X hagi Y vastu ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks, mittevaralise ja varalise kahju hüvitamiseks ning viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22.06.2021 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Y apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
5336 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja: X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Robert Sarv Kostja: Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Aivar Keskpaik
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 22.06.2021 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta Y kanda.
3.Välja mõista Y-lt X kasuks 1456 eurot ringkonnakohtu menetluskulude hüvitamiseks.
4.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Y-l tasuda X-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni.
2-21-318 Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja) esitas 08.01.2021 Harju Maakohtule hagiavalduse Y (kostja) vastu ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks, mittevaralise kahju hüvitamiseks, viivise ja varalise kahju 972 euro (koos käibemaksuga) hüvitamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt saatis kostja Z SA-le ning selle töötajatele K-le, I-le ning P-le 04.11.2020 e-kirja, mille pealkirjaks oli „teavitus korruptsioonikuriteost“. Kirjas avaldas kostja hageja kohta muuhulgas järgmised väited: • „Teavitan teid X ebaausast tegevusest, et saaksite kaaluda tema sobivust õpetama lapsi. • X ja W on alates 2004. aastast minu naabrid, kes usaldust ära kasutades omastasid meie perekonna vara. • Kõik see viitab kuriteole: usalduse kuritarvitamine ja omastamine. • Minu arvates pani X koos oma abikaasaga toime kuriteo. Teavitasin juhtunust politseid, teavitan peatselt ka meediat, et inimesi hoiatada. • Kui soovite kaitsta oma asutuse mainet ja peate oluliseks oma töötajate tausta, saate astuda vajalikud sammud. • Kui soovite näha ülaltoodu kohta tõendeid, esitan need teie esimesel nõudmisel.
3.Kostja on avaldanud ebaõige faktiväite, nagu oleks hageja usaldust ära kasutades omastanud kostja perekonna vara. Hagejal on õigus nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist. Lisaks on kostja avaldanud väärtushinnangu, nagu oleks hageja kurjategija. Kostja avaldatud väärtushinnang on täielikult põhjendamatu – hageja ei ole ühtegi kuritegu toime pannud. Kostja avaldatud väärtushinnang on ebakohane. Samuti on kostja avaldatud väited õigusvastased. Ebaõige faktiväide on hageja au teotav. Kaldkirjas väljatooduga kahjustas kostja oluliselt hageja mainet. Hageja maine rikkumine seisneb ebaõige faktiväite ja ebakohase väärtushinnangu avaldamises. Kostja väidab, et hageja on pannud toime omastamise, ehk on kostja perekonna vara endale võtnud. Sellega on kostja rikkunud hageja au ja väärikust. Samuti on kostja selgelt soovinud sekkuda hageja majandus- ja kutsetegevusse. Z SA on koolitusettevõte, mille kaudu hageja pakkus koolitusteenust. Rõhutades oma kirjas seda, et asutus „kaaluks hageja sobivust õpetama lapsi“ ning „astuks vajalikud sammud oma maine kaitseks“, on kostja selgelt seadnud eesmärgiks selle, et Z SA lõpetaks hagejaga koostöö. Kostja laimu tagajärjel katkestas Z SA hageja volitused organisatsiooni esindamiseks ja koolituste läbiviimiseks kuni juhtumis selguse saamiseni. Kostja on seega kahjustanud mitte ainult hageja au ja head nime, vaid sekkunud ka hageja majandus- ja kutsetegevusse.
4.Hageja nõue hagiavalduse resolutsioonis on esitatud nelja alternatiivina, mille kõigi puhul palub hageja kohtul mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel:
2-21-318 •
esimese alternatiivina palub hageja: kohustada kostjat saatma hiljemalt kohtuotsuse jõustumisele järgneval tööpäeval ebaõigete väidete ümber lükkamiseks Z SA-le (info@XXX), K-le (K@XXX), I-le (I@XXX) ning P-le (P@XXX) ilma igasuguste täienduste, hinnangute ning muude lisanduste ja muudatusteta järgmise sisuga e-kiri: „Mina, Y, saatsin Teile 04.11.2020 e-kirja, milles: väitsin ebaõigesti, et X on koos Wga usaldust kuritarvitades omastanud minu perekonna vara; viitasin, et X käitumine viitab kuriteole: usalduse kuritarvitamine ja omastamine ning väitsin ebaõigesti, et X pani koos oma abikaasa W-ga toime kuriteo. Need väited ei vasta tõele ning ma lükkan need ümber. X ei ole tegelikult minu perekonna usaldust ära kasutades vara omastanud ning mul puuduvad andmed ja tõendid X poolt koos abikaasa W-ga kuriteo, sh usalduse kuritarvitamise ja / või omastamise, toimepanemise kohta.“ • teise alternatiivina palub hageja: kohustada kostjat saatma hiljemalt kohtuotsuse jõustumisele järgneval tööpäeval ebaõigete väidete ümber lükkamiseks Z SA-le (info@XXX), K-le (K@XXX), I-le (I@XXX) ning P-le (P@XXX) ilma igasuguste täienduste, hinnangute ning muude lisanduste ja muudatusteta järgmise sisuga e-kiri: „Mina, Y, saatsin Teile 04.11.2020 e-kirja, milles väitsin ebaõigesti, et X on omastanud minu perekonna vara. Viitasin, et X käitumine viitab kuriteole: usalduse kuritarvitamine ja omastamine; väitsin, et X pani koos oma abikaasa W-ga toime kuriteo. Need väited ei vasta tõele ning ma lükkan need ümber. X ei ole tegelikult minu perekonna usaldust ära kasutades vara omastanud ning mul puuduvad andmed ja tõendid X poolt kuriteo, sh usalduse kuritarvitamise ja / või omastamise, toime panemise kohta.“ • kolmanda alternatiivina palub hageja: kohustada kostjat saatma hiljemalt kohtuotsuse jõustumisele järgneval tööpäeval ebaõigete väidete ümber lükkamiseks Z SA-le (info@XXX), K-le (K@XXX), I-le (I@XXX) ning P-le (P@XXX) ilma igasuguste täienduste, hinnangute ning muude lisanduste ja muudatusteta järgmise sisuga e-kiri: „Mina, Y, saatsin Teile 04.11.2020 e-kirja, milles väitsin ebaõigesti, et X on omastanud minu perekonna vara. See väide ei vasta tõele ning ma lükkan selle ümber. X ei ole tegelikult minu perekonna vara omastanud.“ • neljanda alternatiivina: kui kohus leiab, et kostja 04.11.2020 e-kirja väide hageja poolt kostja perekonna vara omastamise kohta, usalduse kuritarvitamise või omastamise või koos abikaasaga kuriteo toimepanemise kohta on väärtushinnang(ud), mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel.
5.Hageja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist, kuna hagejale on tekitatud mainekahju ja kostja süü on suur ning ka viivise väljamõistmist. Hageja peab õiglaseks hüvitise suuruseks vähemalt 2500 eurot. Samuti nõuab hageja kostjalt kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist summas 972 eurot (koos käibemaksuga). Kostja vastuväited
6.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
7.Hageja sai aastatel 2018 ja 2019 õigusliku aluseta L OÜ-lt ja M OÜ-lt (pankrotis) alusetult kokku 28 000 eurot töötasuna tööde eest, mida hageja tegelikult ei teostanud. Nimetatud kanded teostas L OÜ ja M OÜ (pankrotis) nimel volituse alusel hageja abikaasa W või viimase ülesandel juhatuse liige H.
8.Kostja ei ole hageja suhtes avaldanud ebaõigeid faktiväiteid. Kostja poolt kirjutatu: „usaldust ära kasutades omastas hageja kostja perekonna vara“ on väärtushinnang, mitte faktiväide. Kostjal väljakujunenud väärtushinnangu aluseks on hageja enda käitumine.
9.Kostja esitatud väärtushinnangu - usaldust ära kasutades omastas hageja kostja perekonna vara, mis kostja arvates viitab hageja poolt kuriteo toimepanemisele kujunemist on kostja põhjendanud. Kostjal on siseveendumuse põhjal tekkinud
2-21-318 põhjendatult arvamus, et hageja võis toime panna kuriteo. Kostja hageja mainet rikkunud ei ole.
10.Mittevaralise kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud. Maakohtu otsus ja põhjendused
11.Harju Maakohtu 22.06.2021 otsusega hagi rahuldati ning
11.1.kohustati kostjat saatma hiljemalt kohtuotsuse jõustumisele järgneval tööpäeval ebaõigete väidete ümber lükkamiseks Z SA-le (info@XXX), K-le (K@XXX), I-le (I@XXX) ning P-le (P@XXX) ilma igasuguste täienduste, hinnangute ning muude lisanduste ja muudatusteta järgmise sisuga järgmine e-kiri ebaõigete andmete ümberlükkamiseks:„Mina, Y, saatsin Teile 04.11.2020 e-kirja, milles väitsin ebaõigesti, et X on omastanud minu perekonna vara. See väide ei vasta tõele ning ma lükkan selle ümber. X ei ole tegelikult minu perekonna vara omastanud.“
11.2.mõisteti kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise 800 eurot, viivise põhinõudelt (800 eurot) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest, s.o alates 08.01.2021 kuni põhinõude rahuldamiseni;
11.3.mõisteti kostjalt hageja kasuks välja kohtueelsed õigusabikulud 972 eurot (koos käibemaksuga);
11.4.jäeti menetluskulud kostja kanda, mõisteti kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitis summas 2852,64 eurot ja viivis menetluskulude hüvitiselt.
12.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja poolt hageja omastamise toimepanemises süüdistamise näol on tegemist ebakohase väärtushinnangu või faktiväite avaldamisega ning kas see väärtushinnang hageja kohta on esitatud õiguspäraselt. Samuti vaieldakse selle üle, kas kostja on teotanud hageja au ning tekitanud hagejale mittevaralist kahju, mis tuleb kostja poolt hagejale hüvitada.
13.Hageja ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 1047 lg 4 alusel. Kostja poolt hageja omastamise toimepanemise süüdistamise näol on tegemist faktiväitega, selle tõesus on kohtumenetluses kontrollitav. Kui isiku kohta avaldatakse, et ta on toime pannud kuritegusid, siis on tegemist faktiväite avaldamisega ning isikule kuritegude toimepanemise omistamine on igal juhul tema au teotav (vt RKTKo nr 3-2-1-159-14, p 10). Kuivõrd kostja poolt avaldatud andmed on sisult hageja au teotavad, peaks kostja käsitletava nõude puhul tõendama avaldatud andmete õigsust (VÕS § 1047 lg 2). Kohtu hinnangul ei ole leidnud menetluses tuvastamist, et hageja oleks toime pannud omastamise (karistusseadustik § 201 lg 1).
14.Kostja seisukoha järgi tekkis tal siseveendumuse põhjal arvamus, et hageja võis toime panna kuriteo - omastamise. Hageja on menetluses tõendanud vaidlusaluse väite tõele mittevastavust. Nimelt nähtub asja materjalidest, et L OÜ ja D OÜ sõlmisid hagejaga 01.03.2018 ja 01.09.2018 töövõtulepingud, mille alusel tegi hageja tööd ning sai selle eest tasu (tl 59-60). Kostja on töövõtulepingute kehtivuse osas esitanud vastuväite, justkui need poleks kehtivad, kuid kohtu hinnangul on vastav kostja seisukoht täielikult põhjendamata ja tõendamata (tl 68-70). Ka töövõtulepingutega seotud projekteerimisnõupidamiste protokollist nähtub, et hageja osales koosolekutel ning tegi projekti raames tööd. Samuti nähtub protokollist, et hageja oli projekti sisekujundaja (tl 61-62). Kostja on täiendavalt väitnud, et M OÜ volitatud isik esitas hagejale 07.09.2020 hagihoiatuse väidetavalt alusetult saadud tasu tagastamise nõudes (tl 44). Kostja pidi seega selgelt teadlik olema, et hageja sai tasu tehtud töö eest, mitte ei „omastanud kostja perekonna vara“. Kostja on esitanud 02.11.2020 Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) kuriteokaebuse mitte hageja tegude osas, vaid hageja abikaasa W tegevusega seoses.
2-21-318 PPA leidis oma 10.11.2020 vastuses, et kostja etteheited W osas on alusetud ning jättis kriminaalmenetluse algatamata (tl 9).
15.Kostja on oma 04.11.2020 saadetud kirjas kirjutanud: „teavitan teid X ebaausast tegevusest, et saaksite kaaluda tema sobivust õpetama lapsi“. Sellest nähtub, et kostja oli teadlik, et hageja teeb Z SA-ga koostööd ning õpetab lapsi. Kohus järeldab sellest, et kostja soovis oma õigusvastase ja ebaõigeid väiteid sisaldava kirjaga saavutada seda, et hagejaga lõpetataks lepinguline koostöö.
16.Kostja edastas Z SA-le 04.11.2020 kirja, milles süüdistas hagejat omastamise toimepanemises ning teotas sellega hageja au. Kirjas väitis kostja muuhulgas üheselt, et „X ja W on alates 2004. aastast minu naabrid, kes usaldust ära kasutades omastasid meie pere vara“. Kohus ei ole tuvastanud kohtu ette toodud tõendite pinnalt, et hageja oleks toime pannud omastamise, mistõttu on kostja faktiväide ebaõige.
17.Seega on kostja teotanud hageja au ja tekitanud hagejale mittevaralist kahju, mistõttu tuleb kostjal tekitatud kahju hüvitada. Samuti on hagejal õigus nõuda ebaõige faktiväite ümberlükkamist. Isiku omastamises süüdistamine teotab tema au ja head nime ning on seega VÕS § 1045 lg 1 p-i 4 ja VÕS § 1047 lg 1 kohaselt õigusvastane.
18.Kohtu hinnangul ei ole võimalik kohtul rahuldada hageja kahte esimest alternatiivset nõuet, kuna nendes on käsitletud lisaks hagejale ka hageja abikaasa W tegevust. VÕS § 1047 võimaldab üksnes enda kohta avaldatud faktiväidete ümberlükkamist. Kohus rahuldab hageja hagiavalduse resolutsioonis märgitud kolmanda alternatiivse nõude ning ei pea tulenevalt TsMS § 370 lg-st 2 ja § 442 lg 8 neljandast lausest käsitlema hageja neljandat alternatiivset nõuet.
19.Hageja poolt esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue on materiaalõiguslikult kvalifitseeritav õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudena VÕS § 1045 lg 1 p 4 ja § 1046 järgi. Hageja ei pea tõendama, et talle on tekkinud mittevaraline kahju, vaid piisab kui ta tõendab isikuõiguste rikkumist. Hageja au teotavaks saab pidada kostja ebaõiget väidet, et hageja on toime pannud kuriteo - omastamise. Selle väitega on omistatud hagejale madalatel ja omakasu motiividel kriminaalne käitumine (kuriteo toimepanemine), mis heidab varju hageja aule ja heale nimele, samuti seab kahtluse alla hageja usaldusvääruse ja aususe. Ebaõigete andmete avaldamisega on kostja põhjustanud hagejale moraalset kahju. Samuti on kostja hageja mainet kahjustanud tema majandus- ja kutsetegevusalaste koostööpartnerite ees. Kostja poolt ebaõigete faktiväidete esitamise eesmärk Z SA töötajatele kirja saates oli ilmselgelt soov, et SA lõpetaks hagejaga koostöö. Mainet on kahjustatud eelkõige seeläbi, et kostja on sidunud hageja kui laste koolitajana töötava isiku kuriteo toimepanemisega. Arvestades hageja õiguste riive ulatust ning samas asjaolu, et ebaõigeid faktiväiteid avaldati hageja kutsetegevusalastele koostööpartneritele, on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 800 eurot. Mittevaralise kahju suuruse määramisel lähtub kohus muuhulgas ka kohtupraktika analüüsist „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades 2018.–2019. aastal“.
20.Kohtu hinnangul on L OÜ, M OÜ ja D OÜ juhatuse liikme H 31.08.2020 ja 07.09.2020 e-kirjad (tl 63) ning 06.05.2021 koostatud selgitus (tl 71-72) nende diametraalselt erinevate sisude poolest ebausaldusväärsed, mistõttu jätab kohus need käesoleva asja lahendamisel kogumis täielikult arvestamata. Ühe ja sama isiku – H - väited ja seisukohad on 9 kuu jooksul täielikult ning ilma igasuguse veenva põhjenduseta muutunud, mistõttu kohtul ei ole võimalik kindlaks teha, millised nimetatud dokumentaalsetest tõenditest on usaldusväärsed ja millised mitte.
21.Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kohtueelsed õigusabikulud summas 972 eurot (koos käibemaksuga) (VÕS § 115 lg 1, § 128 lg 3). Kostja on 04.11.2020 kirja saatmisega rikkunud hageja õiguseid ja kahjustanud hageja mainet kolmandate isikute
2-21-318 ees. Seetõttu on igati õigustatud hageja pöördumine advokaadibüroo poole õigusabiteenuse saamiseks. Hagejale osutati enne kohtusse pöördumist kohtueelseid õigusabikulusid summas 972 eurot.
22.Menetluskulud jäävad kostja kanda (TsMS § 162 lg 1). Hageja menetluskulud on põhjendatud täies ulatuses, s.o summas 2852,64 eurot (riigilõiv 500 eurot + õigusabikulud 2352,64 eurot, sh käibemaks). Tunnitasumäär 192 eurot koos käibemaksuga on käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust arvestades lepingulise esindaja tasuna mõistlik. Põhjendatuks ja vajalikuks teenuse mahuks võib pidada kogu hageja õigusabikulu, s.o kokku 12 tundi ja 15 minutit. Apellatsioonkaebus
23.Kostja esitas 22.07.2021 apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
24.Alternatiivselt palub kostja tühistada maakohtu otsuse osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise 800 eurot, kohtueelsed õigusabikulud 972 eurot ja menetluskulude hüvitise 2852,64 eurot. Kostja palub teha selles osas uue otsuse, millega lugeda ebaõigete väidete ümberlükkamine piisavaks ja jätta kostjalt mittevaralise kahju hüvitis ja kohtueelsed õigusabikulud välja mõistmata ning mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitis vajalikus ja põhjendatud ulatuses, kuid mitte suuremas summas kui 1460 eurot.
25.Kostja on tõendanud, et tema esitatud andmed (faktiväited) hageja kohta on õiged ja vastavad tegelikkusele. Hageja on saanud L OÜ-lt ja M OÜ-lt (pankrotis) töötasu alusetult. Tööettevõtulepingu sõlmimine ei tähenda, et hageja oleks lepingus ettenähtud tööd ka teostanud, üle andnud ja tema tasunõue oleks muutunud sissenõutavaks. Hageja ei ole tõendanud tööde teostamist ega üleandmist L OÜ-le ja M OÜ-le (pankrotis). Kostjale teadaolevalt ei ole hagejal arhitektuuri- ega sisekujundusalast haridust, samuti puudub hagejal litsents arhitektina tegutsemiseks. Kostja on põhjendanud ka temal kujunenud siseveendumust, mis ei ole tekkinud kriminaalõiguslikust aspektist, vaid tegelike faktiliste asjaolude põhjal. Kostja on oma väidet omastamise kohta põhistanud ja dokumentaalsete tõenditega tõendanud ning kostja ei pea seda väidet ümber lükkama.
26.Maakohus ei ole 01.03.2018 tööettevõtulepingu nr 2 tühisust vastavalt TsÜS § 89 lõigetele 1 ja 2 kontrollinud. Tööettevõtuleping on tagantjärele vormistatud selleks, et püüda tõendada kohtule väljamakstud tasude õiguslikku alust. Kuna pooltevahelise vaidluse põhiküsimus on selles, kas kostja esitatud andmed hageja kohta, et viimane on omastanud kostja perekonna vara, saades alusetult tasu kostjale ühisvarana kuuluvatest ettevõtetest, on õiged, on tööettevõtulepingu tühisuse küsimus määrava tähtsusega.
27.Kohus hindas tõendeid ühekülgselt, jättes tähelepanuta kostja vastuväited ja tuginedes otsuse tegemisel asjasse mittepuutuvatele tõenditele. Maakohus võttis ebaõigesti asja materjalide juurde D OÜ ja hageja vahel 01.09.2018 sõlmitud tööettevõtulepingu nr 3 ja projekteerimisnõupidamise protokolli. Töövõtuleping ei oma antud asjaga mitte mingit puutumust, sest kostja ei ole Z SA-le saadetud e-kirjas ega üheski menetlusdokumendis kordagi maininud kostja ja D OÜ seoseid, samuti ei oma kostja tõsikindlat teadmist, kas hageja on ka sellelt osaühingult töötasu saanud või mitte. Projekteerimisnõupidamise protokollist ei nähtu seost asjaoluga nagu oleks hageja teostanud töid L OÜ-le või M OÜ-le (pankrotis) ega seda, et hageja oleks väidetavad tööd ka üle andnud.
28.Maakohus on põhjendamatult jätnud kostja tõendi arvestamata (H 06.05.2021 selgitus). Kostja maakohtu hinnanguga H selgitustele ei nõustu ja leiab, et H on oma seisukohtade muutmist selgelt, arusaadavalt ja eluliselt usutavalt põhjendanud. Hageja ja H 31.08.2020 ja 07.09.2020 e-kirjavahetuse osas märkis kostja, et H hageja nõutud
2-21-318 sõnastuses kinnitusi ei ole andnud, vaid on vastanud sedavõrd lakooniliselt ja üldsõnaliselt, mis järeldusi hagejale vaidlusaluste väljamaksete õigusliku aluse kohta ei võimalda teha ja seega ei välista väljamaksete alusetust.
29.Hageja kohtueelsete õigusabikulude nõue on alusetu, kuna kostja ei ole esitatud ebaõiget faktiväidet.
30.Väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitis on ebamõistlikult suur. Maakohtu poolt on sisustamata, milles seisneb hageja majandus- ja kutsetegevus ning kes on hageja majandus- ja kutsetegevusalased koostööpartnerid, kellele kostja ebaõigeid faktiväiteid avaldas. Kostjal andmed hageja majandus- ja kutsetegevuse kohta läbi Z SA puuduvad ja hageja ei ole ka seda asjaolu tõendanud, mistõttu ei saanud kostja kahjustada hageja mainet tulenevalt tema majandus- ja kutsetegevusest turul. Mainekahju majandus- ja kutsetegevuses saab seisneda otseses varalises kahjus või saamata jäänud tulus. Ebaõigete andmete avaldamisega isiklike õiguste kahjustamise korral ei pea iseenesest iga rikkumise korral järgnema igal juhul rahaline kahjuhüvitis. Kostja taotleb lugeda ebaõigete väidete ümberlükkamine piisavaks korvamaks hagejale tekitatud mittevaralist kahju.
31.Hageja menetluskulude rahaline suurus on ülemäära kõrge. Maakohus ei ole kostja vastuväidetega arvestamata jätmist põhjendanud. Ajakulu 12,15 tundi ei ole vajalik ja põhjendatud ning ei vasta tsiviilasja mahule ja keerukusele. Kostja taotleb õigusabile kulunud aja vähendamist kuuele tunnile, s.o 960 eurot (koos käibemaksuga), kokku on põhjendatud menetluskulud koos riigilõivuga 1460 eurot. Kostja toob välja ka, et hagiavalduses on märgitud lepingulise esindaja tunnihinnaks 140 eurot (ilma käibemaksuta) ja 10.05.2021 menetluskulude nimekirjas 160 eurot (ilma käibemaksuta). Hagiavalduse ettevalmistamisele ja koostamisele ning nõupidamisele kulunud aega tulnuks seega arvestada esialgselt märgitud hinnaga 140 eurot tund. Lisaks on kohus välja mõistnud kohtueelsed õigusabikulud 972 eurot nõudekirja koostamise eest, milline kulu tulnuks arvestada hagiavalduse ettevalmistamise kulu hulka. Lisaks tuleb arvestada, et hageja esindaja on spetsialiseerunud faktiväidetel või väärtushinnangutel põhinevate nõuete esitamisele. Vastustaja seisukoht
32.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
33.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
34.Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
35.Kostja hinnangul süüdistas ta hagejat õiguspäraselt omastamises ning kuriteo toimepanemises, kuna hageja sai kostja osalusega äriühingult raha, ilma et selleks oleks esinenud õiguslik alus.
36.Ringkonnakohus märgib, et raha saamine ilma õigusliku aluseta ei tähenda iseenesest kuriteo toimepanemist. Tegemist on üldjuhul tsiviilõigusliku vaidlusega. Kui kostja temal kujunenud siseveendumuse kohaselt leidis, et hageja pani toime kuriteo, siis oleks ta pidanud esitama politseisse kuriteokaebuse, mitte saatma kolmandatele isikutele kirja
2-21-318 hageja poolt kuriteo toimepanemise kohta. Kostja ei ole hageja suhtes kuriteokaebust esitanud. Kostja esitas kuriteokaebuse üksnes hageja abikaasa suhtes, kelle suhtes jäeti kriminaalmenetlus algatamata.
37.Ka tsiviilõiguslikult puudus kostjal alus väita, et hageja on omastanud kostja perekonna vara. Kostja kahtlus, et tema osalusega äriühingud on ilma õigusliku aluseta kandnud hageja raha üle, ei anna alust süüdistada hagejat kostja raha omastamises. Hageja väitis, et on raha saanud töövõtulepingute alusel tööde teostamise eest. Neid lepinguid ei ole vaidlustatud, kostja ei ole nende lepingute osapooleks. Vaidlus lepingute kehtivuse ega ka tööde tegeliku teostamise üle ei ole käesoleva menetluse esemeks. Kui äriühing on teinud tühise tehingu alusel väljamakseid, annab see äriühingule endale aluse tsiviilhagi esitamiseks maksete tagasinõudmiseks. Kostja ei ole tõendanud oma rahalisi nõudmisi hageja vastu.
38.Maakohus ei ole tõendeid ebaõigesti hinnanud. Ringkonnakohus ei nõustu kostja arvamusega, et D OÜ-l puudub seos väidetavate alusetute maksetega. Ka OÜ L Residental on esitanud hagejale hagihoiatuse seoses alusetute väljamaksetega ( tl 44). Samuti pole maakohtule võimalik ette heita asjaolu, et maakohus ei arvestanud H kirjalike selgitustega nende vastuolulisuse tõttu. H kirjad on vastuolulised, mille üle pole ka vaidlust. Ringkonnakohtul puudub alus jõuda esitatud tõendite alusel teistsugusele järeldusele, kui seda tegi maakohus. Kostja avaldas kolmandatele isikutele hageja au teotavad faktiväited. Seega pidi kostja tõendama avaldatud väidete õigsust ( VÕS § 1047 lg 2). Asjas ei leidnud tõendamist, et hageja oleks omastanud kostja perekonna vara. Kostja ei ole viidanud apellatsioonkaebuses ühelegi tõendile, mille alusel kohus oleks pidanud kostja vara omastamise tõendatuks lugema.
39.Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, et ebaõigete andmete avaldamisega isiklike õiguste kahjustamise korral ei pea iseenesest iga rikkumise korral järgnema rahaline kahjuhüvitis ja käeoleval juhul oleks kohus pidanud piirduma üksnes andmete ümberlükkamisega. VÕS § 134 lg 2 (alates 31.12.2010 kehtivas sõnastuses) sätestab, et isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma.
40.Riigikohus on mittevaralise kahju hüvitamise kontekstis rõhutanud, et VÕS § 134 lg 2 järgi tuleb isikuõiguste rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta kahjustatud isikule alati mõistlik rahasumma (RKTKo nr 2-15-16007, p 18). Seega tuleb kostjal hageja au teotamisega tekitatud mittevaraline kahju ka rahaliselt hüvitada.
41.Maakohtu poolt väljamõistetud hüvitis summas 800 eurot ei ole ebamõistlikult suur. TsMS § 366 kohaselt on hüvitise suuruse määramine kohtu õiglase äranägemise järgi kohtu diskretsiooniotsus. Diskretsiooni alusel välja mõistetud hüvitise suurust on võimalik vaidlustada üksnes juhul, kui kohus on hüvitise määramisel oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme (RKTKo nr 3-2-1-18-13, p-d 21 ja 22). Praegusel juhul on maakohus väljamõistetud hüvitise suurust põhjendanud ja see on kooskõlas varasema kohtupraktikaga. Maakohus ei ole seega hüvitise suuruse üle otsustades diskretsioonipiire ületanud, mistõttu puudub alus hüvitise summa vähendamiseks.
42.Ebaõige on kostja väide, et ta ei saanud kahjustada hageja mainet tulenevalt hageja majandus- ja kutsetegevusest, kuna kostjal andmed hageja majandus- ja kutsetegevuse kohta läbi Z SA puuduvad.
43.Kostja on Z SA-le saadetud kirjas esitanud järgmised laused: „teavitan teid X ebaausast tegevusest, et saaksite kaaluda tema sobivust õpetama lapsi“ ja „kui soovite
2-21-318 kaitsta oma asutuse mainet ja peate oluliseks oma töötajate tausta, saate astuda vajalikud sammud“.
44.Seega oli kostja teadlik hageja koostööst Z SA-ga. Kostjale oli selgelt teada, et hageja õpetab Z SA tegevuse raames lapsi ning kostja nimetas hagejat Z SA töötajaks. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et kostja e-kirja eesmärgiks oli hageja au teotamine just tema lepingulise koostööpartneri ees ning talle seeläbi võimalikult suure kahju tekitamine. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
45.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti kostja kanda.
46.Maakohus määras hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 2852,64 eurot, sellest riigilõiv 500 ja õigusabikulud 2352,64 eurot. Kostja vaidlustab hageja esindaja ajakulu 12,15 tundi. Kostja leiab, et see ei ole vajalik ja põhjendatud ning ei vasta tsiviilasja mahule ja keerukusele.
47.Maakohus on hageja esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust hinnanud ning ringkonnakohtul pole põhjust seda ümber hinnata. Menetluskulude vähendamise põhjuseks ei ole üksnes vastaspoole seisukoht, et õigusabikulu on liiga suur (RKTKm tsiviilasjas nr 3-2-1-88-11, p 12). Maakohus lähtus toimingute ulatuse põhjendatuse hindamisel õigesti menetlusdokumentide mahust, sisust ja nendes sisalduvast õiguslikust argumentatsioonist. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm tsiviilasjas nr 3-2-1-184-15, p 14). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kaalumispiire ületanud.
48.Maakohus määras hüvitatava kulu kindlaks rahaliselt, mistõttu teeb seda TsMS § 174 lg 3 järgides ka ringkonnakohus.
49.Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need rahaliselt kindlaks määrata hageja kulunimekirja põhjal. Hageja taotleb 1456 euro hüvitamist 7,58 t õigusabi eest tasumääraga 192 eurot/t (sisaldab käibemaksu). Hageja esindaja tutvus kaebusega, koostas vastuse ja menetluskulude nimekirja. Need toimingud on vajalikud ja põhjendatud, samuti on selline tasumäär kohtupraktikas aktsepteeritava suurusega. Hageja kinnitas, et ta ei saa tagasi õigusabikulus sisalduvat käibemaksu. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 tuleb kostjal hüvitamisele kuuluvatelt kuludelt tasuda viivist.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.