Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): DENSAN OÜ (registrikood 12798724, aadress Peterburi tee 81, 13816 Tallinn), lepinguline esindaja Janika Drobot (e-post XXX) Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): XX (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Vladimir Buldakov (e-post XXX)
27.05.2021
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 18.jaanuari 2021.a otsus tühistada osaliselt, osas, milles kostjalt jäi hageja kasuks välja mõistmata 182,50 eurot ja sellelt viivis, menetluskulud jäid hageja kanda ning teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitis 182,50 eurot ja viivis ning teha uus menetluskulude jaotus. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
2.DENSAN OÜ apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
Kehtiva kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine: 3.1.DENSAN OÜ hagi XX vastu rahuldada osaliselt. 3.2.Mõista XX-lt DENSAN OÜ kasuks välja kahjuhüvitis 182,50 eurot.
1(7)
3.3.Mõista XX-lt DENSAN OÜ kasuks välja viivis põhinõudelt (182,50 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 30.04.2019 kuni põhinõude täitmiseni. 3.4.Jätta poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus nende endi kanda.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Hageja esitas kohtule hagi, milles palus kostjalt välja nõuda kahjuhüvitise 365 eurot ja viivised põhinõudelt kuni vastava nõude täitmiseni seadusjärgses määras vastavalt VÕS § 113 lg-le 1.
2.Hagi kohaselt leidis 19.01.2019 Punane 54, Tallinn parklas (mis kuulub OÜ-le Pranko) aset juhtum, kus kostja enda mootorsõidukiga Toyota Rav4 registreerimisnumbriga ZZZZZZ kahjustas mootorsõidukit Renault Trafic registreerimisnumbriga MMMMMM, mis kuulub hagejale.
3.Hageja sõitis läbi parkla värava asukohaga Punane 54, Tallinn peatus, kuna tema ees peatus mootorsõiduk Toyota Rav4 registreerimisnumbriga ZZZZZZ. Väravad hakkasid sulguma, mis tekitas hageja mootorsõidukile Renault Trafic registreerimisnumbriga MMMMMM juhi vasakpoolsele küljele mõlgi ja kriimustuse. Peale õnnetust kostja väljus oma sõiduautost ja ütles, et ta ei märganud hagejat, kuna vajutas nuppu puldil. Autoparkla väravad ei ole anduriga, vaid sulguvad puldiga.
4.Kahjustada sai hageja auto vasakpoolne külg. Sellega tekitati hagejale varalist kahju 1 485,90 eurot. Seesam Insurance AS garanteeris kostjale tasu taastusremondi eest 923,25 eurot ja omavastutuseks jäi 315 eurot. Hageja registreeris 19.01.2019 juhtunu Seesam Insurance AS-s.
5.Peale juhtunu registreerimist võttis hageja uuesti ühendust kostjaga edasise probleemi lahendamiseks. Kohtumisel nõustus kostja hüvitama 200 eurot. Kostja saatis hagejale SMS-i oma e-posti aadressiga, kuhu hageja saatis oma kindlustuspoliisi. Peale seda kui kostja sai teada, et kahju summaks on 315 eurot, kostja keeldus kompenseerimast 315 eurot. Kostja ütles, et saab tasuda ainult 200 eurot.
6.Kuna hageja mootorsõidukile Renault Trafic registreerimisnumbriga MMMMMM tekitati kahju, ei saanud hageja oma mootorsõidukit kasutada. Hageja rentis ajavahemikus 04.02-08.02.2019 City Motors AS-st mootorsõiduki Renault Scenic Limited Energy, mille eest pidi hageja tasuma 50 eurot. Eeltoodu alusel nõuab hageja kostjalt kahju hüvitamist 365 eurot. Kostja vastuväited hagile
2(7)
7.Kostja vaidleb hagile vastu.
8.Kostja ei kasutanud pulti värava avamiseks ja sulgemiseks. Kui kostja sõitis parklast välja, oli värav lahti. Kostja ei sulgenud puldi abiga väravat, sest arvas, et parklas on veel teine auto. Tagasiteel parklasse selgus, et kostja oli puldi koju jätnud, s.t. parklast väljumise hetkel kostjal ei olnud pulti kaasas.
9.Kostja tõepoolest väljus peale õnnetust autost, sest märkas, et väravad sulguvad ja taga seisab mikrobuss. Kostja väljus autost, et küsida hagejalt, mis juhtus, sest nägi, et hageja oli mikrobussist väljunud ja uurib oma autot. Hageja ütles kostjale, et tema mikrobussi oli värav surunud. Pärast lühikest vestlust hageja ja kostja vahetasid telefoninumbreid. Kostja arvas siis, et teda võib edaspidi vaja minna tunnistajana.
10.Hageja väidab oma 13.06.2019 vastuses, et: 1) kostja on oma süü peale juhtunut omaks võtnud, sest kohtumisel hagejaga peale kahju tekkimist oli ta nõus kahju hüvitama omavastutuse summas 200 eurot ning kostja ise helistas hagejale jättes enda kontaktandmed; 2) peale seda hageja saatis kostjale SMSi, millele kostja vastas, saates oma meili aadressi vastu millele hageja saatis kindlustuspoliisi. 3) juba antud nõustumine kahju hüvitamisega näitab seda, et kostja tunnistab enda süüd juhtunus ning on nõus kahju hüvitama. Ülamärgitud hageja väited ei vasta tegelikkusele. Kostja tõepoolest koos oma abikaasaga kohtus hiljem hagejaga. Selle kohtumise algatajaks oli hageja, kes helistas kostjale ja tegi ettepaneku kohtumiseks. Kohtumisel hageja ütles, et tahab kirjutada avalduse kindlustusfirmasse ja palus kostja kontaktandmeid. Kohtumisel hageja ja kostja arutasid ka avariisid, mis olid varem parklas toimunud. Jutuajamisel üritas hageja meenutada, milline on tema kindlustuspoliisis omavastutuse määr, ja nimetas erinevaid summasid. Kostja ei võtnud süü enda peale. Kostja sai tõepoolest oma telefonile SMS-i palvega anda tema elektronposti aadressi, et saata kindlustuspoliis. Kostjale tundus selline palve imelik, kuid ta arvas, et hageja lihtsalt soovib jagada infot, sest kohtumisel oli juttu omavastutuse määrast.
11.VÕS § 139 lg 1 järgi, kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Hagejal oli parklast väljasõidul kaasas väravapult. Võib oletada, et ta arvas, et sõitis väravast läbi ja jäi selle taga seisma, ja seejärel vajutas puldi nupule värava sulgemiseks. Igal juhul hageja on ise süüdi kahju tekkimises. Hageja ei oleks pidanud väravast läbi sõitma, sest kostja auto tagaosa ja värava sulgemisjoone vahele hageja auto ei oleks mahtunud. Maakohtu otsus
12.Maakohus menetles hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le 1, jättis hagi rahuldamata, menetluskulud jättis hageja kanda.
13.Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt kvalifitseeris kohus kahjunõude kahel alternatiivsel alusel. Esiteks lepinguvälise kahju tekitamisena, st deliktilisel alusel ning alternatiivselt riskivastutuse alusel.
14.Olenemata sellest, kummal alusel vaidlus kvalifitseerida, eeldab hagi rahuldamine seda, et kostja oleks toime pannud teo ja väravat valitsenud – vajutanud nuppu puldil (ja põhjustanud sellega hageja auto vigastused). Hageja väidab, et kostja vajutas värava puldi nuppu, kostja väidab, et tal ei olnud pulti vaidlusaluse õnnetuse toimumise ajal isegi kaasas. Käesolevas asjas ei ole tõendatud, et hageja oleks värava puldi nuppu vajutanud. Ainuüksi videotest, millest nähtub hageja ja kostja vestlus ja
3(7)
auto vaatlus ning poolte vahetatud SMS-idest kohus seda järeldada ei saa. Seda ei tõenda ka ükski teine tsiviilasja materjalide juures olev tõend. Seega on hageja nõue tõendamata. Kuivõrd kohus ei tuvastanud kostja tegu (st ka mitte suurema ohu allika valdamist), mis oleks kahju kaasa toonud, ei analüüsi kohus kahju tekke, selle suuruse, põhjusliku seose ega süü ja õigusvastasusega seonduvat.
15.Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hageja põhinõue tuleb jätta rahuldamata. Kuivõrd kohus jätab põhinõude rahuldamata, jätab kohus rahuldamata ka kõrvalnõude (viivisenõude). Appellatsioonkaebus
16.Hageja palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus millega hagi rahuldada, alternatiivselt saata asi tagasi esimese astme kohtusse uue otsuse teemiseks.
17.Hageja tõendas nii kostja teo, hagejale tekkinud kahju ja põhjusliku seose kahju ja teo vahel. Maakohus hindas asjas esitatud tõendeid ebaõigesti ning jättis hageja esitatud asjaolud ja tõendid analüüsimata. Kostja oli nõus peale juhtunut hageja kindlustuse omavastutuse tasuma, hageja esitas vastavad tõendid. Kostja vaidles hagile vastu, kuid tema väited jäid kõik tõendamata. Vastus apellatsioonkaebusele
18.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht
19.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab et maakohtu otsus tuleb tühistada osaliselt, osas, milles kostjalt jäi hageja kasuks välja mõistmata 182 eurot ja 50 senti ning sellelt arvestatav viivis, samuti menetluskulude jaotuse osas, apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
20.Asja materjalidest nähtub: -19.01.2019 parkisid pooled oma sõidukid Tallinn, Punane 54 asuvas parklas. -Parkla väravad avatakse ja suletakse selleks klientidele, sh pooltele antud pultide abil, väravatel andurid automaatseks avamiseks/sulgemiseks puuduvad. -Kostja väljus oma sõidukiga 19.01.2019 parklast, tema järgi soovis parklast sõidukiga väljuda hageja. -Kostja peatas oma sõiduki peale parkla väravatest väljasõitu, kuna liikluse tõttu ei olnud kohene väljasõit peateele võimalik. -Hageja, kes sõitis kostja järel ei mahtunud oma sõidukiga väravatest välja. -Väravad sulgusid ning kuna hageja sõiduk oli väravate vahel, tekitasid need hageja sõidukile kahju. -Väravate sulgemisel ei jõudnud hageja piisavalt kiiresti reageerida, et väravate sulgemine puldi kaudu peatada.
21.Maakohus kvalifitseeris kahjunõude kahel alternatiivsel alusel. Esiteks lepinguvälise kahju tekitamisena, st deliktilisel üldalusel ning alternatiivselt riskivastutuse alusel.
22.Ringkonnakohus leiab, et käesolevas asjas ei ole riskivastutuse sätete kohaldamine võimalik. Riskivastutuse sisuks on suurema ohu allika valitseja kohustus hüvitada kannatanule suurema ohu allika kasutamisega seotud iseloomuliku ohu realiseerumise tagajärjel põhjustatud kahju. Seejuures tuleb arvestada, et suurema ohu allika peamiseks tunnuseks on asjaolu, et sellest lähtuvad kahjuriskid ei ole piisavalt kontrollitavad, st need võivad realiseeruda ka juhul, kui sellise ohtliku asja kasutamisel järgida vajalikku hoolsust, et kahju tekkimise riski vähendada. Parkla 4(7)
väravad ei ole suurema ohu allikaks (vt selle kohta ka Riigikohtu otsus asjas 3-2-154-07, p 10). Seega kohalduvad asjas deliktilise vastutuse üldsätted.
23.Kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse (vt nt Riigikohtu 4. märtsi 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1166-14, p 12).
24.Kahju tekitaja võib vastutusest vabaneda, kui ta tõendab kas VÕS § 1045 lg-s 2 sätestatud õigusvastasust välistavate asjaolude esinemist, VÕS § 1050 lg 1 kohaselt käibekohustuse (välise hoolsuse) järgimist või füüsilisest isikust kahju tekitaja korral VÕS § 1050 lg-s 2 ning § 1052 lg-tes 1 ja 2 sätestatud vastutust välistavate subjektiivsete asjaolude esinemist.
25.VÕS § 1050 lg 1 järgi saab eeldada kahju tekitaja hooletust, st et kahju tekitaja jättis oma käibekohustuse täitmata. Küll aga võib kahju tekitaja vabaneda vastutusest, kui ta tõendab, et järgis temalt oodatavat objektiivset hoolsuskohustust ehk käibekohustust (Riigikohtu 29. novembri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-56641/69, p-d 18 ja 18.1). Kostjal on seega võimalik tõendada, et järgis kahju tekitaja käibes vajalikku hoolt (VÕS § 1050 lg 1 ja § 104 lg-d 3 ja 4).
26.Ringkonnakohus leiab, et hageja on tõendanud kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Maakohus leidis, et asjas ei leidnud tõendamist hageja tegu - värava puldi nupule vajutamine. Ringkonnakohus leiab, et asjas ei tulnud tuvastada, kas hageja kasutas väravate avamiseks või sulgemiseks pulti, vaid asjas tuli tuvastada kas on tõendatud kostja poolt väravate sulgemiseks puldi kasutamine. Ringkonnakohtu arvates on see tõendatud. Ringkonnakohtus toimunud istungil avaldasid mõlemad pooled, et parkla väravad avatakse ja suletakse selleks klientidele, sh pooltele antud pultide abil, väravatel andurid automaatseks avamiseks/sulgemiseks puuduvad. Sellele tugines hageja maakohtus ning ka maakohtus polnud selle asjaolu üle vaidlust. Seega tuleb eeldada, et väravad avati/suleti pulti kasutades. Kostja väidetel ta pulti ei kasutanud, värav oli väljasõidul avatud ning sulgus peale kostja väljasõitu. Ringkonnakohtus avaldas kostja, et tema arvates ei olnud väravatel rike. Kostja ei ole asjas eluliselt usutavalt esile toonud ega ka tõendanud, kuidas oli võimalik, et väravad olid ilma tema poolt pulti kasutamata väljasõidul avatud, kuid sulgusid iseenesest kostja väljasõidu järel. Kostja väide, et hageja sulges pulti kasutades värava ei ole esiteks tõendatud ja teiseks puudus hagejal selleks vajadus, sest ta soovis parklast välja sõita. Selleks peavad aga väravad olema avatud. Kuna väravatel rikete olemasolu on tõendamata ning poolte vahel puudub vaidlus, et parkla väravad avatakse ja suletakse selleks klientidele, sh pooltele antud pultide abil, väravatel andurid automaatseks avamiseks/sulgemiseks puuduvad, siis on kostja tegu tõendatud. Ringkonnakohus leiab, et kostja tegu on tõendamist leidnud ka sellega, et ta nõustus hagejale kahju hüvitama, mida tõendab kostja kiri hagejale (tlk 42.43), milles kostja palub hageja postiaadressi, et saata kindlustuspoliis, samuti viide sellele, et kostjal on poliisi järgi omavastutus. Sellise kirja saatmiseks puudunuks igasugune vajadus, kui kostja oleks olnud seisukohal, et hageja sõiduki kahjustamine ei ole seotud tema teoga.
27.Kahju on ringkonnakohtu arvates tõendatud. Sõiduki paranduse maksumus nähtub City Motors AS arvest (tlk 7) ning Seesam Insurance AS garantiikiri (tlk 6 pöördel) tõendab, et parandamiseks kulunud summast jäi hageja kanda 315 eurot, Hageja poolt asendussõiduki rendile kulutatud 50 eurot on tõendatud City Motors AS arvega (tlk 7 pöördel).
28.Kostja teo ja hagejale tekkinud kahju põhjusliku seose tuvastamisel tuleb kohaldada nn conditio sine qua non põhimõtet. Selle põhimõtte kohaselt loetakse ajaliselt eelnev
5(7)
sündmus hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Kui kahjulik tagajärg oleks ikkagi saabunud, pole isiku käitumine kahju põhjuseks. Ringkonnakohtu arvates on põhjuslik seos tõendatud, sest kui väravad ei oleks sulgunud, poleks hagejale hagis märgitud kahju tekkinud.
29.Põhjusliku seose olemasolu ei tähenda, et kannatanule tuleb hüvitada igasugune ja rikkumisega ükskõik kui kauges seoses olev negatiivne tagajärg. Vaatamata põhjusliku seose olemasolule kostja teo ja hageja kahju vahel (VÕS § 127 lg 4) ei pruugi kostja kahju tekitamise eest lõppkokkuvõttes deliktiõiguslikult vastutada juhul, kui õigusvastase teo tegemise keelu eesmärk ei olnud sellise kahjuliku tagajärje ärahoidmine, nagu hagejal esines (vt ülalviidatud otsused tsiviilasjas nr 3-2-1-53-06, p 13; haldusasjas nr 3-3-1-11-15, p 12). Vajadus arvestada hüvitatava kahju ulatuse kindlaksmääramisel selle kohustuse või sätte eesmärki, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis, tuleneb VÕS § 127 lg-st 2. Seejuures tuleb keelu eesmärgi kindlakstegemisel muu hulgas arvestada sellega, kuivõrd ettenähtav oli kahjulik tagajärg mõistlikule isikule (vt ülalviidatud otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-06, p 13). Muu hulgas on viidatud sätete alusel piiratud teoga liialt kauges põhjuslikus seoses oleva tagajärje eest hüvitise määramine (vt ülalviidatud otsus haldusasjas nr 33-1-11-15, p 12).
30.Ringkonnakohus on seisukohal, et VÕS § 127 lg 2 kaitse-eesmärk hõlmab kannatanu kaitsmist sellise kahju eest, mis tüüpiliselt kaasnevad sõiduki kahjustamisel, st remondikulud ja asendusauto saamisega seonduvad kulud remondi ajaks. Selliste kulude tekkimine on kaitsenormi rikkumisega kaasneva riski realiseerumise korral objektiivselt ettenähtavad.
31.VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi on kahju tekitamine õigusvastane mh ka siis kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Asjast nähtuvalt hageja omandit kahjustati, seega on kahju tekitamise õigusvastasus tõendatud. Kuna VÕS § 1050 lg 1 järgi saab eeldada kahju tekitaja hooletust, st et kahju tekitaja jättis oma käibekohustuse täitmata ning kostja ei ole tõendanud, et järgis temalt oodatavat objektiivset hoolsuskohustust ehk käibekohustust on kostja deliktiline vastutus tõendatud.
32.Kostja palus menetluses kohaldada VÕS § 139 lg 1, mille järgi, kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Kostja tõi esile, et hageja on ise süüdi kahju tekkimises, kuna ta ei oleks pidanud väravast läbi sõitma, sest ta oleks pidanud aru saama, et kostja auto tagaosa ja värava sulgemisjoone vahele hageja auto ei mahu.
33.Ringkonnakohus leiab, et kahjuhüvitise vähendamise alusena tuleb praeguses asjas kõne alla VÕS § 139 lg 1 esimene alternatiiv, s.o kahjuhüvitise vähendamine kahjustatud isikust tuleneva asjaolu tõttu. Kahjuhüvitise vähendamine viidatud sätte alusel eeldab, et kahju tekkimine oleks osaliselt põhjuslikus seoses kahjustatud isikust tuleneva asjaoluga. Käesolevast asjast nähtuvalt ei hinnanud hageja ohtu, et tema sõiduk ei pruugi väravate sulgemisjoonest üle mahtuda, kuigi sõidukijuhina oli ta kohustatud olema tähelepanelik ja kasutama sõidukit ohutult (LS § 33 lg 2 p 8).
34.Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et olukorras, kus võib esineda oht, et väravad sulguvad enne, kui sõiduk neist läbi sõidab, sest liiklusolukorra tõttu ei saa eesliikuv sõiduk manöövrit sooritada, oleks hageja mõistliku isikuna pidanud ohtu tajuma ning sõiduki peatama enne väravatest läbisõitu. Nagu kostja ringkonnakohtu istungil antud seletustest nähtub, sulguvad väravad nii kiiresti, et puldi kasutamiseks ei pruugi jääda piisavat aega väravate sulgemisele reageerimiseks. Tuvastatud asjaoludel saab seega ringkonnakohtu arvates kahju VÕS § 139 lg 1 esimese
6(7)
alternatiivi alusel vähendada. Kuna hüvitise vähendamine miinimumini või selle välistamine saab kõne alla tulla üksnes erandina, eelkõige juhul, kui on tuvastatud, et kahju tekkimise põhjustas ainuüksi kannatanu raske eksimus, millest tulenevalt ei olnud kahju tekitajal, enam mõistlikult (st oodatavat hoolt rakendades) võimalik õnnetust vältida, kuid käesolevas asjas põhjustas kahju tekkimise ka kostja tegevus, siis leiab ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on alust VÕS § 139 lg 1 järgi vähendada hagejale mõistetavat varalise kahju hüvitist 50%.
35.Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 182,50 eurot ja viivis lähtudes VÕS § 113 lg 1 teisest lausest alates hagi esitamisest.. Menetluskulude jaotus
36.TsMS § 163 lg-st 1 tuleneva üldreegli kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades. Samas on kohtul õigus jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Seega võimaldab TsMS § 163 lg 1 jätta menetluskulud poolte endi kanda. Ringkonnakohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta poolte kanda, arvestades vaidluse asjaolusid ning nõude rahuldamise ja rahuldamata jätmise proportsiooniga (vt nt Riigikohtu 23. septembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-13, p 17; Riigikohtu 11. juuni 2014. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-40-14, p 34).
37.Kuna menetluskulude jaotamisel poolte vahel apellatsioonkaebuse rahuldamise ulatusest lähtudes tuleb lähtuda TsMS §-st 163 (Riigikohtu 3. aprilli 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-13, p 16), siis arvestades vaidluse asjaolusid ning apellatsioonkaebuse rahuldamise ja rahuldamata jätmise proportsioone, tuleb poolte menetluskulud ringkonnakohtus jätta nende endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.