Avaldaja (võlgnik): K&M Invect OÜ (registrikood 12946159), seaduslik esindaja juhatuse liige H.E
OÜ
avaldus
pankroti
Ajutine pankrotihaldur: N.B
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada K&M Invect OÜ avaldus pankroti väljakuulutamiseks ning kuulutada K&M Invect OÜ pankrot välja 16. septembril 2025 kell 15.00.
2.Nimetada K&M Invect OÜ pankrotihalduriks N.B (OÜ Pärnu Pinker Albert, Lai 10, Pärnu, e-post XXX, telefon 44 313 13, 5011 556).
3.Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 15. oktoober 2025 kl 10.30 (asukohas Tartu Maakohus, Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4, Tartu, saal 105; soovi korral on võimalik osaleda virtuaalselt).
5.Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama pankrotihaldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada pankrotihaldurile 1
kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
Jätta menetluskulud K&M Invect OÜ kanda.
7.Määrata ajutise halduri N.B käibemaks 215 eurot 33 senti.
tasuks 897 eurot 20 senti, millele lisandub
7.1.Anda K&M Invect OÜ-le menetlusabi ajutise halduri tasust 886 euro ja sellele lisanduva 212 euro 64 sendi suuruse käibemaksu hüvitamiseks ning hüvitada see menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahendite arvel ilma hüvitamiskohustuseta.
7.2.Ülejäänud ajutise halduri tasu 11 eurot 20 senti ja sellele lisandub käibemaks 2 eurot 69 senti mõista välja K&M Invect OÜ-lt.
8.Määruse resolutsiooni p-s 7.1 märgitud ajutise halduri tasu kanda osaühingule Pärnu Pinker Albert (konto nr EE311010902001686003), mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
9.Avaldada pankrotiteade pankrotiseaduse § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega pankrotimääruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Määrus kuulub viivitamatule täitmisele.
11.Toimetada määrus kätte avaldajale ja ajutisele haldurile, edastada Tartu Maakohtu registriosakonnale ning resolutsiooni p 7 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.
12.Pankrotimäärus on tehtud maksejõuetuse põhimenetluses ning määrust on kohustatud tunnustama kõik teised liikmesriigid Nõukogu määruse (EL) nr 2015/848 art 19 alusel.
Edasikaebamise kord Võlgnik võib pankrotimääruse peale esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja, pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidi tasunud isik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
ASJAOLUD
1.K&M Invect OÜ (avaldaja, võlgnik) esitas 20. detsembril 2024 Tartu Maakohtule pankrotiavalduse pankroti väljakuulutamiseks. 2
Avalduse kohaselt tegeles võlgnik metsamajandust abistavate tegevustega, sealhulgas võsalõikuse, harvesteri eelse lõikuse, valgustusraie ja suurte puude lõikusega. Äriühing oli võlgniku juhatuse liikme poja K. H.E ettevõtmine. Võlgnik sattus makseraskustesse alates jaanuarist 2022 töömahtude vähenemise tõttu. Kevadel 2022 süvendas olukorda metsanduse tööde peatamine üleriikliku linnurahu tõttu, mis tõi kaasa täiendavaid rahalisi raskusi. Juuni kuni juuli 2022 tekkisid kohustused kohtutäiturite ees. Selle tulemusena lõpetas võlgnik oma majandustegevuse. Välja on kuulutatud ka juhatuse liikme pankrot 30. detsembril 2022. Võlgnikul vara puudub. Kohustusi on kokku 19 142 eurot 88 senti.
2.Kohus nimetas 21. veebruari 2025. a määrusega võlgniku ajutiseks halduriks N.B (ajutine haldur), peatas võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise ning kohaldas käsutuskeeldu.
3.Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnik maksejõuetu ning pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Aruande kohaselt võlgnikul vara puudub, kohustusi on 25 974 eurot 55 senti. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Äriühingu tervendamist ja majandustegevuse jätkamist ajutine haldur võimalikuks ei pea. Ei saa välistada, et raamatupidamisrevisjoni tulemusena võib ilmneda, et võlgnikul võib olla kassapuudujääk (st raha on võetud välja sularahas ning kasutatud nt palkade mitteametlikuks tasumiseks vms). Samas ei oleks kassapuudujäägi võlgniku juhatuse liikmelt väljanõudmine perspektiivne, kuna Tartu Maakohtu 30.1 detsembri 2022. a määrusega kuulutati välja juhatuse liikme /omaniku H.E pankrot ja algatati kohustustest vabastamise menetlus. Teadaolevalt on pankrotimenetluses võõrandatud H.E vara (korter) ning tal puuduvad vara ja vahendid võimalike täiendavalt väljamõistetud summade tasumiseks. Tagasivõidetavate tehingute tegemist ei ole ajutine haldur tuvastanud. Kohtulahendid on võlgniku suhtes tehtud alates juunist 2022, millest võib järeldada, et võlad olid tekkinud hiljemalt 2022. a algusest. Võlgniku tegevus lõppes augustis 2022. Maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on võlgniku maksevõimele mittevastavate ja sisulise otstarbeta ning vajaduseta laenude võtmine ning seejärel uute laenude võtmine varasemate laenude maksete tasumiseks. Võlgniku juhtorgani liikme tegevuses võivad esineda raske juhtimisvea või kuriteo tunnustega teo tunnused, kuid ajutise halduri tööperioodil ei ole nende täpsem tuvastamine aja ja võimaluste piiratuse tõttu võimalik. Samas võlgniku juhatuse liikme kui solidaarvõlgniku poolt äriühingu laenude (osaline) tasumine tema füüsilise isiku pankroti- ja kohustustest vabastamise menetluses vähendab aluseid kuriteoteate esitamiseks. Ajutine haldur palub määrata enda tasuks 2305 eurot 80 senti (käibemaksuga).
Võlgnik ajutise halduri aruande ja tasu taotluse osas seisukohta ei esitanud.
5.Kohus määras 20. juuni 2025. a määrusega võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2400 eurot ja maksmise tähtajaks 10 päeva määruse kättetoimetatuks lugemisest arvates. Võlgnik maksis deposiidina 2400 eurot. 3
KOHTU SEISUKOHT
6.Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada ning võlgniku pankrot välja kuulutada.
7.Kohus märgib, et võlgnik on maksnud deposiidi pärast kohtu määratud tähtaega. Võlgnik maksis deposiidi kolme osamaksena 7. juulil 2025 (800 eurot), 5. augustil 2025 (800 eurot) ja
6.septembril 2025 (800 eurot). Kuna deposiidi eesmärk on raugemise vältimine ning pankrotimenetluse läbiviimine ja seeläbi pankrotimenetluse eesmärkide täitmine, lisaks on deposiidi tasumiseks kohtu poolt määratav tähtaeg menetlustähtaeg, saab kohus seda TsMS § 64 lg 1 alusel omaalgatuslikult mõjuva põhjuse esinemisel pikendada. Raugemise vältimine hilinemisega tasutud deposiidi kaudu kaalub üles minetuse deposiidi tasumise tähtaja järgimisel. Raugemine peaks olema võimaik üksnes siis, kui keegi ei ole huvitatud deposiidi tasumisest. Eelmärgitut arvestades pikendab kohus deposiidi tasumise tähtaega omal algatusel kuni 6. septembrini 2025.
8.PankrS § 1 lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama sätte kolmanda lõike järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks. PankrS § 31 lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud juriidilisest isikust võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid, lisaks ületavad võlgniku kohustused (25 974 eurot 55 senti) vara (vara ei ole teada). Kõnealune suutmatus ei ole ajutine, kuna võlgniku majandustegevus on lõppenud. Võlgniku maksejõuetus tekkis asja materjalide järgi hiljemalt kevadel 2022, kui võlgnik ei suutnud enam veebruarist kuni detsembrini 2021 võetud kohustusi täita, võlgniku suhtes tehti kohtulahendid ning majandustegevus lõppes augustis 2022. Praeguseks ei ole üheselt selge, et maksejõuetuse põhjuseks oleks raske juhtimisviga või kuriteo tunnustega tegu. Maksejõuetuse põhjused (kas tegu oli kuriteo tunnustega teo, raske juhtimisvea või muu asjaoluga) tuleb pankrotihalduril edaspidises menetluses täpsemalt kindlaks teha.
9.Kohus nimetab pankrotihalduriks N.B , kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele ning on andnud kohtule nõusoleku.
10.Kohus määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 15. oktoober 2025 kl 10.30 (PankrS § 78 lg 1).
12.Ajutine haldur on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 1890 eurot (lisandub käibemaks).
4
13.PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud). PankS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg-s 11 sätestatust.
12.1.Taotluse kohaselt kulus ajutisel halduril PankrS §-s 22 sätestatud ülesannete täitmiseks kokku 13,5 tundi (tunnitasu 140 eurot, millele lisandub käibemaks). Taotluse kohaselt tegi ajutine haldur järgmised toimingud: tutvus avalduse, selle lisade ja kohtumäärusega (1 tund); koostas ja edastas päringuid (0,5 tundi); koostas halduri toimiku ja võttis vastu päringute vastused (1 tund); tegi päringud riiklikes registrites (1,5 tundi); suhtles võlgniku esindajaga (1 tund); analüüsis andmeid ja päringute vastuseid (2,5 tundi); vormistas aruande (6 tundi). Arvestades võlgniku pankrotiavalduse läbivaatamisel ajutise halduri läbi viidud ülesannete mahtu (aruande koostamine koos päringute tegemise, samuti võlgniku varasema tegevuse analüüsiga) ja keerukust ning tema kutseoskusi, kohus leiab, et ajutise halduri näidatud ajakulu on vajalik ja põhjendatud.
12.2.PankrS § 23 lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub ajutine haldur tasu välja maksta büroole, mille kaudu ta tegutseb. Tasule lisandub käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi (KMS § 15 lg 1).
12.3.Ajutine haldur on taotlenud osa tasu hüvitamist riigi vahenditest (TsMS § 183 lg 2). TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. PankrS § 23 lg 5 sätestab, et kohus ei määra ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud deposiidina selleks ettenähtud kontole ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Kuna praegusel juhul ei ole kohus võlgniku pankrotiavalduse tõttu määranud deposiiti eraldi ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks PankrS § 11 alusel, vaid PankrS § 30 alusel pankrotimenetluse nende kulude katteks, mis tekivad pankroti väljakuulutamisel, ning 5
võlgnikul puudub vara ajutise halduri tasu maksmiseks ning pole teada, kas võlgnikul tekib selleks piisavalt vara, annab kohus võlgniku ajutise halduri tasu maksmiseks menetlusabi, mis ei ületa TsMS § 183 lg-s 2 kehtestatud määra (kuni 886 eurot, millele lisandub käibemaks) (analoogia korras PankrS § 23 lg-ga 4). Samas ületab praegusel juhul ajutise halduri tasu TsMS § 183 lg-s 2 kehtestatud määra (ajutine haldur on arvestanud tunnitasuna 140 eurot, mitte 66 eurot). PankrS § 23 lg 51 sätestab, et sama paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri 1. veebruari 2021. a määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 2 lg 1 järgi kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Eelnimetatud tunnitasumäärast tuleb kohtul lähtuda ka siis, kui kohus määrab ajutisele haldurile riigi vahenditest üksnes osa tasu ja ülejäänud tasu mõistab välja võlgnikult (vt TrtRnKm 08.01.2024, 2-23-4222). Nende töötundide eest, mille eest ajutisele haldurile tasutakse riigi vahenditest, tasutakse talle määrusega kehtestatud tunnitasumäärasid arvestades. See osa, mis ületab riigi arvel hüvitatava tasu piirmäära, võib hüvitada tunnitasumääraga, mille kohus loeb põhjendatuks, arvestades PankrS § 23 lg-s 3 sätestatud ülemmäära. See tõlgendus on soodsam nii võlgnikule kui haldurile, sest halduril on võimalik saada riigi käest piirmääras tasu ning võlgniku kanda jääb selle võrra väiksem summa. Eelnevat arvestades tuleb määrata, et ajutise halduri tööajast 13,42 tundi tuleb hüvitada riigi vahenditest (886 eurot) (886 ÷ 66). Ülejäänud ajutise halduri põhjendatud töötundide arv 0,08 tundi tuleb hüvitada võlgniku vara arvel ajutise halduri märgitud tunnitasuga (11 euro 20 senti) (0,08 × 140). Kohtul puudub alus mõista võlgnikult välja suuremat tasu, sest ajutise halduri põhjendatuks loetud töötunnid on valdavas osas riigi vahendite arvel hüvitatud.
12.4.Kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast (PankrS § 150 lg 2). Kuivõrd kohus rahuldab võlgniku pankrotiavalduse, tasutakse ajutise halduri tasu ja ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused pankrotimenetluse kuludena (PankrS § 150 lg 1 p 2 ja 5) pankrotivarast.
13.Kohus selgitab, et võlgnik peab andma kohtule, ajutisele haldurile, haldurile, pankrotitoimkonnale ja maksejõuetuse teenistusele teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega nii enne kui ka pärast pankroti väljakuulutamist, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga (PankrS § 85 lg 1). Võlgnik peab osutama ajutisele haldurile ja haldurile abi tema ülesannete täitmisel ning olema kohtu korraldusel kättesaadav, et täita oma teabe andmise ja menetlusest osavõtu kohustust (PankrS § 87 lg-d 1 ja 2). PankrS § 90 näeb ette, et kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse PankrS §-des 85–89 sätestatut vastavalt PankrS § 19 lg-tes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes (juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liige, likvideerija, täisühingu osanik, usaldusühingu täisosanik, vähemalt 1/10 suurust osalust omav osanik või aktsionär, prokuristi ja raamatupidamise eest vastutav isik, samuti juhtorgani liige, likvideerija, prokurist ja raamatupidamise eest vastutav isik, kui nad on vabastatud oma kohustustest kolme aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist). 6
PankrS § 89 lg 1 p-de 1, 2 ja 3 kohaselt võib kohus kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust (§ 85) või ei täida menetlusest osavõtu kohustust (§ 87) või ei täida vande andmise kohustust (§ 86). PankrS § 89 lg 2 järgi võib võlgnikule aresti määrata kuni kolmeks kuuks.
(allkirjastatud digitaalselt) Mari Schihalejev-Parrest kohtunik
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.