nende Hageja M T (isikukood xxx), lepinguline esindaja J K
Viimase kohtuistungi aeg
Kostja A M (isikukood xxx) 28.04.2021
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata A Me 05.05.2021 vastuväide kohtu tegevusele.
2.Rahuldada hagi osaliselt.
3.Välja mõista A Melt M T kasuks 460 eurot.
4.Jätta rahuldamata M T hagi A Me vastu 460 euro väljamõistmiseks.
5.Jätta menetluskulud 50% ulatuses M T kanda ja 50% ulatuses A Me kanda.
6.Välja mõista A Melt M T kasuks menetluskulud 861,50 eurot. Käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb A Mel tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.Jätta A Me menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (30.06.2021). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja
järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja poolte seisukohad
1.M T (hageja) esitas 09.11.2018 Harju Maakohtule hagi (täpsustatud 26.11.2018) A Me (kostja) vastu 920 euro väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt otsis hageja 2018. a suvel üürikorterit. Hageja leidis kinnisvaraportaalist maakler M P poolt avaldatud kuulutuse korteri aadressil xxx üürile andmise kohta. Tulles 20.08.2018 korteriga tutvuma, avastas hageja, et selles viibib kostja, kes tutvustas ennast korteriomaniku J Su esindaja ja kinnisvara vahendajana. Kohtumisel andis kostja hagejale allkirjastamiseks broneerimislepinguna pealkirjastatud dokumendi, mille alusel tasus hageja kostjale tagatisraha 460 eurot, ühe kuu üüri 460 eurot ja vahendustasu 460 eurot. Broneerimislepingu koostas kostja. Hageja maksis märgitud summad eeldusel, et hiljemalt 05.09.2018 sõlmitakse üürileping. 30.08.2008 broneerimislepingus märgitu, et üürileping sõlmitakse tagasiulatuvalt alates 05.08.2018, ei vasta tõele. Broneerimislepingu allkirjastamise ajal ja septembri alguses ei olnud korteris võimalik elada, sest kostja tegi remonti. Hageja oli küll viinud korterisse enda asju, kuid pärast seda, kui ta sai hiljemalt 18.09.2018 teada, et korteris ei ole võimalik elada, viis ta oma asjad korterist ära. Pooled ei sõlminudki korteri üürilepingut. Hiljem tagastas korteri omanik hagejale tagatisraha 460 eurot. Hageja leidis, et kuna pooled ei sõlminud üürilepingut, on ta andnud kostjale ühe kuu üüri ja vahendustasu kokku 920 eurot õigusliku aluseta. Kostja on alusetult rikastunud hageja arvel. Hageja palus välja mõista kostjalt 920 eurot.
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Vastuses esitatud põhjenduste kohaselt näitas hagejale korterit ja koostas 30.08.2008 broneerimislepingu maakler M P. Hageja tasus lepingu järgi tagatisraha, ühe kuu üüri ja vahendustasu. Broneerimistasu ja vahendustasu maksis kostja maaklerile. Kostja allkirjastas lepingu omaniku esindajana. Kostja ei esitlenud ennast kinnisvara vahendajana. Kui hageja loobub hiljem lepingu sõlmimisest, ei ole tal õigust nõuda tagasi broneerimislepingu alusel makstud summat. Kostja ei teadnud, kas üürileping pidi sõlmitama tagasiulatuvalt või muul kuupäeval. Hageja palus sõlmida üürileping hiljemalt 20.09.2018. Kohtu põhjendused
3.Esmalt lahendab kohus kostja 05.05.2021 vastuväite kohtu tegevusele. Kostja esitas vastuväite sellepärast, et kohus arutas asja 28.04.2021 istungil sisuliselt kostja juuresolekuta. Kostja väitel oli tal mõjuv põhjus – haigestumine – istungile ilmumata jätmiseks. Lisaks vaidlustas kostja kohtu otsustuse jätta rahuldamata tema taotlus kuuluta tunnistajana üle M P ning E H ja L Ho.
4.Asjas oli määratud 07.04.2021 kohtuistung, mille kohus lükkas kostja 05.04.2021 taotlusel edasi, sest kostja põhistas mõjuva põhjuse – haigestumise – istungile ilmumata jätmiseks (tl 117, tl 124). Kohus määras uue istungi ajaks 28.04.2021. Kohtukutses uuele istungile selgitas kohus kostjale, et kui ta ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud
hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410; tl 115). Kohtukutses selgitas kohus kostjale ka seda, et kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohus võib lahendada asja sisuliselt poole osavõtuta, isegi kui pool teatab mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jäämiseks, kui pool oli nõus kirjaliku menetlusega või kui asja arutamine on poole kohtuistungilt mõjuval põhjusel puudumise tõttu juba korra edasi lükatud ning pool on saanud võimaluse esitada avaldused, väited ja tõendid kõigi asjas tähtsust omavate asjaolude kohta (TsMS § 414 lg-d 1 ja 3). Seega on kohus selgitanud kostjale istungile ilmumata jätmise tagajärgi. Kostja kinnitas 28.04.2021 istungile kutse kättesaamist (tl 128a). Kostja esitas 28.04.2021 taotluse istungi edasilükkamiseks (tl 129). Kohtuistungil jättis kohus kostja taotluse rahuldamata ja rahuldas hageja taotluse lahendada asja sisuliselt. Kuna kohus oli juba korra istungi kostja taotlusel mõjuval põhjusel edasi lükanud ja hagi aluseks olevad asjaolud olid piisavalt välja selgitatud ning kostjale oli tagatud võimalus esitada avaldusi, väiteid ja tõendeid kõigi asjas tähtsust omavate asjaolude kohta, oli kohtul TsMS § 414 lg-te 1 ja 3 alusel õigus lahendada asi 28.04.2021 istungil sisuliselt kostja osavõtuta. Seda vaatamata asjaolule, et kostja põhistas istungile ilmumata jätmist ja istungi edasilükkamist haigestumisega. Kostja esitas haigestumise tõendamiseks 04.05.2021 arstitõendi (tl 143), kuid sellest ei nähtu, et hagejal esines haigus, mis takistas tal 28.04.2021 istungile ilmumast. Seega ei ole kostja mitte enne 28.04.2021. a istungit ega tagantjärgi tõendanud mõjuvat põhjust istungile ilmumata jätmiseks. Kuigi istung oli planeeritud eelistungina, oli kohtul TsMS § 398 lg 2 alusel õigus eelistungi jätkuna asja sisuliselt lahendada. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata kostja vastuväite osas, mis puudutab asja sisulist lahendamist kohtuistungil.
5.Kohus jätab rahuldama kostja vastuväite ka osas, mis puudutab kohtu otsustust jätta rahuldamata kostja taotlus kuuluta tunnistajana üle M P ning korteri uued üürnikud E H ja L Ho. Kohus jääb istungil taotluse rahuldamata jätmise kohta antud põhjenduste juurde ja ei korda neid.
6.Kostja märkis 05.05.2021 vastuväites, et kohus on andnud kostjale võimaluse esitada parandused protokollis. TsMS § 53 lg 2 alusel on menetlusosalisel õigus esitada taotlus protokolli parandamiseks. Kohus selgitab, et märgitud säte annab õiguse taotleda protokollis sisalduvate ilmselgete ebatäpsuste parandamist. Säte ei anna alust taotleda protokolli täiendamist uute sisuliste väidetega. Kostja esitas 05.05.2021. a vastuväites uusi väiteid ja kuna uued väited on esitatud pärast asja sisulise arutamise lõpetamist, jätab kohus need tähelepanuta.
7.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kohus põhistab oma seisukohta järgnevalt.
8.Kohtule on esitatud 30.08.2018 sõlmitud leping, mis kannab pealkirja broneerimisleping eluruumi üürilepingu sõlmimiseks. Lepingu osapooled on kostja, keda nimetatakse lepingus omaniku esindajaks ja hageja. Lepingu objektiks on 4-toaline korter asukohaga xxx. Lepingu järgi tasub üürnik eluruumi broneerimiseks vahendustasu 460 eurot, üüri 460 eurot ja tagatisraha. Osapooled on kokku leppinud, et sõlmivad eluruumi üürilepingu hiljemalt 05.08.2018. Lepingus tuuakse välja, et eluruumi omanik on J S (tl 9, tl 39).
9.Esmalt tuvastab kohus, kelle vahel oli sõlmitud 30.08.2018 kokkulepe. Kohtule esitatud andmetest nähtub, et vastav leping oli sõlmitud hageja ja korteri omaniku J Su vahel, keda esindas kostja. Dokumendis märgitakse, et lepingu objektiks olev korter kuulub J Sule. Lepingu p-dest 1 ja 5 nähtub selgelt, et kostja tegutses korteri omaniku esindajana. Kostja õigust esindada J Su kokkuleppe sõlmimisel kinnitab viimase 01.06.2018 volikiri kostjale, kus J S volitas kostjat esindama ennast ja kasutama (võõrandamise õiguseta) tema nimele registreeritud kinnistu asukohaga xxx; sõlmima, muutma ja lõpetama esindatava nimel üürilepinguid/lepinguid (tl 73).
Tähtsust ei oma hageja väide, et kostja ei näidanud lepingu sõlmimisel korteriomaniku esindusõigust kinnitavat dokumenti. 30.08.2018 kokkuleppes viidatakse selgelt, et kostja tegutses J Su esindajana. Ka hageja seletusest 28.04.2021 istungil nähtub, et kostja tutvustas ennast korteri omaniku esindajana (tl 130–133). Kohus selgitas 06.12.2018 hagi menetlusse võtmise määruses, et kohus menetleb hagi lihtsustatud korras. TsMS § 405 lg 1 p 5 kohaselt võib kohus lihtsustatud korras menetletavas hagis tunnustada tõendina menetlusosalise seletus, mis ei ole antud vande all. Kohus tunnustab hageja 28.04.2021 istungil antud seletust tõendina TsMS § 405 lg 1 p 5 alusel. Eeltoodust nähtuvalt oli kostjal tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 117, § 118 lg 1, § 120 lg 2 alusel õigus esindada J Su käsitletava kokkuleppe sõlmimisel. Kohus leiab, et 30.08.2018 leping oli TsÜS § 115 lg 1 ja § 116 lg 1 alusel sõlmitud hageja ja J Su vahel, keda esindas kostja.
10.Järgnevalt kvalifitseerib kohus 30.08.2018 kokkuleppe. Kohus leiab, et kokkulepe vastab broneerimislepingu tunnustele. Kui pooled sõlmivad üürikorteri suhtes broneerimislepingu, võib selle sisuks olla korteri omaniku kohustus jätta teatud aja vältel broneerija kasuks korter üürile andmata. Asjaolud, et kokkulepe vastab broneerimislepingu tunnustule kinnitab lepingu pealkiri „Broneerimisleping eluruumi üürilepingu sõlmimiseks.“ Lepingu p-s 3 tuuakse välja, et osapooled on kokku leppinud, et sõlmivad eluruumi üürilepingu hiljemalt 05.08.2018. Märgitud kuupäeva puhul on tegemist eksimusega, sest hageja selgitas 07.02.2019 dokumendis, et üürileping pidi sõlmitama hiljemalt 05.09.2018. Hageja selgitus 28.04.2021 istungil tõendab, et hageja ja korteri omanik sõlmisid broneerimislepingu ja et nad pidid üürilepingu hiljem sõlmima. Hageja avaldas istungil, et alguses oli jutt, et teeme broneeringu ära ja üürileping sõlmitakse hiljem, nädala pärast. Samal istungil selgitas hageja, kuidas tema sai lepingu mõttest aru. Hageja väitel sai ta sõlmitud lepingust aru selliselt, et tema on nüüd eelisjärjekorras ja saab oma perega sinna sisse kolida, et teised rohkem ei pretendeeri sellele korterile; lepingu mõte oli, et hagejal on esmaõigus korterile; kostja põhjendas lepingut sellega, et teised konkurendid ei pääse löögile, ainult hageja (tl 130– 133). Hageja ja J Su septembris toimunud kirjavahetus kinnitab, et üürilepingu sõlmimine pidi toimuma pärast 30.08.2018 kokkuleppe sõlmimist. Hageja saatis J Sule 5. septembril sõnumi, et maakleri sõnul pidi J S hagejale digiallkirjastatud lepingu saatma, nemad prindivad välja ja hageja allkirjastab selle. Vastuseks hageja sõnumile kirjutas J S, et ta saatis lepingu. 7. septembri kirjavahetusest nähtub aga, et leping ei ole hagejani jõudnud (tl 11–12). Ka kostja tõi oma 24.01.2019 vastuses välja, et 30.08.2018 kokkulepe oli broneerimisleping. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja ja J S, keda esindas kostja, sõlmisid 30.08.2018 korteri broneerimislepingu, mille järgi oli hagejal eelisõigus sõlmida korteri üürileping ja korteri omanik kohustus jätma hageja kasuks korteri üürile andmata. Lisaks leppisid hageja ja J S, keda esindas kostja, lepingus kokku selles, et üürileping sõlmitakse hiljem septembris.
11.Kohus märgib, et broneerimislepingus võivad pooled kokku leppida, et potentsiaalne üürnik maksab korteri omanikule tasu korteri n-ö broneerimise eest, s.t selle eest, et korterist huvitatud isikul säilib eesõigus üürilepingu sõlmimiseks ja omanik ei anna korterit teatud aja jooksul üürile. Kohtule esitatud asjaoludest nähtub, et hageja ja J S ei ole kokku leppinud tasu maksmises korteri broneerimise eest.
12.Hageja seletusega 28.04.2021 istungil on tõendatud, et ta maksis 30.08.2018 kokkuleppe sõlmimise päeval kostjale üüri 460 eurot ja vahendustasu 460 eurot (tl 130–133). Kostja kinnitus raha kättesaamise kohta sisaldub ka 30.08.2018 lepingus (tl 9, tl 39). Hageja palub välja mõista kostjalt talle makstud üüri 460 eurot ja vahendustasu 460 eurot.
13.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 järgi on üür tasu korteri kasutamise eest. Üürnikul on kohustus tasuda üüri siis, kui tema ja üürileandja sõlmivad üürilepingu ja üürnik asub korterit kasutama. Hageja seletusega 28.04.2021 istungil on tõendatud, et tema mõistis üüri 460 euro tasumist
selliselt, et see on septembrikuu oma (tl 130–133). Kuna hageja ja J S pidid üürilepingu sõlmima pärast 30.08.2018 broneerimislepingu sõlmimist, st septembris 2018, tuleb hageja üürimakset 460 eurot lugeda tasutuks tulevikus, st septembris sõlmitava üürilepingu täitmiseks. Hageja seletusega 28.04.2021 istungil on tõendatud, et tema ja J S ei ole üürilepingut sõlminud, sest kostja hakkas korteris remonti tegema. Seega ei olnud hagejal võimalus asuda korterit kasutama. Hageja seletus istungil tõendab ka seda, et kuigi ta oli saanud korteri võtmed ja viinud sinna osa omi asju, ei ole ta korteris pärast broneerimislepingu sõlmimist elanud remondi tõttu (tl 130–133). Pärast seda kui septembri keskpaigaks oli selgunud, et hageja ei saa korteris remondi tõttu elada, viis ta omi asju korterist ära. Asjaolust, et hageja asjad viibisid ajutiselt korteris, ei tulene, et hageja ja J Su vahel oli üürisuhe, mis oleks kohustanud hagejat üüri tasuma. Olukorras, kus hageja ja J S leppisid broneerimislepingu sõlmimisel kokku, et üürileping sõlmitakse hiljem (st septembris), kuid nad ei ole üürilepingut sõlminud, ei tekkinudki hagejal kohustust tasuda üüri 460 eurot. Seetõttu on hagejal õigus nõuda 460 euro tagastamist alusetu rikastumise alusel.
14.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et 30.08.2018 broneerimisleping ja selles sisalduv kokkulepe sõlmida üürileping septembris olid sõlmitud hageja ja J Su vahel, keda esindas kostja. Kuigi hageja maksis tulevikus sõlmitava üürilepingu katteks üüri 460 eurot kostjale, tegutses viimane korteri omaniku esindajana. Seetõttu tuleb hageja soorituse tegelikuks saajaks pidada J Su. Kuna hageja ja J S ei sõlminud üürilepingut, et ole üüri maksmise kohustus tekkinud, mistõttu on J S hageja arvel alusetult rikastunud. Hagejal on õigus nõuda J Sult üüri 460 euro tagastamist VÕS § 1028 lg 1 alusel. Hageja nõue välja mõista kostjalt üür 460 eurot on esitatud vale isiku vastu, mistõttu jätab kohus hagi selles osas rahuldamata.
15.Hageja maksis kostjale vahendustasu 460 eurot. Asjaolud, et pooled nimetasid lepingus makstud raha vahendustasuks ja et hageja maksis raha olukorras, kus ta otsis korterit, näitavad, et tasu eesmärgiks võis olla maksta teenuste eest. Kõne alla võiks tulla teenuse osutamine, kus üks isik vahendab teisele isikule lepingu sõlmimist kolmanda isikuga või osutab kolmanda isikuga lepingu sõlmimise võimalusele. Teenuse saaja kohustub maksma teenuse osutajale tasu. Selline suhe vastab maaklerilepingu tunnustele VÕS § 658 lg 1 tähenduses. Kohtu hinnangul ei pea maaklerilepingut sõlmima tingimata üürikorteri omanik, kes soovib korteri üürile anda, vaid lepingu võib sõlmida ka inimene, kes otsib üürikorterit.
16.Hageja seletusega 28.04.2021 istungil on tõendatud, et ta leidis korteri üürikulutuse internetist. Seal oli märgitud maaklerina M P. Hageja nägi maaklerit esimest korda siis, kui ta läks korterit vaatama, mis toimus maksimum nädal enne 30.08.2018 kokkuleppe sõlmimist. Maakler näitas, kus korter on. Suurt midagi ei osanud maakler korteri kohta rääkida. Suhtlus maakleriga oli umbes pool tundi. Teist korda nägi hageja maaklerit siis, kui toimus 30.08.2018 lepingu allkirjastamine. Maakler täitis küll lepingut, kuid ta tegi seda kostja sõnade järgi. Hageja ei leppinud maakleriga mitte milleski kokku (tl 130–133). Hageja seletusega on tõendatud, et tema ei sõlminud M Pga maaklerilepingut ega mingit muud lepingut teenuse osutamiseks seoses üürikorteri leidmise või selle tutvustamisega. Hageja ja M P septembris-oktoobris 2018 toimunud kirjavahetusega on tõendatud, et ka üürikuulutuses polnud kirjas, et üürihuviline maksab maakleritasu (tl 14-15, tl 4445). Kohtule ei ole esitatud asjaolusid ega tõendeid ka selle kohta, et kui J S või kostja oleksid sõlminud maaklerilepingu kohustusega maaklerile tasu maksta ning et vastav kohustus oleks hageja ja J Su või kostjaga sõlmitud kokkuleppe alusel hagejale üle läinud.
17.Hageja seletusega 28.04.2021 istungil on tõendatud, et korterit näitas, seda tutvustas ja kiitis kostja (tl 130–133). Kohtu hinnangul on kostja taoline käitumine ootuspärane, sest kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt tegutses kostja korteri omaniku esindajana ja temalt võis oodata potentsiaalsele üürnikule korteri tutvustamist. Hageja seletuse järgi ei tegutsenud kostja maakleri esindajana, vaid üksnes J Su esindajana. Hageja seletusega on tõendanud, et ta ei sõlminud kostjaga kokkuleppeid vahendustasu osas. Hageja ja kostja ei rääkinud sellest, mis on
vahendustasu eesmärk. Kostja pani hageja fakti ette, et need kolm summat (st üüritasu, vahendustasu ja tagatisraha) olgu olemas. Kui hageja ei oleks maakleritasu maksnud, oleks kostja selle tasu millekski muuks nimetanud ja ta oleks selle nagunii saanud (tl 130–133). Kohus loeb hageja seletusega tõendatuks, et hageja ja kostja ei sõlminud maaklerilepingut ega mingit muud lepingut teenuse osutamiseks seoses üürikorteri leidmise või selle tutvustamisega. Hageja maksis kostjale vahendustasu 460 eurot olukorras, kus tal puudus selleks kohustus. Kostja rikastus hageja arvel õigusliku aluseta ja hagejal on õigus nõuda kostjalt 460 euro tagastamist. Kohus rahuldab hageja nõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 460 eurot. Hageja nõude rahuldamise õiguslikuks aluseks on VÕS 1028 lg 1 ja § 1032 lg 1.
18.Kohus jätab arvestamata järgmised tõendid: hageja 31.08.2018 maksekorraldus (tl 10, tl 40), foto (tl 13, tl 43), hageja 16.10.2018. a nõudekiri (tl 16–20, tl 46–50), Tallinna Ringkonnakohtu 27.04.2010. a otsus tsiviilasjas nr 2-07-3984 (tl 21–24, tl 51–54), hageja esindaja 21.11.2018 kiri (tl 41-42), maksuteade (tl 74), 27.09.2018. a broneerimisleping (tl 75), pildid (tl 77–88), 23.11.2018. a maksekorraldus (tl 98), kostja postitus Facebookis (tl 99). Asjas ei oma tähtsust faktilised asjaolud, mille kohta loetletud tõendid on esitatud. Seetõttu ei arvesta kohus märgitud tõenditega.
19.Kohus rahuldab hagi 50% ulatuses, mistõttu tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta menetluskulud 50% ulatuses hageja kanda ja 50% ulatuses kostja kanda.
20.Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja 28.04.2021. Menetluskulude nimekirjade kohaselt on hageja käesoleva tsiviilasja raames kandnud menetluskulusid kokku summas 2888 eurot (käibemaksuga), millest hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv on 200 eurot ning lepingulise esindaja kulud 2 688 eurot. Lisaks eeltoodule on hageja menetluskuluks hageja lepingulise esindaja 28.04.2021 kohtuistungil osalemisega seotud õigusabikulu. Hagejale on osutatud õigusabiteenust tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta). Kostja ei ole hageja menetluskulude osas seisukohta esitanud.
21.Kohus, tutvunud hageja poolt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjaga, on seisukohal, et hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
22.Hageja on tasunud hagiavalduselt riigilõivu 200 eurot. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on 920 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga kuni 1000 eurot tasuda riigilõivu summas 175 eurot. Kohus on seisukohal, et arvestades käesoleva tsiviilasja hagihinda, tuleb põhjendatud menetluskuluks pidada riigilõivu summas 175 eurot (TsMS § 138 lg 2, § 139 lg 1). Hagejal on õigus esitada taotlus enamtasutud riigilõivu tagastamiseks.
23.Hagejale osutati õigusabiteenust tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta). Kohus leiab, et käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust arvestades on hageja esindaja tasumäär lepingulise esindaja tasuna põhjendatud.
24.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale õigusabi teenust osutatud kokku 18 h ja 15 minuti ulatuses, millele lisandub hagejale osutatud esmane konsultatsioon summas 50 eurot ning 28.04.2021 istungiga seotud õigusabikulu. Kohus on seisukohal, et toimingutele kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik osaliselt. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja lepinguline esindaja on seoses hagiavalduse koostamisega teinud järgnevaid toiminguid: esmane juriidiline konsultatsioon (50 eurot); hagiavalduse koostamiseks esitatud dokumentatsiooni analüüs, hagiavalduse ettevalmistamine (ajakulu 0,75 tundi, s.o 45 minutit); hagi koostamine ja selle edastamine maakohtule elektrooniliselt (ajakulu 6 tundi 30 minutit); hagi tervikteksti edastamine maakohtule tulenevalt
maakohtu 15.11.2018 kohtumäärusest (ajakulu 1 tund 45 minutit). Arvestades käesolevas tsiviilasjas esitatud hagiavalduse sisu ja mahtu, asub kohus seisukohale, et hagiavalduse koostamisega seotud menetlustoimingud on põhjendatud ja mõistlikud ajamahus kokku 4 tundi. Kohus selgitab, et arvestab seejuures nimetatud ajakulu hulka esmase konsultatsiooniga, dokumentatsiooni analüüsimisega, hagiavalduse koostamisega ning Harju Maakohtu 15.11.2018 kohtumäärusest tulenevalt täpsustatud hagiavalduse koostamisega seotud aja. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja lepingulisel esindajal Harju Maakohtu 06.12.2018 kohtumääruses toodud juhistele 13.12.2018 vastuse koostamiseks 1 tund ja 15 minutit. Arvestades käesolevas tsiviilasjas hageja poolt 13.12.2018 esitatud menetlusdokumendi sisu ja mahtu, asub kohus seisukohale, et hageja lepingulise esindaja ajakulu nimetatud toimingu tegemiseks on põhjendatud ja vajalik mahus 0,75 tundi, s.o 45 minutit. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja lepingulisel esindajal kostja 24.01.2019 vastusega tutvumiseks ning 07.02.2019 seisukoha koostamiseks 5 tundi. Kohus leiab, et nimetatud ajakulu ei ole täies mahus põhjendatud. Arvestades käesolevas tsiviilasjas kostja 24.01.2019 esitatud menetlusdokumendi ja hageja 07.02.2019 menetlusdokumendi sisu ja mahtu, asub kohus seisukohale, et põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks kostja vastusega tutvumiseks ning sellele seisukoha koostamiseks tuleb lugeda kokku 3 tundi. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja lepingulisel esindajal 3 tundi 28.04.2021 kohtuistungiks ettevalmistamisele. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja ajakulu 3 tundi kohtuistungiks ettevalmistaks ei ole täies mahus põhjendatud ja vajalik. Hageja on palunud menetluskulude lisada esindaja ajakulu 28.04.2021 istungil osalemise eest vastavalt istungi kestusele. 28.04.2021 kohtuistungi protokolli kohaselt algas istung kell 13:00 ning lõppes 14:20. Arvestades kohtuistungi kestust (1 tund ja 20 minutit), asub kohus seisukohale, et hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 28.04.2021 kohtuistungiks ettevalmistamiseks ning kohtuistungil osalemise eest tuleb pidada kokku 3 tundi.
25.Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks hageja lepingulise esindaja poolt tehtud toiminguid mahus kokku 10,75 tundi (4 tundi + 0,75 tundi + 3 tundi + 3 tundi).
26.TsMS § 174 lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja on vastava kinnituse kohtule esitanud. Arvestades hageja lepingulise esindaja tunnihinda (120 eurot käibemaksuta, 144 eurot käibemaksuga), määrab kohus hagejale õigusabi osutamisega seotud menetluskulu rahaliseks suuruseks kokku 1548 eurot (10,75 tundi x 144 eurot käibemaksuga).
27.Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 1723 eurot (riigilõiv hagi esitamisel 175 eurot + õigusabikulud 1548 eurot). Arvestades, et kohus on käesolevas tsiviilasjas jätnud menetluskulud 50% ulatuses hageja kanda ja 50% ulatuses kostja kanda, tuleb kostjalt välja mõista 50% hageja menetluskuludest, s.o 861,50 eurot.
28.Hageja taotlusel ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
29.Asja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja menetluskulusid kandnud. Kohus jätab kostja menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. Eeltoodust tulenevalt puuduvad kostjal menetluskulud, mis vastavalt menetluskulude jaotusele kuuluks hagejalt väljamõistmisele.
30.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.