lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-20-122937/19

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiOsaliselt jõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 12.03.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-20-122937/19
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
12.03.2021
Staatus
Osaliselt jõustunud
Sõnade arv
1454
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
B2 Impact OÜ11542046(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja esindajad

Viru Maakohus Olev Mihkelson 12. märts 2021, Jõhvi kohtumaja 2-20-122937 OK Incure OÜ hagi P. T. vastu võlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes 1864 eurot Hageja: OK Incure OÜ registrikood 11542046 Hageja lepinguline esindaja: Anne-Liis Veski e-post xxx Kostja: P. T. ik xxxxxxxxxxx elukoht xxx xx-xx xxx xxxxx

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada OK Incure OÜ hagi P. T. vastu võlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes.
2.Välja mõista P. T.lt (ik xxxxxxxxxxx) hageja OK Incure OÜ (registrikood 11542046) kasuks põhivõlgnevus 1 500 (üks tuhat viissada) eurot, viivis summas 313,95 (kolmsada kolmteist eurot 95 senti) ja sissenõudmiskulu 50 (viiskümmend) eurot;
3.Jätta menetluskulud P. T. kanda.
4.Välja mõista P. T.lt hageja OK Incure OÜ kasuks menetluskulu, milleks on tasutud riigilõiv 225 eurot ning viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Maakohus menetles tsiviilasja lihtmenetluses ja ei anna vastavalt TsMS § 405 ja 637 lg.2 1 käesolevas asjas luba edasikaebamiseks. Hagi asjaolud ja ese
1.Hagi asjaolude kohaselt sõlmisid 21.07.2016 IPF Digital Estonia OÜ (edaspidi laenuandja) ja kostja lepingu nr xxxxxx, mille alusel sai kostja krediiti summas 1 500 eurot 36 kuu peale, 1(4)

ning mille kostja kohustus koos intressidega tagastama (lisa 1). Lepinguga lepiti kokku aastases intressimääras 46,20 % aastas ja krediidikulukuse määras aastas 58,35 %. Kostjale on küll raha ülekantud, kuid kostja rikkus omapoolseid kohustusi jättes saadu kohaselt tagastamata, mistõttu krediidiandja ütles lepingu üles 31.03.2020 ning loovutas nõude OK Incure OÜ ́le (lisa 2). Vaatamata hageja püüdele võlgnikult võlgnevus kätte saada kohtuväliselt, ei andnud see soovitud tulemust, mistõttu on hageja pöördunud oma õiguste kaitseks kohtusse. Võttes arvesse eeltoodud asjaolusid on kostja põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga tasumata laenu näol 1 500 eurot. Hageja arvestab viivist vastavalt Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehe punktile 3, mille kohaselt maksete hilinemisega kaasneb viivis laenulepingu intressi aasta- ja päevamääraga võrdses määras alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 01.04.2020 kuni hagiavalduse esitamiseni 09.09.2020 lepingu üldtingimuste järgses määras, s.o võrdne intressimääraga 0,13% päevas summas 313,95 eurot: Arvestuse Arvestuse Hilinenud algus lõpp päevi 01.04.2020 09.09.2020 161

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Viivise määr Võla päev jääk 0,130%

Viivis 313,95

Hageja palub kostjalt välja mõista vastavalt VÕS § 113 2 lg 2 alusel võla sissenõudmiskulu summas 50,00 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 1500 eurot ja viivis 313,95 eurot ning sissenõudmiskuluna 50 eurot.

2.Kostja P. T. vaidles hagile vastu. Kostja ei eita asjaolu, et tema ja IPF Digital Estonia OÜ (Credit 24) vahel sõlmiti leping nr. xxxxxx. Vastavalt lepingule sai kostja firmalt IPF Digital Estonia OÜ 1500,00 eur. Samuti vastavalt kokkuleppele, pidi kostja tagastama laenusumma ja maksma firmale IPF Digital Estonia OÜ laenuprotsendid. Lepingus oli kokku lepitud, et väljamaksete (laen ja laenuprotsendid) üldsumma moodustab 1907,16 eur. Kostja on seisukohal, et on täies ulatuses täitnud IPF Digital Estonia OÜ ees võetud kohustused. 21.07.2016.a. kandis IPF Digital Estonia OÜ kostja arvele üle 1500,00 eur. Ajavahemikus 21.07.2016 – 07.12.2019.a. kandis kostja IPF Digital Estonia OÜ arvele üle summa 2941,83 eurot. Seega täitis kostja mitte ainult IPF Digital Estonia OÜ nõuded tagastada laen summas 1500,00 eur, vaid maksis ka laenuprotsendid.
3.Hageja oma arvamuses kostja vastusele märkis, et kostja on teinud osaliselt tagasimakseid, kuid samas ka koheselt seda raha kasutanud, mistõttu ei saa lugeda kostja vastuväiteid asjakohasteks. Võlgnevust tasutud ei ole. Otsuse põhjendused
4.Maakohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. Hagi ese- krediidikonto lepingust tuleneva kohustuse täitmise nõue.
5.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: 1) IPF Digital Estonia OÜ ja kostja sõlmisid 21.07.2016 krediidikonto lepingu nr xxxxxx, mille alusel kostja sai õiguse kasutada krediiti, kus krediidikonto limiit oli 1 500 eurot. Lepingus lepiti kokku aastases intressimääras 46,20 % aastas ja krediidikulukuse määras aastas 58,35 %; 2) Kostja maksete kogusumma oli lepingu kohaselt 1907,16 eurot aastas; 3) krediit on kostja poolt tegelikult kasutusse võetud; 2(4)

4) arve kasutatud krediidi ja intressi eest tuli tasuda iga kuu 20.päevaks; 5) leping sõlmiti 36 kuuks ehk kolmeks aastaks; 6) hageja omandas nõude võlgniku vastu IPF Digital Estonia OÜ-lt vastavalt loovituse lepingule.

6.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja on rikkunud Laenulepingut sellega, et ta ei ole vastavalt Laenulepingule tasunud hagejale igakuiseid laenu- ja intressi makseid. VÕS § 101 lg 1 p 4 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja taganeda lepingust või öelda lepingu üles. VÕS § 195 lg 1 kohaselt lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Seoses kostjapoolse Laenulepingust tulenevate laenu- ja intressimaksete mittetasumisega ütles laenuandja VÕS § 101 lg 1 p 4 ja § 195 lg 1 kohaselt Laenulepingu üles ja nõudis kostjalt kogu laenusumma kohest tagastamist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro.
7.Kostja vastuväidete kohaselt on ta kohustuse täies ulatuses täitnud. Kostja esitas oma väidete tõendamiseks krediidikonto XXXXXXXXXX väljavõtte. Nimetatud kontost ja hageja poolt kohtule esitatud arvetest nähtub, et kostja on krediiti kasutanud, kuid jätnud arved õigeaegselt tasumata, so tagasimaksed on teostatud hilinemisega ja mitte vastavalt arvetele. Näiteks 1. arve 2016 augustikuust on esitatud kuu minimaalmääras 78,29 eurot ning see tuli tasuda hiljemalt 22.augustiks 2016. 2016 septembrikuu arve summas 79,50 eurot tuli tasuda 03.oktoobriks 2016. Kostja on teinud aga esimese tagasimakse 26.10.2016 summas kõigest 12,38 eurot. Järgmine (teine) tagasimakse on kostja poolt tehtud alles 12.juulil 2016 summas 120 eurot. 2016 esitati arved kokku summas augustist kuni detsembrini 558,05 eurot, kuid kostja tegi kõigest ühe tagasimakse oktoobris 2016 summas 12,38 eurot. 2017 esitati arveid summas kokku 1544,51 eurot, kostja tasus kokku 210 eurot. 2018 esitati arveid kokku 862,77 eurot, kostja tasus kokku 2018 aastal 322,55 eurot; 2019 esitati arveid kokku 941,12 eurot, kostja tasus 2019 kokku 213,93 eurot; 2020 esitati arveid kokku 404,94 eurot, kostja tasus 0 eurot. Kostjale saadetud arvetelt on näha kostja võlgnevuse kujunemine ja kuidas on kostja kohustusi täitnud. Vastavalt krediidikonto üldtingimuste p-le 7.3 summadest, mida Klient Krediidiandjale tasub, loetakse esmalt tasutuks võla sissenõudmise kulud, seejärel Krediidi põhiosa summa, seejärel kogunenud Intress, seejärel Kontohaldustasu ja teised tasud, muuhulgas tasud täiendavate teenuste eest, mis Klient arve esitamise kuu jooksul ostnud on, ja viimasena Viivis. Eeltoodust tulenevalt on kostja tagasimaksete hilinemisega ja tagasimaksete summade mittevastavusega arves märgitud summale, põhjustanud ise olukorra, kus tema tagasimaksed läksid vastavalt üldtingimuste p-le 7.3 varasema võlgnevuse (kasutatud krediit, 3(4)

kontohaldustasu, meeldetuletuskulu maksega viivitamise eest, intress ja viivis), sh nendel kuudel, kus kostja krediiti ei kasutanud, tuli tal siiski tasuda kuu minimaalmäär. Kostja krediidikontoväljavõtte ja talle esitatud arvete võrdlemisel nähtub, et kostja seisukoht kohustuse täitmise kohta on ekslik.

8.Maakohus menetles asja lihtmenetluses vastavalt TSMS § 405. TsMS § 405 lg.1 kohaselt kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole.
9.Menetluskulude jaotus ja kindlaks määramine Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1, TsMS § 174 lg 2). Hagimenetluse kannab kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskuluks on tasutud riigilõiv 225 eurot. Õigusabikulusid ei ole. Hageja palub välja mõista kostjalt tasutud riigilõivu ja viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagihinnalt kuni 1863,95 eurot tuli tasuda riigilõivu 225 eurot. Hageja tasus riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses 69,12 eurot ja hagiavalduse esitamisel täiendavalt (155,88) eurot. Seega on riigilõiv põhjendatud kulu, mis tuleb kostjalt välja mõista. Kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Hageja on vastava taotluse esitanud. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab välja kostjalt hageja kasuks tasutud riigilõivu 225 eurot ja viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 02.07.2021 kohtuotsusega nr 2-20122937.

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja