Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks
Otsuse tegemise aeg ja koht
2. juuli 2021, Tartu
Tsiviilasja number
2-20-122937
Tsiviilasi
OK Incure OÜ hagi Pavel Tsõplakovi vastu võlgnevuse nõudes 1863,95 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 12. märtsi 2021 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Pavel Tsõplakovi apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): Pavel Tsõplakov (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Maksim Fedotov Vastustaja (hageja): OK Incure OÜ (registrikood 11542046), lepinguline esindaja Anne-Liis Veski
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Viru Maakohtu 12. märtsi 2021 otsus tühistada osaliselt hagi rahuldamise ulatuse, kostjalt väljamõistetud põhisumma ja viivise suuruse ning sissenõudmiskulude hüvitise väljamõistmise osas. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata, täiendades maakohtu otsuse põhjendusi.
2.Lugeda maakohtu otsuse resolutsioon sõnastatuks järgmiselt:
2.1.Rahuldada OK Incure OÜ hagi Pavel Tsõplakovi vastu osaliselt.
Välja mõista Pavel Tsõplakovilt OK Incure OÜ kasuks põhivõlgnevus 1481,55 eurot ja viivis 310 eurot.
2.3.Jätta OK Incure OÜ hagi sissenõudmiskulu 50 eurot väljamõistmiseks rahuldamata.
2.4.Jätta menetluskulud Pavel Tsõplakovi kanda.
2.5.Välja mõista Pavel Tsõplakovilt OK Incure OÜ kasuks menetluskuluna riigilõiv 225 eurot ja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Pavel Tsõplakovi kanda. OK Incure OÜ-l hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.OK Incure OÜ (hageja) esitas 11. juunil 2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Pavel Tsõplakovi (kostja) vastu 1948,40 euro võlgnevuse saamiseks. Kostja esitas nõudele vastuväite. Pärnu Maakohus andis asja üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 7. septembril 2020 hagiavalduse, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1500 eurot, viivise alates lepingu ülesütlemisele järgnenud päevast 1. aprillil 2020 kuni hagiavalduse esitamiseni 9. septembril 2020 161 päeva eest määraga 0, 13 % päevas kokku 313,95 eurot ja sissenõudmiskulu VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel 50 eurot. Menetluskulud koos lisanduva viivisega palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja IPF Digital Estonia OÜ (esialgne võlausaldaja, krediidiandja) 21. juulil 2016 lepingu nr X, mille alusel sai kostja krediiti 1500 eurot 36 kuuks, mille kostja kohustus koos intressidega tagastama. Lepinguga lepiti kokku intressimääras 46,20% aastas ja krediidikulukuse määras 58,35% aastas. Kostja küll tegi osaliselt tagasimakseid, kuid kasutas seda raha koheselt. Kuivõrd kostja ei ole saadut kohaselt tagastanud, ütles krediidiandja lepingu 31. märtsil 2020 üles ning loovutas nõude hagejale. Hageja arvestab viivist vastavalt Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehe punktile 3, mille kohaselt maksete hilinemisega kaasneb viivis laenulepingu intressi aasta- ja päevamääraga võrdses määras alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni
3.Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Kostja täitis enda lepingust tulenevad kohustused ajavahemikus 27. juuli 2016 kuni 7. detsember 2019, kui teostas IPF Digital Estonia OÜ kontole ülekandeid kokku summas 2941,83 eurot. Kuivõrd kostja maksete kogusumma pidi lepingu kohaselt olema 1907,16 eurot aastas, tagastas kostja krediidiandjale isegi suurema summa kui nõutud. Ülekanded nähtuvad kostja kontoväljavõttelt.
MAAKOHTU LAHEND
4.Maakohus rahuldas hagi ning jättis menetluskulud kostja kanda. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja 225 eurot ning viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Puudub vaidlus, et leping sõlmiti hagiavalduses kirjeldatud tingimustel, kostja maksete kogusumma oli lepingu kohaselt 1907,16 eurot aastas, krediit võeti kostja poolt tegelikult kasutusse ning arve kasutatud krediidi eest tuli tasuda iga kuu 20. kuupäevaks. Kostja krediidikontoväljavõtte ja talle esitatud arvete kõrvutamisel nähtus, et kostja seisukoht kohustuse täitmise kohta oli ekslik. Kostja kasutas krediiti, ent jättis arved õigeaegselt tasumata, s.o tagasimaksed teostati hilinemisega ja mitte vastavalt arvetele. Kostjale saadetud arvetelt nähtus kostja võlgnevuse kujunemine ja kostja kohustuste täitmine. Vastavalt krediidikonto üldtingimuste p-le 7.3 loeti summadest, mida klient krediidiandjale tasus, esmalt tasutuks võla sissenõudmise kulud, seejärel krediidi põhiosa summa, kogunenud intress, kontohaldustasu ja teised tasud ning viimasena viivis. Eeltoodust tulenevalt põhjustas kostja ise tagasimaksete hilinemisega ja tagasimaksete summade mittevastavusega arves märgitud summale olukorra, kus tema tagasimaksed läksid vastavalt üldtingimuste p-le 7.3 varasema võlgnevuse katteks, sh nendel kuudel, kus kostja krediiti ei kasutanud, kuid tal tuli siiski tasuda kuu minimaalmäär.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Kostja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Esitatud tõenditest nähtus, et hageja andmed kostja võla kohta olid vastuolus andmetega, mis olid IPF Digital Estonia OÜ-l. Hagile lisatud IPF Digital Estonia OÜ 3. novembri 2020 teatises märkis krediidiandja, et kirja saatmise seisuga oli kostja kogu krediidilepingust tulenev võlgnevus krediidiandja ees 237,57 eurot. Hagiavalduses nõuti kostjalt aga 1500 euro tasumist. Maakohus kostja sellekohaste vastuväidete osas seisukohta ei võtnud. Kostja on endiselt seisukohal, et täitis IPF Digital Estonia OÜ ees oma kohustused suuremas ulatuses kui nõutud. Maakohtu vastupidine seisukoht on vastuolus tõenditega. Ka suuremas ulatuses krediidi tagastamine nähtus hageja tõenditest: kompromissettepanekule lisatud võlasumma arvestusest nähtus, et kostjalt laekus kasutatud krediidi tagasimaksena ajavahemikus 21. juuli 2016 kuni 7. detsember 2019 kokku 3175,76 eurot, summa ülekandmine nähtus ka IPF Digital Estonia OÜ arvetelt.
6.Hageja (vastustaja) palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
Kostja nimetatud summa 237,57 eurot oli võlgnevuse suurus teate edastamise seisuga, mitte aga kogu sissenõutavaks muutunud kohustus, mis oli kirjas ka kostja viidatud kirjas. Hageja nõudeks on kogu sissenõutavaks muutunud kohustus. Teates oli mh märgitud, et täiendava tähtaja jooksul võlgnetavate summade tasumata jätmise korral ütleb krediidiandja lepingu üles ning krediidiandjal tekib õigus nõuda kõigi lepingust tulenevate rahaliste kohustuste kohest täitmist. Kostja seisukoht, et võlgnevuses olev summa on tasutud, ei ole õige. Kostja on korduvalt saanud raha kasutada, seda tagasi maksnud ning eeltooduga lisandusid täiendavad kulud. Hageja esitas nõude kujunemist selgitava tabeli. Kui lepingus olevad arved ei ole hilinemises, kehtib annuiteetgraafiku põhimõte, mille kohaselt läheb enamus tagasimakseid intressi katteks. Kui klient kasutab maksepuhkust, kehtib see põhiosale ja intressi arvestus maksepuhkuse ajal ei peatu. Kui klient teeb tagasimakseid ainult kuu minimaalmäära väärtuses, kaetakse maksetest eeskätt üksnes intressivõlg.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osaliselt hagi rahuldamise ulatuse, kostjalt väljamõistetud põhisumma ja viivise suuruse ning sissenõudmiskulude hüvise väljamõistmise osas. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue otsuse, millega muudab maakohtu otsuse põhjendusi, rahuldab hagi osaliselt, mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlana 1481,55 eurot ja viivisena 310 eurot ning jätab sissenõudmiskulude hüvise kostjalt välja mõistmata (TsMS § 657 lg 1 p 2). Ülejäänud osas, sh menetluskulude jaotuse osas jääb maakohtu otsus muutmata. Kostja apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
8.Pooltel ei ole vaidlust selles, et kostja sõlmis IPF Digital Estonia OÜ-ga (Credit 24) 21. juulil 2016 krediidikonto lepingu aastase intressimääraga 46,20 % aastas ja krediidikulukuse määraga 58,35 % aastas. Krediidikonto limiit (maksimaalne rahasumma, mida klient võis krediidikontolt oma kasutusse võtta) oli 1500 eurot. 21. juulil 2016 maksis krediidiandja kostjale välja 1500 eurot (dtl 58). Krediidiandja ütles lepingu 11. märtsi 2020 teatega üles. Pooltel ei ole vaidlust, et krediidiandja on nõude loovutanud hagejale. Arvestades kostja apellatsioonkaebuse ulatust kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendatust ja seaduslikkust tervikuna (TsMS § 651 lg 1).
9.Krediidikonto väljavõtte kohaselt on kostja saanud krediidiandjalt 2258,86 eurot ja on tagasi maksnud 2941,83 eurot (dtl 94-95). Seetõttu vaidleb kostja hagile vastu ja on seisukohal, et ta on oma kohustused krediidiandja ees täitnud. Maakohus on kostjale selgitanud, et kui kostja jääb oma väidete juurde, peab ta ümber lükkama hageja väited, et kostja tegi küll lepingu alusel tagasimakseid, kuid võttis uuesti laenulimiidi arvel raha kasutada (dtl 117). Maakohu rahuldas kostja taotlused tõendite kogumiseks (dtl 162), kuid kostja ei ole oma väiteid, et ta on oma kohustused täitnud, suutnud tõendada.
10.Ringkonnakohus ei nõustu kostja väidetega, et ta võttis üksnes ühekordselt laenu 1500 eurot ja lisakrediidi andmine oli vastuolus lepinguga. Üldtingimuste p 4 kohaselt lepingu sõlmimisel avab krediidiandja kliendile krediidikonto kokkulepitud limiidiga. Krediidikonto on kliendi personaalne konto, mida võib kasutada üksnes klient. Krediidikonto limiit on korduvkasutatav krediidilimiit. Üldtingimuste p 5.1 kohaselt kasutab klient krediidikonto limiiti esitades selleks väljamaksetaotluse iseteenindussüsteemis või muul krediidiandja poolt lubatud viisil.
TsMS § 438 lg 1 kohaselt peab kohus otsust tehes otsustama, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada. Maakohus jättis õigussuhte kvalifitseerimisel tähelepanuta tarbijakrediiti käsitlevad erisätted ning kvalifitseeris krediidikonto lepingu laenulepinguna VÕS § 396 lg 1 alusel. Ringkonnakohus leiab, et krediidiandja ja kostja vaheline krediidikonto leping vastab arvelduskrediidilepingu (VÕS § 407 lg 1) tunnustele. Arvelduskrediidi näol on tegemist spetsiifilise krediidi vormiga, mida võimaldab krediidivõtjale krediidiandja, kellega krediidivõtja on sõlminud makseteenuse lepingu ning kelle juures krediidivõtjal on seetõttu makseteenuse lepingu alusel peetav maksekonto. Arvelduskrediit on lahutamatult seotud maksekontoga. Kostja krediidikonto nr X Swedbank AS-is (sama number on märgitud ka krediidikonto personaalsetes tingimustes) väljavõttega on tõendanud, et krediidiandja kandis kostja pangakontole alates 21. juulist 2016 – 6. novembrini 2019 üle 2258,86 eurot (dtl 157). Kostja kasutusse antud limiidi arvel välja makstud rahasummad ja kontojääk nähtuvad ka krediidiandja poolt kostjale esitatud igakuulistel arvetel (dtl 169-210) ja ka krediidiandja Swedbank AS-i konto väljavõttelt (lk 211- 214). Krediidiandja 10. märtsi 2020 arve kohaselt oli arve esitamise seisuga saldo 1670, 29 eurot (dtl 169). Seega on hageja tõendanud, et krediidiandja on teinud kostjale väljamakseid krediidilimiidi alusel 2258,86 eurot. Ebaõige on kostja väide apellatsioonkaebuses, et olemasolevatest tõenditest jääb arusaamatuks, millise laenusumma väljastas krediidiandja kostjale. Kostjal oli õigus korduvkasutada krediidikontot limiidi (1500 eurot) ulatuses (lepingu üldtingimuste p-d 4 ja 5.2) ja kostja on seda õigust kasutanud. Leping oli sõlmitud tähtajatult (krediidikonto personaalsed tingimused dtl 74). Maakohus on otsuse p-s 7 leidnud põhjendatult, et kostja seisukoht kohustuste täitmise osas on ekslik, kuid on sellisele järeldusele jõudmiseks arvestanud kostja krediidikontole X tehtud krediidiandja maksed ekslikult kostja tagasimakseteks. Seetõttu tuleb maakohtu põhjendused otsuse p-s 7 kostja tagasimaksete nimetamise osas hagi rahuldamise põhjenduste hulgast välja jätta.
11.Maakohus jättis tähelepanuta, et hageja oli menetluse käigus oma nõuet vähendanud ja esitanud arvestuse (dtl 146-147), mille kohaselt on kostjal tasumata põhivõlana 1481, 55 eurot. Põhivõla vähenemine tingib ka viivise ümber arvestamise. Ringkonnakohus leiab, et hagi rahuldamine on põhjendatud põhivõla 1481, 55 euro väljamõistmise osas. Kuna kostja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi ja jättis kolm üksteisele järgnevat makset tasumata, oli krediidiandjal õigus leping üldtingimuste p 11.2.4. alusel üles öelda ja nõuda kogu lepingust tuleneva võla tasumist (VÕS § 189 lg 1). Ringkonnakohus ei nõustu kostja tõlgendusega, et krediidiandja 3. novembri 2020 teatisest kostjaga lepingu lõpetamise kohta ja nõude loovutamise kohta (dtl 82) saab järeldada, et krediidiandjale võlgnetav summa on üksnes 237, 57 eurot. Tegemist oli võlgnetavate kuumaksete summaga enne lepingu ülesütlemist, mille tasumiseks andis krediidiandja kostjale täiendava tähtaja 20 päeva ja mille tasumisel oli krediidiandja nõus lepingut jätkama. Krediidiandja pakkus kostjale ka võimalust läbirääkimisteks, et jõuda kokkuleppele. Kostja on põhjendatult esile toonud, et hageja on kostja poolt lepingu alusel tasutud rahasummaks märkinud nii 2941, 83 eurot kui ka 3175, 76 eurot (dtl 146-149). Hageja esitatud võla tasumise tervikarvestusest nähtub, et kostja on tasunud krediidiandjale 3175, 76 eurot. Kuna hageja nõuab kostjalt üksnes põhiosa 1481, 55 euro koos sellelt summalt alates 1. aprillist 2020 arvestatud viivise tasumist, ei mõjuta nimetatud hageja poolne ebatäpsus hagi rahuldamise ulatust.
Maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada kostjalt välja mõistetud põhivõla ja viivise suuruse osas ning mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlana 1481, 55 eurot ja viivisena 161 päeva eest 310 eurot (161 x 0, 13 % x 1481, 55 eurot).
12.Hageja on esitanud sissenõudmisekulude hüvitise 50 eurot välja mõistmise nõude VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel. Nimetatud säte võimaldab nõude puhul üle 1000 euro nõuda võlgnikult sissenõudmiskulude hüvitust kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot. Ringkonnakohus märgib, et maakohtu otsuses puuduvad põhjendused hagi selles osas rahuldamiseks. Hagiavalduses hageja ei väida, et ta on kostjale tasulisi meeldetuletuskirju edastanud ja ei ole neid kirju tõendina kohtule esitanud. Seega tuleb hagi sissenõudmiskulude hüvitise 50 eurot osas jätta tõendamatuse tõttu rahuldamata.
13.Ülejäänud apellatsioonkaebuse väited maakohtu otsuse muutmiseks alust ei anna. Kostja väidab, et talle on jäänud arusaamatuks, millised summad pidi kostja lepingu alusel krediidiandjale tasuma. Ringkonnakohus selgitab, et saadud arvelduskrediidi tagastamine toimus kooskõlas lepingu üldtingimuste p-ga 7.1, mille kohaselt peab klient maksma krediiti tagasi ja tasuma intressi vastavalt talle saadetud arvele. Krediidiandja esitab kliendile arve vähemalt minimaalse kuumakse summas iga kuu, kui kliendil on tagasi maksmata krediiti, tasusid või intressi. Minimaalse kuumakse pidi kostja tasuma iga kuu 20. päevaks, kui tal oli tagasi maksmata krediiti, tasusid või intressi. Üldtingimuste kohaselt minimaalne kuumakse arvutatakse annuiteetgraafiku alusel, võttes aluseks personaalsetes tingimustes kokku lepitud perioodi, st 36 kuud. Üldtingimuste p 1 järgi on annuiteetgraafik maksegraafiku koostamise tingimus, mille kohaselt on kliendi poolt tasutav minimaalne kuumakse võrdne kogu minimaalse kuumakse arvutamise aluseks oleva perioodi vältel, va viimane makse, mis erineb ümmardamise tõttu. Ringkonnakohus selgitab, et annuiteetmaksete eripära ja lepingus kokkulepitud intressimäära arvestades, arvestas krediidiandja olulise osa kuumaksest intressimaksete katteks. Kokkulepitud krediidi kulukuse määr on kooskõlas VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatuga. Ekslik on kostja arusaam, et ta pidi krediidiandjale tasuma kokku üksnes 1907, 16 eurot. Nimetatud summa oli märgitud krediidikonto personaalsetes tingimustes maksete kogusummaks juhuks, kui krediidikonto limiit makstakse välja ühes osas ja tagastatakse 12 kuu jooksul kooskõlas teiste lepingu tingimustega. Ringkonnakohus on juba varasemalt tuvastanud, et kostja kasutas limiiti korduvalt, samuti jättis kostja jooksvaid kuumakseid ka tasumata, mistõttu personaalsetes tingimustes sätestatud eeldus maksete kogusummas ei täitunud. Kostja ei ole vaidlustanud hageja poolt esitatud maksete aritmeetilist arvestust (dtl 146-149). Maksete arvestus on kooskõlas VÕS § 415 lg-s 2 sätestatuga.
14.Hageja nõuab menetluskuluna maakohtus kostjalt riigilõivu 225 eurot tasumist. Kuigi ringkonnakohus vähendab hagi rahuldamise ulatust, ei mõjuta see hagi rahuldamisele kuuluvalt osalt tasutava riigilõivu suurust. Seetõttu jätab ringkonnakohus muutmata maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas. Kuna kostja apellatsioonkaebus jääb suuremas osas rahuldamata, jätab ringkonnakohus apellatsiooniastme menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Hagejal hüvitatavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Andra Pärsimägi
(allkirjastatud digitaalselt) Triin Uusen-Nacke
(allkirjastatud digitaalselt) Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.