DENSAN OÜ hagi O. B. vastu kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
394,20 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: DENSAN OÜ (registrikood 12798724), asukoht Pikri tn 1-78, 13624 Tallinn Hageja lepinguline esindaja: Aivira Jatsuk ja Janika Drobot, e-post: [email protected]; [email protected] Kostja: O. B. (isikukood xxxx), registrijärgne elukoht xxxx, epost: xxxx
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus, lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
Jätta DENSAN OÜ hagi O. B. vastu kahju hüvitamise nõudes rahuldamata.
Jätta menetluskulud hageja kanda.
Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Asjaolud ja hageja nõue
Hageja esitas kohtule hagi, milles palus kostjalt välja nõuda kahjuhüvitis 365 eurot ja viivised põhinõudelt kuni vastava nõude täitmiseni seadusjärgses määras vastavalt VÕS § 113 lg-le 1.
Hagi kohaselt leidis 19.01.2019 xxxx parklas (mis kuulub OÜ-le P) aset juhtum, kus kostja enda mootorsõidukiga xxxx registreerimisnumbriga xxxx kahjustas mootorsõidukit xxxx registreerimisnumbriga xxxx, mis kuulub hagejale.
Hageja sõitis läbi parkla värava asukohaga xxxx peatus, kuna tema ees peatus mootorsõiduk xxxx registreerimisnumbriga xxxx. Väravad hakkasid sulguma, mis tekitas hageja mootorsõidukile xxxx registreerimisnumbriga xxxx juhi vasakpoolsele küljele mõlgi ja kriimustuse. Peale õnnetust kostja väljus oma sõiduautost ja ütles, et ta ei märganud hagejat, kuna vajutas nuppu puldil. Autoparkla väravad ei ole anduriga, vaid sulguvad puldiga.
Kahjustada sai hageja auto vasakpoolne külg. Sellega tekitati hagejale varalist kahju 1 485,90 eurot. S AS garanteeris kostjale tasu taastusremondi eest 923,25 eurot ja omavastutuseks jäi 315 eurot. Hageja registreeris 19.01.2019 juhtunu S AS-s.
Peale juhtunu registreerimist võttis hageja uuesti ühendust kostjaga edasise probleemi lahendamiseks. Kohtumisel nõustus kostja hüvitama 200 eurot. Kostja saatis hagejale SMS-i oma e-posti aadressiga, kuhu hageja saatis oma kindlustuspoliisi. Peale seda kui kostja sai teada, et kahju summaks on 315 eurot, kostja keeldus kompenseerimast 315 eurot. Kostja ütles, et saab tasuda ainult 200 eurot.
Kuna hageja mootorsõidukile xxxx registreerimisnumbriga xxxx tekitati kahju, ei saanud hageja oma mootorsõidukit kasutada. Hageja rentis ajavahemikus 04.02-08.02.2019 C AS-st mootorsõiduki xxxx, mille eest pidi hageja tasuma 50 eurot. Eeltoodu alusel nõuab hageja kostjalt kahju hüvitamist 365 eurot.
Kostja vastuväited hagile
Kostja vaidleb hagile vastu.
Kostja ei kasutanud pulti värava avamiseks ja sulgemiseks. Kui kostja sõitis parklast välja, oli värav lahti. Kostja ei sulgenud puldi abiga väravat, sest arvas, et parklas on veel teine auto. Tagasiteel parklasse selgus, et kostja oli puldi koju jätnud, s.t. parklast väljumise hetkel kostjal ei olnud pulti kaasas.
Kostja tõepoolest väljus peale õnnetust autost, sest märkas, et väravad sulguvad ja taga seisab mikrobuss. Kostja väljus autost, et küsida hagejalt, mis juhtus, sest nägi, et hageja oli mikrobussist väljunud ja uurib oma autot. Hageja ütles kostjale, et tema mikrobussi oli värav surunud. Pärast lühikest vestlust hageja ja kostja vahetasid telefoninumbreid. Kostja arvas siis, et teda võib edaspidi vaja minna tunnistajana.
10.Hageja väidab oma 13.06.2019 vastuses, et: 1) kostja on oma süü peale juhtunut omaks võtnud, sest kohtumisel hagejaga peale kahju tekkimist oli ta nõus kahju hüvitama omavastutuse summas 200 eurot ning kostja ise helistas hagejale jättes enda kontaktandmed; 2) peale seda hageja saatis kostjale SMSi, millele kostja vastas, saates oma meili aadressi vastu millele hageja saatis kindlustuspoliisi. 3) juba antud nõustumine kahju hüvitamisega näitab seda, et kostja tunnistab enda süüd juhtunus ning on nõus kahju hüvitama. Ülamärgitud hageja väited ei vasta tegelikkusele. Kostja tõepoolest koos oma abikaasaga kohtus hiljem hagejaga. Selle kohtumise algatajaks oli hageja, kes helistas kostjale ja tegi ettepaneku kohtumiseks. Kohtumisel hageja ütles, et tahab kirjutada avalduse kindlustusfirmasse ja palus kostja kontaktandmeid. Kohtumisel hageja ja kostja arutasid ka avariisid, mis olid varem parklas toimunud. Jutuajamisel üritas hageja meenutada, milline on tema kindlustuspoliisis omavastutuse määr, ja nimetas erinevaid summasid. Kostja ei võtnud süü enda peale. Kostja sai tõepoolest oma telefonile SMS-i palvega anda tema elektronposti aadressi, et saata kindlustuspoliis. Kostjale tundus selline palve imelik, kuid ta arvas, et hageja lihtsalt soovib jagada infot, sest kohtumisel oli juttu omavastutuse määrast.
11.VÕS § 139 lg 1 järgi, kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Hagejal oli parklast väljasõidul kaasas väravapult. Võib oletada, et ta arvas, et sõitis väravast läbi ja jäi selle taga seisma, ja seejärel vajutas puldi nupule värava sulgemiseks. Igal juhul hageja on ise süüdi kahju tekkimises. Hageja ei oleks pidanud väravast läbi sõitma, sest kostja auto tagaosa ja värava sulgemisjoone vahele hageja auto ei oleks mahtunud. Menetluse liik ja hagi hind
12.Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le 1. Kohus lahendas asja kirjalikus menetluses, istungit pidamata. Kohus määrab hagi hinna. Hagi hinnaks on põhinõue 365 eurot + aasta eest arvetatud viivised 29,20 eurot = 394,20 eurot. Kohtu põhjendused
13.Kohus, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
14.Pooled ei vaidle, et hageja auto sai 19.01.2019 xxxx parklas kahjustada. Pooled vaidlevad selle üle, kas kahju põhjustas kostja.
15.Kohus kvalifitseeris kahjunõude kahel alternatiivsel alusel. Esiteks lepinguvälise kahju tekitamisena, st deliktilisel alusel ning alternatiivselt riskivastutuse alusel (vt kohtu selgituskiri – tlk 47-48).
16.VÕS §-s 1043 on sätestatud, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS kohaselt on deliktil põhineva vastutuse aluseks kolmeastmeline delikti üldkoosseis, mille elementideks on objektiivne teokoosseis (tegu, tagajärg ja põhjuslik seos), õigusvastasus ja süü. Koosseisu elementide olemasolu tuvastamine toimub etapiviisiliselt ja samas järjekorras, nagu nimetatud. Kui puudub objektiivne teokoosseis, siis ei anta enam hinnangut õigusvastasuse ja süü kohta. Kui esineb objektiivne teokoosseis, kuid puudub õigusvastasus, siis ei arutata enam süü küsimust. Riigikohus on otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-132-16, p-s 14 märkinud, et kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneval süül põhineva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja üldjuhul tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Kui hageja on tõendanud, et kostja on põhjustanud õigusvastaselt kahju, siis vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab oma süü puudumise (vt ka Riigikohtu otsuseid nr 3-2-1-101-16, p 15; 3-2-1-38-16, p 11; 3-2-1-45-16,p 14).
17.Kohtu hinnangul võib kostja vastutada ka riskivastutuse alusel. VÕS § 1056 lg 1 esimese lause järgi vastutab kahju põhjustamise korral eriti ohtlikule asjale või tegevusele iseloomuliku ohu tagajärjel kahju tekitamise eest, sõltumata oma süüst, ohu allikat valitsenud isik. Suurema ohu allikat valitsenud isik vastutab kannatanu surma põhjustamise, talle kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise või tema asja kahjustamise eest, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 1056 lg 2 kohaselt loetakse asja või tegevust suurema ohu allikaks, kui selle olemuse või selle juures kasutatud ainete või vahendite tõttu võib isegi asjatundjalt oodatava hoolsuse rakendamise korral tekkida suur kahju või võib kahju tekkida sageli. Kui asjale või tegevusele sarnase ohu allika puhul on seadusega juba ette nähtud vastutus, sõltumata allikat valitsenud isiku süüst, eeldatakse, et asi või tegevus on suurema ohu allikas.
18.Hageja väiteil tekkis kahju puldiga sulguva värvava löögist. Selline värav kui motoriseeritud seade võib olla suurema ohu allikaks (Riigikohus on ts.asjas nr 2-18-5278, p 11 pidanud
kõrgema ohu allikaks isegi kõrgepingeliini, kuivõrd see avaldas lähedal asuvatele objektidele mõju – sellest võib levida elekter teistele objektidele). Samas lahendis asus Riigikohus seisukohale, et suurema ohu allika valitseja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on ja kes saab seetõttu mõjutada asja kasutamist ning asja olemuse või kasutamisega seotud ohtusid kolmandatele isikutele (Riigikohtu otsus ts.asjas nr 2-18-5278, p 12). Hageja hinnangul põhjustas kahju see, et kostja vajutas värava pulti ajal, mil hageja auto oli värava vahel. Seega on vastavate ajaolude tuvastamisel võimalik kostjat käsitleda suurema ohu allika valdajana (kuivõrd temal hageja väiteil oli õnnetuse toimumise hetkel puldi vajutamise tõttu võim asja üle).
19.Olenemata sellest, kummal alusel vaidlus kvalifitseerida, eeldab hagi rahuldamine seda, et kostja oleks toime pannud teo ja väravat valitsenud – vajutanud nuppu puldil (ja põhjustanud sellega hageja auto vigastused). Hageja väidab, et kostja vajutas värava puldi nuppu, kostja väidab, et tal ei olnud pulti vaidlusaluse õnnetuse toimumise ajal isegi kaasas. Käesolevas asjas ei ole tõendatud, et hageja oleks värava puldi nuppu vajutanud. Ainuüksi videotest, millest nähtub hageja ja kostja vestlus ja auto vaatlus ning poolte vahetatud SMS-idest kohus seda järeldada ei saa. Seda ei tõenda ka ükski teine tsiviilasja materjalide juures olev tõend. Seega on hageja nõue tõendamata. Kuivõrd kohus ei tuvastanud kostja tegu (st ka mitte suurema ohu allika valdamist), mis oleks kahju kaasa toonud, ei analüüsi kohus kahju tekke, selle suuruse, põhjusliku seose ega süü ja õigusvastasusega seonduvat.
20.Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hageja põhinõue tuleb jätta rahuldamata.
21.Kuivõrd kohus jätab põhinõude rahuldamata, jätab kohus rahuldamata ka kõrvalnõude (viivisenõude). Menetluskulude jaotus
22.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda.
23.TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus ei pea menetlusökonoomia seisukohalt otstarbekaks käesolevas otsuses menetluskulude koosseisu kindlaks määrata. Kohus määrab menetluskulud vastavalt TsMS § 174 lg-le 4 kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Edasikaebamine
24.Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
25.Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
26.Vastavalt TsMS 442 lg-le 10 võib maakohus lihtmenetluse asjas tehtud otsuses märkida, et ta annab loa otsuse edasikaebamiseks. Sellise loa annab kohus eelkõige juhul, kui
apellatsioonikohtu lahend on maakohtu arvates vajalik ringkonnakohtu seisukoha saamiseks mingi õigusnormi kohta. Edasikaebamise loa andmist ei pea otsuses põhjendama.
27.Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 29.06.2021 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 18.01.2021 kohtuotsus.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.