Pankrotiõigus › Hagi nõude tunnustamiseks

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja määruse põhjendused Tartu Maakohtu menetluses on A. T. L. hagi F. P. O. (pankrotis) vastu nõude tunnustamiseks F. P. O. (pankrotis) pankrotimenetluses. Hageja on taotlenud hagiavalduses nõude tunnustamist summas 8661,53 eurot. Kohus määras asja läbivaatamise kirjalikus menetluses, andis menetlusosalistele tähtaja seisukohtade ja menetluskulude nimekirjade esitamiseks- 14.mai 2021. a ning teatas kohtulahendi teatavakstegemise aja AET-is 2.juuni 2021. a. 1.juuni 2021.a. määrusega, millega kohus lõpetas menetluse F. P. (pankrotis) pankrotihaldur Sirje Taela suhtes seoses hageja ja nimetatud kostja vahel kompromissi sõlmimisega muutis kohus kohtulahendi avalikult teatavakstegemise aega, määrates selle 22.juuniks 2021. a. Olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab kohus on A. T. L. hagi F. P. O. (pankrotis) vastu nõude tunnustamiseks F. P. O. (pankrotis) pankrotimenetluses tuleb jätta läbi vaatamata. Vastavalt TsMS § 423 lg 2 p 2 võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Nõue ja nõude rahuldamisjärk ning nõuet tagav pandiõigus loetakse kuni 31.01.2021 kehtinud pankrotiseaduse (PankrS) § 103 lg 2 järgi tunnustatuks, kui sellele ei vaidle nõuete kaitsmise koosolekul vastu haldur ega ükski võlausaldaja. PankrS § 106 lg 1 sätestas, et kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks haldur, kellel on kõik võlgniku kui kostja õigused ja kohustused. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. 04.06.2020. a toimunud F. P. O. (pankrotis) võlausaldajate üldkoosolekul (protokoll tl 50-54) on A. T.L. nõue, summas 10 058,53 eurot jäänud tunnustamata, kuna nõudele tervikuna on esitanud vastuväited võlgniku esindaja P. K. ja võlausaldaja P. K., pankrotihaldur S.Tael on vaielnud vastu nõudele summas 2457,51 eurot. P.K. 04.06.2020. a kirjast pankrotihaldur S.Taelale (tl 56-58) nähtub, et ta esitab vastuväited nõuetele, sealhulgas T.L. nõudele nii võlgniku esindajana kui võlausaldajana. P. K. on võlausaldajana esitanud F. P. O. pankrotimenetluses nõude summas 279 265,53 eurot. Kuna nimetatud nõudele ja selle rahuldamisjärgule esitasid võlausaldajad A. T. L. ja M. E. S. ning pankrotihaldur vastuväite, ei ole P.K. nõuet pankrotimenetluses tunnustatud. Kuid Tartu Maakohtu 14.05. 2021.a otsusega tsiviilasjas nr XXX on P.K. hagi nõude tunnustamiseks osaliselt rahuldatud ja nõue on tunnustatud 7725,85 euro ulatuses PankrS § 153 lg 1 p 2 kohasel rahuldamisjärgu nõudena. Seega on P.K. näol tegemist võlausaldajaga O. F. P. (pankrotis) pankrotimenetluses. Eeltoodust järeldub, et võlausaldaja A. T. L. ei ole esitanud hagi kõigi isikute vastu, kes on tema nõudele vastuväite esitanud. Hagiavalduses on kostjatena nimetatud O. F. P. (pankrotis)

ja O. F. P. (pankrotis) pankrotihaldur Sirje Tael, kuid kostjana ei ole nimetatud võlausaldaja P. K. Kuna tulenevalt 2020. a kehtinud PankrS § 106 lg 1 tuli hagi esitada ühe kuu jooksul arvates päevast, mil üldkoosolek jättis nõude tunnustamata, siis ei ole võimalik enam ka kostja kaasamine. Kohtu hinnangul ei saavuta A. T. L. seetõttu isegi hagi rahuldamise korral hagiga taotletavat eesmärki ehk nõude tunnustamist O. F. P. (pankrotis) pankrotimenetluses, sest ühe võlausaldaja vastuväide nõudele jääb kehtima. Nõude saab lugeda pankrotimenetluses tunnustatuks üksnes juhul, kui kõigi kostjate vastu esitatud nõude tunnustamise hagid on rahuldatud. Kui kasvõi ühe kostja vastu on nõue jäänud kohtulahendiga tunnustamata, ei saa seda nõuet pankrotimenetluses tunnustatud nõudeks pidada (vt Riigikohtu 29.04.2009 määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-4-09, p 10). Seetõttu on kohus seisukohal, et esineb alus hagi läbivaatamata jätmiseks tulenevalt TsMS § 423 lg 2 p 2. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Tulenevalt TsMS § 168 lõigetest 2 ja 4 kannab hagi läbivaatamata jätmise korral menetluskulud hageja, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Antud juhul ei ole hagi läbivaatamata jätmise aluseks asjaolu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Seega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kohus on 28.aprillil 2021. a määruses määranud pooltele tähtaja muuhulgas menetluskulude nimekirjade esitamiseks 14.mai 2021. a. Hageja ega kostja ei ole kumbki menetluskulude nimekirju kohtule esitanud, kostja menetluskulude kohta ei ole andmeid ka tsiviilasja materjalides. Seega jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. Vastavalt TsMS § 427 võib maakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata esitada määruskaebuse. TsMS § 661 lg 2 järgi on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates. Seega saab käesolevale määrusele esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Kohtumäärus tuleb menetlusosalistele kätte toimetada. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.