Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Reena Nieländer
Otsuse tegemise aeg ja koht
22.06.2021, Tallinn
Tsiviilasja number
2-21-318
Tsiviilasi
K. L. hagi T. K. (K.) vastu ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise, mittevaralise kahju hüvitamise, viivise ja varalise kahju 972 euro hüvitamise nõudes 8252 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: K. L. (isikukood xxxx), aadress xxxx Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Robert Sarv, Advokaadibüroo EMERALDLEGAL, aadress Parda 8, 10151 Tallinn; e-post: [email protected], tel nr 56601177 Kostja: T. K. (isikukood xxxx), aadress xxxx, e-post: xxxx, tel nr xxxx Kostja lepinguline esindaja: Aivar Keskpaik, OÜ Õigusbüroo Keskkpaik, e-post: [email protected], tel nr 5049685
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Kohusta T. K.i saatma hiljemalt kohtuotsuse jõustumisele järgneval tööpäeval ebaõigete väidete ümber lükkamiseks T SA-le (xxxx), H. K. (Xxxx), M. I. (Xxxx) ning J. P. (Xxxx) ilma igasuguste täienduste, hinnangute ning muude lisanduste ja muudatusteta järgmise sisuga järgmine e-kiri ebaõigete andmete ümberlükkamiseks: „Mina, T. K., saatsin Teile 04.11.2020 e-kirja, milles väitsin ebaõigesti, et K. L. on omastanud minu perekonna vara. See väide ei vasta tõele ning ma lükkan selle ümber. K. L. ei ole tegelikult minu perekonna vara omastanud.“
3.Välja mõista T. K.lt K. L. kasuks mittevaralise kahju hüvitis 800 eurot.
Välja mõista T. K.lt K. L. kasuks viivis põhinõudelt (800 eurot) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud määras alates T. K. vastu hagi esitamisest, so alates 08.01.2021 kuni põhinõude rahuldamiseni.
5.Välja mõista T. K.lt K. L. kasuks kohtueelsed õigusabikulud 972 eurot (koos käibemaksuga).
6.Võtta käesoleva tsiviilasja juurde kõik menetluses esitatud dokumentaalsed tõendid. Menetluskulude jaotus: 1) Jätta menetluskulud kostja T. K. (K.) kanda. 2) Määrata menetluskulud kindlaks rahaliselt. Rahuldada hageja K. L. taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ning mõista T. K.lt K. L. kasuks välja menetluskulude hüvitis summas 2852,64 eurot. 3) T. K.l tuleb tasuda menetluskulude hüvitise summalt 2852,64 eurolt hageja K. L.le viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (22.06.2021). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUDED
1.K. L. esitas 08.01.2021 hagiavalduse T. K. (K.) vastu ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise, mittevaralise kahju hüvitamise, viivise ja varalise kahju 972 euro (koos käibemaksuga) hüvitamise nõudes (tl 1-7, 56-58, 77-79).
2.Hagiavalduse kohaselt saatis kostja T SA-le ning selle töötajatele H. K., M. I. ning J. P. 04.11.2020 e-kirja, mille pealkirjaks oli „teavitus korruptsioonikuriteost“. Kirjas avaldas kostja hageja kohta muuhulgas järgmised väited: • „Teavitan teid K. L. ebaausast tegevusest, et saaksite kaaluda tema sobivust õpetama lapsi. • K. ja A. L. on alates 2004. aastast minu naabrid, kes usaldust ära kasutades omastasid meie perekonna vara. • Kõik see viitab kuriteole: usalduse kuritarvitamine ja omastamine. • Minu arvates pani K. L. koos oma abikaasaga toime kuriteo. Teavitasin juhtunust politseid, teavitan peatselt ka meediat, et inimesi hoiatada. • Kui soovite kaitsta oma asutuse mainet ja peate oluliseks oma töötajate tausta, saate astuda vajalikud sammud. • Kui soovite näha ülaltoodu kohta tõendeid, esitan need teie esimesel nõudmisel.
3.Kaldkirjas väljatooduga kahjustas kostja oluliselt hageja mainet. Hageja maine rikkumine seisneb ebaõige faktiväite ja ebakohase väärtushinnangu avaldamises. Kostja väidab, et hageja on pannud toime omastamise, ehk on kostja perekonna vara endale võtnud. Sellega on kostja rikkunud hageja au ja väärikust. Samuti on kostja selgelt soovinud sekkuda hageja majandus- ja kutsetegevusse. T SA-le on koolitusettevõte, mille kaudu hageja pakkus koolitusteenust. Rõhutades oma kirjas seda, et asutus „kaaluks hageja sobivust õpetama lapsi“ ning „astuks vajalikud sammud oma maine kaitseks“, on kostja selgelt seadnud eesmärgiks selle, et T SA-le lõpetaks hagejaga koostöö. Kostja laimu tagajärjel katkestas T SA-le hageja volitused organisatsiooni esindamiseks ja koolituste läbiviimiseks kuni juhtumis selguse saamiseni. Kostja on seega kahjustanud mitte ainult hageja au ja head nime, vaid sekkunud ka hageja majandus- ja kutsetegevusse.
4.Hageja nõue hagiavalduse resolutsioonis on esitatud nelja alternatiivina, millest kolmes esimeses nõuab hageja, et kohus kohustaks kostjat ebaõigete väidete ümberlükkamiseks ning mõistaks kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel. Neljandas alternatiivis nõuab hageja, et kui kohus leiab, et kostja 04.11.2020 e-kirjas sisalduv väide on väärtushinnang, siis mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel (tl 1-7).
5.Kostja on avaldanud ebaõige faktiväite, nagu oleks hageja usaldust ära kasutades omastanud kostja perekonna vara. Selline faktiväide on vale. Kostja on avaldanud väärtushinnangu, nagu oleks hageja kurjategija. Kostja avaldatud väärtushinnang on täielikult põhjendamatu – hageja ei ole ühtegi kuritegu toime pannud. Kostja avaldatud väärtushinnang on ebakohane. Samuti on kostja avaldatud väited õigusvastased. Ebaõige faktiväide on hageja au teotav. Hagejal on õigus nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist. Samuti nõuab hageja mittevaralise kahju hüvitamist, kuna hagejale on tekitatud mainekahju ja kostja süü on suur ning ka viivise väljamõistmist. Hageja peab õiglaseks hüvitise suuruseks vähemalt 2500 eurot. Samuti nõuab hageja kostjalt kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist summas 972 eurot (koos käibemaksuga) (tl 1-7, 56-58, 77-79).
KOSTJA VASTUS
6.Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta hagiavalduse rahuldamata. Kostja saatis 04.11.2020 T SA-le ning selle töötajatele H. K., M. I. ja J. P. e-kirja kui R OÜ ja T OÜ (pankrotis) 75% osanik. Hageja sai aastatel 2018 ja 2019 õigusliku aluseta R OÜ-lt ja T OÜ-lt (pankrotis) alusetult kokku 28000 eurot töötasuna tööde eest, mida hageja tegelikult ei teostanud. Nimetatud kanded teostas R OÜ ja T OÜ (pankrotis) nimel volituse alusel hageja lähikondlane abikaasa A. L. või viimase ülesandel juhatuse liige M. R.. Kostja esitas 02.11.2020 Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) kuriteokaebuse. Kostja sai 10.11.2020 Politsei- ja Piirivalveametilt kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatise (tl 26-30; 6870).
7.Kostja ei ole hageja suhtes avaldanud ebaõigeid faktiväiteid. Kostja poolt kirjutatu: „usaldust ära kasutades omastas hageja kostja perekonna vara“ on väärtushinnang, mitte faktiväide. Hageja poolt vääralt faktiväiteks nimetatud asjaolu saab kontorollida üksnes uurimisorgan. Kuna kostja ei ole esitanud ebaõiget faktiväidet, siis kostja ei saa olematut ebaõiget faktiväidet ümber lükata. Samuti ei ole kostja avaldanud ebakohast väärtushinnangut, mis oleks õigusvastane. Kostja on hagejale oma e-kirjas väärtushinnangut andes ka selle kostjal kujunemist põhjendanud, st kostja on esitanud asjaolud, mille alusel ta väärtushinnangu kujundas. Kostjal väljakujunenud väärtushinnangu aluseks on hageja enda käitumine. Kostja ei ole väitnud, et hageja on kurjategija, seetõttu ei ole kostja avaldanud ka väärtushinnangut.
8.Kostjal esinevad alljärgnevad asjaolud, mis annavad kostjale aluse pidada avaldatud väärtushinnanguid (hageja on toime pannud omastamise) kohaseks: • Hageja sai R OÜ-lt ja T OÜ-lt (pankrotis) perioodil 30.09.2018 kuni 07.01.2019 alusetult seitse väljamakset, kokku 28 000 eurot töötasuna tööde eest, mida hageja tegelikult ei teinud, tekitades sellega nimetatud äriühingutele koos töötasult makstud maksudega kokku 46 830 euro suuruse kahju. Eelnimetatud väljamaksed kokku summas 28 000 eurot teostas R OÜ ja T OÜ (pankrotis) nimel hageja abikaasa A. L. (või viimase ülesandel juhatuse liige M. R.). • 28.08.2020 esitas R OÜ juhatuse liige ja T OÜ (pankrotis) volitatud isik T. K. hagejale nõudekirja, milles paluti hagejal äriühingutelt õigusliku aluseta saadud 28 000 eurot tagasi maksta. Hageja seda ei teinud. Hageja vastas, et ta teostas äriühingute objektidele sisekujunduslikud ning arhitektuursed lahendused. Hageja ei esitanud ühtegi sellekohast dokumenti. Kostjale teadaolevalt ei ole hagejal arhitektuurset ega sisekujundusalast haridust, samuti puudub hagejal litsents arhitektina töötamiseks. • 07.09.2020 esitas R OÜ juhatuse liige ja T OÜ (pankrotis) volitatud isik T. K. hagejale hagihoiatuse, milles nõuti hagejalt 28 000 euro tagastamist või tööde teostamist tõendavate dokumentide esitamist (hiljemalt 11.09.2020). Kuna hagejal ei ole kostjale teadaolevalt oskusi (puudub haridus ja eelnev praktika) ja õigust (puudub litsents) teostada hageja enda poolt viidatud töid, siis on kostja seisukohal, et hagejale laekunud töötasud summas 28 000 eurot on talle kantud alusetult tegelikkuses teostamata tööde eest. Alusetult fiktiivsete tööde eest saadud töötasu on kujundanud kostjas arvamuse, et hageja on sellise teoga omastanud kostja vara. Kostja arvates on sellisel usalduse kuritarvitamisel ja omastamisel kuriteole viitavad tunnused. Kirjas hoiatati hagejat, et kui ta vastavaid dokumente 11.09.2020 ei esita, siis võtab hagihoiatuse saatja teadmiseks, et neid dokumente ei ole olemas ja ta kaalub alusetult väljamakstud tasu sissenõudmiseks kohtusse pöördumist. Samuti lubati hagihoiatuses kaaluda kuriteoteate esitamist politseile seoses usalduse kuritarvitamisega ja ühiselt toimepandud pettusega hageja ja A. L. poolt hagihoiatuses toodud asjaolude osas. Hageja hagihoiatusele ei vastanud. • Hageja asemel vastas R OÜ ja T OÜ (pankrotis) esindajale hageja abikaasa A. L., kes sisuliselt ähvardas, et kui viimane jätkab hagejalt info nõudmist, siis ta esitab küsitavad dokumendid tulevasele T OÜ (pankrotis) pankrotihaldurile. • Kostjas esitas 02.11.2020 PPA-le kuriteokaebuse. 10.11.2020 sai kostja PPA-lt kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatise. PPA luges kriminaalmenetluse alustamiseks tõendid ebapiisavaks ja soovitas kostjal kuriteokaebuses toodud asjaolude tuvastamiseks pöörduda hagiga tsiviilkohtu poole.
9.Kostja esitatud väärtushinnangu - usaldust ära kasutades omastas hageja kostja perekonna vara, mis kostja arvates viitab hageja poolt kuriteo toimepanemisele - kujunemist on kostja eeltoodud asjaoludega põhjendanud. Asjaolude kogumis on kostjal siseveendumuse põhjal tekkinud põhjendatult arvamus, et hageja võis toime panna kuriteo.
10.Kostja hageja mainet rikkunud ei ole, rääkimata olulisest maine rikkumisest. Kui hageja ütleb, et tema mainet on rikutud, siis kostja on seisukohal, et see on tingitud hageja enda käitumisest – töötasu vastuvõtmisest teostamata tööde eest.
11.Kostja ei ole nõus hageja väitega, et kostja on selgelt soovinud sekkuda hageja majandusja kutsetegevusse. Kostjal puuduvad igasugused andmed hageja majandus- ja kutsetegevuse kohta läbi T SA-le.
12.Kostja on seisukohal, et hagejal ei ole kahjunõude nõudeõigust tekkinud, kuna kostja ei ole avaldanud ebaõiget faktiväidet ning kostja avaldatud tõeste asjaolude alusel kujundatud väärtushinnang on oma sisult põhjendatult negatiivne, samuti ei ole kostja sekkunud hageja majandus- või kutsetegevusse.
13.Hagejal ei ole tekkinud mittevaralise kahju hüvitamise nõudeõigust, kuna kostja ei ole avaldanud ebakohaseid väärtushinnanguid ning avaldatud väärtushinnangud ei ole
suunatud hageja au teotamisele. Samuti ei ole kostja sekkunud hageja majandus- või kutsetegevusse.
14.Kostja on eelnevalt selgitanud, et kostja ei ole esitanud ebaõiget faktiväidet, mistõttu ta ei saa olematut ebaõiget faktiväidet ümber lükata (ja hageja ei saa olematu ebaõige faktiväite ümberlükkamist nõuda).
15.Kuna hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõue on alusetu, siis on ka hageja viivise väljamõistmise nõue alusetu (tl 26-30, 68-70).
KOHTU PÕHJENDUSED
16.Kohus, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis leiab, et hagi tuleb täielikult rahuldada.
17.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mis kohus loeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: kostja saatis 04.11.2020 T SA-le, H. K., M. I. ja J. P. e-kirja mille pealkirjaks oli „teavitus korruptsioonikuriteost“ ning milles muuhulgas väitis, et hageja on toime pannud omastamise (tl 8, 47). Kirjas avaldas kostja hageja kohta muuhulgas järgmised väited: • „Teavitan teid K. L. ebaausast tegevusest, et saaksite kaaluda tema sobivust õpetama lapsi. • K. ja A. L. on alates 2004. aastast minu naabrid, kes usaldust ära kasutades omastasid meie perekonna vara. • Kõik see viitab kuriteole: usalduse kuritarvitamine ja omastamine. • Minu arvates pani K. L. koos oma abikaasaga toime kuriteo. Teavitasin juhtunust politseid, teavitan peatselt ka meediat, et inimesi hoiatada. • Kui soovite kaitsta oma asutuse mainet ja peate oluliseks oma töötajate tausta, saate astuda vajalikud sammud. • Kui soovite näha ülaltoodu kohta tõendeid, esitan need teie esimesel nõudmisel.
18.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja poolt hageja omastamise toimepanemises süüdistamise näol on tegemist ebakohase väärtushinnangu või faktiväite avaldamisega ning kas see väärtushinnang hageja kohta on esitatud õiguspäraselt. Samuti vaieldakse selle üle, kas kostja on teotanud hageja au ning tekitanud hagejale mittevaralist kahju, mis tuleb kostja poolt hagejale hüvitada.
19.Poolte vahel puuduvad lepingulised suhted. Seepärast on tegemist lepinguvälise õigusvastase kahju tekitamise juhtumiga ja tuleb lähtuda deliktiõiguse regulatsioonist. VÕS § 1043 järgse deliktilise mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldused järgmised: 1) objektiivne teokoosseisu olemasolu ehk deliktiõiguslikult kaitstava õigushüve riive (VÕS § 1045 lg 1), kahju (VÕS § 128), tegu või tegevusetus ning põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4); 2 ) kahju tekitamise õigusvastasust välistavate asjaolude puudumine (VÕS § 1045 lg 2, § 1046 ja § 1047) ja, 3) kahju tekitamise süülisus (VÕS § 1050). Tõendamiskoormus VÕS §-st 1043, §-st 1047 lg 1 tuleneva deliktilise kahjuhüvitisnõude puhul jaguneb järgmiselt: kannatanu (hageja) peab tõendama objektiivse teokoosseisu (ehk kahju tekitaja teo või tegevusetusega põhjuslikus seoses oleva kahju tekkimise kannatanul) ning kahju tekitanud teo või tegevusetuse õigusvastasuse (VÕS § 1045 lg 1). Kahju tekitaja (kostja) võib aga vastutusest vabanemiseks tõendada õigusvastasust välistava asjaolu esinemist (VÕS § 1045 lg 2, § 1046 ja § 1047) või süü puudumist (RKTKo-d 3-2-1-53-06, p 12; 3-2-1-54-07, p-d 12 ja 14; 3-2-1-127-08, p 15). Vastavat tõendamiskoormust on kohus pooltele selgitanud 26.04.2021 kohtumääruses (tl 64-66).
20.Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetleb kohus hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Hageja on esitanud kostja vastu nõuded ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kohus käsitleb lahendi selguse huvides alljärgnevalt esmalt nõuet ebaõigete andmete ümberlükkamiseks (I), seejärel mittevaralise kahju hüvitamise nõudega seonduvat (II) ja peale seda kohtueelse õigusabikulude hüvitamise nõuet (III) ning menetluskuludega seonduvat (IV). I
21.Hageja ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 1047 lg 4 alusel, mille kohaselt võib isik ebaõigete andmete avaldamise korral nõuda andmete avaldamise eest vastutavalt isikult andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Kohus märgib, et ebaõigete andmete ümberlükkamise kohustus on sätestatud seaduses objektiivse vastutusena, sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest ja avaldaja süüst. Seega pole oluline, kas andmete avaldamisel avaldaja teadis või pidi teadma andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest (VÕS § 1047 lg 1). Samuti pole tähtsust sellel, kas avaldajal oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning kas avaldaja kontrollis andmeid põhjalikkusega, mis vastab rikkumise raskusele (VÕS § 1047 lg 3) (RKTKo 3-2-1-17-05, p 27).
22.Hageja käsitluse kohaselt on kostja avaldanud 04.11.2020 e-kirjas, mille pealkirjaks oli „teavitus korruptsioonikuriteost“, T SA-le, H. K., M. I. ja J. P. hageja au teotavaid ebaõigeid faktiväiteid, kui kostja avaldas, et hageja on toime pannud omastamise.
23.Kohus nõustub hagejaga, et kostja poolt hageja omastamise toimepanemise süüdistamise näol on tegemist faktiväitega, mitte ebakohase väärtushinnanguga. Selle väite tõesus või väärus on kontrollitav ja kohtumenetluses põhimõtteliselt tõendatav (RKTKo 3-2-1-53-07, p 18; RKTKo 3-2-1-67-10, p 17; RKTKo 3-2-1-80-13, p 36). Faktiväide on väide, mille tõesus on kohtumenetluses kontrollitav. Väärtushinnang on väide, mida saab küll põhjendada, kuid mille tõesus pole tõendatav. Teatud väited võivad olla nii faktiväited kui ka väärtushinnangud sõltuvalt sellest, mis kontekstis ja kellele need on esitatud (RKTKo 3-2-1-5-07, p 27). Vaidluse korral tuvastab kohus, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas (RKTKo 3-2-1-161-05, p 11). Riigikohus on selgitanud, et väärtushinnang võib olla ebakohane tulenevalt selle põhjendamatusest või ebasündsast väljendusviivist (RKTKo 3-2-1-159-14, p 17). Avaldatud faktiväiteid tuleb võtta sellisena, nagu need on, st kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostjad mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldasid ja kas lisaks faktiväidetele on avaldatud ka väärtushinnanguid ning kas need väärtushinnangud on teise isiku mainet kahjustavad (RKTKo 3-2-1-67-10, p 21). See, mida avaldajad (kostjad) ise silmas pidasid, ei ole asjakohane (RKTKo 3-2-1-161-05, p 11).
24.Riigikohus on leidnud 18.02.2015 tsiviilasjas nr 3-2-1-159-14 (p 10) tehtud otsuses, et kui isiku kohta avaldatakse, et ta on toime pannud kuritegusid, siis ei ole tegemist mitte arvamuse avaldamisega, vaid asjaolu, st faktiväite avaldamisega. Juhul kui avaldatakse, et isiku toime pandud kõiki kuritegusid ei ole avastatud, on sellega kaudselt väidetud, et isik on lisaks avastatud kuritegudele toime pannud veel kuritegusid. Sellisel juhul on tegemist faktiväite avaldamisega VÕS § 1047 mõttes. Juhul kui faktiväide on isiku au teotav (tema mainet kahjustav), siis tuleb sellise faktiväite avaldamise õigusvastasust hinnata VÕS § 1045 lg 1 p 4, § 1046 ja § 1047 järgi. Isikule kuritegude toimepanemise omistamine on igal juhul tema au teotav.
25.Järgnevalt käsitleb kohus küsimust kostja avaldatud andmete (faktiväidete) tõesusest. Kuivõrd kostja poolt avaldatud andmed on sisult hageja au teotavad, peaks kostja käsitletava nõude puhul tõendama avaldatud andmete õigsust (VÕS § 1047 lg 2). Juhul kui kostja seda teha ei suuda, tuleb hageja nõue andmete ümberlükkamiseks rahuldada. VÕS § 1047 lg 2 mõttest tulenevalt kannab avaldaja (kostja) faktiväidete tegelikkusele vastavuse tõendamise koormust ka siis, kui faktiväited iseenesest ei ole hageja au teotavad, kuid avaldaja (kostja) olid nende faktiväidetega põhjendanud hageja mainet kahjustavat väärtushinnangut. Kui aga hageja nõuab VÕS § 1047 lg 4 alusel selliste faktiväidete ümberlükkamist või parandamist, mis tema mainet ei kahjusta, kuid rikuvad muul viisil hageja isiklikku õigust VÕS § 1045 lg 1 p 4 tähenduses, lasub temal endal kostja avaldatud faktiväidete ebaõigsuse tõendamise koormis.
26.Kohtu hinnangul ei ole leidnud menetluses tuvastamist, et hageja oleks toime pannud omastamise. Karistusseadustik (KarS) sätestab kuriteona omastamise §-s 201 lõikes 1, mille kohaselt valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramise eest – karistatakse rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangistusega. Hageja poolt omastamise toimepanemise väitele on kostja andnud läbivalt negatiivse, st õigusrikkumise toimepanemisele suunatud tegevuse, tähenduse. Asjas esitatud kostja selgitused ega tõendid faktiväite tõesust ei kinnita. Samas on hageja ise menetluses tõendanud vaidlusaluse väite tõele mittevastavust.
27.Kostja seisukoha järgi tekkis tal siseveendumuse põhjal arvamus, et hageja võis toime panna kuriteo - omastamise. Kostja arvates tekkis tal selline siseveendumus eelkõige seetõttu, et hageja sai R OÜ-lt (tl 32) ja T OÜ-lt (pankrotis, tl 33) perioodil 30.09.2018 kuni 07.01.2019 alusetult seitse väljamakset, kokku 28 000 eurot töötasuna tööde eest, mida hageja tegelikult ei teinud, tekitades sellega nimetatud äriühingutele koos töötasult makstud maksudega kokku 46 830 euro suuruse kahju. Eelnimetatud väljamaksed kokku summas 28 000 eurot teostas R OÜ ja T OÜ (pankrotis) nimel hageja abikaasa A. L. (või viimase ülesandel juhatuse liige M. R.), mida tõendavad pangakonto väljavõtted (tl 34-41). 28.08.2020 esitas R OÜ juhatuse liige ja T OÜ (pankrotis) volitatud isik T. K. hagejale nõudekirja, milles paluti hagejal äriühingutelt õigusliku aluseta saadud 28 000 eurot tagasi maksta, mida aga hageja ei teinud (tl 42-43). 07.09.2020 esitas R OÜ juhatuse liige ja T OÜ (pankrotis) volitatud isik T. K. hagejale hagihoiatuse, milles nõuti hagejalt 28 000 euro tagastamist või tööde teostamist tõendavate dokumentide esitamist (tl 44-45), mida hageja ei teinud.
28.Hageja seisukoha järgi saaksid kostja väited olla õiguspärased ainult siis, kui need vastaksid tegelikkusele, st et hageja sai tasu ilma, et oleks tegelikult tööd teinud. Kostja sellekohane väide on väär (tl 1-7).
29.Hageja on menetluses tõendanud vaidlusaluse väite tõele mittevastavust. Nimelt nähtub asja materjalidest, et R OÜ ja R OÜ sõlmisid hagejaga 01.03.2018 ja 01.09.2018 töövõtulepingud, mille alusel tegi hageja tööd ning sai selle eest tasu (tl 59-60). Kostja on töövõtulepingute kehtivuse osas esitanud vastuväite, justkui need poleks kehtivad, kuid kohtu hinnangul on vastav kostja seisukoht täielikult põhjendamata ja tõendamata (tl 6870). Ka töövõtulepingutega seotud projekteerimisnõupidamiste protokollist nähtub, et hageja osales koosolekutel ning tegi projekti raames tööd. Samuti nähtub protokollist, et hageja oli projekti sisekujundaja (tl 61-62). Kostja on täiendavalt väitnud, et T OÜ volitatud isik esitas hagejale 07.09.2020 hagihoiatuse väidetavalt alusetult saadud tasu tagastamise nõudes (tl 44). Kostja pidi seega selgelt teadlik olema, et hageja sai tasu tehtud töö eest, mitte ei „omastanud kostja perekonna vara“. Kostja on esitanud 02.11.2020
Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) kuriteokaebuse mitte hageja tegude osas, vaid hageja abikaasa A. L. tegevusega seoses. PPA leidis oma 10.11.2020 vastuses, et kostja etteheited A. L. osas on alusetud ning jättis kriminaalmenetluse algatamata (tl 9).
30.Kostja on oma 04.11.2020 saadetud kirjas kirjutanud: „teavitan teid K. L. ebaausast tegevusest, et saaksite kaaluda tema sobivust õpetama lapsi“. Sellest nähtub, et kostja oli teadlik, et hageja teeb T SA-le-ga koostööd ning õpetab lapsi. Kohus järeldab sellest, et kostja soovis oma õigusvastase ja ebaõigeid väiteid sisaldava kirjaga saavutada seda, et hagejaga lõpetataks lepinguline koostöö.
31.Kostja edastas T SA-le 04.11.2020 kirja, milles süüdistas hagejat omastamise toimepanemises ning teotas sellega hageja au. Kirjas väitis kostja muuhulgas üheselt, et „K. ja A. L. on alates 2004. aastast minu naabrid, kes usaldust ära kasutades omastasid meie pere vara“. Kohus ei ole tuvastanud kohtu ette toodud tõendite pinnalt, et hageja oleks toime pannud omastamise, mistõttu on kostja faktiväide ebaõige. Seega on kostja teotanud hageja au ja tekitanud hagejale mittevaralist kahju, mistõttu tuleb kostjal tekitatud kahju hüvitada. Samuti on hagejal õigus nõuda ebaõige faktiväite ümberlükkamist. Kohus leiab, et isiku omastamises süüdistamine teotab tema au ja head nime ning on seega VÕS § 1045 lg 1 p-i 4 ja VÕS § 1047 lg 1 kohaselt õigusvastane.
32.Hageja on hagiavalduses esitanud neli alternatiivset nõuet, mille kõigi puhul palub hageja kohtul mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel: • esimese alternatiivina palub hageja kohtul: kohustada kostjat saatma hiljemalt siinses asjas kohtuotsuse jõustumisele järgneval tööpäeval ebaõigete väidete ümber lükkamiseks T SA-le (xxxx), H. K. (Xxxx), M. I. (Xxxx) ning J. P. (Xxxx) ilma igasuguste täienduste, hinnangute ning muude lisanduste ja muudatusteta järgmise sisuga e-kiri: „Mina, T. K., saatsin Teile 04.11.2020 e-kirja, milles: väitsin ebaõigesti, et K. L. on koos A. L.ga usaldust kuritarvitades omastanud minu perekonna vara; viitasin, et K. L. käitumine viitab kuriteole: usalduse kuritarvitamine ja omastamine ning väitsin ebaõigesti, et K. L. pani koos oma abikaasa A. L.ga toime kuriteo. Need väited ei vasta tõele ning ma lükkan need ümber. K. L. ei ole tegelikult minu perekonna usaldust ära kasutades vara omastanud ning mul puuduvad andmed ja tõendid K. L. poolt koos abikaasa A. L.ga kuriteo, sh usalduse kuritarvitamise ja / või omastamise, toime panemise kohta.“ •
teise alternatiivina palub hageja kohtul:
kohustada kostjat saatma hiljemalt siinses asjas kohtuotsuse jõustumisele järgneval tööpäeval ebaõigete väidete ümber lükkamiseks T SA-le (xxxx), H. K. (Xxxx), M. I. (Xxxx) ning J. P. (Xxxx) ilma igasuguste täienduste, hinnangute ning muude lisanduste ja muudatusteta järgmise sisuga e-kiri: „Mina, T. K., saatsin Teile 04.11.2020 e-kirja, milles väitsin ebaõigesti, et K. L. on omastanud minu perekonna vara. Viitasin, et K. L. käitumine viitab kuriteole: usalduse kuritarvitamine ja omastamine; väitsin, et K. L. pani koos oma abikaasa A. L.ga toime kuriteo. Need väited ei vasta tõele ning ma lükkan need ümber. K. L. ei ole tegelikult minu perekonna usaldust ära kasutades vara omastanud ning mul puuduvad andmed ja tõendid
K. L. poolt kuriteo, sh usalduse kuritarvitamise ja / või omastamise, toime panemise kohta.“ •
•
kolmanda alternatiivina palub hageja kohtul: kohustada kostjat saatma hiljemalt siinses asjas kohtuotsuse jõustumisele järgneval tööpäeval ebaõigete väidete ümber lükkamiseks T SA-le (xxxx), H. K. (Xxxx), M. I. (Xxxx) ning J. P. (Xxxx) ilma igasuguste täienduste, hinnangute ning muude lisanduste ja muudatusteta järgmise sisuga e-kiri: „Mina, T. K., saatsin Teile 04.11.2020 e-kirja, milles väitsin ebaõigesti, et K. L. on omastanud minu perekonna vara. See väide ei vasta tõele ning ma lükkan selle ümber. K. L. ei ole tegelikult minu perekonna vara omastanud.“ neljanda alternatiivina: kui kohus leiab, et kostja 04.11.2020 e-kirja väide hageja poolt kostja perekonna vara omastamise kohta, usalduse kuritarvitamise või omastamise või koos abikaasaga kuriteo toimepanemise kohta on väärtushinnang(ud), mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel.
33.Kohtu hinnangul ei ole võimalik kohtul rahuldada hageja hagiavalduse resolutsiooni kahte esimest alternatiivset nõuet, kuna nendes on käsitletud lisaks hagejale ka hageja abikaasa A. L. tegevust. VÕS § 1047 võimaldab üksnes enda kohta avaldatud faktiväidete ümberlükkamist. Au teotavate faktiväidete ja väärtushinnangute avaldamise õigusvastasust saab hinnata üksnes siis, kui need käiad kannatanu kohta (mh kaudselt) (RKTKo 3-2-1-1705, p 25, 3-2-1-11-04, p 11). Seega saavad hageja õigus kahjustada ainult need väited, mis käivad tema kohta.
34.Kohus rahuldab hageja hagiavalduse resolutsioonis märgitud kolmanda alternatiivse nõude ning kohustab kostjat saatma hiljemalt kohtuotsuse jõustumisele järgneval tööpäeval ebaõigete väidete ümber lükkamiseks T SA-le (xxxx), H. K. (Xxxx), M. I. (Xxxx) ning J. P. (Xxxx) ilma igasuguste täienduste, hinnangute ning muude lisanduste ja muudatusteta järgmise sisuga e-kiri: „Mina, T. K., saatsin Teile 04.11.2020 e-kirja, milles väitsin ebaõigesti, et K. L. on omastanud minu perekonna vara. See väide ei vasta tõele ning ma lükkan selle ümber. K. L. ei ole tegelikult minu perekonna vara omastanud.“
35.Seoses hageja kolmanda alternatiivse nõude rahuldamisega, ei pea kohus tulenevalt TsMS § 370 lg-st 2 ja § 442 lg 8 neljandast lausest käesolevas otsuses käsitlema hageja neljandat alternatiivset nõuet.
36.Riigikohus on asunud seisukohale, et ebaõigete andmete ümberlükkamist saab nõuda samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus need avaldati. Kui andmeid avaldati konkreetsetele isikutele, siis saab nõuda andmete ümberlükkamist samade konkreetsete isikute ees (RKTKm nr 3-2-1-140-14, p 14). Kostja on väited avaldanud e-kirja teel T SAle ning selle töötajatele H. K., M. I. ja J. P.. Hagejal on seega õigus nõuda, et kostja lükkaks väited ümber samal viisil ning samade isikute ees. VÕS § 1047 lg 4 võimaldab nõuda isiku kohta käivate ebaõigete andmete ümberlükkamist sõltumata nende avaldamise õigusvastasusest. Nõude rahuldamise eelduseks on üksnes asjaolu, et kostja on avaldanud hageja kohta ebaõigeid andmeid. Kohus on samas leidnud, et kostja on avaldanud hageja kohta ebaõigeid andmeid ka VÕS § 1047 lg-te 2 ja 3 kohaselt õigusvastaselt. Hageja on esitanud selge taotluse, milliste andmete ümberlükkamist ja millise sisuga avaldusega ta nõuab.
37.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjal lükata oma ebaõiged faktiväited ümber, edastades T SAle (xxxx), H. K. (Xxxx), M. I. (Xxxx) ning J. P. (Xxxx) e-kirja teel järgmise teksti: „Mina,
T. K., saatsin Teile 04.11.2020 e-kirja, milles väitsin, et K. L. on omastanud minu perekonna vara. See väide ei vasta tõele ning ma lükkan selle ümber. K. L. ei ole tegelikult minu perekonna vara omastanud“. II
38.Hageja palub kostjalt välja mõista õiglane mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel TsMS § 366 kohaselt. Mittevaralise kahju eest väljamõistetava hüvitise suuruse otsustab kohus diskretsiooni alusel VÕS § 127 lg 6 esimene lause ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt.
39.VÕS § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS 53 ptk 1 jaos sätestatust tulenevalt on süül põhineva deliktilise vastutuse aluseks kolmeastmeline delikti üldkoosseis, mille elementideks on 1) objektiivne teokoosseis; 2) õigusvastasus ja 3) süü. Seejuures toimub loetletud elementide olemasolu tuvastamine etapiviisiliselt, eespoolnimetatud järjekorras. Juhul kui ei ole täidetud objektiivne teokoosseis, puudub vajadus hinnangu andmiseks õigusvastasuse ja süü osas jne. (vt Võlaõigusseadus III. 8. ja 10. osa (§-d 619-916 ja 10051067). Kommenteeritud väljaanne. Koostajad: Paul Varul jt. Tallinn 2009, lk 630-631). Objektiivse teokoosseisu juures peab hageja tõendama, et kostja põhjustas oma teoga kahju, mille hüvitamist hageja nõuab.
40.Hageja poolt esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue on materiaalõiguslikult kvalifitseeritav õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudena VÕS § 1045 lg 1 p 4 ja § 1046 järgi. Kuna hageja nõue seondub au teotavate ebaõigete andmete avaldamisega, tuleb teo õigusvastasus tuvastada täiendavalt VÕS § 1047 lg-te 1-3 alusel. VÕS § 1045 lg 1 p 4 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. Vastavalt VÕS § 1046 lg-s 1 sätestatule on au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Kuivõrd au teotamine on väidetavalt põhjustanud hagejal muu hulgas ka tervisehäireid, võib kostjatele etteheidetavate tegude õigusvastasus lisaks eeltoodule tuleneda ka VÕS § 1045 lg 1 p-st 2.
41.Kahju hüvitamise üldpõhimõtete kohaselt peab kahju olemasolu ja suurust tõendama kahjustatud isik. Isikliku õiguse kaitseks esitatud hagi lahendamisel tuleb kohtul siiski silmas pidada, et mittevaralise (ehk moraalse) kahju mõistel on kaks väärtushinnangulist aspekti: isiklik ja ühiskondlik. Mistahes isikliku õiguse rikkumine kahjustab inimese psüühilist tegevust ja psüühilist seisundit. Moraalse kahju (õigustamatud kannatused) olemasolu selles tähenduses eeldatakse, kuna isikliku õiguse rikkumise tagajärge – muudatuste tekkimist ja nende suurust inimese psüühikas – ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada (RKTKo 3-2-1-105-01). Mittevaralise kahju puhul, kus kahjuks on isiku hingelised kannatused, ei ole kahju tekkimine kolmandate isikute poolt seega üheselt kontrollitav, küll saab hageja põhistada temale tekkinud negatiivseid tagajärgi.
42.Riigikohus on selgitanud, et mittevaralise kahju täpset suurust pole võimalik tõendada ja piisab kui hageja tõendab mittevaralise kahju väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid (RKTKo 3-2-1-18-13, p 22). Seetõttu ei pea hageja tõendama, et talle on tekkinud mittevaraline kahju, vaid piisab kui ta tõendab isikuõiguste rikkumist. Isikuõiguste rikkumine on võimalik isiku au teotamisega ning isiku kohta ebaõigete andmete
avaldamisega (VÕS § 1046 ja § 1047). Käesolevas asjas on hageja tõendanud isikuõiguste rikkumist, mille kostja pani toime hageja au teotamisega ning hageja kohta ebaõigete andmete avaldamisega.
43.VÕS § 134 lg 2 kohaselt isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. VÕS § 134 lg 5 sätestab, et mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Kohus leiab, et hageja au teotavaks saab pidada kostja ebaõiget väidet, et hageja on toime pannud kuriteo - omastamise. Selle väitega on omistatud hagejale madalatel ja omakasu motiividel kriminaalne käitumine (kuriteo toimepanemine), mis heidab varju hageja aule ja heale nimele, samuti seab kahtluse alla hageja usaldusvääruse ja aususe. Ebaõigete andmete avaldamisega on kostja põhjustanud hagejale moraalset kahju. Samuti on kostja hageja mainet kahjustanud tema majandus- ja kutsetegevusalaste koostööpartnerite ees. Kostja on enda 04.11.2020 saadetud kirjas T SA-le ja selle töötajatele muuhulgas kirjutanud: „kui soovite kaitsta oma asutuse mainet ja peate oluliseks oma töötajate tasuta, saate astuda vajalikud sammud“ (tl 8). Kostja poolt ebaõigete faktiväidete esitamise eesmärk T SA-le töötajatele kirja saates oli ilmselgelt soov, et SA lõpetaks hagejaga koostöö. Mainet on kahjustatud eelkõige seeläbi, et kostja on sidunud hageja kui laste koolitajana töötava isiku kuriteo toimepanemisega.
44.Kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurused peaksid vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad (RKTKo 3-2-1-19-08, p 13; RKTKo 3-2-1-51-05, p-d 22 ja 24). Kohus leiab, arvestades hageja õiguste riive ulatust ning samas asjaolu, et ebaõigeid faktiväiteid avaldati hageja kutsetegevusalastele koostööpartneritele, on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 800 eurot. Mittevaralise kahju suuruse määramisel lähtub kohus muuhulgas ka kohtupraktika analüüsist „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades 2018.– 2019. aastal“.
45.Kuna kohus rahuldab hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude, tuleb VÕS § 113 lg 1 järgi rahuldada ka hageja viivisenõue. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kooskõlas VÕS § 94 lg 1, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 113 lg 2 kohaselt, kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus mõistab
kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt (800 eurot) VÕS § 113 sätestatud määras alates 08.01.2021, so alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse täitmiseni.
46.TsMS § 238 lg 5 sätestab, et kui kohus on juba tõendi vastu võtnud või tõendeid kogunud, võib ta jätta asja lahendamisel käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud juhtudel tõendi arvestamata. Tõendi võib selle hindamise järel jätta arvestamata ka siis, kui see on ilmselt ebausaldusväärne. Kohtu hinnangul on R OÜ, T OÜ ja R OÜ juhatuse liikme M. R. 31.08.2020 ja 07.09.2020 e-kirjad (tl 63) ning 06.05.2021 koostatud selgitused (tl 71-72) nende diametraalselt erinevate sisude poolest ebausaldusväärsed, mistõttu jätab kohus need käesoleva asja lahendamisel kogumis täielikult arvestamata. Ühe ja sama isiku – M. R. väited ja seisukohad on 9 kuu jooksul täielikult ning ilma igasuguse veenva põhjenduseta muutunud, mistõttu kohtul ei ole võimalik kindlaks teha, millised nimetatud dokumentaalsetest tõenditest on usaldusväärsed ja millised mitte. III
47.Hageja on esitanud kohtueelse õigusabikulude hüvitamise nõude summas 972 eurot (koos käibemaksuga). Nimetatud nõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 115 lg 1 ja VÕS § 128 lg 3, kuna tegemist on varalise kahjuga.
48.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-138-10 (p-s 26) leidnud, et: „kolleegiumi arvates võib advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid. Professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on seega vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad.“ Seega on Riigikohus kohtueelsete õigusteenuse kulude osas leidnud, et need on VÕS § 128 lg 3 ja § 115 lg 1 alusel kahjuna hüvitatavad (nt ka RKTKo 3-2-1-84-14).
49.Käesolevas kohtuotsuses on tuvastatud, et kostja on 04.11.2020 kirja saatmisega rikkunud hageja õiguseid ja kahjustanud hageja mainet kolmandate isikute ees. Seetõttu on igati õigustatud hageja pöördumine advokaadibüroo poole õigusabiteenuse saamiseks.
50.Hageja lepinguline esindaja on saatnud 04.12.2020 nõudekirja ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise nõudes kostjale (tl 11-13). Kuna hagiavaldus on käesolevas asjas esitatud kohtusse 08.01.2021, siis 04.12.2020 nõudekirja näol on tegemist hagejapoolse pingutusega leida käesolevale vaidlusele kohtuväline lahendus enne kohtusse hagiavalduse esitamist. Seejuures on hageja kohtueelsed õigusabikulud põhjustatud vaid kostja õigusvastase ja põhjendamatu käitumise tõttu.
51.Hagejale osutati enne kohtusse pöördumist kohtueelseid õigusabikulusid summas 972 eurot (koos käibemaksuga; 810 eurot ilma käibemaksuta), kokku 5 tundi ja 40 minuti ulatuses (tl 17-19).
52.Hageja on palunud kohtul kohtueelsete õigusabikulude suuruse põhjendatust kaaludes arvestada, et suur osa toimingutest, mis tavapäraselt kaasnevad hagi esitamisega (materjali analüüs, kliendiga suhtlemine, tõendite kogumine jms) on praegusel juhul tehtud kohtueelselt enne nõudekirja koostamist. Selle võrra on hagiavalduse koostamisele kulunud aeg ning menetluskulud väiksemad (vt hagi p 60, tl 5 pöördel).
53.Advokaadibüroo arvete kohaselt nähtuvad kohtueelsete õigusabikuludena järgmised toimingud kokku 5 tundi ja 4 minuti ulatuses ja kogusummas 972 eurot (koos käibemaksuga): 1) 13.11.2020 nõupidamine kliendiga 50 minutit (tl 18 pöördel); 2) 24.11.2020 asja materjalidega tutvumine, õiguslik analüüs ja kliendiga kirjavahetus 30 minutit (tl 18 pöördel); 3) 02.12.2020 nõudekirja koostamine (kokku 6 lk) (tl 19 pöördel); 4) 03.12.2020 kliendiga suhtlemine ja nõudekirja täpsustamine (tl 19 pöördel); 5) 30.12.2020 T SA-le ja MTÜ-le L kirja koostamine kliendi kohta esitatud laimu ümberlükkamiseks 1 tund (tl 19 pöördel).
54.Kohus leiab, et kõik nimetatud toimingud on olnud hageja poolt põhjendatud ja mõistlikud, et teha jõupingutusi asja lahendamiseks väiksemate menetluskuludega juba kohtueelses menetluses.
55.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kohtueelsed õigusabikulud summas 972 eurot (koos käibemaksuga). IV Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
56.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
57.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Sama sätte lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses.
58.Hageja menetluskuludeks on tasutud riigilõiv 500 eurot (tl 20) ja lepingulise esindaja kulud 2352,64 eurot (koos käibemaksuga), so kokku 2852,64 eurot.
59.Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuluna riigilõiv 500 eurot. Hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 500 eurot on nähtav tsiviilasja toimikust (lk 20). Kohus leiab, et riigilõivu näol on tegemist põhjendatud kuluga, mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele taotletud summas välja mõista.
60.TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
61.Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hagejale osutatud õigusabi tunnihinnaks 160 euro ilma käibemaksuta ja 192 eurot koos käibemaksuga. Kostja on esitanud 26.05.2021 vastuväite hageja menetluskuludele (tl 84-85). Vaatamata kostja vastuväitele leiab kohus, et hagejale õigusabi osutamisel rakendatud tunnitasumäär 192 eurot koos käibemaksuga on käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust arvestades lepingulise esindaja tasuna mõistlik.
62.Kohus leiab, et hageja õigusabikulu 2352,64 eurot (koos käibemaksuga) on põhjendatud ja vajalik kulu. Ajaliselt on hagejale osutatud õigusabi kokku 12 tundi ja 15 minutit. Kohus ei pea vajalikuks hinnata minutilise täpsusega iga hagejale osutatud teenuse raames tehtud õigusabitoimingu vajalikkust ja põhjendatust, vaid annab hinnangu hageja menetluskulude põhjendatusele tervikuna, arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust. Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasumäär 192 eurot (koos käibemaksuga) on kohtupraktikas aktsepteeritava suurusega ning seda võib kohtupraktikat arvestades pidada keskmiseks tunnihinnaks. Kohtu hinnangul võib põhjendatuks ja vajalikuks teenuse mahuks pidada kogu hageja õigusabikulu, so kokku 12 tunni ja 15 minuti eest kogusummas 2352,64 eurot (koos käibemaksuga).
63.Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 2852,64 eurot (riigilõiv 500 eurot + õigusabikulud 2352,64 eurot).
64.Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja õigusabikulu 2352,64 eurot (koos käibemaksuga) ja riigilõiv 500 eurot, so kokku 2852,64 eurot jääb hagi rahuldamise tõttu TsMS § 162 lg 1 alusel kostja T. K. kanda.
65.Hagi rahuldamise tõttu kohus kostja menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust ei kontrolli (tl 75-76) ning hageja vastuväiteid nendele ei analüüsi (tl 87-88).
66.Hageja palub kohtul määrata menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda alates menetluskulude suuruse kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras viivist. Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
67.TsMS § 178 lg-st 1 nähtub, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.