Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks
Otsuse tegemise aeg ja koht
2. juuli 2021, Tartu
Tsiviilasja number
2-20-122937
Tsiviilasi
OK Incure OÜ hagi Pavel Tsõplakovi vastu võlgnevuse nõudes 1863,95 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 12. märtsi 2021 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Pavel Tsõplakovi apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): Pavel Tsõplakov (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Maksim Fedotov Vastustaja (hageja): OK Incure OÜ (registrikood 11542046), lepinguline esindaja Anne-Liis Veski
esindajad
hagiavalduse esitamiseni lepingu üldtingimuste järgses määras, s.o võrdselt intressimääraga 0,13% päevas.
Kostja nimetatud summa 237,57 eurot oli võlgnevuse suurus teate edastamise seisuga, mitte aga kogu sissenõutavaks muutunud kohustus, mis oli kirjas ka kostja viidatud kirjas. Hageja nõudeks on kogu sissenõutavaks muutunud kohustus. Teates oli mh märgitud, et täiendava tähtaja jooksul võlgnetavate summade tasumata jätmise korral ütleb krediidiandja lepingu üles ning krediidiandjal tekib õigus nõuda kõigi lepingust tulenevate rahaliste kohustuste kohest täitmist. Kostja seisukoht, et võlgnevuses olev summa on tasutud, ei ole õige. Kostja on korduvalt saanud raha kasutada, seda tagasi maksnud ning eeltooduga lisandusid täiendavad kulud. Hageja esitas nõude kujunemist selgitava tabeli. Kui lepingus olevad arved ei ole hilinemises, kehtib annuiteetgraafiku põhimõte, mille kohaselt läheb enamus tagasimakseid intressi katteks. Kui klient kasutab maksepuhkust, kehtib see põhiosale ja intressi arvestus maksepuhkuse ajal ei peatu. Kui klient teeb tagasimakseid ainult kuu minimaalmäära väärtuses, kaetakse maksetest eeskätt üksnes intressivõlg.
TsMS § 438 lg 1 kohaselt peab kohus otsust tehes otsustama, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada. Maakohus jättis õigussuhte kvalifitseerimisel tähelepanuta tarbijakrediiti käsitlevad erisätted ning kvalifitseeris krediidikonto lepingu laenulepinguna VÕS § 396 lg 1 alusel. Ringkonnakohus leiab, et krediidiandja ja kostja vaheline krediidikonto leping vastab arvelduskrediidilepingu (VÕS § 407 lg 1) tunnustele. Arvelduskrediidi näol on tegemist spetsiifilise krediidi vormiga, mida võimaldab krediidivõtjale krediidiandja, kellega krediidivõtja on sõlminud makseteenuse lepingu ning kelle juures krediidivõtjal on seetõttu makseteenuse lepingu alusel peetav maksekonto. Arvelduskrediit on lahutamatult seotud maksekontoga. Kostja krediidikonto nr X Swedbank AS-is (sama number on märgitud ka krediidikonto personaalsetes tingimustes) väljavõttega on tõendanud, et krediidiandja kandis kostja pangakontole alates 21. juulist 2016 – 6. novembrini 2019 üle 2258,86 eurot (dtl 157). Kostja kasutusse antud limiidi arvel välja makstud rahasummad ja kontojääk nähtuvad ka krediidiandja poolt kostjale esitatud igakuulistel arvetel (dtl 169-210) ja ka krediidiandja Swedbank AS-i konto väljavõttelt (lk 211- 214). Krediidiandja 10. märtsi 2020 arve kohaselt oli arve esitamise seisuga saldo 1670, 29 eurot (dtl 169). Seega on hageja tõendanud, et krediidiandja on teinud kostjale väljamakseid krediidilimiidi alusel 2258,86 eurot. Ebaõige on kostja väide apellatsioonkaebuses, et olemasolevatest tõenditest jääb arusaamatuks, millise laenusumma väljastas krediidiandja kostjale. Kostjal oli õigus korduvkasutada krediidikontot limiidi (1500 eurot) ulatuses (lepingu üldtingimuste p-d 4 ja 5.2) ja kostja on seda õigust kasutanud. Leping oli sõlmitud tähtajatult (krediidikonto personaalsed tingimused dtl 74). Maakohus on otsuse p-s 7 leidnud põhjendatult, et kostja seisukoht kohustuste täitmise osas on ekslik, kuid on sellisele järeldusele jõudmiseks arvestanud kostja krediidikontole X tehtud krediidiandja maksed ekslikult kostja tagasimakseteks. Seetõttu tuleb maakohtu põhjendused otsuse p-s 7 kostja tagasimaksete nimetamise osas hagi rahuldamise põhjenduste hulgast välja jätta.
Maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada kostjalt välja mõistetud põhivõla ja viivise suuruse osas ning mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlana 1481, 55 eurot ja viivisena 161 päeva eest 310 eurot (161 x 0, 13 % x 1481, 55 eurot).
(allkirjastatud digitaalselt) Triin Uusen-Nacke
(allkirjastatud digitaalselt) Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.