Kohustustest vabastamise menetluse ennetähtaegne lõpetamine ja võlgniku kohustustest vabastamata jätmine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlgnik: V. S. (pankrotis, isikukood xxxx, elukoht xxxx); Usaldusisik: P. K. (isikukood xxxx, elukoht xxx); Võlausaldajad: Kohtutäitur K. V. (e-post: xxxx); Kohtutäitur K. P. (e-post: xxxx); Aktsiaselts S (registrikood xxxx), lepinguline esindaja V. N. (e-post: xxxx); Tallinna linn (Xxxx kaudu, e-post: xxxx); P OÜ (registrikood xxxx, e-post: xxxx), lepinguline esindaja
M. Š.;
S Aktsiaselts (registrikood xxxx), lepinguline esindaja T. K. (e-post: xxxx); D A/S Eesti filiaal (registrikood xxxx, registrist kustutatud 26.06.2020); Kohtutäitur K. K. (ametist vabastatud 07.01.2020, toimikud üle antud kohtutäitur K. V. menetlusse); Kohtutäitur M. L. (e-post: xxxx).
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada V. S. kohustustest vabastamise menetlus ennetähtaegselt ja keelduda teda pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.
Vabastada P. K. võlgnik V. S. usaldusisiku kohustustest.
3.Avaldada teade kohustustest vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
4.Jätta menetluskulud võlgniku kanda.
5.Toimetada määrus võlgnikule, usaldusisikule ja võlausaldajatele kätte.
1 (4)
2-16-8972 Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud
1.Harju Maakohtu 25.09.2017 määrusega lõpetas kohus V. S. pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist ja algatas tema suhtes kohustustest vabastamise menetluse. Usaldusisikuks on määratud P. K.. Kohus selgitas võlgnikule, et tal tuleb kohustustest vabastamise menetluses täita pankrotiseaduse §-s 173 sätestatud kohustusi.
2.Seoses asjaoluga, et võlgnik ega usaldusisik ei esitanud kohtule tähtajaks usaldusisiku aruannet, otsustas kohus 09.03.2021 läbi viia ärakuulamise, kuhu kutsus võlgniku ja usaldusisiku. Ärakuulamisele ilmus üksnes usaldusisik. Usaldusisiku poolt avaldatu kohaselt elab võlgnik usaldusisikuna koos ühes korteris. Võlgnik ei ilmunud ärakuulamisele, kuna tema pole väidetavalt vastavat kohtukutset saanud. Mis põhjusel, ei osanud usaldusisik öelda. V. S. on täielikult usaldusisiku ülalpidamisel. Mingit sissetulekut võlgnikul ei ole, kusagil tööl ta ei käi ega pole selle aja jooksul käinud, mil on toimunud kohustustest vabastamise menetlus. Töötukassas võlgnik enam arvel ei ole. Raha tal ei ole, pangakontot tal ei ole. V. S.l on probleeme alkoholi tarvitamisega. Sellega seoses on viibinud ka ravil. Võlgnik ei ole oma võlgadest võlausaldajatele mitte midagi maksnud ning usaldusisiku arvamuse kohaselt ta ka edaspidi midagi maksma ei hakka, sest tal pole mingit sissetulekut. Kohus määras otsustada võlgniku suhtes menetluse jätkamine või ennetähtaegne lõpetamine kirjaliku määrusega. Kohus andis 18.03.2021 määruse alusel võlausaldajatele võimaluse menetluse jätkamise osas seisukoht esitada.
3.Kohtutäitur K. V. teatas, et toetab võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse ennetähtaegset lõpetamist ja palub jätta võlgniku kohustustest vabastamata. Kohtutäiturile ei ole tehtud ühtegi makset. Kohtutäituri hinnangul ei tunne võlgnik menetluse vastu mingit huvi ega täida temale pandud kohustusi.
4.Xxxx toob välja, et võlgnik ei ole midagi tasunud alates 2016. aasta pankrotimenetluse algusest võlgu olevast summast 5 283,5 eurot. Kuna võlgnik ei ole oma rahalisi kohustusi Xxxx ees tasunud, siis Xxxx on seisukohal, et ei ole alust vabastada V. S. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
5.AS S hinnangul ei ole võlgnik temal lasuvaid kohustusi korrektselt täitnud. Kogu menetluse kestel ei ole võlgnik teinud makseid võlausaldajale. Olukorras, kus võlausaldajale ei ole toimunud mitte ühtegi laekumist, ei saa vabastada V. S. kohustuste täitmisest. AS S palub lõpetada kohustustest vabastamise menetlus tsiviilasjas 2-16-8970 ning jätta võlgnik V. S. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata.
6.Kohtutäitur K. P. leiab, et võlgadest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ennetähtaegselt. Võlgnik ei ole täitnud Pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi sh ei ole toimunud võlgniku poolt nõude täitmiseks makseid. Kooskõlas PankrS § 175 lg-s 2 p 2, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast.
7.Aktsiaselts P toob välja, et P ankrS § 173 lg 1 järgi võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Usaldusisik on nii aruannetes, kui 09.03.2021 kohtuistungil kinnitanud, et võlgnik ei tegele tulutoova tegevusega ning alates 2017. 2 (4)
2-16-8972 aastast ei ole midagi teinud töö leidmiseks. Samuti ei ole võlgnik midagi P OÜ-le tasunud. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik on rikkunud süüliselt oma P ankrS §-s 173 lg 1 nimetatud kohustust ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Ülaltoodu alusel ja juhindudes PankrS § 175 lg 2 p 2 palub võlausaldaja keelduda V . S . kohustustest vabastamast ning lõpetada kohustustest vabastamise menetlus.
8.S AS märgib, et võlgnik ei ole täitnud ühtegi seadusest tulenevat kohustust, mistõttu nõustub võlausaldaja sellega, et võlgniku suhtes käiv kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ning võlgnik jätta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. 09.03.2021 toimunud ärakuulamisele võlgnik ei ilmunud, kuna väidetavalt ei olnud sellekohast kutset saanud, kuid kohale ilmus usaldusisik, kes võlgnikuga ühes korteris elab. Seega oli võlgnik teadlik ärakuulamisest. Selline käitumine näitab ilmekalt võlgniku ükskõikset suhtumist oma kohustustesse ja nende täitmisse. Sellistele võlgnikele ei ole kohustustest vabastamise menetlus ette nähtud. Samuti on usaldusisik selgitanud, et võlgnik ei ole menetluse kestel töötanud ega kavatse seda ilmselt ka teha. Seega on äärmiselt vähetõenäoline, et võlgnik terve menetluse kestel miskit võlausaldajale tasuks. Eeltoodust lähtuvalt palub võlausaldaja lõpetada V. S. kohustustest vabastamise menetlus ning jätta V. S. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Kohtumääruse põhjendused
9.Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 5 ütleb, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. PankrS § 175 lg 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaldamine eeldab võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel.
10.PankrS § 173 kohaselt peab võlgnik menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Eelmises lauses nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.
11.Võlgniku suhtes on kohustustest vabastamise menetlus algatatud 25.09.2017 ning seega ei ole viis aastat veel möödunud. Võlgniku usaldusisik on esitanud kohtule aruandeid 11.12.2018 ning 26.11.2019. Aruannete kohaselt on võlgnik olnud periooditi Töötukassas arvel, kuid ei ole tööd leidnud. Võlgnik on korduvalt viibinud ravil xxxx ning xxxx alkoholiprobleemide tõttu. 3 (4)
2-16-8972 Nimetatud tervislike probleemide tõttu ei ole võlgnik ka tulu teeninud, mistõttu leiab usaldusisik, et usaldusisiku aruande vormi täitmine ei ole otstarbekas. 2020. aastal ei ole aruannet kohtule esitatud ning sel põhjusel on kohus nii võlgniku, kui usaldusisiku ärakuulamisele kutsunud. Võlgnik ei ole ärakuulamisele ilmunud, kuid kohale tulnud usaldusisik on kohtule selgitanud, et võlgnik on täielikult usaldusisiku ülalpidamisel. Mingit sissetulekut võlgnikul ei ole, kusagil tööl ta ei käi ega pole selle aja jooksul käinud, mil on toimunud kohustustest vabastamise menetlus. Töötukassas võlgnik enam arvel ei ole. Raha tal ei ole, pangakontot tal ei ole. V. S.l on probleeme alkoholi tarvitamisega. Sellega seoses on viibinud ka ravil. Võlgnik ei ole oma võlgadest võlausaldajatele mitte midagi maksnud ning usaldusisiku arvamuse kohaselt ta ka edaspidi midagi maksma ei hakka, sest tal pole mingit sissetulekut.
12.Kohus selgitab, et PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud tulutoova tegevusega tegelemise kohustuse täitmise osas tuleb hinnata, millised on konkreetse isiku väljavaated ja potentsiaal tulutoova tegevuse leidmiseks, võttes arvesse tema haridustaset, väljaõpet, töökogemust, vanust, terviseseisundit ning samuti perekondlikku elukorraldust. Kohus nõustub, et võlgniku tervislik seisund ning alkoholiprobleem on talle takistuseks töö leidmisel. Võlgnik on menetluse kestel esitanud kohtule tõendid haiglas viibimise kohta. Siiski on kohustustest vabastamise eelduseks, et võlgnik annab endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. See tähendab, et kui võlgnikul mõistlikult tulutoov tegevus puudub, siis näitab ta kohtule siiski üles tahet selline tegevus leida. Hetkel on kohtule esitatud andmete põhjal alust arvata, et võlgnikul see tahe puudub, kuivõrd ta ei tegelegi enam töö otsimisega. Samuti pole võlgnik ilmunud kohtu poolt määratud ärakuulamisele, mistõttu saab kohus järeldada, et võlgnikul menetluse jätkamise suhtes huvi puudub. Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole esitanud kohtule andmeid ega tõendeid selle kohta, et tal esineks selliseid terviseprobleeme (sh näiteks osaline või täielik töövõimetus), mis takistaks tal mingisugustki tööd leida. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et antud juhul puudub kohustustest vabastamise menetluse jätkamisel perspektiiv ning võlgnik on süüliselt (vähemalt raske hooletusega) PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi rikkunud. Seetõttu tuleb kohustustest vabastamise menetlus PankrS § 175 lg 5 alusel ennetähtaegselt lõpetada jätta võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata.
14.Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 7 avaldab kohus teate võlgniku kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
15.Kohus jätab TsMS § 172 lg 7 teise lause alusel kohustustest vabastamise menetluse kulud võlgniku kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Viktor Brügel Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.