1.A Mi hagi Kuusalu valla (Kuusalu Vallavalitsuse kaudu) vastu rahuldada.
2.Välja mõista Kuusalu vallalt (Kuusalu Vallavalitsuse kaudu) kahju hüvitis summas 190 eurot. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis
on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja nõude aluseks olevad asjaolud 16.02.2019. a sõitis hagejale kuuluv sõiduk Audi A3 Sportback, v.a 2018, reg nr XXX välja hooldamata avalikult teelt ja sai kahju 10803,56 euro ulatuses. Avalikul teel ei olnud ühtegi hoiatavat ega keelumärki. Kahju juhtum (edaspidi ka õnnetus) juhtus avalikul teel, mis on Kuusalu Vallavalitsuse hooldada. Vastavalt Kuusalu Vallavolikogu 04. detsember 2013 otsuse nr
lisa, rida 41, tee nr 3530037, Uuri-Pudisoo tee https://www.kuusalu.ee/kehtivaduldplaneeringud. Maanteeameti teeregister https://www.mnt.ee/et/tee/teeregister, millel on tee märgitud avaliku teena, mis ekraani tõmmisel on märgitud punasena. Õnnetus juhtus suunaga Uuri poolt Pudisoo poole ja õhtul pimedas umbes kell 21 paiku. Sündmuskohale kutsuti ka politsei, kes õnnetuse fikseeris. Tee oli äärmiselt libe ning sellele ei olnud visatud graanuleid või muid libedust tõrjuvaid vahendeid.
Kostja vastas hüvitamise nõudele, e-kiri Kuusalu Vallavalitsuse vastus 20.03.2019. a ning keeldus kahju hüvitamast 05.04.2019. a.
Politsei käis sündmuskohal ning fikseeris olukorra. Kindlustus tegi maksmisotsuse nr XXX, mille alusel maksti hagejale välja 10613,56 eurot (10803,56-190=10613,56) ning vastavalt lepingule jäeti hüvitamata omavastutus 190 eurot. Hagejale kuuluv sõiduk on sisuliselt uus (esmane registreerimine 2018), sõidukil ei avanenud õnnetuse momendil mitte ükski turvapadi (airbag), kuid vaatamata sellele on kostja asunud meelevaldselt seisukohale, et hageja on rikkunud liiklusseadust: „Meie hinnangul oli liiklusõnnetuse põhjuseks liiklusseaduse § 50 1) nõuete eiramine: „sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama“.“ Millele kostja tugineb oma väidet esitades, ei ole hagejale teada.
Muuhulgas on kostja oma hüvitamisnõude vastuses märkinud, et Kuusalu vald teostab kohalikel teedel, liiklussagedusega alla 50 auto ööpäevas, vaid lumetõrjet, millest saab järeldada, et künkast alla minev tee oli libeduse tõrjeta ning õnnetus vältimatu.
Selline väide, et vald teostab kohalikel teedel [...]vaid lumetõrjet ei ole õige, kuna Pudisoo – Uuri teel, kus õnnetus juhtus, on Kuusalu Vallavalitsus viinud/tellinud graniidi graanulite koti, mille asukoht on vahetult enne õnnetuse asukohta, künka jalamil. Kelle jaoks graanulid on tee äärde viidud ei ole hagejale teada. Sarnaselt on kuiva liiva kott Kolga – Uuri teel, künka jalamil, mida mööda sõidab koolibuss.
Kuusalu vallavalitsus ei täida oma seadusest tulenevaid kohustusi, avalikud teed on aastaringselt hooldamata ning on ohtlikud liiklejatele ning nende varale.
Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks kahju hüvitis 190,00 eurot ja jätta menetluskulud kostja kanda.
Kostja vastus
Kostja vaidleb hagejale vastu ja palub hagi jätta rahuldamata.
14.Hageja on esitanud fotod, mis ei tõenda, et õnnetus juhtus 16.02.2019 hagejale kuuluva sõidukiga Uuri-Pudisoo teel. Ka ei tõenda hageja poolt esitatud fotod, et tee oli libe ja hooldamata. Küll aga tõendavad eelpool nimetatud fotod seda, et talvel on lumine ning seetõttu
võib tee libe olla, mis on üldtuntud ja teatud asjaolu. Ka nähtub fotolt, et teelt on lumi lükatud. Ka ei ole arusaadav, kes foto tegi, kas sõidukijuht kindlustuse jaoks või ekspert.
15.Hageja ei ole tõendanud, et jälgis liiklusseaduse (edaspidi LS) § 50 lõikes 1 toodut ning valis talvisele teeolule vastava sõidukiiruse. Ka ei ole hageja tõendanud, et ta sõidukiiruse valikul arvestas ta oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama.
16.Üldjuhul õnnetused ei juhtu libeda tee tõttu. Kellelegi kuuluv sõiduk ei sõida ise teelt välja. Inimene juhib sõidukit, ning seega on alati igas õnnetuses inimfaktor, mis seda mõjutab. Libe sõidutee on talve üks lahutamatu osa, mis võib osutuda väga ohtlikuks, kui sellega ei arvesta. Liiklusõnnetused ei toimu libeda tee tõttu, kuid halvad liiklusolud soodustavad õnnetuse teket. Õnnetuse tekkimine või mitte tekkimine sõltub paljuski juhist endast.
17.Juhile peaks olema ettenähtav, et teeolud võivad meie kliimas olla talvel muutlikud, ning ta peab vähemalt aimama ohtu. Iga liikleja peab LS § 14 lõike 2 kohaselt järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist.
18.Seesam Insurance AS 28.02.2019 maksmisotsus nr XXX ei tõenda, et liiklusõnnetuse põhjustaja oli kostja, vaid seda, et toimus liiklusõnnetus ning hagejale tasuti remondikulude rahaline hüvitis vastavalt R A E OÜ 28.02.2019 kalkulatsioonile ning A Mi taotlusele. Hagejale jäeti välja maksmata omavastutus 190 eurot. Tegemist on tõenäoliselt kaskokindlustusega, mis on vabatahtlik sõidukikindlustus, mis tagab autoga juhtunud kahju hüvitamise olenemata õnnetuse põhjustajast ja hoiab ära õnnetuse korral ära suure rahalise kaotuse.
19.Väidetaval õnnetuse juhtumise kohal, Uuri-Pudisoo teel teostatakse tee korrashoidu vastavalt majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määruse nr 92 „Tee seisundinõuded“ lisa 6 kohaselt. Nimelt liiklussagedusel alla 50 auto ööpäevas määrab nõuded tee seisundile tee omanik tingimusel, et on tagatud tingimused ohutuks liiklemiseks. Kuusalu vald teostab kohalikel teedel, liiklussagedusega alla 50 auto ööpäevas ainult lumetõrjet. Hageja poolt kohtule esitatud fotodest on nähtav, et tee on lumest puhtaks lükatud. Seega ei ole kostja rikkunud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikest 1 tulenevat kohustust hooldada valla teid, vaid on hooldanud Uuri-Pudisoo teed vastavalt majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määruse nr 92 „Tee seisundinõuded“ lisas 6 toodud nõuetele. Sõelutud kuivliiv kottides (fraktsiooniga 3,0 - 6,0 mm), millele hageja vihjab, on üldjuhul viidud teedele üldjuhul järskude tõusude/languste juurde, juhuks kui ilmastikuolud muutuvad ekstreemseteks (nt lumesadu asendub vihmaga) saab sõidukijuht iseseisvalt ja vastavalt vajadusele sõelutud kuivliiva kasutada. Seda kohustust kohalikul omavalitsusel ei ole, kuid kohalik omavalitsus on vastu tulnud kohalike elanike palvele. Talvisel ajal hooldatakse Uuri-Pudisoo teed regulaarselt vastavalt seaduses sätestatud nõuetele.
20.Hageja ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit, mis tõendaks kostja süüd, kostja teo õigusvastasust ning nende vahel põhjuslikku seost. Kahju hüvitamist saab nõuda, kui kahju on tekkinud süüliselt (vähemalt raske hooletus), tegu on õigusvastane ning on põhjuslik seos.
21.Kuna hagejale ei ole kostja süül tekkinud kahju, siis tuleb jätta menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsuse põhjenduse
22.TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
23.Samas ei ole poolte valitud õiguslik kvalifikatsioon kohtule siduv (TsMS § 436 lg 7). Pooltevahelise õigussuhte kvalifitseerimine on TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 järgi kohtu ülesanne. Kohus ei ole asja lahendamisel seotud poolte esitatud õiguslike väidetega, vaid kohaldab seadust ise. Kvalifitseerimisel on kohus seotud nende faktiliste asjaoludega, millele pool on viidanud (RKTKo 3-2-1-62-08, p 11).
24.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad, tutvunud poolte kirjalike seisukohtade ning toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada.
25.Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle: 1) 16.02.2019 õhtul kl 21 paiku sõitis hageja juhtides temale kuuluvat sõidukit välja Kuusalu vallale kuuluvalt Uuri-Pudisoo teelt, tee nr 3530037 teelõigul Trullukse mäest alla sõidul; 2) Sündmus on politseis registreeritud juhtumi numbriga XXXtlk 39); 3) Tee, millel liiklusõnnetus juhtus, on määratud Kuusalu Vallavolikogu 04. detsembri 2013 otsuse nr 67, lisa 41, tee nr 3530037 kohalike teede nimekirja (tlk 6-10); 4) Teelt väljasõitmise tagajärjel sai kahjustada hagejale kuuluv sõiduauto Audi A3 Sportsback, registreerimismärk XXX ja R A E OÜ 29.02.2019 kalkulatsiooni järgi läks auto remont maksma 10 803,46 eurot, millest Seesam Insurance hüvitas hagejale remondikulud summas 10 613,56 eurot (tlk (tlk 11); 5) Hageja pöördus kahju hüvitamise nõudega 04.03.2019 kostja poolt (tlk 5)
27.Kuna kumbki pool ei ole selles osas teise poole väiteid vaidlustanud, leob kohus nimetatud faktilised asjaolud tõendatuks TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel ja esitatud dokumentaalsete tõenditega.
28.Hageja esitas Kuusalu valla (kostja) kui tee omaniku vastu kahju hüvitamise nõude tulenevalt EhS § 97 lg 1 ja Majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määruse nr 92 „Tee seisundi nõuded“ rikkumisest. Kostja väitel oli kostja poolt täidetud teel ohutu liiklemise tingimused ja hageja poolt valitud kiirus ei olnud antud teelõigul liiklemisele sobib.
29.Hageja kahju hüvitamise nõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 alusel. Teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele (VÕS § 1043). Kahju tekitamine on õigusvastane, kui kahju tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 7). Hageja nõude rahuldamise eeldused on seega järgmised: hagejale on tekkinud kahju, mille põhjustas kostja õigusvastane tegu või tegevusetus; esineb põhjuslik seos kahju ja kostja teo või tegevusetuse vahel ja kostja on kahju tekkimises süüdi.
30.Vaidlust pole selle üle, et 16.02.2019 õhtul kl 21 paiku sõitis hageja juhtides temale kuuluvat sõidukit Audi A3 Sportsback, registreerimismärk XXX Kuusalu vallale kuuluvalt UuriPudisoo teelt, tee nr XXX, teelõigul Trullukse mäest alla sõidul teelt välja ja hageja sõiduk sai sellega seoses vigastusi. Hageja heidab kostjale ette seadusest tuleneva kohustuse täitmata jätmist. Esiteks seda, et Uuri-Pudisoo teel olid täitmata tee talvised seisundinõuded (tee oli väga libe) ja teiseks seda, et nimetatud teelõigul ei olnud ohtlikku kohta märgistatud.
31.Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 6 lg 1 kohaselt on omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada antud vallas või linnas valla või linna teede ja linnatänavate korrashoidu,
juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. Ehitusseadustiku (EhS §) 97 lg 1 kohaselt teed ja tee toimimiseks vajalikud rajatised tuleb hoida korras viisil, et need vastaksid nõuetele ning tagatud oleksid tingimused ohutuks liiklemiseks. Tee seisundinõuded on kehtestatud majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määrusega nr 92 (tee seisundinõuete määrus). Määruse nr 92 § 2 lg 1 esimese lause kohaselt seisundinõuete täitmine on kohustuslik kõigile määruse reguleerimisalasse jäävate teede omanikele või omaniku ülesandeid täitvatele isikutele (edaspidi tee omanik). Teel asuvate rajatiste ja tehnovõrkude seisundinõuete täitmise eest vastutab nende omanik. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et tee seisund peab vastama vähemalt käesoleva määrusega kehtestatud tasemele.
32.Määruse 92 § 16 sätestab, et talihoolduse nõuded kehtivad talviste teeolude (lumi, jäide, tuisk jne) korral. Määruse nr 92 § 19 kohaselt maantee nõutav talvine seisunditase on esitatud tabelina määruse lisas 6. Lisa 6 Maantee talvine seisunditase kohaselt liiklussagedusega alla 50 auto ööpäevas määrab nõuded tee seisundile omanik tingimusel, et on tagatud ohutud tingimused liiklemiseks. Määrus nr 92 § 21 kohaselt tee talvised seisundinõuded on esitatud tabelina käesoleva määruse lisas 8. Lisa 8 Tee talvised seisundinõuded kohaselt kõige madalama seisunditase nr 1 järgi tee nõutav seisund on: kinnisõidetud lumi või jäätunud tee, libedusetõrje ohtlikes kohtades. Nõutav minimaalne haardetegur on 0,20 ja ohtlikes kohtades 0,25.
33.Kostja väitel teostab kostja kohalikel teedel, liiklussagedusega alla 50 auto ööpäevas, ainult lumetõrjet. Kostja leiab, et kuna Uuri-Pudisoo teel on liiklussagedus alla 50 auto ööpäevas ja kohtule esitatud fotodest nähtuvalt on tee lumest puhtaks lükatud, siis on kostja hooldanud Uuri-Pudisoo teed vastavalt määruse nr 92 lisas 6 kehtestatud nõuetele. Kostja on tellinud AS Teede Tehnokeskuselt Uuri-Pudisoo tee ööpäevase läbitavuse uuringu ajavahemikus 5.04.13.04.2021, mille kohaselt ööpäevane keskmine läbitavust Uuri-Pudsioo teel on 15 auto ööpäevas (tlk 90-103).
34.Kohus märgib, et kuigi kostja poolt esitatud tõenditest ei ole võimalik välja lugeda, kus täpselt nimetatud uuring läbi viidi, siis kohus peab usutaks kostja väidet, et ajavahemikus 5.04.13.04.2021 oli ööpäevane keskmine läbitavus Uuri-Pudisoo teel 15 autot ööpäevas. Samas nimetatud uuringust ei nähtu, kui suur oli Uuri- Pudisoo teel läbitavus liiklusõnnetuse toimumise ajal. Kui 13.04.2021 on ööpäevane keskmine läbivatavus Uuri- Pudisoo teel 15 autot ööpäevas, siis peab kohus eluliselt usutavaks, et 16.02.2019 liiklusõnnetuse toimumise ajal oli nimetatud teelõigul liiklussageduse alla 50 auto ööpäevas. Eluliselt on usutav, et autode arve antu teelõigul ei ole 2 aasta jooksul märgatavalt muutunud.
35.Määruse nr 92 Lisa 6 Maantee talvine seisunditase kohaselt liiklussagedusega alla 50 auto ööpäevas määrab nõuded tee seisundile omanik tingimusel, et on tagatud ohutud tingimused liiklemiseks. Kostja on küll oma 05.04.2019 vastuses hageja kahjuhüvitamise nõudele märkinud, et Kuusalu vald teostab kohalikel teedel, liiklussagedusega alla 50 auto ööpäevas, vaid lumetõrjet, kuid kostja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et kostja oleks üldse kunagi kehtestanud Kuusalu vallas asuvatele teedele, mille liiklussagedus on alla 50 auto ööpäevas, talvise seisunditaseme tingimused. Seega nimetatud kostja väide on paljasõnaline. Kohus märgib, et kui kostja poolt isegi peaks olema sellistele teedel kehtestatud talvise seisunditaseme tingimused (mille kohta kostja pole kohtule ühtegi tõendit esitanud), mille kohaselt kostja teostab antud teedel üksnes lumetõrjet, siis kohtu hinnangul ei ole üksnes lumetõrje teostamisega täidetud Uuri-Pudisoo teel ohutud liiklustingimused. Kohtule esitatud fotodest nähtuvalt teelõik, kus liiklusõnnetus toimu, on vähemalt 5 % kaldega ja teelõigu lõpus on S kujuline kurv, teelõik on kaetud läikiva jääga. Teelõigu lõpus olev kurv on märgistamata, puudub kiirusepiirangu märk ja lisatahvel, mis näitab talvisel ajal libeduse ohtu (tlk 2 pöördel plaan ja tlk 44-51). Kohtu hinnangul sellisel teelõigul on praktiliselt võimatu ohutult liigelda.
36.Seega on tõendamist leidnud, et kostja ei ole täitnud Uuri-Pudisoo teel EhitS § 97 lg 1 ning Majandus-ja taristuministri 14.07.2015 määrusega nr 92„ Tee seisundi nõuded § 19 ja § 21 kehtestatud tee talvise hooldamise ja ohutu liikluse tagamise kohustust. Ohutu liiklemise tagamiseks oleks kostja pidanud tee jäiseks muutumise korral kasutama graanuleid või muid libedust tõrjuvaid vahendeid ning enne kurvi oleks pidanud olema paigaldatud liiklusmärk või tähise kurvi olemasolu ja libedate teeolude kohta. Seda ei olnud aga kostja poolt tehtud.
37.VÕS § 1045 lg 3 järgi seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine ei ole õigusvastane, kui kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest. Kohtu hinnangul on hagejale tekkinud kahju kaitsenormi (EhS § 97 lg 1) kaitse-eesmärgiga hõlmatud. Kohustuse tagada ohutu liiklemise tingimuse eesmärk, on kaitsta nii liiklejaid kui ka nende vara, sh sõidukeid.
38.Kostja on väitnud, et hageja ületas lubatud sõidukiirust ja ei järginud sõidukijuhilt oodatavat hoolt. Kohus märgib, et kostja peab tõendama, et juhi poolt valitud sõiduki kiirus enne õnnetust oli ebasobiv. Kostja ei ole kohtule ühtegi tõendit oma väite tõendamiseks esitanud, mistõttu jääb kostja väide tõendamata ja kohus saab lähtuda üksnes sellest, et hageja sõiduk liikus antud teelõigul lubatud sõidukiirusega.
39.Järgmisena võtab kohus seisukoha, kas hagejale on tekkinu kostja teo tõttu kahju. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik hüvitama kahju üksnes juhul, kui asjaolu, mille eest tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. VÕS § 128 lg 1 järgi võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline, lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu ning lg 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 132 lg 3 sätestab, et juhul, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1.
40.Asja materjalidest nähtuvalt hagejale kuuluva auto remont läks maksma 10 803,56 eurot ja kaskokindlustus hüvitas hagejale sõiduki kordategemise põhilised kulud 10 613,56 eurot ulatuses ning jättis hageja kanda kaskokindlustuslepingu järgi omavastutuse summas 190 eurot. Seega on tõendamist leidnud, et hagejale on tekkinud kahju summas 190e eurot.
41.Kohtu hinnangul on tõendatud, et hagejale tekkinud kahju on kostja tegevuse tagajärjel. Kui kostja oleks täitnud seadusest tulenevat kohustust ja oleks teostanud nõuetekohast talihooldust Uuri-Pudisoo teel ja paigaldanud ohtlikele kohtadele vastavad liiklusmärgid ja tähised, siis ei oleks hageja sõiduauto teelt välja sõitnud ja ei oleks kõnealune auto kahjustada saanud. Seega on kostja käitumise ja hagejale tekitatud kahju vahel põhjuslik seos VÕS § 127 lg 4 mõttes.
42.VÕS § 1050 lg 1 kohaselt ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Süü vormid on VÕS § 104 lg 2 kohaselt hooletus, raske hooletus ja tahtlus. VÕS § 1050 lg 1 järgi eeldatakse, et kahju tekitaja jättis oma käibekohustuse täitmata ja ta vastutab sellega põhjustatud kahju eest, st saab eeldada, et kahju tekitaja tegevus või tegevusetus on olnud väliselt hooletu VÕS § 104 lg 3 ja § 1050 lg 1 järgi (vt Riigikohtu 28.09.2020 otsus nr 2-16-8751 p 26). Seega tuli kostjal vastutusest
vabanemiseks tõendada, et ta on järginud vähemalt käibes vajalikku hoolt. Kostja ei ole selliseid asjaolusid esile toonud ega tõendanud.
43.Eeltoodust rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja kahju hüvitis 190 eurot. Menetluskulude jaotus
44.TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
45.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, siis jäävad menetluskulud kostja kanda.
46.Kohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.