Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

(arvelduskonto), kontojääk seisuga 08.06.2021 oli 0.00 eurot (kontol broneering 9 596.07 eurot – laenulepingust tulenevad nõuded ja arvestatud viivis 0.61 eurot); AS-i S P konto XXX (arvelduskonto), kontojääk seisuga 24.09.2019 ja 27.05.2021 oli 0.00 eurot; AS-i L P konto XXX (arvelduskonto), kontojääk seisuga 07.06.2021 oli 0.00 eurot ja 0.01 USD; AS-i L P konto XXX (arvelduskonto), kontojääk seisuga 07.06.2021 oli 0.00 eurot. Sularaha võlgnikul ajutisele haldurile teadaolevalt puudub. Kokku oli võlgnikul teadaolevalt rahalisi vahendeid aruande koostamise seisuga 0.01 USD. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt pärandvara hulgas nõudeõigused kolmandate isikute vastu puuduvad. AS-i P ja AS-i L P andmetel on võlgniku nimele avatud pensionikonto nr. XXX, konto saldo on 07.06.2021 seisuga 2 067,736 L P L osakut. 07.06.2021 seisuga oli osakute turuväärtus 3 954.71 eurot. Samas on osakute turuväärtus ajas muutuv. Kogumispensionide seadusest ja Investeerimisfondide seadusest (§ 64 lg 11) tulenevalt saab kohustusliku pensionifondi osakud pärandvara pankroti korral välja võtta rahas. Seega saab pensionifondi osakuid arvestada pankrotivara hulka ja pärandvara pankroti välja kuulutamisel esitab haldur vastava taotluse. Nasdaq andmetel võlgnikul väärtpabereid ei ole. Kinnistusraamatu andmetel võlgnikul kinnistuid ei ole. Äriregistri andmetel võlgnik ei oma osalust juriidilistes isikutes. Transpordiameti liiklusregistri andmetel võlgniku nimele sõidukeid, väikelaevu, jette aktiivses liiklusregistris registreeritud ei ole. Ehitisregistri andmetel võlgniku nimele ehitisi registreeritud ei ole. Ajutises menetluses kogutud andmete põhjal kuuluks R K pärandvarasse kontol olev raha 0.01 USD ja kogumispensioni osakute turuväärtusele vastav rahasumma, milline 07.06.2021 seisuga oli 3 954.71 eurot, kuid mis on ajas muutuv. 03.06.2021 seisuga Maksu- ja Tolliameti andmetel võlgnikul maksuvõlad puuduvad (saldo on 0.00 eurot). Võlgniku ettemaksukonto saldo on 0.00 eurot. Võlgniku suhtes toimub üks täitemenetlus. Pooleliolevad kohtuvaidlused ajutisele haldurile teadaolevalt puuduvad. Ajutine haldur on välja selgitanud, et võlgniku teadaolevad kohustused moodustavad kogutud andmetele tuginedes kokku vähemalt summas 10 113.33 eurot, kuid eelduslikult suurenevad kohustused kõrvalkohustuste vms arvelt. Ajutisele haldurile teadaolevate andmete põhjal ületavad seega võlgniku kohustused võlgniku varasid vähemalt 6 158.00 euro võrra. Eespooltoodud andmete alusel ilmneb, et pärandvara ei kata olemasolevaid kohustusi. Pärimisseaduse § 142 lg 6 kohaselt on pärija kohustatud esitama avalduse pärandvara pankroti väljakuulutamiseks siis, kui pärandvarast ei jätku kõigi nõuete rahuldamiseks. Ajutise halduri aruandes kajastatud andmete alusel järeldub, et pärandvarast ei jätku tuvastatud nõuete rahuldamiseks. Seega on tekkinud pankrotiolukord, mis ei ole ajutise iseloomuga. Võlgnik on olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi tähtaegselt täita. Võlgnik on kogutud andmete kohaselt maksejõuetu. Võlgniku suutmatus oma kohustusi täita ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetus oleks võlgniku poolt tekitatud tahtlikult või et tegemist oleks kuriteo tunnustega teoga. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse ning pankrotimenetluse algatamise on tinginud eelkõige võlgniku surm. Võlgniku maksejõuetuse tekke täpset aega on ajutises menetluses keeruline määrata, kuid arvestades kogutud informatsiooni (eelkõige täitemenetluste algusaega), siis võib maksejõuetuse tekke ajaks olla juba 2011 aasta, kuid kõige hilisemalt on maksejõuetuse tekke ajaks võlgniku surmaaeg (24.09.2019). Ajutine pankrotihaldur loeb maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu

pankrotiseaduse tähenduses (PankrS § 22 lg 5). Ajutine pankrotihaldur Hillar Villers on esitanud tasunõude 4,5 töötunni eest, tunnitasuga 110.00 eurot, s.o kokku summas 495.00 eurot (lisandub käibemaks 99.00 eurot). PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 2 kohaselt on ajutise halduri tasuga kaetud ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur teatas, et tal puuduvad kulud, millised ei oleks kaetud ajutise halduri tasuga. PankrS § 23 lg 3 kohaselt ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Ajutise halduri tasu ülemmääraks PankrS § 23 lg 3 kohaselt on seega käesoleval ajal 116.80 eurot (1/5 kuupalga ühekordsest alammäärast), millele lisanduks käibemaks. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust, on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 495.00 eurot (lisandub käibemaks 99.00 eurot). Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu suurusele vastuväiteid esitanud. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused pankrotivarast. Ajutine pankrotihaldur taotleb tasu määramist büroole, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb. Tulenevalt PankrS § 23 lg 6 sätestatust määrab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

/allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.