Tallinn, Nõmme tee 63a korteriühistu avaldus XX ja YY vastu võlgnevuse nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26. märtsi 2021. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
XX ja YY määruskaebus Tallinn, Nõmme tee vastumääruskaebus
63a
korteriühistu
Menetlusosalised ja nende Avaldaja Tallinn, Nõmme tee 63a korteriühistu esindajad ringkonnakohtus (registrikood 80089899), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ahti Kuuseväli Puudutatud isik I XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutud isik II YY (isikukood XXXXXXXXXXX) Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 26. märtsi 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-124534. Saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule.
2.XX ja YY ühine määruskaebus rahuldada osaliselt.
3.Tallinn, Nõmme tee 63a korteriühistu vastumääruskaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa esitada määruskaebust.
Tallinn, Nõmme tee 63a korteriühistu (avaldaja) esitas 26. juunil 2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XX-lt ja YY-lt (puudutatud isikud) võlgnevuse 433,44 eurot saamiseks. Puudutatud isikud esitasid makseettepanekule vastuväite ja Harju Maakohus kohustas 7. augusti 2020. a määrusega avaldajat esitama nõuetekohane avaldus.
2.Avaldaja esitas 25. augustil 2020 Harju Maakohtule avalduse, milles palus mõista solidaarselt puudutatud isikutelt avaldaja kasuks välja võlgnevus 433,44 eurot ning jätta menetluskulud puudutatud isikute kanda. Avalduse ja selle täienduste kohaselt on puudutatud isikud Nõmme tee 63a, Tallinn asuva korteriomandi ühisomanikud. Puudutatud isikud on perioodil 2018. a juuli kuni 2019. a aprill tasunud majandamiskulusid kokku 143,69 eurot, kuigi kõnealusel perioodil kehtinud majanduskavade kohaselt oleks tulnud tasuda 1089,97 eurot. Puudutatud isikute korteri eriomandi osa pindala on 214 m2. 6. oktoobril 2017 kinnitatud 2018. a majanduskava kohaselt tuli iga korteriomandi eriomandi ruutmeetri kohta tasuda igakuiselt 0,514 eurot ja 22. veebruaril
2019 kinnitatud 2019. a majanduskava kohaselt 0,491 eurot. Avaldaja soovib oma nõude maksma panna osaliselt. Puudutatud isikud ei ole 6. aprilli 2018. a üldkoosoleku otsust vaidlustanud, majanduskavas kirjeldatud hooldusteenus ja muud kulud on käsitletavad arvetel kajastatud majahoidja teenuse ja lehtede äraveoks tellitud konteinerile tehtud kuludena ning üksnes sellest, et avaldaja on puudutatud isikutele arved esitanud, ei saa puudutatud isikutel avaldaja vastu nõudeid tekkida.
3.Puudutatud isikud vaidlesid avaldusele vastu ja palusid jätta menetluskulud avaldaja kanda. Puudutatud isikute arvates ei ole avaldaja nõude kujunemine jälgitav. Avaldaja ei järgi majanduskava, vaid teostab majandamiskulude arvestust aastaid kehtinud korteromanike kokkuleppe kohaselt. Puudutatud isikud tasaarvestavad oma nõude avaldaja vastu avaldaja nõudega. Puudutatud isikutele laekus 16. juulil 2018 võlasaldo teatis summas 131,09 eurot, mis aga ei ole õige, sest avaldaja ei lähtunud perioodil 2017. a oktoober kuni detsember tarbimisnäitajatest ja kehtinud arvestusmetoodikast. 2017. a oktoobri osas on puudutatud isikutel avaldaja vastu nõue summas 53,84 eurot. Samuti on Adven Eesti AS-lt saadud hüvitis jagatud korteriomanike vahel 6. aprilli 2018. a üldkoosoleku alusel ebaõigesti võrdselt, sest lähtuda oleks tulnud mõtteliste osade suurustest. Samuti ei kajastu see majanduskavas. Sellest tulenevalt on puudutatud isikutel saamata 263,55 eurot. Lisaks on majandamiskulude arvetel kajastatud majahoidja teenus ja lehtede äravedu, mis ei vasta majanduskavale ning ei ole ratsionaalne. Sellega seoses on teostatud valearvestust summas 336 eurot. Esimese astme kohtu määrus
4.Harju Maakohus jättis 26. märtsi 2021. a määrusega (vaidlustatud määrus) rahuldamata puudutatud isikute taotluse tõendite kogumiseks, rahuldas avalduse, mõistis puudutatud isikutelt solidaarselt avaldaja kasuks välja võlgnevuse 433,44 eurot ning jättis menetluskulud solidaarselt puudutatud isikute kanda ja mõistis puudutatud isikutelt solidaarselt avaldaja kasuks välja menetluskulude hüvitise 483,44 eurot. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuli puudutatud isikutel majanduskavade kohaselt tasuda 2018. a juulist kuni 2019. a aprillini 1090,12 eurot. Kuivõrd puudutatud isikud tasusid avaldajale sel perioodil 143,69 eurot, siis on tasumata 946,43 eurot, kuid avaldaja soovib üksnes 433,44 euro välja mõistmist. Majahoidja tasu ja lehtede äraveo hüvitamist täiendavalt majanduskavas kajastatud hoolduskuludele ei ole avaldusega nõutud. Puudutatud isikud on märkinud, et tasaarvestavad avaldaja nõude oma nõudega, kuid kui puudutatud isikud vaidlustatud arveid tasunud ei ole, ei saa neil olla ka nõudeid seoses arvetel väidetavalt alusetult märgitud summadega. Puudutatud isikud on teinud etteheiteid Adven Eesti AS hüvitise jagamise osas, aga ei ole vaidlustanud 6. aprilli 2018. a üldkoosoleku otsust jagamise viisi osas ega toonud välja asjaolusid, mis võiksid tingida otsuse tühisuse. Samuti vaidlevad puudutatud isikud vastu justkui neil olnuks võlg 131,09 eurot, aga see ei oma tähtsust, sest avaldaja on majandamiskulude tasumise nõude esitanud üksnes osaliselt. Lisaks ei pidanud kohus mõistlikuks avaldaja lepingulise esindaja kulude hüvitamist üle asja hinna. Määruskaebused ja menetlusosaliste seisukohad
5.Puudutatud isikud esitasid määruskaebuse, milles paluvad maakohtu määruse tühistada. Määruskaebuse kohaselt ei ole maakohus puudutatud isikute seisukohtade sisu ja mõtet õigesti käsitlenud ning jättis ebaõigesti kogumata ja uurimata tõendid ning vastuavalduse menetlusse võtmata. Kohtu majanduskava põhjal teostatud arvestus on asjakohatu, sest korteriomanike kokkuleppe kohaselt teostatakse makseid tarnijate arvete ja majandamiskulude arvete kohaselt. Ebaõige on kohtu käsitlus alusetute maksete teostamisest. Puudutatud isikud tõid esile otsuse, millega määrati Adven Eesti AS hüvitise jagamise viis, tühisuse alused ning põhistasid, et
16.juulil 2018 laekunud võlasaldo on ebaõige. Kohtul on ebaõige ettekujutus asjaoludest, sest 2 (5)
summa 53,84 eurot seondus vaid 2017. a oktoobrikuuga ning tõendite kogumist taotleti seoses vastuavaldusega. Arusaamatu on ka kohtu käsitlus, et isegi kui puudutatud isikutel oleks nõue, siis ületab avaldaja majandamiskulude hüvitamise nõue seda. Lisaks on avaldaja jätnud esitamata menetluskulusid tõendavad dokumendid ega ole kulusid tegelikkuses kandnud, sest need ei kajastu majandamiskulu arvetel.
6.Avaldaja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Avaldaja esitas vastumääruskaebuse, milles palub muuta maakohtu määrust menetluskulude osas ning teha uus määrus, millega mõista solidaarselt puudutatud isikutelt avaldaja kasuks välja avaldaja maakohtus kantud menetluskulud 740 eurot. Vastumääruskaebuse kohaselt muutis Riigikohus praktikat, mille järgi võis menetluskulude suurus ületada tsiviilasja hinda üksnes keerukates ja mahukates asjades. Samuti, arvestades puudutatud isikute menetlusdokumentides toodud viiteid õigusnormidele ja normide seostamise keerukust puudutatud isikute faktiväidetega, on tegemist keskmisest keerukama vaidlusega.
7.Harju Maakohus võttis määruskaebused menetlusse, jättis need rahuldamata ja edastas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu TsMS § 667 lg 2 teise lause alusel tühistada ning asi tuleb saata maakohtule uueks lahendamiseks. Määruskaebus ja vastumääruskaebus rahuldatakse osaliselt.
9.Ringkonnakohus nõustub puudutatud isikute seisukohaga, et avaldaja nõude kujunemine on ebaselge. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on jätnud olulises osas välja selgitamata nii avaldaja nõude kujunemise kui ka selle aluseks olevad asjaolud. Maakohus on lahendanud asja õigesti hagita menetluses (TsMS § 613 lg 1 p 1), kuid seejuures pole maakohus järginud TsMS § 477 lg-test 5 ja 7 tulenevat kohustust rakendada hagita asja läbivaatamisel uurimispõhimõtet.
9.1.Maakohus jättis 11. septembri 2020. a määrusega käiguta avalduse, paludes avaldajal selgitada, kuidas on võlgnevus 433,44 eurot kujunenud. Avaldaja selgitas 16. septembril 2020, et nõude aluseks on majanduskava, mille kohaselt olid puudutatud isikud perioodil 2018. a juuli kuni 2019. a aprill kohustatud tegema ettemakseid kogusummas 1089,97 eurot, kuid avaldaja soovib oma nõude maksma panna osaliselt. Kolleegiumi hinnangul ei ole avaldaja avalduse täpsustamise nõuet täitnud. Soovides esitada nõue üksnes osaliselt, oleks avaldaja pidanud täpsustama, milliste konkreetsete majandamiskulude osas, missuguses ulatuses ja millise perioodi eest avaldaja nõude rahuldamist taotleb. Maakohus ei ole seda ebaselgust kõrvaldanud. Samuti selgitab kolleegium, et korteriühistul tuleb majandamiskulude nõude rahuldamiseks tõendada majandamiskulude suurus ning asjaolud, mille kindlakstegemine on vajalik selleks, et jagada majandamiskulud liikmete vahel (vt nt Riigikohtu 13. veebruari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-181-12, p 15).
9.2.Maakohus on rikkunud uurimispõhimõtet ka seoses puudutatud isikute vastuväidetega, mille kohaselt ei esita avaldaja igakuiselt korteriomanikele arveid majanduskavas märgitu kohaselt, vaid teostab kulujaotust aastaid kehtinud korteromanike kokkuleppe kohaselt, mh tegelikust tarbimisest sõltuvalt. Puudutatud isikud esitasid maakohtule ka neile esitatud majandamiskulude arved ning tõid esile, et avaldaja avaldusele lisatud võlgnevuse kujunemise tabelis märgitu ei ole kooskõlas majanduskavaga. Samuti on menetluses esitatud 6. aprilli 2018. a korteriomanike üldkoosoleku protokoll ning puudutatud isikud juhtisid tähelepanu, et nimetatud üldkoosolekul oli päevakorrapunktina 3 arutlusel majandamiskulude jaotamisel tõusetunud küsimuste otsustamine, mille raames võeti vastu otsus jätkata vastavalt esitatud 3 (5)
arvetele. Maakohus jättis puudutatud isikute avaldaja nõude kujunemise osas esitatud asjaolud ja tõendid hindamata.
10.Ringkonnakohus nõustub ka puudutatud isikute väitega, et maakohus ei ole vastuavaldust nõuetekohaselt menetlenud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis puudutatud isikute vastuavalduse korrektselt menetlusse võtmata, menetlemata ja lahendamata.
10.1.Puudutatud isikud esitasid 16. veebruaril 2021 avalduse, milles tõid esile, et neil on 2017. a oktoobrist kuni detsembrini teostatud majandamiskulude ebaõige arvestuse, Adven Eesti AS hüvitise ebaõige jagamise ja majandamiskulude arvetel ebaõigesti kajastatud majahoidja teenuse ja lehtede äraveo tõttu avaldaja vastu nõue, mida nad soovivad avaldaja nõudega tasaarvestada. Seejuures nähtub puudutatud isikute menetlusdokumentidest, et puudutatud isikute hinnangul on nende nõue suurem kui avaldaja nõue. Kohtute infosüsteemist nähtub, et puudutatud isikud on tasunud vastuavalduselt ka riigilõivu. Kolleegium selgitab, et hagita asjades ei ole TsMS § 477 lg 1 ja § 373 koosmõjul välistatud vastuavalduse menetlemine koos esialgse avaldusega. Kuigi menetluslik tasaarvestus on vastaspoolel võimalik teha ka vastuväite esitamisega, siis on puudutatud isikud väljendanud tahet esitada vastuavaldus. TsMS § 477 lg 1 ja § 372 lg 1 koosmõjul lahendab kohus ka hagita menetluses avalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul. Asja materjalidest nähtub, et maakohus võttis 17. septembri 2020. a määrusega menetlusse avaldaja avalduse, kuid puudutatud isikute avalduse menetlusse võtmist ei ole maakohus otsustanud.
10.2.Maakohus ei ole puudutatud isikute vastuavaldust ka kohaselt menetlenud ega lahendanud. Maakohus jättis välja selgitamata, milline oli majandamiskulude jaotus perioodil 2017. a oktoober kuni detsember. Samuti soovisid puudutatud isikud koguda näite tarbimise kohta ja tarnijate arveid 2017. a novembri- ja detsembrikuu eest. Maakohus pidas neid tõendeid ebaõigesti asjakohatuks põhjusel, et avaldaja ei ole esitanud nõuet majandamiskulude võlgnevuse väljamõistmiseks 2017. a novembri- ja detsembrikuu eest, jättes tähelepanuta, et puudutatud isikud on menetluses esitanud oma nõude avaldaja vastu seoses kõnealusel perioodil teostatud ebaõige majandamiskulude arvestusega. Kolleegium nõustub ka puudutatud isikute seisukohaga, et maakohus paistab olevat puudutatud isikute esitatust ebaõigesti aru saanud. Nii märkis maakohus, et puudutatud isikute väitel on neil avaldaja vastu perioodil 2017. a oktoober kuni detsember teostatud ebaõige majandamiskulude arvestuse tõttu nõue summas 53,84 eurot, kuigi kolleegiumi hinnangul nähtub puudutatud isikute maakohtu menetluses esitatust, et viidatud summa seondub vaid 2017. a oktoobrikuuga. Maakohus oleks saanud puudutatud isikutelt küsida selgitusi küsimuste osas, mis maakohtul tekkisid. Lisaks jättis maakohus määruse resolutsioonis võtmata seisukoha puudutatud isikute vastuavalduse osas.
10.3.Kolleegium peab vajalikuks tähelepanu juhtida ka sellele, et ebaõige on maakohtu käsitlus, mille kohaselt ei oma puudutatud isikutel avaldaja vastu nõude olemasolu tähtsust, sest avaldaja tegelik majandamiskulude hüvitamise nõue ületab avaldaja käesoleva asja raames esitatud nõuet (vaidlustatud määruse põhjenduste p 13). Kolleegium selgitab, et asja lahendamisel saab arvestada vaid avaldaja käesolevas tsiviilasjas esitatud nõudega.
11.Kuivõrd sisuliselt tuleb vaidlus lahendada algusest peale ja tuleb otsustada vastuavalduse menetlusse võtmine, siis ei ole ringkonnakohtu hinnangul võimalik asja lahendada määruskaebemenetluses, vaid asi tuleb saata maakohtule uueks lahendamiseks. Maakohtul tuleb lahendada vastuavalduse menetlusse võtmine ning selgitada välja avaldaja nõude ja puudutatud isikute nõude aluseks olevad asjaolud ja neid tõendavad tõendid. Selleks peab maakohus andma võimaluse menetlusosalistele enda väidete kohta tõendite esitamiseks ja vajadusel küsima selgitusi. Samuti peab maakohus vajadusel ja võimalusel ise tõendeid koguma. TsMS § 615 lg 1 kohaselt tuleks asja üldjuhul menetlusosalistega ka suuliselt arutada. 4 (5)
12.Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ja saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, siis ei analüüsi ringkonnakohus käsitlemata jäänud määruskaebuse põhjendusi.
13.Avaldaja on vastumääruskaebuses palunud muuta maakohtu määrust menetluskulude hüvitise osas. Ringkonnakohus selgitab, et kui kõrgema astme kohus tühistab madalama astme kohtu lahendi ja saadab asja alama astme kohtule uues läbivaatamiseks, tühistab kohus ka maakohtu määrusega määratud menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise (vt nt Riigikohtu
17.detsembri 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-14, p 18). Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause ja TsMS § 174 lg 6 alusel alama astme kohtu otsustada, lähtudes asja lahendamise tulemusest.
14.Kuivõrd tegemist ei ole menetlust lõpetava määrusega, ei saa määruse peale esitada määruskaebust (vt Riigikohtu 28. mai 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-14, p-d 11 ja 12). (allkirjastatud digitaalselt)
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.