Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-20-12835

Menetluskulude jaotus Jätta võlausaldaja menetluskulud pankrotivara kanda.

Edasikaebe kord Harju Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. I Asjaolud ja menetluse käik 1.Võlausaldaja pankrotiavalduse sisu Pankrotiavalduse kohaselt on Töövaidluskomisjoni 12.02.2020 jõustunud otsuse alusel töövaidlusasjas 4-1/2788/19 tööandjalt Legria Plus OÜ välja mõistetud töötajate: Y S kasuks töötasu summas 3223.35 eurot; V S kasuks töötasu summas 2990.78 eurot; O R kasuks töötasu summas 5183.68 eurot; V R kasuks töötasu summas 7728.94 eurot; A L kasuks töötasu summas 5991.54 eurot; D Z kasuks töötasu summas 5399.74 eurot; I V kasuks töötasu summas 5087.84 eurot; D D kasuks töötasu summas 4518.27 eurot; I S kasuks töötasu summas 1494.95 eurot, kokku summas 41619.09 eurot.

2-20-12835 Võlausaldajad esitasid võlgnikule 13.08.2020 korduva nõude ja pankrotihoiatuse. Võlgnik võlgnevust ei tasunud. Tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni 12.02.2020 otsusest tulenev tasumise tähtaeg on saabunud, kuid tööandja Legria Plus OÜ ei ole pankrotiavalduse esitamise seisuga täitnud nimetatud töövaidluskomisjoni otsusest tulenevaid kohustusi. Sellest saab järeldada, et võlgnik ei kavatse enda maksekohustusi täita ning võlausaldajad on sunnitud esitama Legria Plus OÜ vastu pankrotiavalduse. Võlausaldajad taotlevad võlgnikule ajutise pankrotihalduri nimetamist ning võlgniku pankroti väljakuulutamist. Tänaseks hetkeks on Legria Plus OÜ võlgnevus võlausaldajate ees eelviidatud Töövaidluskomisjoni otsuse alusel kokku summas 41619.09 eurot. Võlausaldajate nõue tuleneb 12.02.2020 Töövaidluskomisjoni otsusest nr 4-1/2788/19, mida Legria Plus OÜ poolt ei ole täidetud. Võlausaldajad on seisukohal, et seaduses sätestatud eeldused võlgniku pankroti väljakuulutamiseks on täidetud. Käesoleval juhul on PankrS § 15 lg 3 p 3 eeldus täidetud, kuna võlausaldajate nõude suuruseks on kokku 41 619.09 eurot. Nimetatud põhivõlgnevus ületab seaduses osaühingule ettenähtud piirmäära. Eeltoodut arvestades on võlausaldajate nõue Legria Plus OÜ vastu selge ja üheselt tõlgendatav. Võlausaldajad on kohut teavitanud, et neil ei ole piisavalt vahendeid kohtu poolt määratud 1500 euro ulatuses deposiiti tasuda ajutise halduri tasu ja kulude katteks. Võlausaldajad paluvad kohut teha ajutise halduri nimetamata jätmise kohta määrus vastavalt PankrS § 15 lg

2-20-12835 töövaidlusasjas 4-1/2788/19. Võlgniku kohustus töötajate ees on kokku 41 619.09 eurot, mis on suurem kui PankrS § 15 lg 3 p 3 sätestatud nõude alampiir. Võlausaldajate hinnangul on maksejõuetus tõendatud ja puuduvad eeldused võlgniku kohustuste täitmiseks. Eelnevast tulenevalt paluvad võlausaldajad jätta tsiviilasjas 2-20-12835 ajutine haldur nimetamata ja lõpetada menetlus, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Täiendavalt on võlausaldajad vastuseks Harju Maakohtu 16.09.2020 kohtumäärusele teatanud, et neile teadaolevalt ei kuulu võlgnikule mingisugust vara millega katta võlgniku kohustusi ning selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajatele teadaolevalt ei jätka võlgnik käesoleval ajal majandustegevust. Võlausaldajad on pankrotihoiatuse edastanud võlgniku ja tema seadusliku esindaja kohta Eestis peetava registri infosüsteemis registreeritud elektronpostiaadressile ning seega tuleb lugeda pankrotihoiatus kätte saaduks. Võlausaldajad möönavad, et ei ole töövaidluskomisjoni otsuse täitmiseks püüdnud täitemenetlust alustada, kuna avaldajatele teadaolevalt ei ole võlgnikul vara. Juhul, kui kohus leiab, et maksejõuetuse põhistamiseks oleks siiski täitemenetluse läbiviimine vajalik siis pöörduvad avaldajad kohtutäituri poole. Võlausaldajate hinnangul on võlgniku maksejõuetus põhistatud.

2-20-12835 V-J A. V-J A on ajutisele haldurile esitanud 2019. aasta kassa väljaminekuorderid, kirjavahetuse Töövaidluskomisjoniga, TVK otsuse 4-1/2788/19 ning töötamise registri väljavõtte. Võlgnik omab LHV Pank AS arvelduskontot xxx, saldo seisuga 02.02.2021 oli 0.00 eurot. Viimased liikumised pangakontol 2019. aasta detsembris. Teistes krediidiasutustes võlgnik ajutisele haldurile teadaolevalt kontot ei oma. Raamatupidamisdokumente ajutisele haldurile esitatud ei ole, kassajäägi kohta info puudub. Võlgnikul on olnud suures ulatuses sularaha arveldusi. Kassajääk ei ole teada. Raha kokku 0.00 eurot. Debitoorsed nõuded - võlgnik on asutatud sissemakset tegemata. Ajutine haldur on pangakontode analüüsi käigus tuvastanud, et juhatuse liikmed ei ole osakapitali sissemakset sooritanud ka võlgniku arveldusarvele. Seega võib võlgnikul olla nõue endise ja praeguse osaniku vastu sissemaksmata osakapitali osas, kuid tõenäoliselt saab sellele nõudele esitada aegumise vastuväite. Võlgniku juhatuse liige J R on telefoni teel teatanud, et tema teada võib võlgnikul olla nõue xxx vastu, kellele võlgnik tegi alltöövõtu korras töid xxx ning osa tasudest jäeti maksmata. xx OÜ on vastuses ajutise halduri päringule teatanud, et võlgnik tegi perioodil 21.04.2019-20.09.2019 ehitustöid xxx B ja D korpuses, xxx. xxx OÜ-l on nõue Legria Plus OÜ vastu. Samas teatab xxx OÜ ka seda, et võlgnikul on olnud nõue xxx OÜ vastu, kuid selle 27.02.2019 sõlmitud alltöövõtulepingust nr 02.2019-AL02 tuleneva nõude 22.01.2020 loovutanud xxx OÜ-le (registrikood xxx, juhatuse liige V-J A). Pooleli on kohtuvaidlus. Ajutise halduri täiendavale päringule, et kes keda hageb ja mis on tsiviilasja number, on V-J A teatanud, et saab nõude loovutamise lepingu esitada 08.02.2021, kuid käesoleva aruande koostamise ajaks ei ole seda esitatud, samuti ei ole teatanud tsiviilasja numbrit. xxx OÜ on täiendava päringu vastuses teatanud, et tegemist on xxx xxx B ja D korpuste ehitustööde tähtaja viibimisest tuleneva leppetrahvi nõude ja otsese kahju tekitamise nõudega kogusummas 93 105.06 eurot. Ka xxx OÜ ei ole täiendava päringu vastuses ajutisele haldurile tsiviilasja numbrit teatanud. Ei ole ka teada, millise vastusoorituse võlgnik nõude loovutamise eest sai või peaks saama. Mingit nõude algdokumentatsiooni ei ole ajutisele haldurile esitatud. Olemasolevaid andmeid arvesse võttes ei ole tegemist nõuetega, mille arvelt saaks katta pankrotimenetluse kulusid ja teostada väljamakseid võlausaldajatele. Ajutine haldur on põhjalikult analüüsinud AS LHV Pank arvelduskontol toimunud tehinguid. Toimunud on palju sularahaga arveldusi. AS LHV Pank pangakontolt on perioodil veebruar-detsember 2019. a välja võetud sularaha 73 045 eurot. Samal perioodil on sularaha sisse makstud 1 920 eurot. Sularaha kasutamise kohta on ajutisele haldurile esitatud kassa väljamineku orderid töötajatele palkade tasumise kohta. Esitatud orderite summa on 56 190 eurot. Ülejäänud sularaha kasutamise kohta andmed puuduvad, kuid üldiselt on ehitussektoris sularaha kulud tavapärased, tõenäoliselt oli võlgnikul ka mingis ulatuses sularaha tehinguid (materjalide, transpordi jms soetamine). Ajutise halduri poolt läbiviidud võlgniku konto analüüs toetab pankrotiavalduses toodud infot, et võlgnik on oma tegevuses kasutanud välistööjõudu (maksed Rahandusministeeriumile selgitusega „Lühiajalise töötamise registreerimine”. Nii endine kui praegune juhatuse liige on teatanud, et tööjõuna kasutati ukrainlasi. Ukrainlastele oldi sunnitud tasuma töötasu sularahas, kuna töötajatel puudusid arveldusarved. Võlgniku endine juhatuse liige on teatanud, et talle teadaolevalt endised töötajad varastasid objektidel kasutusel olnud tööriistu. Võlgniku praegune juhatuse liige ajutisele haldurile sellist infot avaldanud ei ole. Kuriteo teate esitamise kohta info puudub. Seega võimalikust vargusest tuleneva nõudeõiguse tulemuslik maksmapanek ei ole tõenäoline.

2-20-12835

Ajutine haldur ei ole tuvastanud materiaalse vara olemasolu. Kogu raamatupidamisdokumentatsioon on esitamata, võlgnik ajutise halduri päringule enamikes punktides vastanud ei ole. Pangakonto väljavõtte põhjal ei ole õnnestunud tuvastada väärtuslikuma vara soetamist. Eesti Väärtpaberikeskuse ja Äriregistri andmetel võlgnikule väärtpabereid ja osalust äriühingutes ei kuulu. Transpordiameti liiklusregistri andmetel käesoleval hetkel võlgniku nimel ja vastutava kasutajana sõidukeid ja väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu ja jette liiklusregistris registreeritud ei ole. Transpordiameti Liiklusregistri andmetel on võlgnikule kuulunud: xxx kaubik, reg.märk xxx, esmase registreerimise aasta 2016, omanikuvahetus registreeritud 22.11.2019, uueks omanikuks xxx, registrikood xxx. Pärast seda on toimunud veel 2 omanikuvahetust. Sõidukile oli seatud registerpant J K (sündinud xxx) poolt, mis on lõppenud; xxx, reg.märk xxx, esmase registreerimise aasta 2011, omanikuvahetus registreeritud 01.10.2019, uueks omanikuks E K; xxx, reg.märk xxx, esmase registreerimise aasta 2014, omanikuvahetus registreeritud 05.02.2018, uueks omanikuks AS SEB Liising; xxx, reg.märk xxx, esmase registreerimise aasta 2012, omanikuvahetus registreeritud 28.10.2016, uueks omanikuks K K , pärast seda veel 1 omanikuvahetuse kanne. Pangakonto väljavõtte põhjal ei ole tuvastatav, kas eelpool toodud isikud on sõidukite eest tasunud. Võlgnik mingeid lepinguid esitanud ei ole. Kuna ei ole tuvastatud, et tehingud oleks tehtud seotud osapooltega, siis pigem on tõenäoline, et sõidukite eest tasuti. Ajutise halduri hinnangul tagasivõitmise võimalust tõenäoliselt ei esine. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Elamu- ja Ehitisregistri andmetel võlgnik registreeritud vara ei oma. Kinnistusraamatu andmebaasi põhjal võlgnikule kinnisasju ei kuulu ja ei ole kuulunud. Kogu väljaselgitatud võlgniku vara väärtus on 0 eurot. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnikul täitmata kohustusi vähemalt 167 416.11 euro ulatuses, millest üheksale töötajale töösuhtest tulenevad maksmata tasud 41 619.09 eurot, Maksu- ja Tolliamet 19 337.27 eurot, xxx OÜ 93 105.06 eurot, xx OÜ 12 751.54 eurot, xxx AS 431.55 eurot, Politsei- ja Piirivalveamet 153 eurot, xxx AS teenustasudest tulenevalt 18.60 eurot. Võlgniku vastu on ühise pankrotiavalduse esitanud 9 endist võlgniku töötajat (Eestis ajutiselt viibivad välismaalased välismaalaste seaduse mõistes): Y S, V S, O R, V R, A L, D Z, I V, D D, I S. Vastavalt pankrotiavalduses toodud infole on töötajatele 12.02.2020 Töövaidluskomisjoni otsusega 4-1/2788/19 välja mõistetud (otsus jõustus 29.04.2020), kuid võlgniku poolt tasumata järgmised summad kokku 41 619.09 eurot. 06.12.2019 esitasid nimetatud töötajad (avaldajate e-post xxx, lepinguline esindaja K M) Töövaidluskomisjoni avalduse (täpsustatud avaldused 21.12.2019 ja lõplike nõuetega 05.02.2020) võlgniku vastu. Avaldus rahuldati osaliselt. Vastavalt pankrotiavalduses toodud infole esitas K K töötajate esindajana13.08.2020 võlgnikule nõude ja pankrotihoiatuse e-posti aadressidele xxx ja xxx, samuti püüti pankrotihoiatus tähitud kirjana saata postiaadressile xxx 04.12.2020 ja 12.12.2020, kuid üleandmine ebaõnnestus kuna uksekell ei tööta. Siinkohal peab ajutine haldur märkima, et vastavalt Äriregistris toodud infole on võlgniku aadress alates

2-20-12835 29.01.2020 xxx ning sidevahendina kehtis e-postiaadress xxx kuni 29.11.2020. Võlgnik on võlausaldajate töötasu nõuetele vastu vaielnud ning väitnud, et maksis võlausaldajatele töötasu sularahas, kuna võlausaldajatel puudusid arvelduskontod. Lisaks ei töötanud ükski võlausaldaja perioodil 11.10.2019-01.12.2019 võlgniku juures. Võlgnik ei ole Töövaidluskomisjoni istungil osalenud. Töövaidluskomisjoni otsuse täitmiseks ei ole algatatud täitemenetlusi põhjendusel, et töötajatele teadaolevalt ei ole võlgnikul vara. Võlausaldajad on kohtule selgitanud, et pankrotiavalduse esitamise eesmärgiks on tööandja (võlgniku) maksejõuetuse hüvitise saamine Töötukassalt. Nõue on tekkinud J R juhatuse liikmeks oleku ajal. J R on ajutisele haldurile teatanud, et ta võimaldas V-J Ail ehitustegevusega tema ettevõttes tegeleda juba varem, enne kui V-J A sai juhatuse liikmeks. Haldur asub tulenevalt kirjavahetusest V-J Aiga pigem seisukohale, et V. J. A oli väga kursis võlgniku tegemistega. Pigem osales V-J A aktiivselt võlgniku juhtimises ja tegevuse korraldamises ning pankrotiavalduse lisas toodud väide, et V-J A ei ole tegelikkuses isik, kes tegeleks äriühingu igapäevase juhtimisega või majandustegevusega, ei vasta tõenäoliselt tõele. V-J A on ajutisele haldurile teatanud seisukoha, et antud nõue, mis oli lahendamiseks antud Töövaidluskomisjonile, on fabritseeritud ukrainlaste esindaja poolt ja pole tõene. Võlgnikupoolsed tõendid palkade tasumiste kohta olid töövaidluskomisjonile esitatud, kuid neid ei võetud arvesse. Võlgnikul puudusid rahalised vahendid, et antud vaidluses esindajat palgata. Võlgnik on ajutisele haldurile teatanud, et ukrainlastele tasumata jäänud töötasu kokku on umbes 10 000 eurot. Võlgnikul ei õnnestunud tähtaegselt seda summat tasuda ning töötajad pöördusid Töövaidluskomisjoni poole. Töölepingud olid töötajatega sõlmitud, kuna muidu ei oleks saanud lühiajalist töötamise luba. V-J A on teatanud, et tegemist on keerulise olukorraga, osad endised töötajad (vennad R) on võlgniku juures töötanud juba 2016. aastast. Võlgnik tasus alati pärast tööde tegemist sularahas (sularahas arveldati seetõttu, et töötajatel puudusid arveldusarved). Töötajatega oli tekkinud usaldussuhe ning kõigile kassa väljaminekuorderitele töötajate allkirju ei võetud, peeti nn „vihiku arveldust”. Võlgniku hinnangul on mõeldamatu, et ukrainlased oleksid vabatahtlikult praktiliselt terve 2019. aasta ilma töötasu saamata (ükski ukraina töömees ei tööta edasi, kui saamata on eelmise kuu töötasu). Juhatuse liige on väitnud, et need nõuded on töötajate fabritseeritud ning peab absurdseks asjaolu, nagu oleksid kõik ukrainlased saanud peaaegu kogu aasta vältel saanud kätte töötasu kõigest 100 eurot kuus ja muudkui töötavad edasi. Ehitussektoris valitseb tihe konkurents ning sellisel juhul oleksid ukrainlased juba järgmisel kuul töölt lahkunud. Võlgnik on esitanud kirjavahetuse Töövaidluskomisjoni esindaja Ü S ja K R, kus on esitanud seisukoha, et töötajate poolt esitatud periood, mille eest töötasu TVK poolt välja mõisteti, ei pruugi vastata tõele, sest sel perioodil töötajad tööd teha ei võinud, neil puudus töötajate tööviisa ja tööluba. Töövaidluskomisjon on võlgnikule teatanud, et neil puudub õigus ise asjas tõendeid koguda või kontrollida välismaalaste Eestis viibimist PPA andmekogust, võlgniku väited on põhistamata. Ajutine haldur on esitanud Politsei- ja Piirivalveametile päringu eelpool toodud töötajate Euroopa Liidu piiriületuste registreeringute, töötajate registreerimise ja registreerimise taotluste rahuldamata jätmiste ning elamislubade kohta kuid käesoleva aruande koostamise ajaks ei ole päringule vastatud. Töövaidluskomisjoni otsusega on küll rahuldamata jäetud töötasu nõuded perioodide eest, mil töötajatel ei olnud lühiajalise Eestis töötamise registreerimise kinnitust, kuid töötajate muul ajal Eestis viibimise kohta (piiriületuste kohta) puudub ajutisel halduril info. Praeguse ja

2-20-12835 endise juhatuse liikme poolt esitatud andmete kohaselt kasutasid ukrainlased siin töötades võlgnikule kuulunud autosid, millega liiguti Eestis, mõnikord sõideti ka Ukrainasse ja tagasi. Võlgnik olevat katnud ukrainlaste elamise kulud erinevates korterites ja majades ning neile olevat võlgnik kompenseerinud ka lennukipiletite kulusid jne. Maksu- ja Tolliameti nõue seisuga 05.02.2021 oli 19 337.27 eurot. Nõue tuleneb tasumata käibemaksust, sotsiaal- ja tulumaksust, kogumispensionimaksest, töötuskindlustusmaksest, erijuhtude tulumaksust ja intressist. Maksuvõla alguskuupäev on 20.05.2019. xxx OÜ nõue seisuga 04.02.20121 on 12 751,54 € ning tuleneb 24.09.2020 Harju Maakohtu otsusest (tagaseljaotsus) tsiviilasjas 2-20-1292 (jõustunud 12.12.2020), millest põhinõue 10 368.84 eurot, viivis 864.55 eurot, menetluskulud 1 500 eurot, viivis 18.15 eurot. Viivist arvestatakse edasi alates 05.02.2021 summalt 11 868.84 eurot kuni täitmiseni. xxx OÜ teostas lepingu alusel võlgnikule fassaaditöid. Nõue on kohtutäitur K F menetluses. xxx AS nõue seisuga 01.02.2021 oli 431.55 eurot. xxx AS tegeleb tellingute, ehitusmasinate, soojakute, tööriistade ja seadmete, tõsteseadmete jne rendiga. Politsei- ja Piirivalveameti nõue 153 eurot on kohtutäitur H K menetluses. Politsei- ja Piirivalveamet ei ole aruande esitamise ajaks ajutise halduri päringule vastanud. xxx OÜ on vastuses ajutise halduri päringule teatanud, et neil on nõue võlgniku vastu mis on võlgnikule esitatud 19.11.2019. Perioodil 21.04.2019-20.09.2019 teostas võlgnik ehitustöid xxx B ja D korpuses, xxx. xxx OÜ on täiendava päringu vastuses teatanud, et tegemist on xxx B ja D korpuste ehitustööde tähtaja viibimisest tuleneva leppetrahvi nõude ja otsese kahju tekitamise nõudega kogusummas 93 105.06 eurot. Nõuetele võivad lisanduda kohtutäiturite H K ja K F täitemenetlustest tulenevad nõuded. Võlgnik on tegutsenud aadressil xxx. Ajutine haldur on saatnud selle maja korteriühistule xxx korteriühistu päringu võimalike nõuete kohta võlgniku vastu, aruande esitamise ajaks ei ole päringule vastatud. Kokku on võlgnikul seega väljaselgitatud rahalisi kohustusi 167 416.11 eurot. Täpsed summad saaks selguda pankrotimenetluse käigus. Võlgnik on kantud äriregistrisse, asutatud J R poolt osakapitaliga 2 500 eurot (asutatud sissemakset tegemata), kes omas 100% osakapitalist kuni 23.01.2020 ning oli juhatuse liige alates asutamisest kuni 29.01.2020. Perioodil23.01-14.04.2020 oli osanikuks xxx OÜ. Võlgniku juhatuse liikmeks on alates 29.11.2019 kuni käesoleva hetkeni V-J A (alates 29.01.2020 võlgniku ainus juhatuse liige). Alates 14.07.2020 on võlgniku 100%-line omanik xxx OÜ, kelle juhatuse liige on V-J A. xxx OÜ 100%-line omanik on xxx OÜ (endine ärinimi OÜ xxx), mis on Äriregistrist kustutatud 03.10.2017. Seega on võlgniku näol tegemist nn peremehetu varaga. Äriregistrisse kantud andmete põhjal on alates 29.01.2020 V-J A võlgniku ainus tegelik kasusaaja (kaudne osalus). Äriregistri andmetel on võlgniku juhatuse liikmel V-J Ail kehtiv seos 13 äriühinguga. Võlgniku osanikul xxx OÜ-l on Äriregistri andmetel kehtiv seos 3 äriühinguga (võlgnik, xxx OÜ, xxx OÜ (kehtetu nimi xxx OÜ)), kõigil juhatuse liige V-J A). Võlgniku endisel juhatuse liikmel J Rl on Äriregistri andmetel kehtiv seos 3 äriühinguga.

2-20-12835 Peaaegu kogu raamatupidamisdokumentatsioon puudub. Võlgnik on ajutisele haldurile esitanud 2019. aasta kassa väljaminekuordereid ja Töövaidluskomisjoniotsuse, mis puudutab pankrotiavalduse esitanud töötajaid. Ajutise halduri poolt korduvalt küsitud raamatupidamise registreid (pearaamat, päevaraamat, ostudokumentide nimekiri), lepinguid ja muid dokumente ei ole võlgnik ajutisele haldurile esitanud. Võlgnik on ajutisele haldurile teatanud, et ei ole nõus töötajatele Töövaidluskomisjoni väljamõistetud summadega, kuna tasus töötajatele sularahas, kõigile kassa väljaminekuorderitele aga allkirja töötajatelt ei võetud, kuna neil oli usaldussuhe, kuid kõik summad on raamatupidaja raamatupidamisest läbi kandnud. Samas on juhatuse liige teatanud, et raamatupidamist ei eksisteeri. Juhatuse liige on teatanud, et töötajad viibisid mingil perioodil hoopiski Ukrainas, tõendid olid esitatud ka Töövaidluskomisjonile, kuid neid ei võetud arvesse, edasiseks vaidluseks puudusid võlgnikul vahendid. Samas on V-J A möönnud, et võlgnevus kõigi ukrainlaste peale kokku võib olla umbes 10 000 eurot. Praegune juhatuse liige on esitanud ka vastava kirjavahetuse Töövaidluskomisjoni töötajatega. TVK otsus on tänaseks jõustunud, ajutine haldur ei ole võlgniku esitatud väiteid saanud kontrollida, Politsei- ja Piirivalveamet ei ole ajutise halduri päringule aruande esitamise ajaks vastanud. Ajutisele haldurile ei ole võlgniku praegune ega endine juhatuse liige teatanud, kelle valduses on võlgniku raamatupidamisdokumendid, samuti puudub info raamatupidamistöid teinud isiku(te) kohta. Kokkuvõtteks võib öelda, et ajutisele haldurile on kogu võimalik asjaajamisja raamatupidamisdokumentatsioon esitamata, seega sellega ei ole olnud võimalik tutvuda. Võlgniku juhatuse liige on teatanud, et saab 08.02.2021 esitada nõude võõrandamise lepingu xxx OÜ-le, ka seda dokumenti ei ole ajutisele haldurile aruande koostamise ajaks esitatud. Võlgnevus Maksu- ja Tolliameti ees seisuga 05.02.2021 oli 19 337.27 eurot, esitamata on tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioon tähtajaga 11.01.2021. Võlgnikul on esitamata 2019. majandusaasta aruanne. Võlgnik oli registreeritud käibemaksu kohustuslane alates 01.04.2013 kuni 25.01.2020. Vastavalt Äriregistris toodud infole oli võlgniku põhitegevusalaks 08.03.2013-2015 Enda või renditud kinnisvara üürile andmine ja käitus, 01.07.2015-16.11.2018 Muude mootorsõidukite müük, 16.11.2018-09.07.2019 Motellid jms majutus ja alates 09.07.2019 Muu jaemüük väljaspool kauplusi, kioskeid ja turge ning laondus. Võlgniku endine juhatuse liige J R on ajutisele haldurile teatanud, et algusaastatel tegeles võlgnik autode müügiga xxx alguses. Seda infot toetab ka võlgniku 2014. majandusaasta aruanne, millest nähtub, et 2013. aastal asutatud võlgniku põhitegevuseks oli muude mootorsõidukite müük, võlgnik tegeles kasutatud autode ostu-müügi tehingute vahendamisega ning põhilisteks klientideks olid eraisikud. Selle tegevusega on võlgnik jätkanud ka 2015. aastal, 2016. ja 2017. majandusaruannetes tegevusaruanne puudub, kuid avaldatud EMTAK koodi järgi koosnes 2016. aasta müügitulu 100% muude mootorsõidukite müügist ja 2017. aastal oli 100% tegevuseks motellid jms majutus. Vastavalt aruannetes avaldatud andmetele 2015. ja 2016. aastal võlgnikul nii töötajad kui ka tööjõukulud puudusid, tegevus ei ole siiski täiesti seiskunud, müügitulu on sellel perioodil teenitud vastavalt 6 432 eurot ja 16 650 eurot. Vastavalt auto24.ee ja rasketehnika.ee toodud infole on võlgnik tegelenud kasutatud sõidukite müügiga aadressil xxx. Ükski võlgniku kuulutus aktiivne ei ole, teatmik.ee-s toodud veebiaadress xxx ei tööta. 2017. majandusaruandes on võlgnik teatanud, et teenis kogu oma müügitulu põhitegevusalast, milleks oli motellid jms majutus Selle tegevuse iseloomu ja osutamispaiga, klientide jms kohta ajutisel halduril igasugune info puudub. Ajakirjanduses avaldatud andmetel jäi sellesse perioodi võlgniku praeguse juhatuse liikme V-J A kaastegevus kupeldamises (Õhtuleht/Krimi,

2-20-12835 03.10.2018). Vastavalt 2018. majandusaasta aruande tegevusaruandes toodud infole tegeles võlgnik 2018. aastal vähesel määral laoruumide rendiga ning suuremas osas ehitusviimistlusja soojusmaterjalide müügi ning hoonete välisviimistlus töödega. J R on ajutisele haldurile teatanud, et ta võimaldas V-J Ail ehitustegevusega tema ettevõttes tegeleda juba varem, enne kui V-J A sai juhatuse liikmeks. Võlgniku praegune juhatuse liige V-J A on ajutisele haldurile teatanud, et nimetatud töötajad on tema juures töötanud juba aastast 2016 (ilmselt siis teiste firmade kaudu), oli tekkinud usaldussuhe, pärast tööde teostamist tasuti ukrainlastele alati sularahas, kuna neil puudusid arvelduskontod, töötajatelt allkirju ei võetud, kuid raamatupidamine olevat kõiki palgamakseid siiski kassast läbi kandnud, peeti nn vihiku arveldust. Samuti on juhatuse liige teatanud, et ukrainlased elasid tema kulul erinevates korterites ja majades ning kasutasid võlgniku transpordivahendeid, millega käidi ka Ukrainas. Kõigi töötajatega oli sõlmitud töölepingud, vastasel korral ei oleks väljastatud neile lühiajalise töötamise lube. Seega osales V-J A aktiivselt võlgniku tegevuses ning pankrotiavalduse lisas toodud väide, et V-J A ei ole tegelikkuses isik, kes tegeleks äriühingu igapäevase juhtimisega või majandustegevusega, ei vasta pigem tõele. Võlgniku poolt antud seletuse kohaselt tuli esimene tagasilöök sujuvas töös sellega, kui 2018. aasta lõpus xxx OÜ (registrikood xxx, pankrotis, tsiviilasi 2-19-2141, pankrotihaldur Oliver Ennok) jättis tasumata xxx OÜ-le teostatud fassaaditööde eest. Ajutise halduri päringule on Oliver Ennok vastanud, et xxx OÜ tegi tõepoolest töid OÜ-le xxx, kuid võlgniku seotus sellega ei ole talle teada. Võlgnik nõudeavaldust OÜ Xxx pankrotimenetluses esitanud ei ole. Juhatuse liige võttis laenu-ettemaksu teistelt tööde tellijatelt, et töötajatele töötasu välja maksta. Järgmine objekt 2019. aasta alguses, kus ukrainlased töötasid, oli xxx, kus tehti fassaadi- ja krohvimistöid. Selle objektiga tõrkeid ei tekkinud. Seejärel tellis xxx OÜ võlgnikult xxx (27.02.2019 sõlmitud alltöövõtuleping nr 02.2019-AL02 (xxx B ja D korpuste ehitustööd, xxx) fassaadi renoveerimise. Selle objekti puhul tekkisid võlgnikul raskused töötasude väljamaksmisega, kuna peatöövõtja xxx OÜ peatas 2019. aasta juulis akteerimise (xxx OÜ on teatanud, et ehitustööde tähtaja viibimise tõttu) ning võlgnik laenas teistelt tellijatelt järjekordselt raha kokku summas 50 000 eurot, et tasuda kauba tarnijatele ja töötajatele. See summa olevat tänaseni koos intressidega võlgniku poolt tasumata, laene käendab V-J A isiklikult. Mingeid detailsemaid andmeid ajutisele haldurile esitatud ei ole. Seega on teadmata, kes on need tellijad (kreeditorid), kes võlgnikule laenu andsid, millised olid laenusummad ja muud tingimused. Ajutisele haldurile ei ole teada, kas on sõlmitud võimalikke tulevikku suunatud lepinguid, mis võimaldaks võlgnikul tulu teenida. Võlgnik on teatanud, et „puudub igasugune majandustegevus juba üle aasta“. Seega olemasolevatel andmetel puudub võlgnikul võimalus teenida tulu majandustegevusest, võlgnikul ei toimu majandustegevust juba üle aasta, töötajad puuduvad. Seoses raamatupidamisdokumentide puudumisega ei ole võimalik menetluse praeguses staadiumis läbi viia majandustegevuse põhjalikku analüüsi. Perioodil 2013 kuni 2015 moodustas kogu müügitulu (100%) muude mootorsõidukite müük. Vastavalt 2018. majandusaasta aruandele moodustas müügitulust 28,86% põhitegevusalast (krohvimine) 67 230 eurot, muu jaemüük väljaspool kauplusi, kioskeid ja turge 69,44% (161 733 eurot) ning laondusest 1,7% (3 950 eurot). 2015-2016 võlgnikul töötajad ja tööjõukulud puudusid. 2019. majandusaasta aruanne on esitamata. Müügitulu eelpool toodud tabelis on kajastatud Maksu- ja Tolliameti andmebaasi põhjal. Seoses sellega on kasum, omakapital ja muud andmed teadmata.

2-20-12835

Kogutud informatsioonile tuginedes asub ajutine haldur seisukohale, et maksejõuetuse põhjuseks oli võlgniku tegevusala muutumine ja tegevuse kiire laienemine. Seda laiendamist ei suudetud piisavalt hallata. Puudujäägid tekkisid raamatupidamise pidamises, tõenäoliselt ka lepingute sõlmimisel ja haldamisel. Seoses puudulikult sõlmitud lepingutega tekkisid vaidlused tellijate ja töötajatega. Kokkuvõtlikult on põhjuseks ilmselt juhtkonna ebapiisav kogemus kasvava äriühingu juhtimises. Kuna ettevõtte juhtimise skeemi ja mingit äriplaani ei ole ajutisele haldurile esitatud, ei saa anda täpsemaid hinnanguid. Puuduvad andmed selle kohta, kes ja kuidas teostas eelarvestamist, millised olid oodatavad kasumimarginaalid ning miks neid ei õnnestunud saavutada. Ajutine haldur ei tuvastanud maksejõuetuse põhjusena rasket juhtimisviga ega kuriteo tunnustega tegu. Pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu. Olemasolevatel andmetel muutus võlgnik maksejõuetuks 2019. aastal. Ajutise halduri hinnang võlgniku majanduslikule olukorrale on kokkuvõttes mitterahuldav. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kuna kohustused ületavad varasid ja majandustegevus on peatunud, peab ajutine haldur maksejõuetust alaliseks. Sellises olukorras ei ole täiendav finantsanalüüs vajalik (objektiivselt võimalik). Ajutine haldur ei näe võimalust võlgniku tegevuse jätkamiseks ega tervendamiseks. Lähtudes ülaltoodud andmetest, on ajutise halduri arvamus, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Ajutise halduri hinnangul ei ole võlgnikul vara pankrotimenetluse läbiviimiseks. Vastavalt täitemenetluse registris avaldatud andmetele on võlgniku suhtes algatatud kaks täitemenetlust, mõlemad menetlused on aktiivsed. Ajutisele haldurile ei ole hetkel teada muid kohtuasju kui pankrotiavalduse menetlus. Võlgniku juhatuse liige V J-A ja xxx OÜ on teatanud, et neil on pooleli kohtumenetlus, tsiviilasja numbrit ei ole teatatud. Kuna võlgniku raamatupidamise korraldamise ja säilitamise kohta puudub info, on võimalik, et toime on pandud KarS § 3811 kirjeldatud tunnustega tegu. Kuna puudub raamatupidamise dokumentatsioon, siis on olemas võimalus, et selle väljailmumisel ja ajutise halduri valdusesse jõudmisel võivad ilmneda asjaolud, mis toovad välja tagasivõitmise aluseid või vara tagasinõudmise võimalusi. Kohus tegi 19.02.2021 määrusega ettepaneku võlgnikule, võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele raha maksmiseks kohtu deposiiti Legria Plus OÜ pankrotimenetluse raugemise vältimiseks summas 5 000 eurot, mida ei ole käesoleva ajani tasutud, samuti ei ole kõnealuse summa maksmise soovi käesoleva ajani avaldanud võlgnik, võlausaldaja ega kolmandad isikud.

II Kohtumääruse põhjendused

2-20-12835 tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus.

2-20-12835

2-20-12835

2-20-12835 perioodil hoopiski Ukrainas, tõendid olid esitatud ka Töövaidluskomisjonile, kuid neid ei võetud arvesse, edasiseks vaidluseks puudusid võlgnikul vahendid. Samas on V-J A möönnud, et võlgnevus kõigi ukrainlaste peale kokku võib olla umbes 10 000 eurot. Praegune juhatuse liige on esitanud ka vastava kirjavahetuse Töövaidluskomisjoni töötajatega. TVK otsus on tänaseks jõustunud, ajutine haldur ei ole võlgniku esitatud väiteid saanud kontrollida, Politsei- ja Piirivalveamet ei ole ajutise halduri päringule aruande esitamise ajaks vastanud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.