A I’u hagi H T’i ja Tetragoon OÜ vastu lepingu alusel saadu tagastamiseks ja kahju hüvitamiseks ning viiviste väljamõistmiseks. Hagi hind 21 037,07 eurot.
Menetlusosalised ja nende
Hageja: A I (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post xxx) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Keijo Lindeberg (Advokaadibüroo LINDEBERG; Kentmanni 6, 10116 Tallinn, e-post xxx) Kostja I: H T (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post xxx) Kostja II: Tetragoon OÜ (registrikood 14395947, asukoht Narva mnt 5, 10117 Tallinn, e-post xxx ) Kostjate esindaja: vandeadvokaat Kristo Kallas (Advokaadibüroo Sirel & Partnerid; Vesivärava 50, 10152 Tallinn, e-post xxx
esindajad
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata A I’u hagi H T’i ja Tetragoon OÜ vastu lepingu alusel saadu tagastamiseks ja kahju hüvitamiseks ning viiviste väljamõistmiseks. Menetluskulude jaotus
Välja mõista A I’ult menetluskulud summas 4 425 eurot H T’i ja Tetragoon OÜ kasuks. Väljamakse teostada Tetragoon OÜ-le.
4.Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb A Iul tasuda H
T’ile ja Tetragoon OÜ-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (4 425 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue
1.Kohtule 03.08.2020. a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid 09.08.2019 a A I ning H T ja Tetragoon OÜ töövõtulepingu, mille p 1.3 kohaselt pidid Kostja 2 ja Kostja 1 ehitama eramu (termoplokkmaja) aadressile xxx. Lepingu hind oli 68 000 eurot (müügilepingu p 1.4.). Arvestades asjaolu, et: 1.2.1. Lepingus on töövõtjaks märgitud nii Kostja 1 kui Kostja 2; töövõtja aadressiks on märgitud mitte Kostja 2 kui ettevõtte, vaid Kostja 1 kui füüsilise isiku elukoha aadress; kogu hageja ning töövõtja kirjavahetus on toimunud läbi Kostja 1 kui füüsilise isiku isikliku e-posti ning kõik hagejale väljastatud arved olid väljastatud Kostja 1 nimel, ei nähtu hageja hinnangul Lepingust ning seni kehtinud suhetest üheselt, kellega kostjatest on see sõlmitud, mistõttu loeb hageja Lepingu sõlmituks mõlema kostjaga.
2.Tasumine oli lepitud kokku etapiliselt, st enne iga etapi algust. 20% lepingu sõlmimisel (projekt, energiamärgis ja ettevalmistused), 40% vundament ja maja karp, 40% sisetööd ja viimistlus. Hageja on teinud Lepingu alusel kostjatele kolm makset – 10.08.2019 summas 13 600 eurot, 14.03.2020 summas 10 000 eurot ja 15.03.2020 summas 3600 eurot; kokku 27 200 eurot. Lepingu p 5.1 kohaselt pidi ehitustööde tähtaeg olema aprill 2020. a ehk 30.04.2020. 29.05.2020 toimus Lepingu objektil ehitusekspertiis ja sinna olid kutsutud ka kostjad, kes ei ilmunud aga kohale. Ekspertiisi kohaselt teostasid kostjad projekteerimistöid, mis olid Lepingujärgsete ehitustööde esimeseks etapiks, vaid osaliselt; muuhulgas puudus kokkulepitud projekti mahust 3D maja vaated ning energiamärgis. Seega oli 29.05.2020 seisuga Lepingujärgsete ehitustööde I etapp lõpule viimata ning valminud töö puudulik. Kuna Lepingujärgse ehitustööde valmimise tähtajaks ehk 2020. aasta aprillikuu lõpu seisuga ei olnud ehitustööd valmis, muuhulgas ei olnud valmis eramu projekt (sh energiamärgis) ja vundamendi ehitustöid oli alustatud, kuid need olid lõpetamata, keeldus hageja VÕS § 111 alusel II ja III etapi tööde eest tasumisest.
3.22.07.2020 esitas hageja kostjatele Lepingu ülesütlemise avalduse, kuna selle koostamise hetkeks ei ole ehitustööd (sh I etapp) endiselt lõpule viidud ning kostjad on seisanud lepingujärgsete tööde teostamise, ning andis tähtaja Lepingu alusel enammakstu tagastamiseks hiljemalt 24.07.2020. 29.07.2020 vastas Kostja 1 nõudele, kuid enammakstut ei tagastanud. Kuna töövõtuleping oli kehtivalt üles öeldud, siis VÕS § 195 lg 5 alusel saab hageja nõuda kostjatelt üleantu tagastamist. Hageja on maksnud kostjatele ettemaksuna 27 200 eurot. Vastavalt Lepingu objektil läbiviidud Ekspertiisi akti punktile 3.8.3. ning selle Lisas nr 1 toodud arvestusele (ehitustööde eelarve) on Lepingu objekti ehitamisel tehtud tööde maksumuseks 10 865 eurot. Hageja on ettemaksuna kostjatele tasunud 27 200. Kostjad kulutasid seega Ekspertiisi kohaselt teostatud töödele 10 865 eurot ning hoidsid kokku 16 335 eurot. Järelikult peaksid kostjad hagejale tagastama summa, mida nad tööde tegemata jätmisega kokku hoidsid – 16 335 eurot.
4.Alternatiivselt, kui kohus leiab, et tegemist ei olnud Lepingu ülesütlemisega, tuleb hageja 22.07.2020 teadet käsitleda Lepingust taganemisena. Käesoleval juhul vastab kostjate poolne rikkumine eelkõige VÕS § 116 lg 2 punktidele 2 ning 4. Lepingujärgse tööde valmimise tähtajaks (s.o enam kui 8 kuuga) ei olnud valmis mitte üksnes kõik kokku lepitud tööd ehk projekt ja ettevalmistused (I etapp), vundament ja maja karp (II etapp) ning sisetööd ja väliviimistlus (III etapp), vaid isegi kokkulepitud tööde I etapp ehk ehitatava eramu projekt, ilma milleta ei ole teostatavad ka kõik järgnevad etapid. Järelikult rikkusid kostjad kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt hageja huvi püsimise eelduseks Lepingu täitmise vastu. Kuna kostjad teostasid ehitustöid kinnistul, millesse hageja soovis enda perega sisse kolida, siis täpse tähtaja järgimine oli tema huvi püsimise eelduseks. Hageja andis kostjatele ka täiendava tähtaja, mida tõendab hageja poolne üksnes ehitusprojekti valmimise ootus enam kui 8 kuud ning mitme kuu pikkune suhtlus (sh e-posti teel) tööde valmimise tähtaegade osas.
5.Pärast hageja poolt korduvalt täiendava tähtaja andmist ning kõigi tööde lepingujärgse valmimise tähtajani saabumist oli hagejale selge kostjate teostatud tööde põhjal (või pigem töö seisaku põhjal), et kostjad ei jõua ilmselgelt ka täiendavaks tähtajaks ehitustöödega valmis. See asjaolu tõendab samuti kostjate poolse olulise rikkumise olemasolu, kuna kohustuse rikkumine ehk tööde valmimisega viivitamine andis hagejale mõistliku põhjuse eeldada, et kostjad ei täida kohustusi ka edaspidi. Lisaks nähtub ka kostjate tegevusest, et kostjad ehitustööde teostamisest keelduvad, kuna on ehitustööde teostamise lõpetanud ning ehitusobjektilt on viidud ära kõik töövahendid. Kuna hageja on lepingust kehtivalt taganenud, saab ta VÕS § 189 lg 1 alusel lepingu alusel üleantu väljaandmist ehk ettemaksu väljaandmist ulatuses, mis jäi summast üle tegemata tööde tõttu. Nagu on eelnevalt välja toodud, on kostjad teostanud Lepingu objekti ehitamisel töid kokku 10 865 euro ulatuses. Hageja on ettemaksuna kostjatele tasunud 27 200 eurot. Järelikult peaksid kostjad hagejale tagastama summa, mida nad tööde tegemata jätmisega kokku hoidsid ehk 16 335 eurot. Eeltoodust tulenevalt nõuab hageja kostjatelt 16 335 eurot, mida hageja on kostjatele ettemaksuna tasunud ning mille ulatuses ei ole kostjad töövõtjana ehitustöid teostanud.
6.Sõltumata sellest, kas tegu lepingu ülesütlemise või taganemisega, on hagejal igal juhul õigus nõuda kahju hüvitamist, kuna kostjate poolne rikkumine on tekitanud talle kahju. Lepingus oli lepitud kokku, et ehitustööde tähtaeg on aprill 2020 (Lepingu punkt 5.1.). Kuna kostjad ei ole õigeaegselt oma lepingust tulenevat kohustust täitnud, ei saa lugeda kohustuse kohaselt täidetuks.
7.2.2.4. Käesoleval juhul rikkusid kostjad kohustuse lõpetada ehitustöid 30.04.2020. Seega on kostjad viivitanud ehitustööde valmimisega lepingu ülesütlemise kuupäeva (22.07.2020. a) seisuga 82 päeva. Kuna hageja on andnud kostjatele täitmiseks ka täiendava tähtaja, millest kostjad oma käitumise tõttu ei olnud suutelised kinni pidada (ei tegelenud ehitustöödega lõpuks üldse, mille tõttu leidis aset ehitustööde täielik seisak), siis lepingu rikkumine tuleks lugeda oluliseks rikkumiseks. Kostjad vastutavad kohustuse rikkumise eest. Samuti ei ole tegemist vabandatava rikkumisega, kuna kostjate poolse viivituse põhjuseks ei olnud vääramatu jõud. Kostjate poolse viivituse tõttu tekkis hagejal kahju Ekspertiisi tellimise kulu näol. Nimetatud ekspertiisi teostamine oli vajalik kostjate poolt Lepingu ülesütlemise hetkeks lõpule viidud tööde mahu ja maksumuse ning sellest tulenevalt hageja enammakstud ettemaksu tagastamise nõude suuruse kindlaks tegemiseks. Ekspertiisi maksumuseks oli 2 400 eurot. Samuti kandis hageja kostjatega tekkinud kohtuvälises vaidluses õigusabikulusid summas 1 300,26 eurot, mida hagejal ei oleks tulnud kanda
kostjate poolt Lepingu nõuetekohasel täitmisel. Eeltoodust tulenevalt nõuab hageja Kostjatelt nende lepinguliste kohustuste täitmata jätmisega tekitatud kahju hüvitamist summas 3 700,26 eurot.
8.Kokkuvõttes nõuab hageja kostjatelt solidaarselt 16 335 eurot, mida hageja on kostjatele Lepingu alusel ettemaksuna tasunud ning mille ulatuses ei ole kostjad ehitustöid teostanud, ning oma lepinguliste kohustuste täitmata jätmisega tekitatud kahju hüvitamist summas 3 700,26 eurot, kokku 20 035,26 eurot. Lisaks esitab hageja solidaarselt kostjate vastu viivisenõude. Kostjate vastus
9.Kostjad leiavad, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kostjad ei tunnista nende vastu esitatud nõudeid, kuna need on alusetud. Hageja sõlmis 09.08.2020 Tetragoon OÜ-ga töövõtulepingu, mille kohaselt oli kostja 2 (töövõtja) ülesanne ehitada hagejale (tellija) töövõtulepingus määratletud mahus ja tingimustel eramu aadressile xxx. Ehkki lepingu kostjaga sõlmis hageja, toimus lepingu täitmise osas suhtlus valdavalt M Oiga, kes on kostjale teadaolevalt hageja elukaaslane ning xxx kinnistu omanik. Hageja oli ekirjavahetusesse valdavalt kaasatud, ta ei võtnud M Oi öeldut tagasi ega teatanud, et M O ei ole volitatud lepingu täitmisega seotud küsimustes hageja nimel tegutsema. Seega tuleb M Oi seisukohad selles vaidluses omistada hagejale.
10.Hageja kohustus töövõtulepingu punkti 1.4 järgi tasuma 68 000 eurot. Tasumine lepiti kokku etapiliselt, s.t enne iga etapi algust – 20% lepingu sõlmimisel (projekt ja ettevalmistused), 40% vundament ja maja karp, 40% sisetööd ja välisviimistlus. Hageja tegi kostjale 2 lepingu alusel kokku kolm makset kogusummas 27 200 eurot: - 08.08.2019 arve nr xxx summas 13 600 eurot, mille hageja tasus 10.08.2019; - 14.03.2020 arve nr xxx summas 13 600 eurot, mille hageja tasus kahes osas, s.o 14.03.2020 summas 10 000 eurot ja 15.03.2020 summas 3600 eurot. Kostjale 1 ei ole hageja ühtegi makset teinud. Lepingule lisati hageja soovitud eramu esialgsed eskiisjoonised, mille alusel pidi kostja tellima projekti ja taotlema ehitusloa. Ehitusloa aluseks on eelprojekt. Lepingus ei olnud määratletud projekti staadiumeid, mille koostamise ja esitamise kohustus kostjal lasus. Kostja tellis eelprojekti koostamise hagejalt saadud sisendi järgi. Kostja esitas kogu vajamineva informatsiooni peale lepingu sõlmimist arhitektile ja ehitusloa saamiseks vallavalitsusele. Peale eskiisplaanide esitamist arhitektile tekkis hagejal soov teha projektis muudatusi, sealhulgas ka hoone kanalisatsiooni osas, mis aga pikendas ehitusloa väljastamist ja tööde teostamisega alustamist. Sealt edasi hageja soovid taaskord muutusid ning hageja pidas oma soovide realiseerimiseks nii vallavalitsusega kui arhitektiga ise läbirääkimisi. Soovitud muudatuste taotlusi vald ei kinnitanud ning hageja pidas vallaga sellekohaseid läbirääkimisi 2020. aasta kevadeni. Sisuliselt oli projekt sellisel kujul, millele lõpuks ehitusluba anti, kostjal valmis juba oktoobris 2019, ent ehitusloa andmine ja ehitamisega alustamine viibis hagejast tulenevatel põhjustel. Ka hageja ja kostja vahelises e-kirjavahetuses 18.-19.03.2020 märgib hageja, et ehitisregistris olev menetlemise märge biopuhasti taotluse kohta tuleb muuta või tagasi võtta.
11.Projekti kavandi valmimise ja ülevaatamisega seonduvas kirjavahetuses esitas kostja hagejale 17.09.2019 ka hoone 3D joonised ning teatas, et on valminud energiamärgis. Esimesed üldistavad 3D joonised esitas kostja hagejale juba 13.08.2019 ning selle järel esitas hageja ka esmased soovid projekti muutmiseks. 19.09.2019 e-kirjaga esitas arhitekt hagejale energiamärgise dokumendid. Projekti muutmise tõttu energiamärgist korrigeeriti
ning see valmis muudetud kujul 22.10.2019, mis kohe ka ehitisregistrisse kanti. Kostja möönab, et ehitisregistrist mingil perioodil energiamärgise olemasolu ei nähtunud (kostjale teadmata põhjustel) ja sellest võiks tekkida hagejal küsimus, kas energiamärgis on olemas, ent arvestades asjaolu, et kostja oli energiamärgise hagejale saatnud, ei olnud selline kahtlus õigustatud. Kostja esitas ehitusloa taotluse 30.10.2019. Vastav asjaolu nähtub muu hulgas ehitusloa väljastamise järel ehitisregistrilt saabunud teatiselt, märkega „Menetlusse võtmise kp 30.10.2019“. Ehitusluba lepingus määratletud hoone ehitamiseks väljastati 12.03.2020. Ehitusloa dokumentide juures oli ka energiamärgis. See asjaolu nähtub ehitusloa koondvaate lõpust dokumentide loetelust.
12.Lepingu punkti 5.1 järgi pidi kostja tööd lõpetama 30.04.2020. Ehkki tööde valmimise tähtaja osas pooled lepingus märgitud kuupäeva ei muutnud, s.t ei vormistanud seda kirjalikult lepingu muutmise kokkuleppena, lepiti töö käigus siiski kokku uues tähtajas – s.o juuli 2020. Hageja ja kostja leppisid 2020. aasta märtsi lõpus kokku uue tööde ajakava, mida mõlemad osapooled kinnitasid e-posti vahendusel. Uue ajakava järgi pidi kostja 2 teostama kõik lepingulised kohustused 2020. aasta juuli lõpuks. E-kirjavahetusest nähtub muu hulgas asjaolu, et põhi- ja tööprojektide koostamine ei kuulunud kostja töö mahtu. Hageja märkis 19.03.2020 e-kirjas, et majakarbi valmimine võtab aega 3 kuud, mis on hilisem kui lepingus määratud tähtaeg 30.04.2020. Hageja ei esitanud kostjale pretensioone tähtaja ületamise suhtes ega viidanud võimalikele sanktsioonidele, mis tulenevad tähtaja ületamisest. Hoopis vastupidi, hageja pakkus välja tööde uue ajakava. Kostja 2 esitas 21.03.2020 hagejale lisatööde arve nr xxx seoses pinnasetöödega, summas 1 597,20 eurot. Hageja ei ole seda arvet tänaseni tasunud. Kostja 2 esitas 25.03.2020 hagejale täiendava lisatööde arve nr xxx seoses pinnasetöödega, summas 651,60 eurot. Hageja ei ole ka seda arvet tänaseni tasunud.
13.Hageja märgib 24.03.2020 e-kirjas, et on pidanud erinevate valla nõunike, eritööde projekteerijate ja omanikujärelevalve spetsialistidega pikki arutelusid ning on jõudnud nii kaugele, et kinnistul saab alustada ehituse ettevalmistust ning peale maja telgede mahamärkimise akti esitamist saab vast alustada ka vundamendi ehitust, mille eest on arve tasutud. Hageja märgib veel, et „edasi saab toimetada siis, kui ehitusoa aluseks olnud eelprojektile on lisandunud põhiprojektid. Projekte on vaja nii vee- ja kanalisatsiooniosale, kütte- ja ventilatsiooniosale kui mõistagi elektritöödele.“ Selguse huvides viitab kostja lepingu punktile 2.2, mille kohaselt on eriosade tööd hageja korraldada, ehk need ei kuulu kostja töömahtu. Muu hulgas arutles hageja 24.03.2020 e-kirjas ka selle üle, kas edasi oleks mõistlik koostada põhiprojekt või piisab teostusjoonistest. Sellest nähtuvalt ei olnud pooltel selget kokkulepet, millise projekti staadiumini tuleb kostjal projekteerida. Samas e-kirjas märgib hageja, et „Vaatame lähiajal omanikujärelevalvega kogu protsessi üle ja paneme vajalikud põhiprojektid töösse“ ning „Põhiprojektide järgi saab eriosade ehitaja teha ka täpsemad pakkumised.“ Hageja küsib 24.03.2020 e-kirjas kostjalt, milline on tööde valmimise ajaline plaan.
14.Hageja märgib 25.03.2020 e-kirjas, et torutööde teostamiseks ei ole vaja projekti oodata, ehk ka hageja möönab, et projekt ei olnud tingimata vajalik. Kostja teatab 30.03.2020 ekirjas järgmiste tööde ajakava ning esitab ka maja mahamärkimisakti. Hageja esitab 30.03.2020 enda nägemuse edasisest tööde ajakavast, millest nähtuvalt oli seni märtsikuusse planeeritud tööde uueks tähtajaks juulikuu. Kostja esitas samal päeval ajagraafiku osas mõned muudatused, kuid lõpptähtaeg jäi nii, nagu hageja pakkus, ehk juuli 2020. Hageja tänab 01.04.2020 e-kirjas saadetud ajaplaani eest. Hageja nendib viivitust, arvab sealjuures, et viivitus ei tulenenud neist, ent ei märgi kordagi, et uus ajagraafik ei
oleks vastuvõetav või et ta peab kostjat ajagraafiku ületamise osas lepingut rikkunuks. Samuti märgib hageja 01.04.2020 e-kirjas, et „Püüan seda konsolideerida ka valmivate põhiprojektidega nii elektritöödele, kui küte-ventilatsioon kui kanalisatsioon-vesi.“ Hageja seega kinnitab tema poolt põhiprojektide tegemist.
15.Hageja 01.04.2020 ja 02.04.2020 e-kirjadest nähtuvalt tekkis erimeelsus killustiku ja liiva veo ja aukude täitmise osas ning lisatööde maksumuse osas. Kostja arvab, et need erimeelsused ajendasid hagejat otsima kostjas vigu ka muudes küsimustes ning kuna kostja jäi endale kindlaks, keeldus hageja kostja lisatööde arveid tasumast, samuti lepingu järgi teise etapi tööde eest tasumast ning otsustas hiljem ka lepingu lõpetada. Kostja selgitab, et esitas märtsi lõpus lisatööde arved, ent hageja leidis, et need on ülemäärased ning need kulud pidanuks enne hagejaga kokku leppima. Kui varem suhtles kostjaga valdavalt M O, siis nende lisatööde arvete maksmise juures sekkus hageja isiklikult. Hageja märgib 02.04.2020 e-kirjas, et teda teeb senine koostöö murelikuks ning et tema jaoks oli ootamatu selgunud tõsiasi, et lisaks eelprojektile ja elektrilepingule on kohustuslik tellida põhiprojektid kõikidele eritöödele, v.a siseviimistlus. Sellega hageja möönab, et põhiprojektide tellimine oli tema ülesanne, ehkki ta ei osanud sellega enda sõnul lepingu sõlmimisel arvestada.
16.Tekkinud erimeelsuste tõttu teatas kostja 03.04.2020 e-kirjas, et paneb hetkel muud tarned ja tööplaanid ootele (peale uue nädala vundamendi materjalide), kuni pooled saavad asjadele täpsema lahendi. Alles 08.04.2020 võttis hageja endale omanikujärelevalve teostaja, seega on ilmne, et ta oli valmis lepingu täitmisega jätkama ning arvestas ka ehitise valmimise hilisema tähtajaga kui algselt lepingus kokkulepitud 30.04.2020. Kostja 2 esitas 09.04.2020 hagejale seoses geotekstiili paigaldusega lisatööde arve nr xxx summas 190,80 eurot. Hageja ei ole seda arvet tänaseni tasunud. Hageja teatab 13.04.2020 e-kirjas, et ei ole lisatööde eest maksmisele põhimõtteliselt vastu, kuid mitte sellises mahus ja ühikhindadega, nagu kostja on arvetel märkinud. Hageja teatab 13.04.2020 e-kirjas taas, et põhiprojektid valmivad kahe nädala jooksul, ehk ka siit nähtuvalt on põhiprojektide koostamine hageja, mitte kostja ülesanne. Hageja viitab 13.04.2020 e-kirjas ka tööde lõpetamise tähtajale aprilli lõpus, ent see ei vasta 01.04.2020 kokkulepitud muudetud ajagraafikule. Hageja viitab 13.04.2020 e-kirjas kahtlustele kostja maksevõime osas ning et kostjale tuleks maksta alles peale tööde valmimist. Selline käitumine ei vasta lepingu punktis 1.4 kokkulepitud tasumise tingimustele. Hageja on kunstlikult otsinud põhjuseid, miks kostjale mitte tasuda. Kostjal ei ole makseraskuseid ning kostja on hilisemates ekirjades hagejale ka selgitanud, et maksuvõlg on ajatatud, ning millest kõnealune maksuvõlg on tekkinud. Hageja viitab 20.04.2020 e-kirjas taas, et lepingu tähtajani jääb 9 päeva, kuid seegi hageja osundus ei vasta 01.04.2020 kokkulepitud uuele ajagraafikule. Selles e-kirjas märgib hageja, et koostöö kostjaga ei suju ning ta soovib kostjalt osa raha tagasi saada ja valida uue ehitaja. Kostja viitab 21.04.2020 e-kirjas, et ajaline viivitus on tulenenud hageja soovitud projektimuudatustest, mida peale pikka menetlust välja antud ehitusloa aluseks olevas projektis ikkagi ei olnud. Kostja viitab 23.04.2020 ja 24.04.2020 ekirjades hageja saadetud muudetud ajagraafikule. Hageja teatab 24.04.2020 e-kirjas taas, et peaks kostja majanduslikku seisu arvestades arveid tasuma hoopis peale etappide valmimist. Selline maksetingimus ei olnud kooskõlas lepinguga. Hageja teatab ka, et leping tuleb lõpetada või see lõpeb nagunii tähtaja saabumise tõttu (millega kostja ei nõustu ning mida väljendas ka hagejale) ning et kostjal tuleb esitada arvestus tehtud tööde kohta. Kostja esitab 30.04.2020 e-kirjas hagejale kuluarvestuse, mille kohaselt on tööde maksumus selleks hetkeks 20 040 eurot ning et hagejast tulenevatel asjaoludel lepingu lõpetamisega
seotud kulud oleksid täiendavalt 12 240 eurot. Hageja vastab 30.04.2020 e-kirjas oma nägemusega kostja esitatud kuluarvestusele. Muu hulgas esitab hageja täiesti kohatu ähvarduse kostja 1 isiku ja tema perekonna suhtes: „Nagu aru saada, pole sa huvitatud edasi töötama ei enda firma ega oma nimega, ent oma perekonna julgeoleku eest tasuks nüüd hoolitseda.“ Hageja esitas 14.05.2020 õigusbüroo kaudu vastuväite kostja 30.04.2020 e-kirjale koos nõudega ettemaksu tagastamiseks ja kahju hüvitamiseks.
17.Kostja 2 esitas hageja 14.05.2020 nõudele 27.05.2020 vastuse, mille punktis 9 teatas muu hulgas lepingu ülesütlemisest hageja poolsete lepingus määratletud tasude maksmata jätmise tõttu. Hageja oli kostjale tasunud kokku 27 200 eurot. Lepingu punkti 1.4 järgi pidi hageja tasuma osaliselt, enne iga etapi algust, sh 20% lepingu sõlmimisel ning 40% enne vundamendi ja majakarbi ehitust. Hageja oli tasunud esimese etapi eest kogu ulatuses ning teise etapi eest üksnes pool summast (vt eespool punkt 2.3). Hageja keeldus teise etapi tööde eest ülejäänud osa tasumast, mis oli aga ilmselgelt lepinguga vastuolus. Kostja oli vundamendi ehitamisega alustanud. Samuti tugines kostja lepingu ülesütlemisel poolte koostöö mittesujumisele ja hagejapoolsele ähvardusele kostja 1 perekonna suhtes.
18.Kostja 27.05.2020 esitatud vastuses on toodud ka kostjapoolne kuluarvestus, mille järgi on hageja kostjale tasunud isegi vähem, kui on nende tööde ja materjali maksumus. Kuluarvestuse järgi, arvestades ka lepingu punkti 5.3.4 järgi hageja kohustust tasuda lepingu lõppemisel lisaks tegelikele tööde kulule lepingu ennetähtaegse ülesütlemisega tekitatud kahju, on hageja kohustus kokku summas 30 842,74 eurot. Hageja on kostjale tasunud 27 200 eurot, seega tuleb hagejal tasuda kostjale veel 3 642,74 eurot. Hageja esitas kostjale 22.07.2020 lepingu ülesütlemise avalduse, nõudes kostale 2 enam tasutud 16 335 euro tagasimaksmist. Tagasinõude põhjenduseks märkis hageja, et lähtuvalt tema tellitud auditist on kostja tehtud tööde maksumus kokku maksimaalselt 10 865 eurot. Lisaks nõudis hageja ka ekspertiisi ja õigusabikulude hüvitamist. Kostja 2 vastas 29.07.2020 eelviidatud hageja 22.07.2020 avaldusele, vaieldes sellele vastu ning viidates muu hulgas, et kostja 2 on lepingu juba 27.05.2020 üles öelnud, ehk hageja ei saanud üles öelda lepingut, mis enam ei kehti.
19.Kostja vaidleb hagile kogu ulatuses vastu. Hagejal puudub nõue kostja vastu. Vastust põhjendab kostja järgmiselt: 1) kostja 1 puudub lepinguline suhe hagejaga, ta ei ole töövõtulepingu osapool ega saa seetõttu olla kostjaks selles kohtumenetluses; 2) hagejal ei ole nõudeõigust töövõtulepingu ülesütlemise sätete alusel, kuna hagejapoole ülesütlemine ei ole kehtiv; 3) hagejal ei olnud õigust lepingust taganeda, kuna kostja ei ole oma kohustusi rikkunud, või juhul, kui kostja tegevust saab pidada lepingurikkumiseks, ei olnud rikkumised lepingu erakorralise ülesütlemise õiguse tekkimiseks olulised; 4) kostja ei ole hagejale kahju tekitanud ning isegi, kui kostja vastutaks hagejal tekkinud kahju eest, ei ole selle suurus põhjendatud.
20.Hageja on nõude esitanud vale kostja vastu. H T ei ole töövõtjaks hagejaga 09.08.2020 sõlmitud töövõtulepingu järgi. Hagejal ei ole lepingulist suhet kostjaga 1 ehk H Tiga. Hageja on viidanud hagiavalduse punktis 1.2 mitmele asjaolule, mille alusel leiab, et kostja 1 on samuti töövõtulepingu osapooleks. Kostjad sellise käsitlusega ei nõustu. Esiteks ei ole õige, et töövõtulepingus on töövõtjaks nimetatud mõlemad kostjad. Ehkki lepingu päises on töövõtja määratluse all lisaks Tetragoon OÜ-le märgitud ka H Ti nimi, ei saa sellest järeldada, et H T oleks töövõtjaks. On tavapärane, et lepingutes märgitakse äriühingust lepinguosalise nime juurde ka seda esindava füüsilise isiku (valdavalt juhatuse liikme) nimi. Lepingu sõnastus ei viita üheski punktis, et töövõtja
poolel oleks kaks eraldi isikut. Ei ole mainitud, et tegemist on mitme töövõtjaga ehk „töövõtjatega“. Lepingu allkirjastamisel ei ole kostjaid samuti eraldi välja toodud. Kostjad möönavad, et nad ei ole lepingu vormistamisel olnud korrektsed ja H Ti nime esitamine, täpsustamata, et ta on lepingus märgitud kui Tetragoon OÜ seaduslik esindaja, võis tekitada segadust. Teiseks ei ole õige hageja väide, et töövõtja aadressiks ei ole märgitud kostja 2, vaid kostja 1 kui eraisiku aadress. Kostjad juhivad tähelepanu, et lepingu sõlmimise ajal oligi kostja 2 juriidiline aadress sama, mis kostja 1 aadress. Tegemist on aga vaid ettevõtte registrijärgse aadressiga. Äriregistri väljavõttelt nähtuvalt muutus kostja 2 asukoht vahetult peale lepingu sõlmimist, uueks asukohaks sai Narva mnt 5, Tallinn. Peale seda muutis kostja 2 oma asukoha andmed ka mujal, näiteks hagejale saadetud arvetel. Kolmandaks ei oma tähtsust asjaolu, et töövõtja e-kirjavahetus hagejaga on toimunud kostja 1 kui füüsilise isiku e-posti kaudu. Kostjad selgitavad, et kostja 1 e-postiaadress oli algselt ka kostja 2 äriregistris registreeritud e-postiaadress, ning arvestades, et kostja 1 on samal ajal ka kostja 2 juhatuse liige ja ettevõttega aktiivselt tegev, kasutas ta sama e-postiaadressi ka kostja 2 huvides asjaajamisel edasi. Sellest aga ei saa teha mingeid järeldusi selle kohta, kes oli hagejaga sõlmitud lepingus töövõtjaks. Neljandaks on täielikult vale hageja väide, et kõik hagejale väljastatud arved olid esitatud kostja 1 nimel. Kostja 1 ei ole esitanud hagejale ühtegi arvet ning hageja ei ole kostjale 1 ka midagi tasunud. Lepingu järgi tasumisele kuuluvate summade maksmiseks on hagejale arved esitanud kostja 2 ehk Tetragoon OÜ. Kostjale 2 kui töövõtjale, aga mitte kostjale 1, on viidatud ka hageja tellitud ehitise auditis (vt hagiavalduse lisa 2). Ehk ehituseksperdil ei tekkinud küsimust selles, kes antud vaidluses ja temalegi teadaoleva lepingu puhul on töövõtjaks. Nt auditi punktides 2.1.8, 3.3.1 ja 3.4.1 viitab ekspert töövõtulepingule ning töövõtjana Tetragoon OÜ-le. Punktis 2.1.12 viitab ekspert ehitusettevõtja Tetragoon OÜ ehituspäevikutele. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja 1 hagejaga sõlmitud töövõtulepingu osapool ning kostja 1 osas tuleb jätta hagi läbi vaatamata või, alternatiivselt, rahuldamata.
21.Hagejal ei olnud võimalik lepingut üles öelda, kuna see oli kostjapoolse erakorralise ülesütlemise tõttu juba lõppenud. Hageja on hagiavalduses esmase alusena tuginenud lepingu ülesütlemisele VÕS § 655 alusel, ning alles seejärel, alternatiivselt, lepingust taganemisele, mis eeldab kostja lepingurikkumist. Üles on võimalik öelda üksnes kehtivat lepingut. Samas, arvestades, et kostja on hagejaga sõlmitud lepingu 27.05.2020 avalduses üles öelnud ning hageja ei ole seda kohases menetluses vaidlustanud, oli kostjapoolne ülesütlemine kehtiv ning leping lõppes seega 27.05.2020 avalduse esitamisega. Hageja esitas kostjale lepingu ülesütlemise avalduse 22.07.2020, ent see ei saa olla kehtiv ega kaasa tuua õiguslikke tagajärgi, kuna ei olnud enam kehivat lepingut, mida hageja saanuks üles öelda. Seda selgitas kostja ka 29.07.2020 vastuses hagejale. Hageja tuginemine lepingu ülesütlemisele on ilmselgelt otsitud tagantjärele, saades aru, et tal puudub alus taganemiseks. Ilmselgelt on ka hageja ise aru saanud, et kostja ei ole lepingut rikkunud ning et tal puudub alus tugineda kostja lepingurikkumisele (sõltumata hagiavalduses esitatud alternatiivsest alusest). Poolte omavahelises varasemas suhtluses ei ole hageja ülesütlemisavaldust esitanud, vaid on püüdnud lepingust vabaneda just taganemise alusel kostja väidetava lepingurikkumise tõttu, ehkki ei ole ka taganemise avaldust esitanud. Kokkuvõtvalt on oluline asjaolu, et kostja ütles lepingu üles juba 27.05.2020, mistõttu kaotas leping kehtivuse ning hagejal ei olnud enam võimalik seda lepingut üles öelda.
22.Hagejal ei olnud õigust lepingust taganeda. Kostja ei ole ehitustööde valmimise tähtaega ületanud ega teostanud ehitustöid ebakvaliteetselt. Lepingust taganemise nõude esitamise aluseks saab olla teise lepingupoole oluline lepingurikkumine. Sellist lepingurikkumist aga kostja poolt ei ole olnud. Hageja ei ole tegelikult ka kostjaga sõlmitud töövõtulepingust
taganenud. Hagiavalduses toodud alternatiivne õiguslik käsitlus taganemise osas ei anna alust pidada hagejat lepingust taganenuks.
23.Hageja peamine etteheide kostjale tundub olevat lepingus määratud ehitise valmimise tähtaja ületamine. Nagu kostja eespool viitas, oli kostja poolt projekt valmis juba 2019. aasta oktoobris (millele viitab ka energiamärgise väljastamine, mida saab väljastada üksnes projekti alusel). Kostja esitas ehitusloa taotluse 30.10.2019 ning kui hageja ei oleks soovinud tehnilisi lahendusi, mida vald ei aktsepteerinud, oleks 2019. aasta novembris ka ehitusluba väljastatud ning kostja oleks saanud ehitamisega alustada. Seevastu viibis ehitusloa andmine ja ehitamisega alustamine hagejast tulenevatel asjaoludel ning ehitusluba anti alles 12.03.2020. Kui arvestada EhS § 42 lg-st 5 tulenevat 30-päevast ehitusloa menetlemise tähtaega, oleks vald pidanud ehitusloa andma hiljemalt 30.11.2019. Kuivõrd lepingu punkti 5.1 järgi oli kostjal kohustus lõpetada ehitustööd aprillis 2020, tuleb lugeda esialgseks kokkulepitud tähtajaks 30.04.2020. Seega oli kostjal ehitamiseks aega 5 kuud. Lepingu punktist 3.2.7 tulenevalt „Kui viivitus tuleneb Lepingu Pooltest mitteolenevatest asjaoludest, lepivad Pooled kokku Lepingu edasise täitmise tingimustes.“ Sõltumata sellest, kas ehitusloa ja sellega seotult tööde alustamine viibis hagejast tulenevatel asjaoludel, nähtub poolte 30.03.2020 ja 01.04.2020 e-kirjadest, et nad leppisid uueks tööde valmimise tähtajaks kokku juuli 2020. Arvestades, et ehitusluba anti 12.03.2020 ning punktis 3.4.3 toodud käsitluse järgi oli kostjal ehitamiseks aega 5 kuud, lükkusid lepingus määratletud tähtajad ja ka lepingu punktis 5.1 märgitud ehitustööde tähtaeg 5 kuu võrra edasi ning ehitustööde uueks tähtajaks oli seetõttu 12.08.2020.
24.Hagejal ei olnud seega kummalgi juhul õigust tugineda ehitustööde valmimise tähtaja ületamisele kui kostjapoolsele lepingurikkumisele ning hagejal ei olnud seega õigust sel alusel lepingut üles öelda ega sellest taganeda. Ehkki hageja esitas ülesütlemise avalduse 22.07.2020, ehk peale poolte kokkulepitud uut lepingu tähtaega, on ilmne, et poolte vahel tekkinud erimeelsuste tõttu ja tööde jätkamise läbirääkimiste tõttu pidid lükkuma edasi ka tööde valmimise tähtajad. Kuna ehitamisega alustamine viibis loa puudumise tõttu, mis omakorda oli tingitud projekti valmimise viibimisest, mille tingisid hageja muutunud soovid projektilahenduse osas, ei saa kostja viivituse eest vastutada. Tegemist on seega hagejast kui tellijast tuleneva viivitusega (VÕS § 652).
25.Hageja märgib punktis 2.2.4, et kuna kostjad rikkusid kohustust lõpetada ehitustööd 30.04.2020, ning punktis 2.2.5, et on andnud kostjatele täitmiseks ka täiendava tähtaja, millest kostjad oma käitumise tõttu ei olnud suutelised kinni pidama (ei tegelenud ehitustöödega lõpuks üldse, mille tõttu leidis aset ehitustööde täielik seisak), siis lepingu rikkumine tuleks lugeda oluliseks rikkumiseks. Kostja selgitab, et töö seisak tekkis ühelt poolt seetõttu, et hageja keeldus tasumast kostja esitatud lisatööde arveid ning teiseks seetõttu, et hageja asus väga aktiivselt süüdistama kostjat tähtaja ületamises (ehkki pooled olid just tähtaja pikendamises kokku leppinud), asjaajamise keerukuses jms, ehk hagejal oli tekkinud usaldamatus kostja suhtes, hageja ei soovinud tasuda isegi lepingu järgi ettenähtud summasid. Kostjal oli õigus keelduda enda kohustuste täitmisest, kuni hageja on enda kohustused täitnud (VÕS § 111).
26.Isegi kui lähtuda sellest, et pooled ei leppinud kokku uues tööde valmimise tähtajas või ehitusloa saamise viibimine ei olnud tingitud hagejast (millega kostja ei nõustu), ei saa tähtaja ületamist ajal, mil hageja lepingust taganes (kui hageja mistahes etteheiteid ja avaldusi peale 30.04.2020 saab pidada taganemiseks), pidada sedavõrd oluliseks
rikkumiseks, mis tingiks lepingu ennetähtaegse lõpetamise. Lepingu punkti 3.2.5 kohaselt: “Kui tähtaegadest kinnipidamine viibib Töövõtja süül ja selle kohta ei ole Pooltel eraldi kokkulepet, on Töövõtja kohustatud tasuma leppetrahvi. Leppetrahvi suurus on 0,1 % päevas tähtaegselt üle andmata tööosa eest makstud Lepingu tasust iga hilinenud päeva kohta.” Seega oli lepingus tähtaja ületamise eest ette nähtud sanktsioon leppetrahvi näol. Ennekõike oleks kostja lepingurikkumise korral tulnud lähtuda sellest lepingupunktist ja nõuda tähtaja ületamise eest leppetrahvi. Lepingu ennetähtaegne lõpetamine õiguskaitsevahendina oli ilmselgelt ebaproportsionaalne. Samuti heidab hageja kostjatele ette seda, et kostja esitatud projekt on puudulik, pole koostatud põhi- ega tööprojekti ning puuduvad ka 3D joonised ja energiamärgis. Hageja tellitud ehitise auditis märgitud etteheited ei ole asjakohased ega põhjendatud ning hageja ei saa neile kostja väidetava lepingurikkumise põhistamisel tugineda.
27.Kostjale jääb tegelikult ka arusaamatuks, kas hageja on hagiavalduses tuginenud kostja töö puudustele, millele on auditis viidatud. Hagiavalduse tekstis sellele otsesõnu ei viidata, ent hageja varasemates e-kirjades ja õigusbüroo kaudu esitatud nõuetes on esitatud etteheiteid ka töö kvaliteedi osas, mistõttu peab kostja vajalikuks lühidalt käsitleda ka neid etteheiteid ja esitada nende suhtes oma vastuväited.
28.22.06.2020 ehitise auditi punktis 3.4.2 viidatakse, et „kokkulepitud projekti mahust puuduvad 3D maja vaated ning energiamärgis.“ Samuti on auditi punktis 3.6.3 märgitud: „Käsitletava elamu kohta energiatõhususe nõuetele vastavust tõendav/näitav energiaarvutus ja energiamärgis ehitusprojektis puudub, seda ei ole esitatud hoone ehitusloa taotlusel ega ehitisteatise esitamisel.“ Nagu kostja eespool, punktides 2.7 ja 2.8 märkis, esitas ta hagejale maja 3D joonised juba 17.09.2019 ja energiamärgise 19.09.2020. Korrigeeritud energiamärgis, arvestades hageja soovitud projektimuudatuste sisseviimist, valmis uuesti 22.10.2019. Seega ei ole hageja ja eksperdi etteheide 3D jooniste ja energiamärgise puudumise kohta asjakohane, kostja ei ole neis aspektides lepingut rikkunud. Ehitise auditi punktis 3.4.2 on veel märgitud, et „Oluline on eelprojekti koosseisus lahendada vajalikud ehituskonstruktsioonide (tarindid) osa, mis käesoleval juhul on puudulik – antud on ainult hoone normatiivsed koormused ja vundament vundamendi plaanina. Puuduvad näiteks andmed ehitusgeoloogiliste tingimuste ja pinnase omaduste kohta ning pinnasevee kohta, määramata on tehnilised põhinõuded ning üldised kvaliteedi- ja tolerantsinõuded, keskkonnaklassid, ehitise üldjäikuse tagamine jne.“ See etteheide ei ole asjakohane. Eelprojekt on ehitise arhitektuurne projekt, mitte konstruktiivne projekt, seetõttu ei ole lahendused eksperdi viidatud detailsuses eelprojektis vajalikud. Lisaks tuleb tähele panna, et projekti alusel on välja antud ehitusluba, ehk ka omavalitsus on projekti nõuetekohasust kinnitanud.
29.Kostjale näib, nagu heidaks hageja kostjale ette seda, et kostja ei ole koostanud muud peale eelprojekti, ehk et koostamata on põhi- ja tööprojekt. Ehitise auditis märgitakse, et ehitamise aluseks ei saa olla eelprojekt, vaid tuleb koostada ka järgmised projekti staadiumid. Kostja juhib tähelepanu, et lepingus ei ole projekti staadiumeid määratletud, ehk pole öeldud, millise täpsusastmega peab koostatav projekt olema. Vaidlust ei ole selles, et eelprojekt on koostatud ning selle alusel on ka väljastatud ehitusluba hoone püstitamiseks (millele on viidatud ka ehitise auditi punktis 3.5.5). Lepingu kontekstist tulenevalt oli projekti vaja ehitamiseks. Projekti koostamine ei olnud omaette eesmärk, vaid vahend lõppeesmärgi saavutamiseks, ehk selleks, et valmiks hageja soovitud hoone. Lepingu punkti 4.4 kohaselt „Tellija hangib kõik tööde alustamiseks ja tegemiseks vajalikud alusandmed, load ja muud vajalikud dokumendid ning tasub nendega seotud kulud, kui
Lepingu dokumentides ei ole sätestatud teisiti. Töövõtja nimetab vastavalt vajadusele, enne tööde alustamist, Lepingu täitmiseks vajaliku informatsiooni ja dokumendid, mille hankimise kohustus lasub Tellijal.” Kostja töömahus oli üksnes ehitusloa hankimine ja selleks vajaliku eelprojekti koostamine. Seda kinnitab ka hageja pooltevahelises kirjavahetuses. Nagu poolte kirjavahetusest nähtub, on kostja teatanud hagejale projektide koostamise vajadusest ning hageja on ka teatanud, et on need projektid tellinud.
30.Nagu kostja eespool viitas, ei olnud põhiprojekti ega tööprojekti koostamine kostja töömahus, mistõttu kostja ei pidanud seda tellima. Seega ei ole ka kostjale etteheidetav, et kostja ei ole põhi- ega tööprojekti koostanud, mistõttu tegemist ei ole kostja lepingurikkumisega ning hagejal ei olnud õigust sanktsioonide esitamisel ja lepingu ülesütlemisel või sellest taganemisel kostja lepingurikkumisele tugineda. Ehitise auditi punktis 3.5.6 märgitakse, et „Pooltevaheline töövõtuleping kirjeldab projekti koostamist väga pealiskaudselt: 3D majavaated, energiamärgis, elektriprojekt.“ Kostja juhib tähelepanu, et leping ei käsitle elektriprojekti koostamise nõuet kostja töömahus. Auditi koostaja on olnud ilmselt liialt pealiskaudne ega ole oma hinnangu andmisel lähtunud poolte vahel sõlmitud lepingust. Elektriprojekt on kajastatud lepingu punktis 2.2, ent see lepingupunkt nimetab eritööde osa, mis on hageja, mitte kostja kohustuste hulka kuuluv. Auditi punktis 3.7.2.a tehakse etteheide, et kostja ehituspäevikud on osalt puudulikult täidetud. Tegemist ei ole aga olulise puudusega ning see ei anna alust tugineda lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel kostjapoolsele rikkumisele. Mainitud puudused on lihtsasti kõrvaldatavad. Auditi punktis 3.7.2.b tehakse märkused kaetud tööde aktide kohta. Ka need on nn pisipuudused, mis ei anna alust lepingu erakorraliseks lõpetamiseks, vaid on kergesti parandatavad. Auditi punktis 3.7.2.c märgitakse, et ei ole koostatud töökoosolekute protokolle ning ei ole neid ka hagejale esitatud. Siinkohal selgitab kostja, et töökoosolekute mõte on tellija ja töövõtja vaheline suhtlus ehitamisel tekkivate küsimuste arutamiseks ja lahendamiseks. Pooled on pidanud aktiivset e-kirjavahetust ning arutatud teemad, esitatud seisukohad, vastuväited ja ka pakutud lahendused on seega kirjalikult taasesitatavalt kajastatud, mistõttu ei ole auditis toodud etteheide põhjendatud. Auditi punktis 3.7.2.d märgitakse, et kostjal on esitamata ehitusmaterjalide nõuetekohasust tõendavad dokumendid. Kostja selgitab, et ei ole määratletud, millal tuleb dokumendid esitada. Kostja oleks need dokumendid hagejale esitanud töö valmimisel. Auditi punktis 3.7.2.e märgitakse, et aktis puudub info reeperi leidmise kohta. Tegemist on taas pisipuudusega, mis on lihtsasti kõrvaldatav. Kokkuvõtteks märgib kostja taas, et ei ole lepingut rikkunud ning hageja etteheited selle osas on alusetud ja põhjendamatud. Isegi kui mõni hageja etteheide kostja töö osas ongi põhjendatud, on tegemist pisipuudustega, mis on lihtsasti kõrvaldatavad ning see ei ole piisav alus lepingu erakorraliseks lõpetamiseks hageja poolt. Hagejal puudub õigus kostjale tasutud summade tagasinõudmiseks. Kostja ei ole hagejale võlgu. Hageja on tasunud kostjale lepingus ettenähtud tööde eest, kostja on tööd vastavas mahus teostanud ning kostja oli õigustatud tasu saama. Ülejäänud osa kuulub aga tasaarvestamisele kostja kahjude katteks.
31.Hageja nõuab kostjalt tasutud summade tagastamist summas 16 335 eurot. Hageja põhjendab seda sellega, et kostja tehtud töö väärtus on kokku 10 865 eurot, ent hageja on kostjale tasunud 27 200 eurot. Kostja ei vaidle selle üle, et on hagejalt 27 200 eurot saanud. Samas ei nõustu kostja sellega, et on saanud midagi ülemäärast ning et tal tuleks osa raha hagejalt tagastada. Vastupidi, kostjal 2 on nõue hageja vastu. Kostja ei nõustu ka hageja arvestusega kostja tööde väärtuse osas. Hageja tugineb arvestustes hagiavalduse lisale 2 ehk Ehitusekspert OÜ 22.06.2020 auditile. Samuti on hageja esitanud enda nägemuse kostja töö
hinna osas 01.05.2020. Kostja on juba 27.05.2020 esitanud hagejale vastuse, milles märgib detailselt tema töö üksikute osade ning kulude maksumused. Samuti on kostja välja toonud, millised kulud tuleb hagejal täiendavalt kanda, kui leping lõppeb hagejast tulenevatel asjaoludel (sõltumata sellest, kas kostja ütles lepingu üles hagejapoolse rikkumise tõttu või hageja on öelnud lepingu üles).
32.Kostja 27.05.2020 kirja lisaks olnud kuluarvestuse järgi on kostja senise töö maksumus ning lepingu ennetähtaegse lõpetamisega seotud hüvitise suurus kokku 30 842,74 eurot. Kostja on muu hulgas arvestanud, et lepingu erakorralise ülesütlemise tõttu jäi tal saamata tasu, mida ta oleks saanud kasutada kolme ehitustöölise palkade maksmiseks eeldatava kahe kuu ehitusperioodi kohta, samuti projekti kasumimarginaal. Ainuüksi kolme objektiga seotud kostja töötaja kahe kuu palgafond kokku on 11 378 eurot, s.h kahe töötaja palgafond on 6244 eurot (2x3122) ning kolmanda töötaja palgafond 5134 eurot. Nagu hageja nt 13.04.2020 e-kirjas on märkinud, ei ole ta põhimõtteliselt lisatööde eest tasumise vastu, kuid tal on Te arusaam töö hinna osas. Kostja on hagejale arvete sisu ja tööde maksumuse kujunemist selgitanud, ent hageja ei ole sellest hoolimata neid arveid tasunud. Eelnevast nähtuvalt ei ole kostja hagejale võlgu, vaid vastupidi. Kuivõrd hageja on seni kostjale tasunud kokku summa 27 200 eurot, ning kostja töö maksumus ja lisanduv kahjunõue on kokku 30 842,74 eurot, tuleb hagejal kostjale 2 tasuda täiendavalt 3 642,74 eurot.
33.Hageja märgib, et tal on tekkinud kostja tõttu kahju, kuna hageja on olnud sunnitud kasutama õigusabi ning tellima ka ehitusauditi. Hageja märgib, et „kostjate poolse viivituse tõttu tekkis hagejal kahju ekspertiisi tellimise kulu näol. Nimetatud ekspertiisi teostamine oli vajalik kostjate poolt Lepingu ülesütlemise hetkeks lõpule viidud tööde mahu ja maksumuse ning sellest tulenevalt hageja enammakstud ettemaksu tagastamise nõude suuruse kindlaks tegemiseks. Ekspertiisi maksumuseks oli 2 400 eurot.“ Kohtueelsete õigusabikulude summaks on hageja märkinud 1 300,26 eurot (arvestades nii hagiavalduses märgitud summat kui 19.08.2020 nõude suurendamist).
34.Kostja märgib, et hageja kahjust saaks rääkida üksnes juhul, kui kostja oleks lepingut rikkunud ning hageja tehtud kulude ja kostja lepingurikkumise vahel esineks põhjuslik seos. Seega ei tähenda kostja lepingurikkumine vältimatult seda, et kostjal tuleks hüvitada ka hageja õigusabi- jm kulud. Esiteks, kostja ei ole lepingut rikkunud, mistõttu ei ole ka hagejal alust nõuda kostjalt kahju hüvitamist. Teiseks, isegi kui kostja oleks lepingut rikkunud, ei saa kõik hageja kantud kulud olla käsitletavad kahjuna, mille eest kostja peaks vastutama. Kui hageja tugineb lepingu ülesütlemisele, mida ta võib VÕS § 655 järgi teha omal soovil ja igal ajal, sõltumata põhjusest, ei ole lepingu alusel tehtud tööde maksumuse määramiseks ekspertiisi tellimine kuidagi selliseks kuluks, mida peaks kostja hüvitama. Isegi juhul, kui hageja oleks lepingust taganenud ja seetõttu kostja tehtud tööde maksumuse määramiseks ekspertiisi tellinud, ei saa kogu ekspertiisi maksumus olla põhjendatud, kuna selles sisaldub ka hulganisti muid küsimusi, mis ei seondu kostja tööde maksumuse määramisega. Muu hulgas on paljudes auditis toodud küsimustes jõutud järeldusele, et kostja töö on nõuetekohane. Isegi kui lähtuda sellest, et osad kostja tööle tehtud etteheited on põhjendatud, tuleb sel juhul arvestada proportsionaalset osa auditi maksumusest, milles on viidatud kostja töö puudustele.
35.Kostja esitab tasaarvestuse vastuväite kostja 2 esitatud, ent hageja poolt tasumata arvete osas. Nagu kostja on eespool märkinud, on hageja jätnud tasumata kostja 2 esitatud arve nr xxx summas 1597,20 eurot, arve nr xxx summas 651,60 eurot ja arve nr 2010 summas 190,80 eurot, seega kokku summas 2439,60 eurot. Juhul, kui kohus hageja nõude,
kasvõi osaliselt, rahuldab, tuleb sellest maha arvata summad, mille on hageja jätnud kostjale 2 tasumata, s.o kokku summas 2439,60 eurot. Kohtu põhjendused
36.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele.
37.Kohus on tuvastanud, et hageja ja Tetragoon OÜ sõlmisid 09.08.2019. a kirjaliku töövõtulepingu eramu ehitamiseks asukohaga xxx. Vastavalt kokkuleppele oli tööde maksumus 68 000 eurot, millest hageja pidi tasuma etapiliselt enne iga etapi algust, 20% lepingu sõlmimisel (projekt ja ettevalmistused), 40% vundament ja maja karp, 40% sisetööd ja välisviimistlus (tl 8). Hageja tasus Tetragoon OÜ-le ettemaksu 08.08.2019. a summas 13 600 eurot, ning vundamendi ja majakarbi osalise makse 14.03.2020. a summas 10 000 eurot, 15.03.2020. a summas 3 600 eurot (tl 70-71). Hageja on jätnud tasumata kostja II poolt 21.03.2020. a väljastatud arve nr xxx summas 1 597,20 eurot, 25.03.2020. a väljastatud arve nr xxx summas 651,60 eurot ja 09.04.2020. a väljastatud arve nr xxx summas 190,80 eurot (tl 95-98).
38.Hagiavalduse kohaselt on kostjad jätnud lepingujärgsete ehitustööde I etapi tähtaegselt, s.o. 30.04.2020. a lõpule viimata. Valminud töö oli puudulik, muuhulgas ei olnud valmis eramu projekt (sh energiamärgis) ja vundamendi ehitustööd olid lõpetamata. 22.07.2020. a esitas hageja kostjatele lepingu ülesütlemise avalduse, kuna ehitustööd (sh I etapp) ei olnud lõpule viidud ning kostjad olid seisanud lepingujärgsete tööde teostamise (tl 4).
39.Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) 635 lg 1 töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), Te isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Hageja leiab, et on kehtivalt töövõtulepingu üles öelnud VÕS § 655 lg 1 alusel. Hageja nõuab kostjatelt solidaarselt ettemaksuna tasutud 16 335 euro tagastamist ning lepinguliste kohustuste täitmata jätmisega tekitatud kahju hüvitamist summas 3 700,26 eurot (tl 4, 49). Hageja leiab alternatiivselt, et 22.07.2020. a teadet saab käsitleda ka lepingust taganemisena. Kostjate poolne lepingurikkumine vastab VÕS § 116 lg 2 p 2 ja 4 sätestatule. Kostjad ei järginud lepingus märgitud tööde valmimise tähtaega ega ka hageja poolt antud täiendavat tähtaega. Täpne tähtaja järgimine oli hageja huvi püsimise eelduseks (tl 3-4).
40.Kostjad ei eita hageja 22.07.2020. a nõudekirja (tl 24) täitamata jätmist. Kostjate vastuväite kohaselt ei ole hageja lepingut kehtivalt üles öelnud, kuna Tetragoon OÜ oli 27.05.2020. a lepingu juba üles öelnud. Lepingust taganemiseks hagejal õigust ei olnud, kuna Tetragoon OÜ ei ole oma kohustusi rikkunud. Kostja ei ole ehitustööde valmimise tähtaega ületanud ega teostanud töid ebakvaliteetselt. Kostjad ei ole hagejale kahju tekitanud. H T ei ole vaidlusaluse lepingu pool, mistõttu on hageja esitanud nõude vale kostja vastu (tl 65- 66).
41.Kohus nõustub kostjate vastuväidetega. Kohtu hinnangul puudub hagejal nõue H Ti vastu. Võlaõigusseaduse (VÕS) §§ 8 lg 1 ja 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Vaidlusaluses lepingus kasutatakse töövõtja nimetamiseks läbivalt eesti keele ainsuse vormi (tl 8). Hageja poolt esitatud lähteandmetele tuginedes on ekspert nimetanud
töövõtjaks Tetragoon OÜ-d (tl 15-16). Vastavalt VÕS § 637 sätestatule on töövõtuleping tasuline leping. Seega hageja põhikohustus oli maksta tasu vastavalt kokkuleppele. Puudub vaidlus selles, et hageja on Tud temale esitatud arvete alusel Tetragoon OÜ-le ettemaksu 08.08.2019. a summas 13 600 eurot ning vundamendi ja majakarbi osalise makse 14.03.2020. a summas 10 000 eurot, 15.03.2020. a summas 3 600 eurot (tl 70-71). H Tile hageja ühtegi makset Tud ei ole. TsÜS § 34 lg 1 kohaselt juriidilise isiku juhatus või seda asendav organ loetakse suhetes teiste isikutega juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et H T ei ole vaidlusaluse lepingu pool, vaid lepingus nimetatud kui juriidilise isiku esindaja. Käesolevas menetluses kogutud tõenditest nähtub, et ka hageja ise on töövõtjaks pidanud Tetragoon OÜ-d.
42.Käesoleval juhul soovib hageja ettemaksu ning vundamendi ja majakarbi eest tasutud raha tagastamist. Hagiavalduse kohaselt lõpetas hageja lepingu 22.07.2020. a ülesütlemise teatega kostjatele. TsMS § 328 lg 1 kohaselt menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad olema tõesed. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole käesolevas menetluses tõeseid avaldusi Tud. Hagiavalduse punktis 2.1.14 väidab hageja, et kostjate tegevusest nähtub, et kostjad keelduvad ehitustööde teostamisest. Hageja on jätnud märkimata, et töövõtja oli 27.05.2020. a lepingu erakorraliselt üles öelnud vaidlusaluse lepingu p 5.3.3. alusel tellijapoolse lepingurikkumise tõttu (tl 104-105).
43.VÕS § 195 lg 1 kohaselt lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele ning lg 2 kohaselt kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Ülesütlemisõigus on ühe lepingupoole kujundusõigus, st ühepoolne tehing TsÜS § 67 lg 2 tähenduses. Kohtu hinnangul on lepingu ülesütlemise formaalsed ja materiaalsed eeldused käesoleval juhul täidetud. 27.05.2020. a esitas kostja II hagejale lepingu ülesütlemisavalduse ning lisas sellele ka kalkulatsiooni, millest nähtub, et kostja II poolt on tehtud töid ja kulutusi summas 30 842,74 eurot (tl 105). Kuivõrd lepingu ülesütlemise avaldus on esitatud hagejale vastuseks hageja 14.05.2020. a nõudele (tl 99101), ei saa kohtu hinnangul olla kahtlust selles, et hageja on 27.05.2020. a ülesütlemise avalduse kätte saanud ning seejärel 29.05.2020. a asunud korraldama ehitise erakorralise auditi läbiviimist (tl 15).
44.Kostja II ütles lepingu üles hageja poolsete lepingus määratletud tasude maksmata jätmise ning seadusliku esindaja eraelu puudutava ähvarduse tõttu. Lepingu punkt 1.4. järgi pidi hageja tasuma etapiliselt, enne iga etapi algust, 20% lepingu sõlmimisel ning 40% enne vundamendi ja majakarbi ehitust. Hageja tasus kostjale II 27 200 eurot, st esimese etapi eest kogu ulatuses ning teise etapi eest pool summast. Hageja keeldus teise etapi tööde eest ülejäänud osa tasumast. 30.04.2020. a e–kirjas soovitab hageja kostjal I muuhulgas nüüd oma perekonna julgeoleku eest hoolitseda (tl 94 pöördel). Vastavalt TsÜS § 138 lg 2 ei ole õiguse teostamine lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-137-10 märkinud, et hea usu põhimõtte funktsiooniks on lepingust või seadusest tulenevate õiguste teostamise kuritarvitamise piiramine. VÕS § 6 lg 1 kohaselt võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt ning lg 2 kohaselt võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõetamatu. Heas usus käitumist on defineeritud ka kui käitumist, mis ei ole vastuoluline, kus peetakse kinni lubadustest, kus hoidutakse ebamõistlikult kahjustavate tingimuste pealesurumisest ja kus täidetakse ka neid kohustusi, milles ei ole otse kokku lepitud, kuid mis kuuluvad lepingu sisusse selle õiglase tõlgendamise tulemusel (vt
Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne, Tln 2010 lk 417). Kohtu hinnangul on hageja oma nõuet maksma pannes käitunud vastuolus hea usu põhimõttega. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul ka lepingu ülesütlemise materiaalsed eeldused täidetud. Käesolevas menetluses puuduvad tõendid selle kohta, et hageja oleks lepingu ülesütlemist vaidlustanud. Kuivõrd leping oli juba 27.05.2020. a ülesütlemisavaldusega lõppenud, ei olnud hagejal võimalik lõppenud lepingut omakorda 22.07.2020. a üles öelda.
45.Alternatiivselt leiab hageja, et 22.07.2020. a teade on lepingust taganemise avaldus (tl 2 pöördel). VÕS § 116 lg 1 kohaselt lepingupool võib lepingust taganeda, kui Te lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). VÕS § 188 lg 1 kohaselt lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele ning lg 2 järgi kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingust taganeda, vabastab lepingust taganemine mõlemad pooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. VÕS § 116 lg 2 p 2 kohaselt olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist kui rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu.
46.Hageja väitel on kostjad jätnud oma lepingulised kohustused tähtaegselt täitmata, valmis ei olnud ehitatava elamu projekt ega ka kõik järgnevad ehitusetapid (tl 2-3). Hageja väitel oli lepingus nimetatud täpse tähtaja järgimine hageja huvi püsimise eelduseks, samas kestis üksnes ehitusprojekti ootus 8 kuud (tl 3). TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus on seisukohal, et hageja poolt on käesolevas menetluses tõendamata töövõtja poolne lepingu rikkumine. Töövõtulepingust taganemisõiguse tekkimise peamine eeldus on aga töövõtja oluline lepingurikkumine. VÕS § 101 lg 3 kohaselt võlausaldaja ei või tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Lepingu p 2.1. kohaselt olid töövõtja lepingujärgsed ülesanded projekteerimise valdkonnas: 3D majavaated, energiamärgis, ehitusluba ning p 3.1.8. järgi ka teostusjoonised (tl 3,9). Lepingu p 4.4. kohaselt tellija hangib kõik tööde alustamiseks ja tegemiseks vajalikud alusandmed, load ja muud vajalikud dokumendid ning tasub nendega seotud kulud (tl 9 pöördel). Energiamärgis väljastati elamule 19.09.2019 ja korrigeeritult 22.10.2019. a (tl 67, 84). Töövõtja tellis eelprojekti ning esitas selle koos ehitusloa taotlusega 30.10.2019. a vallavalitsusele. Ehitusluba väljastati 12.03.2020. a (tl 87). Kohtu hinnangul puudub lepingus kokkulepe selle kohta, et ehitusprojekti oleks pidanud tellima töövõtja. Hageja ise on 24.03.2020. a e-kirjas kinnitanud, et vaatab lähiajal omanikujärelevalvega kogu protsessi üle ja paneb vajalikud põhiprojektid töösse, aga nende valmimine võtab siiski aega u. 2 nädalat (tl 89). Käesolevas menetluses puuduvad tõendid selle kohta, et töövõtja oleks pidanud tellima põhiprojekti, mistõttu on alusetud ka hageja sellesisulised etteheited töövõtjale. Ehitamisega alustamine viibis kohtu hinnangul hageja enda tegevuse, mitte töövõtja tegevusetuse tõttu.
47.Hageja on esitanud kostjate vastu lepinguliste kohustuste täitmata jätmisega tekitatud kahju hüvitamise nõude. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Hageja hinnangul on kostjad tekitanud hagejale kahju 3 700,26 euro ulatuses. Kahju moodustub ekspertiisi maksumusest 2 400 eurot ja kohtuvälise vaidluse õigusabikuludest summas 745,40 eurot ja 554,86 eurot. VÕS § 128 lg 3 järgi otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see
tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
48.Kostja vastuväite kohaselt ei ole tema hagejale kahju tekitanud, kuna töövõtja ei ole lepingut rikkunud. Kohus nõustub kostja vastuväidetega. VÕS § 101 lg 3 kohaselt võlausaldaja ei või tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Käesolevas menetluses kogutud tõenditest nähtub, et hageja võimalik kahju tekkis hageja enda tegevuse tulemusel. VÕS § 77 lg 1 kohaselt võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Kohtu hinnangul on töövõtja seda ka Tud.
49.VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda, nõuda kahju hüvitamist, taganeda lepingust või öelda leping üles, alandada hinda, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kuivõrd hageja põhinõue kostjate vastu ei kuulu rahuldamisele, jääb rahuldamata ka viivisenõue. Menetluskulude jaotus
50.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.
51.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
52.Kostjate menetluskulude nimekirja järgi moodustavad menetluskulud 4 425 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et kostjate menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele. Kohtu hinnangul vastab kostjate esindaja tasutaotlus käesoleva asja keerukusele, kantud kulud on põhjendatud ja vajalikud. Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduselt nähtub, et kostjad kasutasid esindaja teenust kokku 29,5 tundi. Kohtuasjas nr 316
2-1-98-13 on Riigikohus 14.10.2013.a määruses märkinud, et kohtul on õigus nõuda menetluskulude kohta selgitusi või tõendavaid dokumente, kui kohtul tekib menetluskulude kandmise kohta kahtlus või ei ole menetluskulude nimekiri selge. Käesoleval juhul kohtul puudub alus kahelda selles, et menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulu on tegelikkuses kantud. Kostjate esindaja toimingute kestvuse loeb kohus põhjendatuks ning tsiviilasja keerukusega kooskõlas olevaks. Eeltoodust tulenevalt on kostjate põhjendatud menetluskulud summas 4 425 eurot (ilma käibemaksuta).
53.Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostjate esindaja osutanud hagejale õigusabiteenust keskmise tunnihinnaga 150 eurot (lisandub käibemaks). Kohus on seisukohal, et keskmine tasu õigusteenuse eest summas 150 eurot ei ületa oluliselt õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda oluliselt. Kostjad on esitanud ka taotluse TsMs § 177 lg 4 alusel, seega käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjatele hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.