lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-21-6960/40

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 22.06.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-21-6960/40
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
22.06.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1449
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Üllar Roostoja, Viivi Tomson

Määruse tegemise aeg ja koht

22. juuni 2021, Tartu

Tsiviilasja number

2-21-6960

Tsiviilasi

A.T. hagi A.A. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 17. mai 2021 määrus Hagi osaline menetlusse võtmisest keeldumine

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A.T. määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Määruskaebuse esitaja (hageja): A.T. (isikukood

XXXXXXXXXXXX)

Vastustaja (kostja): A.A. (isikukood XXXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Viru Maakohtu 17. mai 2021 määruse resolutsiooni p 1 ja saata tsiviilasi tagasi samale maakohtule haginõude menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord Määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule.

ASJAOLUD

1.A.T. (hageja) esitas 3. mail 2021 hagi A.A. (kostja) vastu võlgnevuse 5000 euro, saamata jäänud tulu 16 200 euro ning VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras viivise alates 31. maist 2019 põhinõudelt 5000 eurolt väljamõistmiseks kuni põhinõude täitmiseni. Hagiavalduse asjaolude kohaselt tegi Euroopa Inimõiguste Kohus asjas nr 66393/10 (T.vs EV) otsuse, mille kohaselt pidi riik otsuse jõustumisest (lahend jõustus 14. mail 2014) maksma hagejale 5000 eurot mittevaralist kahju ja 1779 eurot kohtukulude katteks. Kostja pöördus hageja poole laenu 5000 euro saamiseks. Hageja esitas Välisministeeriumile avalduse, milles palus kanda välja mõistetud summa kostja arvelduskontole, mida Välisministeerium Rahandusministeeriumi kaudu ka tegi (s.o ajavahemikul 15. mai 2014 kuni 31. mai 2014). Pärast rahaliste vahendite laekumist mais 2014 sõlmisid pooled suulise laenulepingu, mille kohaselt sai kostja hagejalt laenu 5000 eurot auto remondiks või uue ostmiseks (kostja enda otsustada) ning kostja kohustus tagastama laenu viie aasta jooksul hiljemalt 31. maiks 2019. Laen muutus sissenõutavaks 31. mail 2019. Kostja ei ole vaatamata korduvatele lubadustele hagejale laenu tagastanud. Hageja soovis oma raha investeerida kahe sõiduki ostmisse (volitatud esindaja kaasabil). Pärast sõidukite soetamist oleks hageja need rentinud oma ettevõttele (OÜ XXXXXXXX) autorendi teenuse osutamiseks, mille rentimisest oleks hageja saanud tulu ca 600 eurot kuus (ettevõtte poolt ühe sõiduki rent on 20 eurot ööpäevas; 30 päeva x 20=600 eurot), millest ettevõte tasuks hagejale 300 eurot kuus ehk 600 eurot kahe sõiduki rentimises eest. Kuivõrd kostja hagejalt saadud laenu ei tagastanud, siis ei saanud hageja sõidukeid soetada ning hagejal jäi saamata tulu 16 200 eurot. Eeldatavasti oleks hageja kostja poolt tähtaegsel laenu tagastamisel soetanud sõidukid juuni alguses 2019 ning hageja oleks sõidukid rentinud oma ettevõttele ning alates juulist 2019 saanuks hageja 2 sõiduki rentimisest tulu 600 eurot kuus x 27 kuud = 16 200 eurot. Hagiavaldusega koos esitas hageja menetlusabi taotluse hagiavalduselt riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Menetlusabi taotluse kohaselt on hageja kinnipeetav ja isik viibib Viru Vanglas ning tal puudub sissetulek riigilõivu tasumiseks.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

MAAKOHTU LAHEND

2.Viru Maakohus keeldus 17. mai 2021 määrusega A.T. hagi A.A. vastu saamata jäänud tulu 16 200 euro väljamõistmiseks menetlusse võtmast (resolutsiooni p 1). Maakohus võttis menetlusse hagi 5000 euro ja viivise väljamõistmiseks (p 2). Kohus rahuldas hageja menetlusabi taotluse ja vabastas hageja hagilt tasumisele kuuluva riigilõivu 450 euro tasumisest (p 3). Hagist nähtuvalt soovib hageja kostjalt saamata jäänud tulu hüvitamist summas 16 200 eurot. VÕS § 128 lg 4 kohaselt võib hageja nõuda kahjuna muuhulgas saamata jäänud tulu hüvitamist, kui hageja oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige nende tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud kasu, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Kuivõrd saamata jäänud tulu puhul on tegemist tulevikus tekkiva kahjuga, tuleb saamata jäänud tulu nõude puhul hinnata tulu saamise tõenäosust kohustuse nõuetekohase täitmise korral. Kahju ehk saamata jäänud tulu eest hüvitise saamiseks peab hageja tõendama kohustuse rikkumise, kahju

ehk saamata jäänud tulu olemasolu ning asjaolud, millest nähtuks tulu saamise tõenäosus, sh tulu saamise kavatsus ja võimalus. Hageja ei ole TsMS § 363 lg 1 p 3 kohaselt vastava nõude osas hagi asjaolude kohta tõendeid esitanud. Kahju ehk saamata jäänud tulu eest hüvitise saamiseks ei ole hagis esile toodud asjaolusid ega lisatud tõendeid kohustuse rikkumise, kahju ehk saamata jäänud tulu olemasolu kohta ning asjaolusid, millest nähtuks tulu saamise tõenäosus, sh tulu saamise kavatsus ja võimalus. Seejuures ei nähtu hagis esitatud faktiliste asjaolude pinnalt, et hageja saamata jäänud tulu nõude eeldused oleksid täidetud. Ka ei saa hageja nõuda endale OÜ-st XXXXXXXX (põhitegevusalaks majutusteenus) väidetavalt saamata jäänud tulu. Maakohus keeldus hagi saamata jäänud tulu 16 200 euro väljamõistmiseks menetlusse võtmast TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, kuna hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3.Hageja esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist resolutsiooni p 1 osas ja selles osas uue määruse tegemist, millega saata asi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on hageja selgitanud asjaolusid, milles tuleneb tema saamata jäänud tulu nõue. Hageja nõuab saamata jäänud tulu väljamõistmist VÕS § 8 lg-te 1 ja 2, § 100 ja § 101 lg 1 p 3, § 115 lg 1 ja § 128 lg-te 2 ja 4 alusel. Laenu tagastamata jätmise ja saamata jäänud tulu vahel on põhjuslik seos.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsiooni p 1 tuleb kooskõlas TsMS § 667 lg-ga 2 tühistada ning tsiviilasi tuleb saata tagasi samale maakohtule haginõude menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.
5.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et hageja nõue saamata jäänud tulu väljamõistmiseks tuleb jätta menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Riigikohus on korduvalt selgitanud (nt 13. septembri 2017 määruses tsiviilasjas nr 2-16-17452, p 11), et jättes hagi TsMS § 371 lg 2 p 1 või 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus ning hagi menetlusse võtmisest võib keelduda üksnes juhul, kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks hageja nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel. TsMS § 371 lg 2 sätete peamiseks eesmärgiks on vältida pooltele kulutuste tekitamist sellise hagi menetlemisega, mille rahuldamiseks puudub õiguslik alus. Hagis märgitud faktiliste asjaolude õigsust eeldades tuleb kohtul analüüsida, kas on olemas faktikogumile vastavat õigusnormi, mis võiks anda aluse nõude rahuldamiseks. Seejuures ei hinda kohus asjas esitatud nõude põhjendatust ega tõendatust asjas esitatud põhistuste ja tõendite alusel, vaid lähtub hagi õiguslikust perspektiivikusest. TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi võib jätta hagi menetlusse võtmata, kui sellise hagi esitamine on õiguslikult võimatu, ning selle sätte kohaldamisel ei saa kohtud hinnata tõendeid (vt nt Riigikohtu 2. mai 2012 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-31-12, p 13; 9. oktoobri 2013 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-95-13, p 12; 18. novembri 2013 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-120-13, p 12). Vaidlustatud määruses ei ole maakohus eelmärgitut TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaldamisel piisavas ulatuses arvestanud.

TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaldamisel peab kohus hageja esitatud faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas sellele faktikogumile vastav õigusnorm, mis võiks anda aluse hagi rahuldamiseks. Hageja on hagiavalduses kirjeldanud, et tähtaegselt laenu tagastamata jätmise tõttu ei saanud hageja oma raha investeerida (kasutada) ning seetõttu jäi saamata planeeritud tulu. Hageja soovis oma raha investeerida kahe sõiduki ostmisesse, pärast soetamist oleks hageja rentinud sõidukid oma ettevõttele autorendi teenuse osutamiseks. Hageja saamata jäänud tulu on 16 200 eurot. Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta, et saamata jäänud tulu eest hüvitise saamiseks peab hageja tõendama, et tal oli kavatsus ja võimalus tulu saada (vt Riigikohtu 21. juuni 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-11, p 12; 19. novembri 2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-94-08, p 12; 3. juuni 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-60-09, p 14). Ringkonnakohtu arvates ei ole praegusel juhul õiguslikult välistatud hageja nõude rahuldamine, kui hageja tõendab, et tal oli kavatsus ja võimalus tulu saada.

6.Võimalik hagi tõendamatus ei saa olla TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel hagi menetlusse võtmisest keeldumise aluseks. Iseenesest on õige hinnata menetlusse võtmisel hagi perspektiivi, kuid praegusel juhul asus maakohus ekslikult hindama hageja esitatud tõendeid/hagi tõendamatust ning leidis, et hagi ei ole võimalik rahuldada üksnes seetõttu, et hageja ei ole tõendanud oma nõuet ega toonud välja asjaolusid saamata jäänud tulu nõude rahuldamiseks. Asja menetlusse võtmise üle otsustamisel ei saa kohus hinnata tõendeid ja lahendada asja sisuliselt. Hagi menetlusse võtmisel tuleb anda üksnes hinnang, kas sellise hagi esitamine on õiguslikult võimalik. Kuna maakohus ei saanud määruses märgitud põhjendustel nõude menetlusse võtmisest keelduda, siis tuleb maakohtu määrus selles osas tühistada ja saata asi maakohtule tagasi haginõude menetlusse võtmise otsustamiseks.
7.Ringkonnakohus märgib, et hagejal on tasumata saamata jäänud tulu nõude esitamisel riigilõiv. Hageja enda põhjenduste kohaselt pärast sõidukite soetamist oleks ta need rentinud oma ettevõttele (OÜ XXXXXXXX) autorendi teenuse osutamiseks ning sellega teeninud tulu. Seega tulu saamise võimalus eeldab, et OÜ XXXXXXXX oleks tegutsev ettevõte ning kuna hageja enda väitel on tegemist temale kuuluva ettevõttega, siis peaks hageja suutma tasuda riigilõivu. Juhul, kui hageja taotleb menetlusabi, tuleks arvestada TsMS § 181 lg-s 2 sätestatut ning jätta menetlusabi andmata, kuna ei saa eeldada menetluses osalemise edukust.
8.Käesolev määrus ei ole kohtuasja menetlust lõpetav määrus TsMS § 173 lg 1 esimese lause mõttes. Seega pole menetluskulude jaotuse märkimine sellises määruses vajalik. /digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks

/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja

/digitaalselt allkirjastatud/ Viivi Tomson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja