlus ja menetlusosalise vande all antud seletus. 16. juunil 2021 toimunud kohtuistungil on hageja vande all kinnitanud, et pidas läbirääkimisi kostjaga ja küsis E. Vilde tn 14, Rakvere hoone täieliku renoveerimise eest 12 000 eurot, kostja kauples hinda 3 000 eurot võrra alla ja pooled jäid 9 000 euro peale, s.h 1 500 eurot värvid, 3 000 eurot abivahendid ja 4 500 töö ees (II kd, t.lk. 142 ja pöördel). Hageja tunnistajana ülekuulatud K. O.’e ütluste kohaselt hageja pakkumisel värvis ta suvel 2019 maja E. Vilde tänaval Rakveres ja hagejalt ning hageja käes olnud paberilt sai tunnistaja teada, et hageja ja kostja vahel oli kokkulepe 9 000 eurot kohta (II kd, t.lk. 140 ja pöördel). Hageja vande all ja tema tunnistaja ülekuulamisega on menetluses tekkinud olukord, et hageja seletusel ja tunnistaja ütlused on muutunud tõenditeks TsMS § 229 lg 2 alusel. Lisaks on hageja esitanud ilma kuupäevata ja allkirjastamata, kuid Motopood Rakvere, Vilde 14, reg nr 10896291, HTR Leeder OÜ templiga paberile käsikirjas kirjutatud märkmed Vilde tn 9 000 kokku, 300 abivah., 1500 mat., 4 500 teenustasu. 615m2 x 15 (II kd, t.lk. 7). Kohus leiab, et eeltooduga on tõendatud, et tegelikult poolte kokkulepitud lepingu hinnaks oli 9 000 eurot.
31.VÕS 29 lg 1 järgi majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul eeldatakse, et need on tasulised. Kuna kostja on äriühing, siis pidi kostja poolte vahel sõlmitud lepingust tulenevalt tasuma hagejale tasu. VÕS § 28 lg 2 kohaselt, kui hinda ei ole määratud ega hinna määramise viisi ette nähtud ja hind ega hinna määramise viis ei tulene lepingu olemusest ega muudest asjaoludest, tuleb maksta lepingu sõlmimise ajal lepingu täitmise kohas seda liiki lepinguliste kohustuste täitmise eest tavaliselt tasutav hind, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik hind. VÕS § 637 lg 1 järgi, kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Menetluses ei ole väidetud, et 9 000 eurot hoone 615 m2 suuruse pindala (ekspertiisiakti järgi vähemalt 528 m2 II-kd, t.lk. 98,99) vähemalt kahekordse värvimise eest ei ole mõislik tasu.
32.Hageja on vande all kinnitanud, et värvi maksis kostja, värvile pidi kuluma 1 500 eurot aga läks vähem 1200 eurot (II kd, t.lk. 142, pöördel). Sellega on kohus tuvastanud, et kostja on tegelikult kandnud värvikulu summas 1 200 eurot. 07.11.2019 kandis kostja hagejale üle värvitööde eest 214.87 eurot (I kd, t.lk. 26). Seega kostja on kandnud lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks kokku 1 414.87 eurot (1 200 + 214.87). 33.VÕS § 641 lg 1 järgi töö peab vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. Sama paragrahvi lg 2 p 1 alusel töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi. Poolte esitatu alusel ei ole võimalik tuvastada, millises töö kvaliteedis pooled kokku leppisid. Hageja teostatud tööde hindamiseks määras kohus hageja taotlusel asjas ehitustehnilise ekspertiisi (II kd, t.lk.68 -70). Riiklikult tunnustatud ekspert Margus Saarmeti poolt 15.03.2021 koostatud ekspertiisiakti nr KE 06-21 kohaselt hageja 8 (11)
2-20-10074 teostatud tööde kvaliteet ei vasta tavalisele seda liiki tööde keskmisele kvaliteedile ja töid ei ole teostatud kooskõlas värvide tootjapoolse tootekirjeldusega. Ärihoone-elamu fassaadide värvimisel on toimitud ebamõistlikult ja uksed-aknad kinni katmata jäetud, mistõttu on need värviga määrdunud, hooneid ümbritsevad teed on värviga määrdunud ja eri värvide üleminekud fassaadil on teostatud lohakalt. Kohati on rikutud värvimise tehnoloogiat, mistõttu on fassaadid jäänud laiguliseks. Puitmajal on värvimine teostatud ilma olemasolevat lahtist värvi eemaldamata. Osaliselt on fassaadielemendid värvimata jäänud. Mittevastavuste kõrvaldamise hinnanguline maksumus on 5 204 eurot ilma käibemaksuta (II kd, t.lk. 81-106). Ka M. R.’i (OÜ Impost) 03.10.2019 hinnapakkumise järgi fassaadi survepesu, maja värvimine, värv, tellingud, värviparandused ning abimaterjal, transport, prügivedu maksumus ilma käbemaksuta on 4 775 eurot (I kd, t.lk. 25). Kuna M. R.’i hinnapakkumine on esitatud vaid kostja tellimisel, siis parandustööde maksumuse väljatoomisel lähtub kohus poolte ja kohtu küsimiste alusel esitatud eksperdiarvamusest. Sellega on kohus tuvastanud, et kostjal puudub kohustus tasuda hagejale tööde mittevastavatuste kõrvaldamise tasu 5 204 eurot ilma käibemaksuta. Kostja on kinnitanud kohtuistungil, et ta on käibemaksukohustuslane.
34.Pooled vaidlevad selle üle, millal töö valmis sai ning kas ja millal tekkis kostjal tööde vastuvõtmise kohustus. VÕS § 644 lg 1 esimese lause alusel tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Kostja on töö lepingutingimustele mittevastavusest teatanud 05.11.2019 ja samal päeval on teinud taganemisavalduse (I kd, t.lk. 17-20). Menetluses on kostja rõhutanud, et teatas töö telpingutingimustele mittevastavusest pärast ehituse ülevaatamist Pajusti Ehitus Grupp OÜ poolt 29.10.2019 ja hinnapakkumise saamist Impost OÜ-lt 03.10.2019 (I kd, t.lk. 21-24, 25). Hageja väidab hagis, et kostja keeldus tööde vastuvõtmisest, kuid vande all ärakuulamisel on hageja kinnitanud, et ...Laias laastus oli värvitud aga mitte lõpetatud. See töö ei ole siiani lõpetatud. Kõik servad, mis ekspert on välja toonud, pidin redeli pealt värvima... (II kd, t.lk. 143). Samuti on hageja kinnitanud vande all, et ei saanud töid üle anda, kuna tööd oli lõpetamata (II kd, t.lk. 114). Sellega on kohus tuvastanud, et tegelikult töö ei olnud üleandmiseks valmis. Sellises olukorras leiab kohus, et kostja on teatanud töö lepingu tingimustele mittevastavusest mõisliku aja jooksul.
35.VÕS § 646 lg 1 järgi, kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö. VÕS § 637 lg 3 järgi töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Hageja selgitustest tulenevalt töö ei ole veel valminud. 11.08.2020 esitatud vastuses kostja on pakkunud kompromissina lahenduse, et hageja lõpetab pooleliolevad tööd 2020.a augustikuu jooksul. Kostja arvamuse sai hageja kätte 25.08.2020 (I kd, t.lk. 64, 66). Pooled kohtuväliselt parandustööde tegemises kokkulepet ei saavutanud. Edasises kohtumenetluses kostja ei ole enam nõus hageja poolt parandustööde tegemisega. Seega on vaidluses tekkinud olukord, et hageja on teinud tööd ja on vähemalt 2 korda värvinud hoone fassaadi, värvitöödes esinevad puudused ja kostja tööde parandamist ei luba. Sisuliselt on kostja arvamusel, et kuna maksis tööde eest hagejale 214.87 eurot ja töö on puudustega, siis ei pea enam hagejale midagi maksma.
9 (11)
2-20-10074
36.Kostja on 05.11.2019 avaldusega lepingust taganenud VÕS § 116 lg 2 p 1 alusel (I kd, t.lkl1720). VÕS § 647 lg 1 järgi töövõtja loetakse töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. VÕS § 116 lg 4 sätestab, et tepingust taganemine kohustuse täitmiseks käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega andmata ei ole lubatud, kui kohustust rikkunud lepingupool kannaks teise lepingupoole lepingust taganemise korral kohustuse täitmiseks või täitmise ettevalmistamiseks tehtud kulutustega võrreldes ebamõistlikult suurt kahju. Siiski võib lepingust täiendavat tähtaega andmata taganeda, kui rikuti käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud kohustust või kui teine lepingupool teatab, et ta oma kohustust ei täida. Kostja taganemise tõttu on kostja jätnud tasumata kostja väidetutud lepingu hinnast 7 000 eurost 5 730 eurot ehk 81% kostja väidetutud lepingu hinnast. Kohus leiab, et lepingust taganemisel ei ole kostja tuginenud VÕS § 116 lg 2 p 2 sätestatud olulisele lepingurikkumisele ehk sellele, et rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. Samuti ei ole tuvastatud, et hageja keeldus töö parandamisest.
37.VÕS § 189 lg 2 alusel, kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingust taganeda, vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Taganemine ei mõjuta lepingust enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust. Kohus ei nõustu kostjaga ja leiab, et lepingust taganemise tõttu on kostjal kohustus enne taganemist tekkinud kohustuste katteks maksta hagejale veel 2 381.13 eurot (lepingu hind 9 000 eurot - tööde mittevastavatuste kõrvaldamise tasu 5 204 eurot – makstud tasu 214.87 euro - värvi eest tasutud summa 1 200 eurot). Sellises ulatuses peab kohus põhjendatuks hagi rahuldada.
38.Samuti rahuldab kohus hagi viiviste osas osaliselt ja mõistab 2 381.13 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hageja poolt nõutud ajast 09.11.2019 kuni 02.07.2021 summas 313.66 eurot (https://viivisekalkulaator.ee/debt) ja edasi kuni põhinõude tasumiseni.
39.Hageja on hagis nõudnud kostjalt 8 525.21 eurot väljamõistmist. Nimetatud summa väljatoomisel on hageja arvutanud 9 000 eurost maha materjalikulu 886 eurot (313.16 + 572.84) ja kostja poolt tasuna tasutud 214.87 eurot ning lisanud lepinguväliste lisatööde tegemise eest tekkinud lisakulud 734.68 eurot (s.h korvtõstuki rent 656.82 eurot, 2.9 litrit värvi toonimise kulud 23.23 eurot ja 9 liitrit värvi kulud 54.63 eurot). Tegelikult hageja arvestustest lähtudes (I kd, t.lk.4-5) õige summa oleks 8 633.81eurot (9 000 – 886 - 214.87 + 656.82 +23.23 + 54.63). Seega sisuliselt nõuab hageja lisatööde eest 108.60 eurot vähem (8 633.81 -8 525.21). Kohus ei nõustu hagiga kostjalt lisade tegemiseks korvtõstuki rendikulu 4 päeva eest 396 eurot ja tellija poolt pealesunnitud tööseisakul korvtõstuki rendikulu 260.82 eurot väljamõistmise osas, põhjusel, et tõendamata on tellijast tööseisaku tekkimine. Lisaks kulud korvtõstuki eest on tekkinud mitte hagejal, vaid Ovaal OÜ-l (II kd, t.lk. 8-23). Muude lisakulude tekkimise kohta ei ole hageja tõendeid (arveid, kulutšekke esitanud). Kohus leiab, et kulu tekkimist ei ole võimalik hageja vande all antud seletusega tõendada. Sellepärast kohus jätab hagi kostjalt hageja lisakulude kahjuna väljamõistmise osas rahuldamata. Menetluskulud
40.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab 10 (11)
2-20-10074 menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
41.Hagi rahuldatakse osaliselt summas 2 694.79 eurot (2 381.13 + 313.66), mis on 30% hagis nõutud summast kokku 8 986.75 eurost (825.21 + 461.54). TsMS § 163 lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 550 eurot (I kd, t.lk. 44). Hagi rahuldatavalt osalt tuleks tasuda riigilõivu summas 275 eurot. Kostja on põhjustanud tema vastu hagi esitamist, mistõttu peab kohus põhjendatuks välja mõista kostjalt hageja kasuks riigilõiv suumaas 275 eurot.
42.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on 21.06.2021 nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt viivist riigilõivult alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
43.29.01.2021, 28.02.2021 ja 31.03.2021 on Ilona Täär tasunud hageja eest ekspertiisikulud 3 000 eurot, millised on 31.03.2021 kohtumäärusega eksperdile välja makstud. Kohus on 26.01.2021 toimunud kohtuistungil selgitanud hagejale, et senist menetlust ja hagihinda arvestades ekspertiisi määramine ei ole mõislikult vajalik. Kohus jätab TsMS § 163 lg 1 alusel ülejäänud menetlusulud poolte endi kanda.
44.Viru Maakohtu 09.11.2020 kohtumäärusega rahuldati hageja taotlus riigi õigusabi saamiseks ning hagejale anti riigi õigusabi isiku esindamiseks kohtus kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Kohus jätab hageja esindaja riigi õigusabi tasu ja õigusabi kulud Eesti Vabariigi kanda. Esindaja tasutaotluse lahendab kohus eraldi määrusega.
45.Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 453 lg 1, lg 2, § 631, § 632 lg 1 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 22.04.2022 kohtuotsusega jäeti Viru Maakohtu 2. juuli 2021. a otsuse resolutsioon muutmata, kuid muudeti osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi. Riigikohtu 12.12.2022 kohtumäärusega jäeti kassatsioonkaebus menetlusse võtmata. 02.07.2021 kohtuotsus 2-20-10074 jõustus 12. detsembril 2022 Riigikohtu kohtumäärusega. /digitaalselt allkirjastatud/
Lea Herne referent 11 (11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.