X hagi AS Prisma Peremarket vastu töövaidluses 41/1458/25
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine ja asjas menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja X (isikukood XXX) Kostja AS Prisma Peremarket (registrikood 10569681), esindab volikirja alusel Advokaadibüroo Sorainen OÜ advokaat Jaanika Alevi
Ärakuulamine
29.10.2026 toimunud kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Kinnitada X ning AS Prisma Peremarket, koos nimetatuna pooled, vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevatel tingimustel:
1.1.Pooled lõpetavad Harju Maakohtu menetluses oleva tsiviilasja nr 2-25-19469 menetluse Kompromissiga ning kinnitavad, et Pooltel puuduvad nimetatud tsiviilasjas ning tsiviilasja aluseks olevatel asjaoludel mistahes edasised nõuded üksteise vastu, v.a Kompromissis sätestatud osas. Pooled kinnitavad, et Kompromissi sõlmimisega loobuvad nad vastastikku käesolevas tsiviilasjas esitatud ning pooltevahelisest lepingulisest suhtest tulenevatest mistahes muudest nõuetest. Töötaja kinnitab, et Kompromissi sõlmimisega loobub Töötaja hagis esitatud nõudest Tööandja vastu ning kõigist muudest Poolte vahelise töösuhtega seotud nõuetest Tööandja vastu.
Pooled lepivad kokku, et Töötaja tööleping on lõppenud poolte kokkuleppel töölepingu seaduse § 79 alusel seisuga 01.08.2025. Tööandja esitab Kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisel 5 (viie) tööpäeva jooksul Maksu- ja Tolliametile taotluse Töötamise registri kande muutmiseks selliselt, et töölepingu
1.3.Kompromissi sõlmimisega ei võta kumbki Pool omaks vastaspoole esitatud nõudeid ega asjaolude käsitlusi ning Kompromissi sõlmimine ei tähenda kummagi Poole poolt teise Poole nõuetega ühelgi viisil nõustumist.
1.4.Pooled on kokku leppinud, et Kompromissis nimetamata kulud, mis kumbki Pool on seoses käesoleva tsiviilasjaga, selle ettevalmistamisega ning Kompromissi sõlmimisega kandnud, jäävad vastava Poole enda kanda.
1.6.Kui kohus Kompromissi ei kinnita või kui Kompromissi kinnitav määrus tühistatakse, ei oma Kompromiss tervikuna ega ükski selles sisalduv nõustumus, kinnitus ega kokkulepe mingit õiguslikku tähendust ning Pooled loevad Kompromissi sel juhul algusest peale kehtetuks.
5.Edastada käesolev kohtumäärus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele ei saa esitada määruskaebust. Menetluse käik
1.Harju Maakohtu menetluses oli X 16.11.2025 esitatud hagi AS Prisma Peremarket vastu töövaidluses 4-1/1458/25. 29.10.2026 toimunud kohtuistungil selgitas kohus töövaidluse asjaolusid, sisu ja eesmärki. Kohus tegi pooltele ettepaneku kompromissi korras lõpetada käesolev töövaidlus. Pooled jõudsid töövaidluses kompromissi kokkuleppele tingimustel, mille kohus käesoleva kohtumäärusega kinnitab.
2.Pooled kinnitavad, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sealhulgas TsMS § 432 sisust, mille kohaselt menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, sealhulgas ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle.
3.Pooled kinnitavad, et pärast käesoleva kompromissi kinnitamist kohtu poolt ning selles kokku lepitud kohustuste täitmist ei oma nad teineteise suhtes seoses tsiviilasjaga nr 2-25-19469, ega ka väljaspool seda mingeid nõudeid (sh rahalisi
nõudeid). Pooled loevad kõik sellised nõuded tingimusteta lõppenuks. Juhul kui viidatud kinnitus osutub ebaõigeks, loobuvad pooled käesolevaga vastavast nõudest tasuta.
4.Pooled paluvad teha määruse istungit pidamata ja pooli istungile kutsumata. Pooled paluvad lühendada kompromissi kinnitamise kohta tehtavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaja 0 (null) päevani (TsMS § 661 lg 4). Pooled paluvad jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohtu põhjendused ja kohaldatav seadus
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse, TsMS § 431 lg 1.
6.TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lõikest 7 võib kompromiss olla tingimuslik.
7.Kohus asub seisukohale, et poolte vahel kokku lepitud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.
8.Kohus selgitab, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
9.Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sealhulgas TsMS § 432 sisust, mille kohaselt menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, sealhulgas ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle.
10.TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Menetluskulud jäävad poolte enda kanda.
11.Hageja on käesolevas tsiviilasjas tasunud riigilõivu 145 eurot.
12.Hageja tasus riigilõivu määruskaebuse esitamisel 70 eurot. TsMS § 150 lg 1 p 5 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse määruskaebuse esitajale või tööstusomandi apellatsioonikomisjoni otsuse peale maakohtule kaebuse esitajale kaebuse rahuldamise korral, kui menetluses ei osale teisi menetlusosalisi või kui kohus ei jäta riigilõivu mõne teise menetlusosalise kanda. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 15.05.2026 määrusega hageja määruskaebuse. Käesoleval juhul kohus ei jäta riigilõivu mõne teise menetlusosalise kanda, seoses kompromissi kinnitamisega kohus lõpetab tsiviilasjas menetluse, poolte menetluskulud jäävad vastavalt kompromissile poolte endi kanda. Kohus leiab, et juhindudes TsMS § 150 lg 1 p 5 tuleb määruskaebuselt tasutud riigilõiv 70 eurot tagastada hagejale täies ulatuses.
13.Ülejäänud tasutud riigilõivust 75 eurost kuulub pool ehk 37,50 eurot TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tagastamisele.
15.TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled lühendavad kompromissi kinnitamise kohta tehtavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaja 0 (null) päevani. Kompromissi kinnitav kohtumäärus jõustub selle kättetoimetamisel menetlusosalistele (TsMS § 466 lg 3). /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.