Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse kirjeldava väljajätmine TsMS § 405 lg 1 p 9 kohaselt võib lihtmenetluses hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus lahendab käesoleval juhul hagiavalduse lihtmenetluses ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Kohtuotsuse põhjendav osa

Lähtudes eeltoodust pidi kostja hagejale tasuma töötasu detsembri 2018.a eest 38,52 eurot (3,21 eurot × 12 tundi = 38,52 eurot bruto). Kohus rahuldab hageja nõude kostja vastu töötasu 38,52 eurot (bruto) tasumise nõudes. TLS § 84 lg 1 sätestab üldpõhimõttena töösuhtest tulenevate kõikide nõuete sissenõutavaks muutumise aja, milleks on töölepingu lõppemise kuupäev. Nii tuleb tööandjal töölepingu lõppemise päeval maksta töötajale väljateenitud, kuid veel maksmata summad. TLS § 71 järgi on tööandja kohustatud töölepingu lõppemisel hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määruse nr 91 “Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ § 2 lg 2 kohaselt arvutatakse keskmine töötasu arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud töötasust. Keskmise kalendripäevatasu arvutamiseks liidetakse nimetatud ajavahemiku töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendripäevade arvuga. Kui töötaja on tööandja juures töötanud vähem kui kuus kalendrikuud, võetakse keskmise töötasu arvutamisel aluseks kalendrikuud, mille eest on töötajale töötasu sissenõutavaks muutunud. Kui keskmise töötasu arvutamise vajadus tekib enne esimest palgapäeva, siis keskmist töötasu ei arvutata ja töötajale makstakse kokkulepitud töötasu. Hageja arvestuste kohaselt on saada kasutamata puhkuse hüvitis. Tööleping on poolte vahel lõppenud 08.02.2019 töötaja ülesütlemise avalduse alusel. Alates jaanuarist 2019.a oli sisuliselt tegemist tööseisakuga. Tööleping kehtis, pole tõendatud selle varasem lõpetamine, hageja täitis teist töölepingut T OÜ heaks. Kostja hagejale kasutamata põhipuhkuse hüvitist maksnud ei ole. Hageja töösuhte ajal põhipuhkust ei kasutanud. Alaealise töötaja iga-aastane puhkus on 35 kalendripäeva. Kohus võtab puhkusetasu arvutamisel aluseks hageja arvestusliku töötasu (detsember 2018 - jaanuar 2019) brutosummas 642 eurot ja arvestuse aluseks olevaid kalendripäevi on 37. Hageja teenis töötatud ajavahemiku 22.12.2018 – 08.02.2019 eest 4,70 puhkusepäeva (49 kp / 365× 35). 642 / 37 kp = 17,35 eurot - ühe puhkusepäeva tasu 4,70 kp × 17,35 eurot = 81,55 eurot. Kohus rahuldab hageja nõude ja mõistab kostjalt välja kasutamata põhipuhkuse hüvitise 81,55 eurot. TLS § 95 lg 1 esimese lause järgi võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Tegemist on kujundusõigusega, mille puhul ei ole vajalik saada teise poole heakskiitu, vaid lepingu lõppemine leiab aset ühe poole tahteavaldusega. Lepingu lõppemise avalduse kehtivuse eelduseks on selle jõudmine teise lepingupooleni (TsÜS § 69). Tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kui tööandja ei nõustu töötaja poolt ülesütlemisavalduses esitatud põhjendustega peab ta TLS § 105 lg 1 järgi esitama kohtule hagi või töövaidluskomisjonile avalduse ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest. Hageja edastas 08.02.2019 töölepingu erakorralise ülesütlemisavalduse e-postiga kostja äriregistris märgitud aadressile [email protected] ja ütles lepingu üles TLS § 91 lg 2 alusel tööandjapoolse kohustuse rikkumise tõttu (tl 68). Kostjal oli mõistlik võimalus hageja saadetud tahteavaldus kätte saada ja selle sisuga tutvuda. Kostja ei ole ülesütlemist vaidlustanud, seega lõppes tööleping hageja avalduses märgitud alusel ja kuupäeval. Kohus leiab, et töösuhe poolte vahel on lõppenud 08.02.2019 TLS § 91 lg 2 alusel. TLS § 100 lg 4 alusel saab töötaja hüvitist nõuda kui töötaja on töölepingu erakorraliselt üles öelnud põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud. Kui töötaja ütleb töölepingu üles tööandja rikkumise tõttu, siis on tööandja kohustatud talle maksma hüvitist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Töövaidluskomisjon või kohus võib hüvitise suurust muuta, arvestades ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid. Kohus tuvastas, et tööleping poolte vahel on lõppenud TLS § 91 lg 2 alusel tööandja rikkumiste tõttu, seega on hageja hüvitise nõue seoses töölepingu erakorralise ülesütlemisega põhjendatud ja tuleb osaliselt rahuldada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 128,40 eurot (40 tundi × 3,21 eurot), kuna tegemist oli lühiajalise töösuhtega. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagiavalduse ja jätab seetõttu menetluskulud kostja kanda. 3 (4)

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.