X (X) hagi Y (Y) ja Tetragoon OÜ vastu lepingu alusel saadu tagastamiseks, kahju hüvitamiseks ja ning viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18.01.2021 otsus
Kaebuse esitaja, liik ja hind
X apellatsioonkaebus, hind 21 638 eurot 8 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg Kostjad Y (isikukood XXXXXXXXXXX) ja Tetragoon OÜ (registrikood 14395947), esindaja vandeadvokaat Kristo Kallas
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 18.01.2021 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Ringkonnakohtu menetluskulud jätta X kanda.
3.Välja mõista X-lt Y ja Tetragoon OÜ kasuks välja menetluskulude hüvitis apellatsioonimenetluses 1462 eurot 50 senti eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb X-l tasuda Y-le ja Tetragoon OÜ-le viivist alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja) esitas 03.08.2020 Harju Maakohtule hagi Y (kostja I) ja Tetragoon OÜ (kostja II) vastu lepingu alusel saadu tagastamiseks ja kahju hüvitamiseks, milline summa pärast nõude suurendamist 18.09.2020 oli 20 035 eurot 26 senti. Hageja nõudis kostjatelt ka viivist seadusjärgses määras põhinõudelt alates kostjate poolt hagi kättesaamisest kuni kohustuste täitmiseni.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 09.08.2019 töövõtulepingu, mille p 1.3 kohaselt pidid kostjad ehitama eramu (termoplokkmaja) aadressile Lepa vkt 12, Valkse küla, Lääne-Harju vald, Harjumaa. Lepingu hind oli 68 000 eurot (p 1.4.). Tasumine oli lepitud kokku etapiliselt, st enne iga etapi algust (20% lepingu sõlmimisel (projekt, energiamärgis ja ettevalmistused), 40% vundament ja maja karp, 40% sisetööd ja viimistlus). Hageja tegi kostjatele kolm makset – 10.08.2019 13 600 eurot, 14.03.2020 10 000 eurot ja 15.03.2020 3 600 eurot. Ehitustööde tähtaeg oli 30.04.2020 (p 5.1.). Leping oli sõlmitud mõlema kostjaga. Hageja tellis objektile ehitusekspertiisi, mis toimus 29.05.2020. Ekspertiisi kohaselt teostasid kostjad projekteerimistöid, mis olid lepingujärgsete ehitustööde esimeseks etapiks, vaid osaliselt ja valminud töö oli puudulik. Kuna aprillikuu lõpu seisuga ei olnud ehitustööd valmis, mh ei olnud valmis eramu projekt (sh energiamärgis) ja vundamendi ehitustöid oli alustatud, kuid need olid lõpetamata, keeldus hageja võlaõigusseaduse (VÕS) § 111 alusel II ja III etapi tööde eest tasumisest. Hageja esitas kostjatele 22.07.2020 lepingu ülesütlemise avalduse, kuna ehitustööd (sh I etapp) ei olnud endiselt lõpule viidud ning kostjad seiskasid lepingujärgsete tööde teostamise. Hageja maksis kostjatele ettemaksuna 27 200 eurot. Vastavalt ekspertiisile oli lepingu objekti ehitamisel tehtud tööde maksumus 10 865 eurot, st kostjad hoidsid kokku 16 335 eurot. Järelikult pidi kostjad hagejale tagastama summa, mida nad tööde tegemata jätmisega kokku hoidsid. Alternatiivselt, kui kohus leiab, et tegemist ei olnud ülesütlemisega, tuli hageja 22.07.2020 teadet käsitleda lepingust taganemisena VÕS § 116 lg 2 p 2 ja 4 alusel. Lepingujärgse tööde valmimise tähtajaks (enam kui 8 kuuga) ei olnud valmis mitte üksnes kõik kokkulepitud tööd ehk projekt ja ettevalmistused (I etapp), vundament ja maja karp (II etapp) ning sisetööd ja väliviimistlus (III etapp), vaid isegi kokkulepitud tööde I etapp ehk ehitatava eramu projekt, ilma milleta polnud teostatavad ka kõik järgnevad etapid. Kostjad teostasid ehitustöid kinnistul, millesse hageja soovis enda perega sisse kolida, siis täpse tähtaja järgimine oli tema huvi püsimise eelduseks. Pärast täiendava tähtaja andmist selgus, et kostjad ei jõua ka selleks ajaks ehitustöödega valmis. Kostjad viivitasid ehitustööde valmimisega 82 päeva lepingu ülesütlemise seisuga. Kuna täiendavast tähtajast kostjad kinni ei pidanud, siis tuli lepingu rikkumine lugeda oluliseks.
Kostjate viivituse (lepingu rikkumise) tõttu tekkis hagejal kahju. Hageja tellis ekspertiisi maksumusega 2 400 eurot ja kandis kohtuvälises vaidluses õigusabikulusid 1 300 eurot 26 senti. Kostjate vastuväited
3.Kostjad vaidlesid hagile vastu, palusid jätta selle rahuldamata ja jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Kostjal I puudus lepinguline suhe hagejaga, ta ei olnud töövõtulepingu osapool ega saanud seetõttu olla kostjaks kohtumenetluses. On tavapärane, et lepingutes märgitakse äriühingust lepinguosalise nime juurde ka seda esindava füüsilise isiku (valdavalt juhatuse liikme) nimi. Lepingu sõnastus ei viidanud, et töövõtja poolel oleks kaks eraldi isikut. Kostja I ei esitanud hagejale ka ühtegi arvet ning hageja polnud kostjale I ka midagi tasunud. Hagejal polnud nõudeõigust töövõtulepingu ülesütlemise sätete alusel, kuna hagejapoole ülesütlemine polnud kehtiv. Hageja 22.07.2020 avaldus ei toonud kaasa õiguslikke tagajärgi, kuna kostja II ütles lepingu üles 27.05.2020. Hagejal ei olnud õigust lepingust taganeda, kuna kostja II ei olnud oma kohustusi rikkunud. Juhul kui kostja tegevust sai pidada lepingurikkumiseks, ei olnud rikkumised lepingu erakorralise ülesütlemise õiguse tekkimiseks olulised. Kostja tegi projekti valmis 2019 oktoobris. Sellele viitas ka energiamärgise väljastamine, mida sai väljastada üksnes projekti alusel. Kostja esitas ehitusloa taotluse 30.10.2019. Kui hageja ei oleks soovinud tehnilisi lahendusi, mida vald ei aktsepteerinud, oleks 2019 novembris ka ehitusluba väljastatud ning kostja oleks saanud ehitamisega alustada. Ehitusloa andmine ja ehitamisega alustamine viibis hagejast tulenevatel asjaoludel ning ehitusluba anti alles 12.03.2020. Kui arvestada ehitusseadustiku § 42 lg-st 5 tulenevat 30-päevast ehitusloa menetlemise tähtaega, oleks vald pidanud ehitusloa andma hiljemalt 30.11.2019. Kuivõrd lepingu p 5.1 järgi oli kostjal kohustus lõpetada ehitustööd aprillis 2020, tuli lugeda esialgseks kokkulepitud tähtajaks 30.04.2020. Seega oli kostjal ehitamiseks aega 5 kuud. Lepingu p-st 3.2.7 tulenevalt, kui viivitus tuleneb lepingu pooltest mitteolenevatest asjaoludest, lepivad pooled kokku lepingu edasise täitmise tingimustes. Sõltumata sellest, kas ehitusloa ja sellega seotult tööde alustamine viibis hagejast tulenevatel asjaoludel, nähtus poolte 30.03.2020 ja 01.04.2020 e-kirjadest, et nad leppisid uueks tööde valmimise tähtajaks kokku juuli 2020. Arvestades, et ehitusluba anti 12.03.2020, siis lükkusid lepingus määratletud tähtajad ja ka lepingu p-s 5.1 märgitud ehitustööde tähtaeg 5 kuu võrra edasi ning ehitustööde uueks tähtajaks oli seetõttu 12.08.2020. Töö seisak tekkis ühelt poolt seetõttu, et hageja keeldus tasumast kostja esitatud lisatööde arveid ning seetõttu, et hageja asus väga aktiivselt süüdistama kostjat tähtaja ületamises, asjaajamise keerukuses jms ehk hagejal tekkis usaldamatus kostja suhtes, hageja ei soovinud tasuda isegi lepingu järgi ettenähtud summasid. Kostjal oli õigus keelduda enda kohustuste täitmisest, kuni hageja on enda kohustused täitnud (VÕS § 111). Lepingus oli tähtaja ületamise eest ette nähtud sanktsioonina leppetrahv (p 3.2.5.). Ennekõike oleks kostjal II tulnud lepingurikkumise korral nõuda tähtaja ületamise eest leppetrahvi. Lepingu ennetähtaegne lõpetamine õiguskaitsevahendina oli ebaproportsionaalne. Kostja töömahus oli üksnes ehitusloa hankimine ja selleks vajaliku eelprojekti koostamine. Kostja teatas hagejale projektide koostamise vajadusest ning hageja teatas, et oli need projektid tellinud. Lepingus ei olnud projekti staadiumeid määratletud ehk pole öeldud, millise täpsusastmega peab koostatav projekt olema. Eelprojekt oli koostatud ning selle alusel väljastati ehitusluba hoone püstitamiseks. Põhiprojekti ega tööprojekti koostamine ei olnud kostja II töömahus, mistõttu kostja II ei pidanud seda tellima. Ekspertiisiaktis muud viidatud puudused olid pisipuudused, mis olid lihtsalt kõrvaldatavad.
Kostja II ei tekitanud hagejale kahju, sest ei rikkunud lepingut. Isegi kui kostja II oleks lepingut rikkunud, ei saanud kõik hageja kantud kulud olla käsitletavad kahjuna, mille eest kostja II peaks vastutama. Kogu ekspertiisi maksumus polnud põhjendatud, kuna selles sisaldus hulganisti ka muid küsimusi, mis ei seondunud kostja II tööde maksumuse määramisega. Paljudes küsimustes jõuti järeldusele, et kostja II töö oli nõuetekohane.
4.Kostjal oli nõue hageja vastu 30 842,74 eurot 27.05.2020 kirja lisaks olnud kuluarvestuse järgi (kostja senise töö maksumus ning lepingu ennetähtaegse lõpetamisega seotud hüvitis). Kuivõrd hageja tasus kostjale kokku 27 200 eurot ning kostja töö maksumus ja lisanduv kahjunõue oli kokku 30 842,74 eurot, siis tuli hagejal kostjale II tasuda täiendavalt 3 642,74 eurot. Hageja jättis tasumata kostja II esitatud arved (arve nr TE2008 1 597,20 eurot, arve nr TE2009 651,60 eurot ja arve nr 2010 190,80 eurot, kokku 2 439,60 eurot). Juhul, kui kohus hageja nõude kasvõi osaliselt rahuldab, tuleb sellest maha arvata ka summad, mida hageja jättis tasumata. Maakohtu otsus
5.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus mõistis hagejalt kostjate kasuks menetluskulude hüvitise 4 425 eurot, mis tuli tasuda kostjale II, ning kohustas tasuma menetluskuludelt seadusjärgses määras viivist otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Kohus tuvastas, et hageja ja kostja II sõlmisid 09.08.2019 kirjaliku töövõtulepingu eramu ehitamiseks maksumusega 68 000 eurot. Hageja pidi tööde eest tasuma etapiliselt enne iga etapi algust - 20% lepingu sõlmimisel (projekt ja ettevalmistused), 40% vundament ja maja karp, 40% sisetööd ja välisviimistlus (tl 8). Hageja tasus kostjale II 08.08.2019 ettemaksu 13 600 eurot, 14.03.2020 vundamendi ja majakarbi osalise makse 10 000 eurot, 15.03.2020 3 600 eurot (tl 70-71). Hageja jättis tasumata kostja II poolt 21.03.2020 arve nr TE2008 1 597,20 eurot, 25.03.2020 arve nr TE2009 651,60 eurot ja 09.04.2020 arve nr TE2010 190,80 eurot (tl 95-98). Hagejal puudus nõue kostja I vastu. VÕS§ 8 lg 1 ja § 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Vaidlusaluses lepingus kasutatakse töövõtja nimetamiseks läbivalt eesti keele ainsuse vormi (tl 8). Hageja poolt esitatud lähteandmetele tuginedes oli ekspert nimetanudtöövõtjaks kostjat II (tl 15-16). Vastavalt VÕS § 637 sätestatule on töövõtuleping tasuline leping. Seega hageja põhikohustus oli maksta tasu vastavalt kokkuleppele. Puudus vaidlus, et hageja tegi temale esitatud arvete alusel kostjale II ettemaksu 27 200 eurot. Kostjale I hageja ühtegi makset ei teinud. TsÜS § 34 lg 1 kohaselt juriidilise isiku juhatus või seda asendav organ loetakse suhetes teiste isikutega juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks. Eeltoodust tulenevalt polnud kostja I vaidlusaluse lepingu pool, vaid lepingus nimetatud kui juriidilise isiku esindaja. Kogutud tõenditest nähtus, et ka hageja ise pidas töövõtjaks kostjat II. Hageja ei teinud praeguses vaidluses tõeseid avaldusi (TsMS § 328 lg 1). Hageja väitis, et kostjad keeldusid ehitustööde teostamisest. Hageja jättis märkimata, et töövõtja oli 27.05.2020 lepingu erakorraliselt üles öelnud lepingu p 5.3.3. alusel tellijapoolse lepingurikkumise tõttu (tl 104-105). Kostja II ülesütlemise avalduse materiaalsed ja formaalsed eeldused olid täidetud (VÕS § 195 lg 5 ja TsÜS § 67 lg 2). 27.05.2020 esitas kostja II hagejale lepingu ülesütlemisavalduse koos kalkulatsiooniga, millest nähtus, et kostja II tegi töid ja kulutusi 30 842,74 eurot (tl 105). Kuivõrd lepingu ülesütlemise avaldus oli esitatud hagejale vastuseks hageja 14.05.2020 nõudele (tl 99-101), ei saanud olla
kahtlust, et hageja sai kostjat II ülesütlemise avalduse kätte ning seejärel 29.05.2020 asus korraldama ehitise erakorralise auditi läbiviimist (tl 15). Kostja II ütles lepingu üles hagejapoolsete lepingus määratletud tasude maksmata jätmise ning seadusliku esindaja eraelu puudutava ähvarduse tõttu. Lepingu p 1.4. järgi pidi hageja tasuma etapiliselt enne iga etapi algust. Hageja tasus kostjale II 27 200 eurot, st esimese etapi eest kogu ulatuses ning teise etapi eest pool summast. Hageja keeldus teise etapi tööde eest ülejäänud osa tasumast. 30.04.2020 e–kirjas soovitas hageja kostjal I muuhulgas nüüd oma perekonna julgeoleku eest hoolitseda (tl 94 pöördel). Vastavalt TsÜS § 138 lg 2 ei ole õiguse teostamine lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Hea usu põhimõtte funktsiooniks on lepingust või seadusest tulenevate õiguste teostamise kuritarvitamise piiramine. VÕS § 6 lg 1 kohaselt võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt ning lg 2 kohaselt võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõetamatu. Hageja käitus oma nõuet maksma pannes vastuolus hea usu põhimõttega. Eeltoodust tulenevalt olid kostja II ülesütlemise avalduse materiaalsed eeldused täidetud. Puudusid tõendid, et hageja oleks lepingu ülesütlemist vaidlustanud. Kuivõrd leping oli juba 27.05.2020 ülesütlemisavaldusega lõppenud, ei olnud hagejal võimalik lõppenud lepingut omakorda 22.07.2020 üles öelda. Hageja leidis, et alternatiivselt lõppes leping temapoolse taganemisega kostjate lepingu rikkumiste tõttu. Töövõtulepingust taganemisõiguse tekkimise peamine eeldus oli töövõtja oluline lepingurikkumine. Hageja ei tõendanud töövõtja poolset lepingu rikkumist. VÕS § 101 lg 3 kohaselt võlausaldaja ei või tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Lepingu p 2.1. kohaselt olid töövõtja lepingujärgsed ülesanded projekteerimise valdkonnas: 3D majavaated, energiamärgis, ehitusluba ning p 3.1.8. järgi ka teostusjoonised (tl 3,9). Lepingu p 4.4. kohaselt tellija hangib kõik tööde alustamiseks ja tegemiseks vajalikud alusandmed, load ja muud vajalikud dokumendid ning tasub nendega seotud kulud (tl 9 pöördel). Energiamärgis väljastati elamule 19.09.2019 ja korrigeeritult 22.10.2019 (tl 67, 84). Töövõtja tellis eelprojekti ning esitas selle koos ehitusloa taotlusega 30.10.2019 vallavalitsusele. Ehitusluba väljastati 12.03.2020 (tl 87). Lepingus puudus kokkulepe selle kohta, et ehitusprojekti oleks pidanud tellima töövõtja. Hageja ise 24.03.2020 e-kirjas kinnitas, et vaatab lähiajal omanikujärelevalvega kogu protsessi üle ja paneb vajalikud põhiprojektid töösse, aga nende valmimine võtab siiski aega u 2 nädalat (tl 89). Puudusid tõendid, et töövõtja oleks pidanud tellima põhiprojekti, mistõttu olid alusetud hageja sellesisulised etteheited töövõtjale. Ehitamisega alustamine viibis hageja enda tegevuse, mitte töövõtja tegevusetuse tõttu. Hageja nõudis kostjatelt kahju hüvitamist (ekspertiisi maksumus ja kohtuvälised õigusabikulud). Kahju hüvitamise nõue ei kuulnud rahuldamisele tulenevalt VÕS § 127 lg-st 1, § 128 lg-st 3 ja § 101 lg-st 3. Käesolevas menetluses kogutud tõenditest nähtub, et hageja võimalik kahju tekkis hageja enda tegevuse tulemusel. Töövõtja täitis kohustuse vähemalt keskmise kvaliteediga (VÕS § 77 lg 1). Kuivõrd hageja põhinõue kostjate vastu ei kuulunud rahuldamisele, jäi rahuldamata ka viivisenõue (VÕS § 100 ja § 101 lg 1). Apellatsioonkaebus
6.Hageja palus ringkonnakohtul maakohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Menetluskulud tuli jätte kostjate kanda. Poolte vahel sõlmitud lepingu pooled olid hageja ja mõlemad kostjad ning kostja I ühines kostja II kohustustega. Kohus tuvastas ebaõigesti lepingu lõppemise aja ja jättis tähelepanuta hageja 14.05.2020 e-kirja – hageja luges
lepingu lõppenuks 30.04.2020. Kohus ei analüüsinud, kas hageja poolt 14.05.2020 saadetud nõue oli alternatiivselt käsitletav ka lepingu ülesütlemise avaldusena. Kostjad rikkusid lepingulisi kohustusi ega teinud kokkulepituid töid nõuetekohaselt. Seega oli kostjatel kohustus tagastada ettemaks ja hagejal oli õigus nõuda kahju hüvitamist. Vastustajate seisukohad
7.Kostjad vaidlesid hageja apellatsioonkaebuse vastu, palusid jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel. Hageja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega ning tuginedes TsMS § 654 lg-le 6 ei korda neid.
9.TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et leping oli sõlmitud hageja ja kostja II vahel. Kostja I on kostja II juhatuse liige ja oli märgitud lepingusse kostja II esindajana (TsÜS § 34 lg 1). Kuigi pooled olid lepingu vormistamisel ebatäpsed, ei anna see aga alust nõustuda hageja seisukohtadega. Ehitusettevõtjaks oli üksnes kostaja II, kelle poole hageja 13.04.2019 oma kinnistule ehitise saamise huviga pöördus (tl 122 jj). Tegelikult ei tulenenud sõlmitud lepingust ega hageja dokumentidest, et töövõtjaks oleks kostjale I lisaks kostja II eraisikuna. Pooltel ei tekkinud selles osas lepingu täitmise käigus ka ühtki küsimust ja hageja väide, et talle jäi mulje, et tema lepingupartneriks on mõlemad kostjad, on ekslik. Maakohus leidis õigesti, et töövõtuleping on tasuline leping ning hageja teostas kostja II poolt väljastatud arvete alusel maksed kostjale II. Praegusel juhul puuduvad sellised asjaolud, mille alusel saaks väita, et kostja I soovis täita ja täitis koos kostjaga II viimase lepingulisi kohustusi (VÕS § 29 lg 1). Hageja sellekohased väited pole tõendatud. Kohustusega ühinemise väide on apellatsioonimenetluses esitatud uus, mis jääb tulenevalt TsMS § 652 lg-st 4 tähelepanuta. Lisaks ei ole tegemist asja materjalidega kooskõlas oleva väitega. Kostjad on selgitanud, et tegemist on nn tagantjärele otsitud väitega, püüdmaks laiendada kostja II kui ehitusettevõtja vastutust ka kostjale I, millele viitavat hageja kahtlus, kas kostja II ikka suudab ta nõudeid rahuldada.
10.Hageja märkis kaebuses, et ta avaldas 14.05.2020 kirjas, et leping lõppes 30.04.2020. Lepingus märgitud töö valmimise tähtaeg ei ole samastatav lepingu tähtajaga ehk töö valmimise tähtaja ületamine ei lõpetanud lepingut (vt ka VÕS § 186 võlasuhete lõppemise alused). Maakohus ei pidanud analüüsima, kas hageja 14.05.2020 kirja sai käsitleda lepingu ülesütlemise avaldusena. Hageja tugines maakohtus üksnes asjaolule, et ta ütles lepingu üles 22.07.2020 (alternatiivselt oli tegemist taganemisavaldusega). Hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude alusel (TsMS § 5 lg 1). Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja neid asjaolusid tuleb tal endal tõendada. Kohus ei pea ise esitatud tõenditest asjaolusid otsima, vaid pool peab kohtule viitama, millistele asjaoludele ta tugineb, ja kui vastaspool asjaolu vaidlustab, siis peab pool välja tooma, millistele tõenditele ta asjaolu tõendamiseks tugineb (Riigikohtu 16.12.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-141-13, p 17 ja
20.10.2004 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-109-04, p 25). Maakohus ei pidanud tõenditest asjaolusid ise tuletama ja hindama, kas 14.05.2020 kirja sai lugeda hagejate ülesütlemise avaldusena olukorras, kus hagi asjaoluna hageja ise sellele ei tuginenud. Ringkonnakohus jätab hageja väite lepingu ülesütlemise kohta 14.05.2020 kirjaga tähelepanuta tulenevalt TsMS § 652 lg-st 4. Käesoleval juhul puudub alus apellatsioonimenetluses uute asjaolude analüüsimiseks.
11.Asja lahendamisel tuli maakohtul kontrollida, kas kostja poolt 27.05.2020 lepingu ülesütlemine oli kehtiv. Maakohus tuvastas nõuetekohaselt, et pooltevaheline leping lõppes 27.05.2020 kostjapoolse ülesütlemisega. Vaidlust ei olnud selles, et hageja ja kostja II sõlmisid 09.08.2019 töövõtulepingu, mille kohaselt pidi kostja II ehitama eramu (termoplokkmaja). Lepingule olid lisatud hageja soovitud eramu esialgsed eskiisjoonised, mille alusel pidi kostja II tellima projekti ja taotlema ehitusloa. Kostja esitas kogu vajamineva informatsiooni (eskiisplaanid, eelprojekt jm) arhitektile ja ehitusloa saamiseks 30.10.2019 vallavalitsusele. Asja materjalidest nähtuvalt soovis hageja teha projektis muudatusi, pidades selle nimel läbirääkimisi kuni 2020 kevadeni nii valla kui arhitektiga. Kuna vald hageja soovitud muudatusi ei kinnitanud ja andis ehitusloa 12.03.2020 sisuliselt kostja poolt oktoobris 2019 esitatud projekti alusel, viibis ehituse alustamine 2020 kevadeni hagejast tulenevatel põhjustel. 2019 septembris esitas arhitekt hagejale energiamärgise dokumendid (tl 83 jj), kuid ka projekti muutmise sooviga seoses korrigeeriti energiamärgist ja see kanti registrisse 22.10.2019 (tl 85). Ehitustööde tähtaeg oli töövõtulepingu kokkulepitult aprill 2020. Kuigi pooled ei vormistatud kirjalikult lepingu muudatust, leppisid nad töö käigus kokku uues tähtajas. Hageja ei esitanud pretensioone ja 19.03.2020 e-kirjas (kostjaga suhtles hageja nimel Q) avaldas, et nagu teada, saab majakarbi valmis alles 3 kuu pärast ja mitte aprilli lõpuks nagu lepingus tähtaeg (tl 75). Hageja pakkus välja uue ajakava ja esitas seepale uue ajagraafiku tähtajaga juuli lõpp 2020.
12.Vaidlust ei olnud selles, et pooltel tekkis erimeelsus lisatööde (killustiku ja liiva veo ja aukude täitmise osas) osas ning nendega seotud lisatööde maksumuses. Kui varem oli kostja suhelnud tellija poolelt Q-ga, siis lisatööde teemal jätkus suhtlus hagejaga, kelle meelest koostöö ei laabunud. Hageja keeldus tasumast lisatööde ja ka lepingu järgi teise etapi tööde eest. Hageja teatas 02.04.2020 e-kirjaga, et tema koostöö kostjaga ei suju, killustikku kasutati objektil valeks otstarbeks ja hagejale ilmnes ootamatult, et tal tuleb lisaks eelprojektile kohustuslikult tellida ka põhiprojekt. 13.04.2020 teatas hageja, et tööde lõpetamise tähtaeg on aprilli lõpus ja et ta kahtlustab üldse kostjat maksevõime puudumises ja ta tasub kostjale peale tööde valmimist. Nimetatu ei olnud aga kooskõlas lepingu p-ga 4.1. Kui kostja selgitas, et ajaline viivitus tulenes hageja soovist muuta projekti ja et 01.04.2020 lepiti kokku uus ajagraafik, vastas hageja, et lepingu tähtaeg lõpeb aprillis, ta soovib kostjalt raha tagasi ja ostjalt kuluaruannet ning valida uus ehitaja. 30.04.2020 e-kirjas vastuseks kostja kuluaruannetele märkis hageja: „nagu aru saada, pole sa huvitatud edasi töötama ei enda firma ega oma nimega, ent oma perekonna julgeoleku eest tasuks nüüd hoolitseda“. (tl 94 p). 27.05.2020 ütles kostja lepingu üles lepingus määratletud tasude maksmata jätmise tõttu (tasumine pidi toimuma osaliselt enne iga etapi algust). Hageja oli tasunud I etapi eest ja II etapi eest osaliselt, kuid keeldus tasumast II etapi tööde eest ülejäänud summat. Samuti tugines kostja hagejapoolsele ähvardusele ja koostöö mittesujumisele. Maakohus tuvastas, et hageja kostjapoolset lepingu ülesütlemist polnud vaidlustanud ning ülesütlemise eeldused olid täidetud. Hageja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu tuvastatu muutmiseks selles osas. Kuivõrd leping lõppes juba 27.05.2020, siis ei saanud hageja lepingut omalt poolt enam 22.07.2020 üles öelda ega sellest taganeda. Seetõttu puudub alus kontrollida, kas hagejal oli õigus lepingust taganeda kostja II rikkumiste tõttu.
13.VÕS § 195 lg-d 2 ja 5 sätestab, et kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Lepingu ülesütlemise korral peavad lepingupooled tagastama üksnes lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu. Tagastamisele kohaldatakse vastavalt sama seaduse §-des 189–191 sätestatut. Hageja soovis kostjalt lepingu alusel saadu tagastamist, kahju hüvitamist ning viivist. Tasu ettemakse saab tagasi nõuda lepingu ülesütlemise tagajärjel tekkinud tagasitäitmise võlasuhte raames (Riigikohtu 14.06.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-13-6457, p 22). Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti (Riigikohtu 21.10.2020 otsus tsiviilasjas nr 2-17-18305, p 14). Seega on hagimenetluses poole kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks. Vaidlus puudus, et hageja tasus kostjale II 27 200 eurot – 20% eramu ehituse ettemaksu ning vundamendi ja majakarbi osalise ettemaksu, kuid tema väitel oli tehtud töö maksumuseks ehitise auditi kohaselt hinnanguliselt koos käibemaksuga 10 865 eurot. Kostja leiab, et tal on hageja vastu nõue tehtud töö ja kulude maksumuse osas, mille ta hagejale 27.05.2020 koos lepingu ülesütlemise avaldusega esitas kokku summas 30 842 eurot 74 senti. Kostja on oma kulutusi tõendanud ja hageja ei ole tehtud töödele ja kulutustele vastu vaielnud muud moel, kui esitanud ekspertiisi auditi, mida maakohus hindab kirjaliku tõendina koos kosja esitatud tõenditega. TsMS § 232 lg 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Maakohus hindas tõendeid kooskõlas TsMS § 232 nõudega ning kohtu arutluskäik on jälgitav. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 kohaselt ei korda põhjendusi. Kokkuvõtteks leiab ringkonnakohus, et hagejal ei ole õigust tasutud summade tagasinõudmiseks. Kostja oli õigustatud tehtud töö eest tasu saama ja ta on oma vastuväiteid piisavalt tõendanud. Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus õigesti, et kostja ei olnud lepingut rikkunud, mistõttu ei tule kostjal hüvitada hagejale õigusabi jm kulusid. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
14.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Kuna maakohtu otsus jääb muutmata, siis puudub alus maakohtu menetluskulude jaotuse muutmiseks. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda. Kuivõrd maakohus määras kindlaks menetluskulud rahaliselt, siis teeb seda ka ringkonnakohus (TsMS § 174 lg 3). Kostjate menetluskulud apellatsiooniastmes olid õigusabikulud 1462 eurot 50 senti 9 tunni 45 minuti eest tasumääraga 150 eurot käibemaksuta järgmiste toimingute eest: otsuse ja apellatsioonkaebuse läbivaatamine, analüüs, edastamine kliendile koos selgitusega, vastuse koostamine ja esitamine, hageja 25.03.2021 seisukohaga tutvumine ja vastuse koostamine, arutelu kliendiga. Ringkonnakohtu hinnangul olid kostjate esindaja toimingud vajalikud ja põhjendatud TsMS § 175 lg 1 mõttes ja olid kooskõlas menetluse käiguga. Arvestades esindaja toimingute ajakulu, toimingute sisu ja asja keerukust saab käesolevas vaidluses lugeda põhjendatuks ja vajalikuks tunnitasu suuruseks 150 eurot. Seega tuleb hagejalt kostjate kasuks välja mõista 1462 eurot 50
senti (9t 45 min x 150). Menetluskulud ei sisalda käibemaksu. Kohus rahuldab kostjate taotluse menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks TsMS § 177 lg 4 alusel. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.