X hagi Kuusalu valla (Kuusalu Vallavalitsuse kaudu) vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 24. mai 2021. a otsus (lihtmenetlus)
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kuusalu valla apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja X (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja Kaili-Helina Kolts Kostja Kuusalu vald (Kuusalu Vallavalitsuse kaudu, registrikood 75033496), seaduslik esindaja vallasekretär Tiia-Liis Jürgenson
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Kuusalu valla apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 24. mai 2021. a otsuse peale menetlusse võtmata.
2.Jätta apellatsioonimenetluse kulud Kuusalu valla kanda. X-l ei ole praeguses menetlusetapis tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid. Edasikaebamise kord ja tähtajad Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kassaatorile kättetoimetamisest. Riigikohtus võib hagimenetluses menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja kaebusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud
menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja) esitas 28. oktoobril 2019 Kuusalu valla (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt välja 190 eurot liiklusõnnetuse tõttu kantud kahju. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõideti hagejale kuuluva sõidukiga Audi A3 Sportback 16. veebruaril 2019 välja hooldamata avalikult teelt ning liiklusõnnetuse tagajärjel kandis hageja kahju 10 803 eurot 56 senti. Teel ei olnud ühtegi hoiatavat ega keelumärki. Liiklusõnnetus juhtus avalikul teel, mis on Kuusalu Vallavalitsuse hooldada (Kuusalu Vallavolikogu 04. detsembri 2013 otsuse nr
lisa, rida 41, tee nr 3530037, Uuri-Pudisoo tee, https://www.kuusalu.ee/kehtivaduldplaneeringud). Maanteeameti teeregisteris on tee märgitud avaliku teena. Õnnetus juhtus suunaga Uuri poolt Pudisoo poole õhtul pimedas umbes kella 21.00 paiku. Sündmuskohale kutsuti politsei, kes fikseeris õnnetuse. Tee oli äärmiselt libe ning sellele ei olnud visatud graanuleid või muid libedust tõrjuvaid vahendeid. Hageja esitas kostjale kahju hüvitamise nõude, kuid kostja keeldus kahju hüvitamisest. Kindlustus hüvitas hagejale kahju 10 613 euro 56 sendi ulatuses. Hagejale kuuluv sõiduk on uus (esmane registreerimine 2018). Sõidukil ei avanenud õnnetuse toimumise hetkel ükski turvapadi, kuid vaatamata sellele on kostja seisukohal, et hageja on rikkunud liiklusseadust ning ületanud kiirust. Kostja märkis vastuses hageja hüvitisetaotlusele, et Kuusalu vald teostab kohalikel teedel, liiklussagedusega alla 50 auto ööpäevas, vaid lumetõrjet, millest saab järeldada, et künkast alla minev tee oli libeduse tõrjeta ning õnnetus vältimatu. Väide, et vald teostab kohalikel teedel vaid lumetõrjet, ei ole õige, kuna Pudisoo-Uuri teele, kus õnnetus juhtus, on Kuusalu Vallavalitsus viinud (tellinud) graniidi graanulite koti, mille asukoht oli vahetult enne õnnetuse asukohta künka jalamil. Kelle jaoks graanulid olid tee äärde viidud, ei ole hagejale teada. Sarnaselt oli kuiva liiva kott Kolga-Uuri teel künka jalamil, mida mööda sõidab koolibuss. Kuusalu vald ei täida oma seadusest tulenevaid kohustusi, avalikud teed on aastaringselt hooldamata ning on ohtlikud liiklejatele ning nende varale. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis tõendaks kostja süüd, kostja teo õigusvastasust ning põhjuslikku seost teo ja tagajärje vahel. Kahju hüvitamist saab nõuda, kui kahju on põhjustatud süüliselt. Hageja esitatud fotod ei tõenda, et tee oli libe ja hooldamata. Hageja ei ole tõendanud, et tema valitud sõidukiirus vastas tema sõidukogemusele ja teeoludele. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus rahuldas hagi ning mõistis kostjalt välja kahjuhüvitise 190 eurot. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda, kuid neid kindlaks ei määranud.
3.1.Maakohus tuvastas järgmist:
-
16.02.2019 õhtul kella 21.00 paiku sõitis hageja oma sõidukiga välja Kuusalu vallale kuuluvalt Uuri-Pudisoo teelt, tee nr 3530037 teelõigul Trullukse mäest alla sõidul;
-
sündmus on politseis registreeritud juhtumi numbriga 3100 19 0086566;
-
tee, millel liiklusõnnetus juhtus, on määratud Kuusalu Vallavolikogu 04. detsembri 2013 otsusega nr 67, lisa 41, tee nr 3530037 kohalike teede nimekirja;
-
teelt väljasõitmise tagajärjel sai kahjustada hagejale kuuluv sõiduauto Audi A3 Sportsback;
-
Reval Auto Esindused OÜ 29. veebruari 2019. a kalkulatsiooni järgi läks auto remont maksma 10 803 eurot 46 senti, millest Seesam Insurance hüvitas hagejale 10 613 eurot 56 senti;
-
hageja pöördus kahju hüvitamise nõudega 4. märtsil 2019 kostja poole.
3.2.Hageja esitas Kuusalu valla kui tee omaniku vastu kahju hüvitamise nõude ehitusseadustiku (EhS) § 97 lg 1 ja majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määruse nr 92 „Tee seisundi nõuded“ rikkumisest tulenevalt. Kostja väitel olid kostja poolt täidetud teel ohutu liiklemise tingimused ja hageja valitud kiirus ei olnud sellel teelõigul liiklemiseks sobiv.
3.3.Hageja kahju hüvitamise nõue kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 alusel. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 lg 1 kohaselt on omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada antud vallas või linnas valla või linna teede ja linnatänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. EhS § 97 lg 1 kohaselt teed ja tee toimimiseks vajalikud rajatised tuleb hoida korras viisil, et need vastaksid nõuetele ning tagatud oleksid tingimused ohutuks liiklemiseks. Tee seisundinõuded on kehtestatud majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määrusega nr 92 (tee seisundinõuete määrus). Määruse nr 92 § 2 lg 1 esimese lause kohaselt on seisundinõuete täitmine kohustuslik kõigile määruse reguleerimisalasse jäävate teede omanikele või omaniku ülesandeid täitvatele isikutele (edaspidi tee omanik). Teel asuvate rajatiste ja tehnovõrkude seisundinõuete täitmise eest vastutab nende omanik. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et tee seisund peab vastama vähemalt käesoleva määrusega kehtestatud tasemele. Määruse 92 § 16 sätestab, et talihoolduse nõuded kehtivad talviste teeolude (lumi, jäide, tuisk jne) korral. Määruse nr 92 § 19 kohaselt maantee nõutav talvine seisunditase on esitatud tabelina määruse lisas 6. Lisa 6 „Maantee talvine seisunditase“ kohaselt, kui liiklussagedus on alla 50 auto ööpäevas, määrab nõuded tee seisundile omanik tingimusel, et on tagatud ohutud tingimused liiklemiseks. Määruse nr 92 § 21 kohaselt on tee talvised seisundinõuded esitatud tabelina määruse lisas 8. Lisa 8 „Tee talvised seisundinõuded“ kohaselt on kõige madalama seisunditase nr 1 järgi tee nõutav seisund: kinnisõidetud lumi või jäätunud tee, libedusetõrje ohtlikes kohtades. Nõutav minimaalne haardetegur on 0,20 ja ohtlikes kohtades 0,25.
3.4.Kostja tellis AS-ilt Teede Tehnokeskuselt Uuri-Pudisoo tee ööpäevase läbitavuse uuringu ajavahemikus 5.04.–13.04.2021, mille kohaselt ööpäevane keskmine läbitavus Uuri-Pudsioo teel on 15 autot ööpäevas. Maakohus pidas usutavaks, et 16.02.2019 liiklusõnnetuse toimumise ajal oli teelõigul liiklussagedus alla 50 auto ööpäevas.
3.5.Kostja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et kostja oleks üldse kunagi kehtestanud Kuusalu vallas asuvatele teedele, mille liiklussagedus on alla 50 auto ööpäevas, talvise seisunditaseme tingimused. Olenemata sellest ei ole kohtu hinnangul üksnes lumetõrje tegemisega täidetud Uuri-Pudisoo teel ohutud liiklustingimused. Kohtule esitatud fotodest nähtuvalt on teelõik, kus liiklusõnnetus toimus, vähemalt 5 % kaldega ja teelõigu lõpus on Skujuline kurv, teelõik on kaetud läikiva jääga. Teelõigu lõpus olev kurv on märgistamata,
puudub kiirusepiirangu märk ja lisatahvel, mis näitab talvisel ajal libeduse ohtu. Kohtu hinnangul on sellisel teelõigul praktiliselt võimatu ohutult liigelda.
3.6.Eelnevast järeldas maakohus, et kostja ei ole täitnud Uuri-Pudisoo teel EhS § 97 lg 1 ning määruse nr 92 §-ga 19 ja §-ga 21 kehtestatud tee talvise hooldamise ja ohutu liikluse tagamise kohustust. Ohutu liiklemise tagamiseks oleks kostja pidanud tee jäiseks muutumise korral kasutama graanuleid või muid libedust tõrjuvaid vahendeid ning enne kurvi oleks pidanud olema paigaldatud liiklusmärk või tähis kurvi olemasolu ja libedate teeolude kohta. Seda ei olnud kostja teinud.
3.7.VÕS § 1045 lg 3 järgi ei ole seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine õigusvastane, kui kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest. Maakohtu hinnangul on hagejale tekkinud kahju kaitsenormi (EhS § 97 lg 1) kaitse-eesmärgiga hõlmatud. Kohustuse tagada ohutu liiklemine eesmärk on kaitsta nii liiklejaid kui ka nende vara, sh sõidukeid.
3.8.Kostja ei ole tõendanud oma väidet, et hageja ületas lubatud sõidukiirust ning ei käitunud sõidukijuhilt oodatava hoolsusega.
3.9.Maakohtu hinnangul on hageja kahju 190 eurot tekkimist tõendanud, sest kindlustus jättis kahju 190 euro ulatuses hüvitamata. Kostja tegevus on hagejal tekkinud kahjuga põhjuslikus seoses, sest kui kostja oleks täitnud seadusest tulenevat kohustust ning Uuri-Pudisoo teed nõuetekohaselt hooldanud ning paigaldanud ohtlikele kohtadele liiklusmärgid ja tähised, ei oleks hageja teelt välja sõitnud ning tema auto kahjustada saanud. Kostjal tuli vastutusest vabanemiseks tõendada, et ta on järginud vähemalt käibes vajalikku hoolt. Kostja ei ole selliseid asjaolusid esile toonud ega tõendanud.
3.10.Maakohus otsustas, et menetluskulud määrab kohus kindlaks mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt ei ole maakohus selgelt põhjendanud, kuidas vald on kahju tekkimises süüdi ning kuidas hageja liiklusnõudeid täites siiski sattus liiklusõnnetusse. Kostja selgitas maakohtu menetluses, et vaidlusalusele teele kehtivad madalama tasemega tee seisundinõuded. Viidatud teelõigul ei ole toimunud peale 2019. a detsembrikuud ühtegi liiklusõnnetust. Maakohus ei ole otsuses põhjendanud, miks ta ei ole käsitlenud liiklusseaduse ohutu liiklemise reegleid ning miks need ei seostu sõitja hoolsuskohustusega. Kostja ei mõista, miks ta peab tõendama, et hageja valis vale sõidukiiruse. Maakohtu otsuse põhjendustest ei ole võimalik välja lugeda, et vald oli liiklusõnnetuses ja sellega kaasnevas kahjus süüdi. Hageja ei sõitnud teelt välja mitte kostja tegematajätmise tõttu, vaid valesti valitud sõidukiiruse tõttu. Kohalkäinud politsei ei teinud vallale etteheiteid valla teeolude mittevastavuse kohta. Maakohus on teinud otsuse hageja esitatud pimedal ajal välguga tehtud fotode põhjal, millel on valguspeegeldus pimeduse tõttu. Kohtule ei ole esitatud politsei vaatlusprotokolli, kus oleks fikseeritud tegelik olukord sündmuskohal. Sõidukijuhi hoolsuskohustuse sisustamisel tuleb lähtuda sellest, kas valitud sõidukiirus oli teeja ilmastikuoludele vastav ning kas juht oli piisavalt ettevaatlik. Maakohus ei ole seda asjaolu üldse kaalunud. Talvisel teel on lubatud sõidukiiruse ületamine käsitatav autojuhi hooletusena. Hageja oleks saanud teelt väljasõitu vältida, kui ta oleks valinud teeoludele vastava sõidukiiruse. Hageja pidi seda asjaolu tõendama. Vastavat tõendamiskoormist ei saa panna kostjale. Maakohus ei ole ka analüüsinud, kas kahju võis tekkida mõlema poole süül.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 21 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
6.Kolleegium märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). Praeguses asjas on hagihind 190 eurot, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.
7.Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus on otsuse p-s 25 märkinud, et ei anna luba otsuse edasikaebamiseks.
8.Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse.
10.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral, jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 järgi kostja kanda. Kuna hagejal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule kostjal hagejale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.
11.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebuse menetlemisest, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Kohtumäärus tuleb TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte toimetada ja edastada teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
12.Kostja tasus apellatsioonkaebuse esitamiselt riigilõivu 75 eurot. Kostjal on õigus taotleda kaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel. Riigilõivu tagastamise taotluse lahendab ringkonnakohus eraldi määrusega.
13.TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt on võib apellant esitada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Villem Lapimaa, Ele Liiv
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.