Otsuse tegemise aeg ja koht 18.06.2021 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-20-11006
Tsiviilasi
Pihlaka Transport OÜ hagi ERGO Insurance SE vastu kindlustushüvitise ja viivise nõudes hagi hind 46 232,43 eurot
Hagihind
Menetlusosalised ja nende Hageja: Pihlaka Transport OÜ (registrikood 11142714, Karu tn 12, esindajad Jüri alevik, Rae vald 75301 Harjumaa); Hageja lepinguline esindaja: advokaat Madis Meristo (Advokaadibüroo Talts & Partnerid, Pärnu mnt 158/1, Tallinn 11317, e-post: [email protected]); Kostja: ERGO Insurance SE (registrikood 10017013, A. H. Tammsaare tee 47, Tallinn 11316); Kostja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Jüri-Olavi Luik, advokaat Kadi Saluste (Advokaadibüroo LEXTAL, Rävala 4, 10143 Tallinn, e-post: [email protected]; [email protected]). Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta tähelepanuta hageja 16.04.2021 esitatud tõendid.
2.Hagi rahuldada osaliselt.
3.Mõista kostjalt ERGO Insurance SE-lt (registrikood 10017013) hageja Pihlaka Transport OÜ (registrikood 11142714) kasuks välja 21 474,36 (kakskümmend üks tuhat nelisada seitsekümmend neli eurot ja 36 senti) eurot, millest põhinõue on 20 523,33 eurot ja hagiavalduse esitamise päevaks sissenõutavaks muutunud viivis on 951,03 eurot.
4.Mõista kostjalt ERGO Insurance SE-lt (registrikood 10017013) hageja Pihlaka Transport OÜ (registrikood 11142714) kasuks välja sissenõutavaks muutuv viivis alates hagiavalduse esitamisele järgnenud päevast 31.07.2020 põhinõudelt 20 523,33 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid mitte suuremas summas kui on põhinõue. Menetluskulude jaotus
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hageja palus kostjalt välja mõista kindlustushüvitise 41 046,65 eurot. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista hagivalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena 1902,05 eurot ning sissenõutavaks muutuva viivise alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast 31.07.2020 põhinõude summalt seaduses sätestatud määras kuni põhinõude tasumiseni.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 20.09.2019 autovedaja vastutuskindlustuslepingu, mille kohta väljastati kindlustuspoliis nr 12476270/1 koos lisaga. Kokku lepitud kindlustussumma oli 200 000 eurot. Autovedaja vastutus veose kahjustumisel või kadumisel oli piiratud kuni_8,33 arvestusliku SDR ühikuga ühe bruto kg eest vastavalt CMR konventsioonile või võlaõigusseadusele. Omavastutusena oli ette nähtud 1000 eurot kindlustusjuhtumi kohta. Poliisi järgi kohaldati kindlustuslepingule Eesti õigust. Poliisi kohaselt olid lepingu osaks autovedaja vastustuskindlustuse tingimused KT.0499.09 ja kindlustuslepingute üldtingimused KT.0948.18.
3.Florein Logistics OÜ tellis 28.11.2019 AS-lt DSV Estonia kaubaveo Hispaanias asuvast lähtekohast C/Calderi, parcel 6, Cim Valles Maardusse. Kaup kuulus äriühingule Prestige Brand International OÜ. Saadetise number oli FEPEE-1G103. AS DSV Estonia edastas eelviidatud veotellimuse täitmiseks hagejale kui oma alltöövõtjale. Nimelt on hageja ja DSV Estonia AS (endise nimega DSV Transport AS) vahel 24.04.2017 sõlmitud veoleping. Antud juhul teostas hageja AS DSV Estonia tellimusel jaotusvedusid ehk lisaks Florein Logistics OÜ saadetud kaubale oli veokis kolmandatest isikutest saatjate kaup.
4.Kindlustusvõtjal oli võimalus võtta kaup peale samal päeval, kui tellimus esitati 28.11.2019. Hageja laadis kauba 28.11.2019 veokile numbrimärgiga xxxx (järelhaagis numbrimärgiga xxxx). Saatedokumendi kohaselt võttis hageja vedamiseks vastu 659 karpi parfüüme 9 euroalusel – kokku 4369 kg. Vastavalt arvetele nr 2019/1182020598, nr 2019/1182020599, nr 2019/1182020600, nr 2019/1182020601 ja nr 2019/1182020602 oli kauba koguväärtus 116 745,80 eurot.
5.Kindlustusvõtja jõudis järgmise laadimise asukohta ettevõttesse Comercial Gallo 28.11.2019 ajavahemikus kell 16:45-17:00. Hageja veokijuhile teatati, et sellel päeval ei ole võimalik enam
kaupa laadida ning laadida saab järgmisel päeval 29.11.2019. Veokijuht uuris, kuhu oleks võimalik veokiga turvaliselt ööseks seisma jääda ning Comercial Gallo turvatöötaja teatas, et Comercial Gallo paralleeltänaval on parkimiskohad ning seal on võimalik probleemideta parkida.
6.Veokijuht liikus viidatud parkimiskohale ja parkis veoki Guglielmo Marconi tänavale, mis on Avinguda de Sant Julià tänavaga (kus asus ettevõte Comercial Gallo) paralleelne tänav, sest seal oli parkimistsoon. Seejärel kinnitas veokijuht haagise tagumisele uksele tabaluku ning kontrollis territooriumi üle. Ala oli hästi valgustatud, veok oli pargitudtänavavalgustuspostide alla ning parkimiskohtadel oli veel kaks veokit. Pärast seda jäi juht veokisse sõidukit valvama.
7.29.11.2019 varahommikul ca 04:00 paiku avastas hageja veokijuht, et tundmatud isikud laadivad omavoliliselt veokilt kaupa maha. Veokijuht proovis kurjategijad minema ehmatada karjumisega ning seejärel käivitas veoki, et sündmuskohalt minema sõita. Selle tegevuse peale ilmus veoki kabiini ette maskis mees, kes sihtis veokijuhti relvaga ja käskis veoki mootori välja lülitada ning istuda vaikselt. Pärast röövi toimepanemist kutsus veokijuht viivitamata politsei ning suundus koos politseinikega sündmuskohalt politseijaoskonda ütlusi andma.
8.Veokist varastati enamus kaubast. 05.12.2019 anti kauba saajale üle 70 karpi kaupa (parfüüme) massiga 317 kg. Seega oli röövi tulemusena läinud kaduma 589 karpi kaupa massiga 4052 kg. Kauba omaniku 09.12.2019 õiendi kohaselt oli kohale toimetatud kaupa väärtuses 11 812,63 eurot, seega oli varastatud kauba väärtus 104 933,17 eurot.
9.11.12.2019 esitas hageja autovedaja vastutuskindlustuse hüvitistaotluse kostjale. 31.12.2019 vastuses asus kostja seisukohale, et hageja on lepingulist kohustust rikkunud, mistõttu puudub kindlustusandjal alus hüvitistaotluse rahuldamiseks. Kostja väitis, et sõiduk ei olnud pargitud turvalisse parklasse. Kindlustuslepingus olid sõiduki parkimise ja selle järelevalvega seotud kohustused otseselt ette nähtud selleks, et ei saaks võimalikuks või oleks väga keeruline sõiduki või seal oleva kauba ebaseaduslik omastamine. Turvalisema parkla valimisel ehk nimetatud kohustuse täitmisel ei oleks kahjujuhtumit toimunud, mistõttu on kohustuse rikkumise ja kindlustusjuhtumi toimumise vahel otsene põhjuslik seos.
10.Kostja samuti leidis, et autovedaja vastustuskindlustuse tingimuste KT.0499.09 punkti
9.1.10.järgi oli kindlustusvõtja kohustatud transpordivahendi turvaliselt lukustama, eemaldama võtmed ja sulgema kindlalt kõik avaused. Juht pidi viibima kogu aeg vahetus läheduses, parkima transpordivahendi öisel ja päevasel ajal, kui ei ole tegemist puhkepauside või teiste lühikeste peatustega, suletud hoonesse või täielikult piirdega ümbritsetud asukohta, mis on kogu aeg lukustatud ja pideva füüsilise või turvafirma järelevalve all või parkima sõiduki autovedajatele ettenähtud ja tunnustatud parklasse. Autovedaja vastustuskindlustuse tingimuste KT.0499.09 punkti 12.1.1. järgi vabaneb kindlustusandja kindlustuslepingu täitmise kohustusest, kui kindlustusvõtja on rikkunud vähemalt ühte punktis 9 nimetatud kohustustest ja kohustuse täitmata jätmise ning kindlustusjuhtumi toimumise ja/või selle tagajärjel tekkinud kahju suuruse vahel on põhjuslik seos.
11.22.01.2020 tegi hageja kostjale ettepaneku asi uuesti üle vaadata ja teha otsus maksta hüvitist 50% vedaja piiratud vastutuse suurusest. Kostja hageja ettepanekut ei aktsepteerinud. 15.05.2020 esitas hageja korduva vastuväite kostja 31.12.2019 kindlustushüvitise maksmisest keeldumise otsusele ning tegi veelkord ettepaneku hüvitistaotluse uueks läbivaatamiseks. 05.06.2020 teatas kostja, et puudub alus varasema seisukoha muutmiseks.
12.Hageja leidis, et kostja keeldumine ei ole kooskõlas seadusega. Kostja on keeldunud täielikult hüvitise maksmisest põhjusel, et sõiduk ei olnud pargitud turvalisse parklasse ning seeläbi rikkus kindlustusvõtja kindlustuslepingu tingimusi. Hageja viitas VÕS § 422 lõikele 1. Kostja väljastatud poliisis on märgitud, et „ERGO soovitab võimalusel parkida maanteeveo organisatsiooni IRU poolt tunnustatud parklas, vt www.iru.org/apps/transpark-app“. Tüüptingimuste punkti 9.1.10. kohaselt oli kindlustusvõtja kohustatud parkima transpordivahendi öisel või päevasel ajal, kui ei ole tegemist puhkepauside või teiste lühikeste peatustega, suletud hoonesse või täielikult piirdega ümbritsetud asukohta, mis on kogu aeg lukustatud. Juht pidi sõidukit pidevalt jälgima.
13.Hageja juht parkis sõiduki Guglielmo Marconi tänava parkimistsooni koos teiste veokitega. Parkimisala soovitas kohalik turvateenistuse töötaja. Veokijuht veendus, et parkimiskoht on hästi valgustatud ning seal pargib teisigi veokeid. Seejärel lukustas veokijuht haagise uksed eraldi lukuga. Veokijuht ei lahkunud ööseks sõiduki juurest, vaid jäi seda valvama. Kuigi parkimistsoon ei olnud täielikult piirdega ümbritsetud ja lukustatud, olid täidetud kõik muud eeldused kindlustusriski viimiseks miinimumini.
14.Kostja on ette heitnud hagejale tingimuste punkti 9.1.10 rikkumist. Tingimuste punkti 12.1.1. järgi vabaneb kindlustusandja osaliselt või täielikult hüvitise maksmise kohustusest, kui kindlustusvõtja on rikkunud vähemalt ühte punktis 9 nimetatud kohustustest ja kohustuse täitmata jätmise ning kindlustusjuhtumi toimumise ja/või selle tagajärjel tekkinud kahju suuruse vahel on põhjuslik seos. Hageja viitas VÕS § 127 lõikele 4. Kostja leidis oma 31.12.2019 otsuses, et turvalisema parkla valikul ei oleks kindlustusjuhtumit toimunud. Selle järeldusega võiks nõustuda, kui eraldi turvatud parklates oleks varguste esinemine 100% välistatud ning väljaspool valvega parklat oleks kahjujuhtumi tõenäosus 100%. 2018. a Euroopa Komisjoni juhisest ilmneb, et ka eraldi turvatud parklates on mõõdukas ja arvestatav oht sattuda vedajal röövi ohvriks. Seega on ekslik kostja väide, et turvalisema parkla valikul ei oleks kindlustusjuhtumit toimunud. Transpordi ja logistikavalkonna juhtiva kindlustusteenuseid pakkuva ettevõtte TT Club 19.02.2020 avaldatud autovedude vargusi käsitleva iga-aastase raporti kohaselt toimub Euroopas kõigist autovedude suhtes toime pandud vargustest üksnes 14% mitteturvatud teeäärsetel parkimiskohtadel.
15.Hageja leidis, et kostjal ei olnud alust keelduda hüvitise maksmisest. Kindlustusandja peab keeldumise järgima VÕS § 445 ja § 452. VÕS § 452 lg 2 ja § 445 lg 2 võimaldavad kindlustushüvitist vähendada vaid ulatuses, mille võrra mõjutas kindlustusvõtja hoolsuskohustuse rikkumine kindlustusjuhtumi toimumist. Sama kinnitab kindlustusandja üldtingimuste p 16.3. Kui risk ainult suurenes, ei või kindlustusandja täielikult hüvitise maksmisest keelduda. Tüüptingimuste punktis 9.1.10. sätestatud kohustust pidi kindlustusvõtja täitma, et vähendada kindlustusriski või vältida selle suurenemist. Seega saab kohustuse rikkumine mõjutada hüvitise suurust, mitte aga välistada hüvitise maksmist täielikult. Mõju kindlustusjuhtumi toimumisele peab tõendama kostja. Kui risk ainult suurenes, oleks kostja pidanud maksma hüvitist ulatuses, mille võrra rikkumine riski suurendas.
16.Hageja leidis, et peatumine väljaspool valvega parklat ei ole samastatav kindlustusjuhtumi tahtliku põhjustamisega. Niisamuti ei kaasne peatumisega väljaspool valvega parklat alati vargust või röövimist. Näiteks Eestis on rahvusvaheliste autovedajate assotsiatsiooni soovitatud parkimiskohtades (nn IRU parkla), mida on kokku 6, vaid ühes valve (Sillamäel) ning 2 parkimiskohta on piiratud aiaga (Sillamäel ja Paldiski Lõunasadamas). Kindlustusandja 31.12.2019 hüvitise maksmisest keeldumise otsuses märgitut uskudes peaks väljaspool nimetatud parklaid peatumisele alati järgnema rööv. Eelöeldu ei vasta tõele. Seega ei saa väita, et
valveta teeäärsel parkimiskohal peatumine toob alati kaasa veoki röövimise. Vastupidine tähendaks, et väljaspool Sillamäed ja Paldiski Lõunasadamat ERGO Insurance SE pakutav kindlustus sisuliselt ei kehti ja kindlustusandjal on võimalik kahjujuhtumi korral hüvitise maksmisest alati keelduda. Selline tüüptingimus on ebamõistlikult kindlustusvõtjat kahjustav ja seega tühine.
17.DSV Estonia AS edastas 28.11.2020 hommikupoolikul hagejale nimekirja aadressidest, kus toimub kaupade peale laadimine. Hageja laadis peale kauba esimeses asukohas (Cayvol Comercial S.L.), teises asukohas (Poster and Panel) ning suundus kolmandasse asukohta Factor 5 Naves F.Vives. Kauba peale laadimisel asukohas Factor 5 Naves F.Vives ei teavitanud saatja autojuhti, et kaup oleks väga väärtuslik või et selle vedamisel tuleks rakendada erilisi turvameetmeid. Tegu oli tavapärase laadimisega, mis ei erinenud millegi poolest varasematest laadimistest. Muuhulgas ei rakendanud saatja kauba peale laadimisel mistahes turvameetmeid, millest oleks võinud järeldada, et kaup on hinnaline ning veoki parkimisel väljaspool IRU parklat kaasneb sellega 100% röövi ohvriks langemine.
18.Hageja juhile soovitas parkimistsooni professionaalne turvatöötaja kui turvalist parkimiskohta, veokijuht veendus, et parkimiskoht on hästi valgustatud ning seal pargib teisigi veokeid, veokijuht lukustas haagise uksed eraldi lukuga ega lahkunud ööseks sõiduki juurest, vaid jäi seda valvama ning veokijuht tegi kõik endast sõltuva, et relvastatud röövi takistada kuni tekkis vahetu oht tema elule (röövija sihtis juhti relvaga). Hageja täitis kõiki kohustusi riskide vähendamiseks. Antud juhul olid röövlid relvastatud, tegutsesid koordineeritult ning esines vahetu oht veokijuhi elule. Liiati rööviti haagisest üksnes lõhnaõlid, s.o Factor 5 Naves F.Vivesst peale võetud kaup, kuigi ülejäänud haagises asuvad kaubad olid lihtsalt realiseeritavad.
19.Hageja 11.12.2019 taotlus kindlustushüvitise saamiseks tuli rahuldada. Peatumine väljaspool valvega parklat ei olnud kindlustusjuhtumi toimumise otseseks ja ainukeseks põhjuseks. Kindlustusvõtjal puudub õigus kindlustuslepingust tuleneva kohustuse täitmiseks. Kindlustusvõtja nõue on muutunud sissenõutavaks VÕS § 450 alusel. Kostja on kinnitanud hagejale, et ei näe põhjust 31.12.2019 otsuse ümber vaatamiseks.
20.Hageja võttis 28.11.2019 vedamiseks vastu 659 karpi parfüüme 9 euroalusel – kokku 4369 kg. VÕS § 795 lg 1 kohaselt veose või selle osa kaotsimineku või kahjustumise eest on maksmisele kuuluv hüvitis piiratud 8,33 SDR-iga (Rahvusvahelise Valuutafondi arveldusühik) kaotsi läinud või kahjustunud veose või selle osa brutokaalu iga kilogrammi kohta. Poliisi kohaselt oli autovedaja vastutus veose kahjustumisel või kadumisel piiratud kuni 8,33 arvestusliku SDR ühikuga ühe bruto kg eest vastavalt CMR konventsioonile või võlaõigusseadusele. Omavastutusena oli ette nähtud 1000 eurot kindlustusjuhtumi kohta.
21.VÕS § 795 lg-e 3 kohaselt arvestatakse Rahvusvahelise Valuutafondi arveldusühik (SDR) eurodeks ümber vastavalt euro ja arveldusühiku väärtuse suhtele veose vedamiseks vastuvõtmise päeval või lepingupoolte poolt kokkulepitud muul päeval. Veose vedamiseks vastuvõtmise päeval 28.11.2019 oli SDR kurss euro suhtes - 1 SDR / 1,245710 eurot. Kauba saajale anti üle 70 karpi kaupa (parfüüme) massiga 317 kg, seega oli röövi tulemusena läinud kaduma 589 karpi kaupa (659 – 70) massiga 4052 kg (4369 – 317). Seega arvestades vedaja piiratud vastustust tekkis röövi tulemusena kahju 42 046,65 eurot (8,33 SDR x 1,245710 EUR x 4052 kg). Hageja arvestas sellest maha 1000 eurot ja palus kostjalt välja mõista 41 046,65 eurot.
22.Kostja tegi kindlustushüvitise maksmisest keelduva otsuse 31.12.2019. Hageja viitas VÕS § 113 lõikele 1. Kohustus muutus sissenõutavaks 01.01.2020 ning hagejal on sellest kuupäevast
alates õigus nõuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostja viivitanud kohustuse täitmisega 212 päeva (01.01.2020 – 30.07.2020). Sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks on 1902,05 eurot (41 046,65 x 0,08 / 366 x 212). Hageja palus sissenõutavaks muutunud viivisena kostjalt välja mõista 1902,05 eurot. Alates 31.07.2020 palus hageja kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutuva viisise seadusjärgses määras.
23.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Kostja viidatud tingimuste punkt 12.2 on tühine tüüptingimus VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 18 mõistes. Olukorras, kus tüüptingimuse kohaselt on antud ühele lepingupoolele (tingimuse kasutajale) ainuõigus tõlgendada lepingutingimusi, rikub eeltoodu oluliselt lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu hageja kahjuks ning piirab ebamõistlikult hageja õiguseid nõuda kostjalt lepingu täitmist. Tühine tüüptingimus ei ole hagejale siduv.
24.Kostja väide, et veoauto tänaval parkimine oli 100%-lises põhjuslikus seoses toimepandud röövi ja tekkinud kahjuga, on meelevaldne ja eluliselt mitteusutav. Hageja tegevus ei suurendanud kindlustusriski määral, mis võiks kaasa tuua õiguse vabaneda 100%-liselt kohustuse täitmisest. Hageja kooskõlas tüüptingimuste p-dega 9.1.1., 9.1.8. ja 9.1.10. Veokijuht tegi kõik endast oleneva kindlustusjuhtumi ärahoidmiseks ning võttis kasutusele kõik ettevaatusabinõud veose varguse vältimiseks. Tüüptingimuste p 9.1.10. teisest lausest tuleneb, et kui juht viibib kogu aja sõiduki vahetus läheduses ning tegemist on puhkepausiga, ei ole kindlustusvõtja kohustatud transpordivahendit parkima suletud hoonesse või lukustatud piirdega asukohta.
25.Kostja heidab hagejale ette, et sõidukit ei pargitud IRU tunnustatud parkalas, kuigi poliisil oli see otseselt märgitud. Hagejal ei olnud kohustust parkida igal juhul IRU parklas. Kindlustusvõtjal ei ole võimalik alati parkida valvega ja aiaga piiratud IRU parklas, kuivõrd nt Eesti Vabariigis on sellistele nõuetele vastavaid parklaid ainult paar tükki. Mõeldav ei ole kindlustuslepingu tõlgendamine viisil, mis välistab igal juhul kindlustushüvitise tasumise olukorras, kus hagejal ei ole võimalik täita kostja soovitust. Kindlustusleping kehtis ka Eestis. Hageja pidi enda kanda võtma omavastutuse ja tema huvides ei olnud kindlustusriski suurendamine.
26.Kui kostja soovib väita, et esineb alus keelduda täielikult hüvitise maksmisest, sest sõiduk parkis teeäärsel parkimiskohal, peab kostja tõendama, et eranditult iga auto, mis pargib teeäärsel parkimiskohal, langeb röövi ohvriks. Kostja seda tõendanud ei ole ning see ei ole eluliselt usutav. Hageja on esitanud tõendid, mis kinnitavad vastupidist. Riski suurendamisega on tegu siis, kui see oli kindlustusandjale lepingu sõlmimisel ettenägematu. Asjaolu, et kaubaveo korraldava ettevõtte veok pargib aeg-ajalt tänaval, ei ole kindlustusandjale lepingu sõlmimisel ettenägematu. Kindlustusriski lühiajaline tõus ei too kaasa muutusi kindlustuslepingu tingimustes ega muuda kindlustusandja vastutuse määra.
27.Isegi kui hageja tegevus suurendas riski, ei saa kostja vabaneda hüvitise tasumise kohustusest. Hageja viitas VÕS § 445 lõikele 2 ja § 452 lg 2 punktile 2. Hageja on tõendanud, et ka eraldi turvatud parklates ei ole varguste esinemine 100% välistatud ning väljaspool valvega parklat ei ole samuti kahjujuhtumi esinemise tõenäosus 100%. Hageja ei nõustunud kostja väitega, et tema viidatud Euroopa Komisjoni juhiste andmed on vananenud. Juhiste autorid on leidnud, et kuigi tabeli arvestuses toodud andmed on pärit viimasest aastakümnest, kajastavad need üsna täpselt reaalsust (see kajastub joonealuses märkuses lk 2). Hagejal ei ole põhjust Euroopa Komisjoni seisukohas kahelda ning kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et
andmed oleksid ebaõiged. Kindlustusteenuseid pakkuva ettevõtte TT Club 19.02.2020 avaldatud autovedude varguseid käsitlevast iga-aastasest raportist nähtub, et kõigist autovedude suhtes toime pandud vargustest Euroopas üksnes 14% leiab aset mitteturvatud teeäärsetel parkimiskohtadel.
28.Röövi toimepanijad ei soovinud haagises olnud toiduaineid, veine, valgusteid, generaatoreid, auto velgi jms, mistõttu leidis hageja, et rööv oli planeeritud ning selle toimepanijad tegutsesid teadlikult eesmärgiga kätte saada just kallimahinnalised lõhnaõlid. Rööv oleks toimunud ja lõpule viidud ka aiaga piiratud või maanteeveo organisatsiooni IRU poolt tunnustatud parklas. Hageja parkimiskoha valik ei ole otseses põhjuslikus seoses kindlustusjuhtumi toimumisega ning hageja parkimiskoha valiku mõju kindlustusjuhtumi toimumisele oli vähene.
29.Hageja ei ole nõudest kostja vastu osaliselt loobunud. Hageja ei ole 22.01.2020 nõudekirjas andnud negatiivset võlatunnistust ega loobunud nõudest osaliselt. Hageja esitas 22.01.2020 kostjale taotluse uuesti läbi vaadata 31.12.2019 hüvitisest keeldumise otsus ning tegi kompromissettepaneku maksta hüvitist 50% ulatuses. Tegu oli kohtuvälise kompromissettepanekuga, mitte nõudest loobumisega. Hageja ei teinud tahteavaldust nõudest loobumiseks. Olukorras, kus kostja viitab VÕS § 207 lõikele 2, tunnistab ta vähemalt osaliselt hageja nõuet. Kostja tunnistab hageja nõuet vähemalt osaliselt. Kostja on 08.09.2020 vastuses võtnud omaks hageja nõude 50 % ulatuses.
30.15.02.2021 seisukohtades leidis hageja, et kostja ei ole tõendanud kindlustusjuhtumi ärahoidmist juhul, kui hageja oleks sõiduki parkinud lepingus toodud parklas. Hageja esitatud tõenditest tuleneb, et teeäärsetel parkimiskohtadel parkides ei ole suuremat tõenäosust sattuda varguse ohvriks võrreldes spetsiaalsetes parklates parkimisega. TT Club raportis on veokitele mõeldud teenindusjaamadena hõlmatud ka valvega teenindusjaamad/parklad, kuivõrd valvega parklat ei hõlma raportis kasutatud mõisted „muu (20%)“; „tööstuspiirkond (7%); „transiitvedu (8%)“ ega „kaubaveo vahend (11%)“. Tõsiasi, et veokitele mõeldud teenindusjaamades leiab aset rohkelt varguse juhtumeid on eluliselt usutav, kuivõrd tegemist on kohtadega kuhu veokeid koguneb palju ja regulaarselt. Sealjuures käsitleb eelviidatud statistika 2019. aastat, mil leidis aset vaidlusalune juhtum.
31.Hageja pöördus täiendavalt järelepärimisega rahvusvahelise transpordi ja logistikaettevõtte DSV Estonia AS3 poole ning palus asjatundja arvamust selle kohta, kui palju leidis 2019. aastal Euroopas (Hispaanias) maismaa kaubavedude teostamise käigus aset vargusjuhtumeid ning kus täpsemalt vargusjuhtumid aset leidsid. DSV Estonia AS vastuse kohaselt oli 2019. aastal kokku 102 kahjuteadet. Hispaanias ja Prantsusmaal oli kokku 3 vargusjuhtumit. Hispaania ja Prantsusmaa suunal teostati 2019. aastal 10 108 saadetise vedu. Vargused toimusid erinevates kohtades. Sõidukeid on röövitud ka sõidu ajal. Vargusjuhtumeid on olnud nii valveta kui ka valvega parklates, sh IRU poolt soovitatud parklates.
32.Asjatundja arvamusest selgub, et 2019. aastal oli Hispaanias ja Prantsusmaal kokku varguse toimepaneku tõenäosus 0,03% (3 juhtumit 10 108 saadetise suhtes). Olukorras, kus DSV Estonia AS teostas kokku 2019. aastal Euroopa Liidus 202 117 saadetise vedu, on nende statistika vaieldamatult asjakohane ja annab ülevaatliku pildi vargusjuhtumite esinemise tõenäosusest. Esitatud info kohaselt eelistab enamik veokijuhte peatuda kaubaveo terminalide läheduses, mitte aga nn. IRU-parklas. Seega on ebaõige kostja seisukoht, et tänaval parkimine on otseses põhjuslikus seoses vargusjuhtumi toimumisega.
33.Hageja on esile toonud ja tõendanud, et tänaval parkimine ei ole kindlustusriski suurendanud viisil, mis andnuks kindlusandjale aluse kindlustushüvitise tasumisest keeldumiseks. Esitatud statistika kinnitab, et varguse ohvriks langemise tõenäosus tänaval parkides on sisuliselt samaväärne võrreldes parklas parkimisega. Kostja keeldumine ei olnud õiguspärane. Kui kohus leiab, et hageja on kohustuse rikkumisega suurendanud kindlustusriski, ei saanud see mõjutada hüvitise suurust rohkem kui 14%. TT Club 19.02.2020 raporti kohaselt oli kõigist autovedude suhtes toime pandud vargustest Euroopas üksnes 14% leidnud 2019. aastal aset mitteturvatud teeäärsetel parkimiskohtadel.
34.Hageja viitas VÕS §-le 510. Kui kohtu hinnangul on hageja kindlustusriski suurendanud, võib kohus hüvitist vähendada 14% võrra 35 300,12 euroni. Hageja palus alternatiivselt, kui kohus peaks asuma seisukohale, et hageja on osaliselt suurendanud kindlustusriski, mõista kostjalt välja kindlustushüvitis 35 300,12 eurot ning viivis põhinõude summalt alates 01.01.2020 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täieliku täitmiseni kuid mitte rohkem kui põhinõude summas.
35.Lõplikes seisukohtades jäi hageja varasemate väidete juurde. Kindlustuspoliisile tehtud märkes soovitas kostja kindlustusvõtjal parkida sõiduk IRU tunnustatud parklas. Seega ei tulene kindlustuspoliisist kindlustusvõtja kohustust parkida IRU tunnustatud parklas. Nimelt sellises parklas parkimata jätmisega on kostja põhistanud kindlustushüvitise väljamaksmisest keeldumist. Kindlustusvõtja parkis sõiduki Guglielmo Marconi tänaval parkimistsoonis koos teiste veokitega. Parkimisala soovitas kohalik turvateenistuse töötaja. Veokijuht veendus, et parkimiskoht on hästi valgustatud ning seal pargib teisigi veokeid. Veokijuht ei lahkunud ööseks sõiduki juurest, vaid jäi seda valvama. Kuigi parkimistsoon ei olnud täielikult piirdega ümbritsetud ja lukustatud, olid kõik muud eeldused kindlustusriski viimiseks miinimumini täidetud.
36.Vaidlust ei ole selle üle, et kindlustusjuhtumiks oli hageja suhtes toime pandud relvastatud rööv. Kostja ei saanud täielikult keelduda hüvitise maksmisest vastavalt tingimuste punktidele 12.1.1 ja 9.1.10. Kostja ei ole tõendanud asjaolusid, mis võimaldaksid täielikult hüvitise maksmisest keelduda. Kostja on läbivalt väitnud, et kui hageja oleks parkinud IRU tunnustatud parklas, ei oleks kindlustusjuhtumit toimunud. Kostja esitatud tõenditest eeltoodud järeldust teha ei saa. Kostja tegi järelepärimise parklatesse küsimusega, kas 28.-29.11.2019 leidis valitud parklates aset röövimisi. Kostja tegi järelepärimisi ainult kahe kuupäeva kohta, mida ei saa pidada asjakohaseks statistikaks kindlustusriski realiseerumise hindamisel. Kostja esile toodud ajavahemiku pinnalt ei ole võimalik hinnata kindlustusriski esinemise tõenäosust.
37.Kindlustusandja ei saa vabaneda hüvitise maksmise kohustusest ainult põhjusel, et kindlustusvõtja on rikkunud lepingust tulenevat kohustust, vaid rikkumisel peab olema mõju kindlustusjuhtumi toimumisele. Tuleb kaaluda, millisel määral mõjutas rikkumine kindlustusjuhtumi saabumise riski. Kostja järeldus, et tänaval parkides suureneb kindlustusrisk 100%, on meelevaldne. Lepingu alusel tasutud kindlustusmakse oli 2100 eurot. Järelikult kalkuleeris kostja kindlustusriski ja arvutas selle alusel välja makse.
38.Pärast eelmenetluse lõpetamist sai hageja teada, et 18.03.2021 öösel toimus DSV Estonia AS alltöövõtja veokisse sissemurdmine. Veok oli pargitud IRU tunnustatud parklasse. Järelikult toimuvad vargused ka IRU tunnustatud valvega parklates ning kostja vastupidised väited ei vasta tõele. Hagejal ei olnud võimalik selle kohta tõendeid varem esitada, kuivõrd tõendites kajastatud sündmus leidis aset pärast eelmenetluse lõppemist. Tõendite vastuvõtmine ei põhjusta asja lahendamise venimist. Täiendavalt selgitas hageja, et tema hilinemisega esitatud tõendid omavad
vaidluse lahendamisel tähtsust, sest need tõendavad, et IRU tunnustatud parklas ei ole varguste esinemine ebatavaline, kuigi kostja väidab vastupidist.
39.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista 6794,18 eurot ja viivise seadusjärgses määras. Hageja palus menetluskulud välja mõista ilma käibemaksuta, sest hageja on käibemaksukohustuslane. Hagejale osutati õigusabi tunnihinnaga 130 eurot, millele lisandus käibemaks. Hagiavalduse koostamisele kulus kokku 12 h 10 min. Kohtu nõudel tõlgete esitamisele kulus 20 min. Harju Maakohtu 17.08.2020 määrusega tutvumisele kulus 10 min ja kliendile kokkuvõtte tegemisele menetluse senisest käigust kulus 15 min.
40.Kostja vastusega tutvumiseks ja hageja seisukoha koostamiseks kulus kokku 9 h 15 min. Istungiks valmistumiseks kulus 2 tundi ja sellel osalemiseks 35 min. Istungist kokkuvõtte koostamiseks kulus 15 min. Täiendavate tõendite kogumiseks, nendega tutvumiseks, kliendile ekirja koostamiseks ja telefoni teel nõupidamiseks kulus kokku 4 h 40 min. DSV Estonia AS-le järelpärimise koostamiseks kulus 20 min. Hageja 15.02.2021 seisukoha koostamiseks kulus kokku 6 h 30 min. Kostja seisukohaga tutvumiseks ja kliendile selgituste koostamiseks kulus kokku 1 h 50 min. Hageja lõplike seisukohtade koostamiseks kulus 3 h 45 min ja menetluskulude nimekirja koostamiseks 30 min. Kokku kulus õigusabi osutamiseks 42 h 35 min. Tõlgete koostamiseks kulus 130 eurot ja 128,35 eurot. Riigilõivuna tasus hageja 1000 eurot.
KOSTJA VASTUVÄITED
41.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja keeldus põhjendatult 31.12.2019 kindlustushüvitise maksmisest. Hageja ja kostja vahel sõlmitud vastutuskindlustuse lepingu osaks olevate tingimuste KT.0499.09 punkti 12.1.1 kohaselt vabaneb kindlustusandja täielikult või osaliselt kindlustuslepingu täitmise kohustusest, kui kindlustusvõtja on rikkunud vähemalt ühte punktis 9 nimetatud kohustustest ja kohustuste täitmata jätmise ning kindlustusjuhtumi toimumise ja/või selle tagajärjel tekkinud kahju suuruse vahel on põhjuslik seos. Tingimuste punkti 12.2 kohaselt otsustab kostja kindlustuslepingu täitmise kohustusest vabanemise ulatuse (sama on üldtingimuste punktis 22.2).
42.Tingimuste p 9.1.1 kohaselt on kindlustusvõtja kohustatud tegema kõik endast oleneva kindlustusjuhtumi ärahoidmiseks ja võimaliku kahju vähendamiseks, mitte suurendama kindlustusriski (sama on üldtingimuste punktides 16.3, 17.1 ja 17.2). Tingimuste p 9.1.8 kohaselt on kindlustusvõtja kohustatud võtma kasutusele kõik ettevaatusabinõud veose varguse vältimiseks. Tingimuste p 9.1.10 kohaselt on kindlustusvõtja kohustatud transpordivahendi turvaliselt lukustama, eemaldama võtmed ja sulgema kindlalt kõik avaused. Juht peab viibima kogu aeg vahetus läheduses. Kindlustusvõtja peab parkima transpordivahendi öisel või päevasel ajal, kui ei ole tegemist puhkepauside või teiste lühikeste peatustega, suletud hoonesse või täielikult piirdega ümbritsetud asukohta, mis on kogu aeg lukustatud (v.a siis, kui volitatud sõidukid sinna sisenevad ja sealt väljuvad) ja pideva füüsilise või turvafirma järelevalve all; või transpordivaheldi turvaliselt lukustama, eemaldama kõik võtmed ja kindlalt sulgema kõik avaused ning parkima sõiduki autovedajatele ettenähtud ja tunnustatud parklasse.
43.Hageja rikkus tingimuste punktides 9.1.1, 9.1.8 ja 9.1.10 sätestatud kohustusi. Nimetatud kohustuste rikkumise tõttu toimus 29.11.2019 kella nelja ajal öösel Hispaanias Guglielmo Marconis vargus. Üksnes asjaolu, et turvatöötaja viitas paralleeltänaval olevale parklale, ei muuda parkimiskohta tunnustatud parklaks tingimuste p 9.1.10 mõttes. Hageja pidas 22.01.2020 nõudekirjas eluliselt usutavaks, et parkimiskohas puudusid keelumärgid veokite parkimise kohta.
Kostja leidis, et seda väidet peab hageja tõendama. Hageja ei ole isegi kindlalt väitnud, et parklas oli veokite peatumine lubatud. Tegu ei olnud autovedajatele ette nähtud parklaga tingimuste punkti 9.1.10 mõttes.
44.Tähtsust ei oma see, kas parklas oli veel veokeid. Hageja see väide on tõendamata. Teiste veokite parkimine ei muuda parklat tunnustatud parklaks. Teiseks ei ole teada, kas nimetatud veoautod olid tendiga, koormaga või koormata (mistõttu oli risk varguseks väiksem). Lisaks ei vabasta teiste autojuhtide hooletu käitumine hagejat lepingu täitmise kohustusest. Professionaalne juht järgib IRU kodulehe soovitusi ning veendub parkimiskoha turvalisuses.
45.Hageja valitud parkla Hispaanias Guglielmo Marconis (Rodi Granollere kõrval) ei vasta lepingu p-s 9.1.10 sätestatud nõuetele. Tegemist on laohoonete juures olevate ebaturvaliste parklatega, mis ei ole mõeldud veoautode peatumiseks. Hageja oleks pidanud käituma vastavalt IRU kodulehe soovitustele. Kohast, kus hageja oli kohustatud võtma järgmisel hommikul peale kauba, on ca 20-minutilise sõidu kaugusel vähemalt kaks turvakaameratega parklat: Carrer Calderi parkla ja Llinars del Valles parkla. Parklad on kergesti leitavad maanteeveo organisatsiooni IRU kodulehelt.
46.Kindlustushüvitise nõude lahendamisel peab kindlaks tegema, kas hageja on rikkunud VÕS §-s 444 sätestatud kohustust, ning lähtudes VÕS § 445 lg-st 2 ja VÕS § 152 lg 2 p-st 2 kaaluma, kas ja kui palju selline rikkumine suurendas kindlustusriski võimalikkust. Varguse puhul on ilmselge, et parkimiskoha valik on varguse ärahoidmisel oluline. Seetõttu on kindlustuslepingus sätestatud täpsed nõudmised parklate valikul. Maanteeveo organisatsiooni IRU kodulehelt on nähtavad tunnustatud parklad, milles veoautojuhtidel soovitatakse peatuda.
47.Hageja on ebaõigesti võrrelnud olukordi, kus hageja parkis veoauto turvamata ja tunnustama parklas ja tunnustatud parklate varguste üldist statistikat, mis muuhulgas tugineb 2002-2009 andmetele. Üldine röövide statistika ei tõenda käesolevas asjas tähtsust omavaid asjaolusid. Üksnes asjaolu, et röövimisi toimub vähesel määral ka turvatud parklates, ei muuda hageja hoolsuskohustust ning kohustust vähendada kindlustusriske. Ei ole võimalik väita, et kui hageja oleks 29.11.2019 veoauto parkinud turvatud ja tunnustatud parklasse, oleks vargus toimunud või oleks hagejalt varastatud poole vähem kaupa. Tuleb hinnata üksnes konkreetset 29.11.2019 toimunud vargust ning seda vargust mõjutanud asjaolusid.
48.Lisaks ei tõenda 2002-2009 aasta andmetel koostatud statistika kuidagi 2019. aastal röövimiste arvu või statistikat. Hageja esitatud tõend tõendab, et hageja ei käitunud vajaliku hoolsusega parkimiskoha valikul. Aruandes on selgitatud, et ebaturvalises kohas parkimine muudab juhi ja selle koorma kaitsetuks röövimise, sõiduki ja sõidukist varguse ees; need ohud on turvalises kohas selgelt madalamad. Hageja esitatud aruanne tõendab samuti hageja hooletust. Aruandes on selgitatud, et kõik tegurid koos mõjutavad piirkonna veoste vargusi, mis nähtub veoautode palju suuremast varguse arvust, kui see on võrreldes turvalisemate kohtadega. Aruandes on toodud, et puhkealad ja muud turvamata teeäärsed parkimiskohad on varguste poolest kõrgel tasemel ning on jäänud samale tasemele. Lisaks on aruandes toodud, et tendiga veokid on varastele kergemini ligipääsetavad. Kuigi hageja kasutas tendiga veokit, valis ta ebaturvalise parkla.
49.Hageja hooletu käitumine ning tingimuste punktides 9.1.1, 9.1.8 ja 9.1.10 sätestatud kohustuste rikkumine on 100%-lises seoses tekkinud kahjuga, mistõttu keeldus kostja õigustatult 31.12.2019 kindlustushüvitise maksmisest. Ebaõige on hageja seisukoht, et kolmanda isiku poolt
toime pandud teo korral ei ole põhjendatud kindlustushüvitise maksmisest keeldumine. Varguse toimepanek oli võimalik nimelt põhjusel, et hageja ei parkinud sõidukit turvalises parklas.
50.Kahju vähendamine üksnes põhjusel, et vargusi toimub ka turvatud ja tunnustatud parklates, on põhjendamatu. Kindlustusvõtja on kohustatud käituma kahjuriski vähendamisel ning kahju ärahoidmiseks hoolsalt ning argument, et alla 10%-lise tõenäosusega oleks võinud vargus toimuda ka turvatud ja tunnustatud parklas, ei ole aluseks kindlustushüvitise väljamõistmiseks. Autojuhi selgituste kohaselt olid röövijad kohustatud tegema mitu sõitu. Vastasel juhul ei oleks veokist ära võetud materjal kaubikusse mahtunud. Seega oleks tunnustatud parkla kasutamine aidanud vargust ära hoida, kuna enamasti on nendes kohtades rohkem inimesi ja teised autojuhid oleksid tegevust märganud.
51.Kostja osundas, et hageja nõue saab maksimaalselt olla 20 523,33 eurot, sest hageja loobus 22.01.2020 nõudekirjas 50% hüvitise nõudest. Hageja 22.01.2020 nõudekiri on negatiivne võlatunnistus VÕS § 207 lg 2 mõttes. 22.01.2020 nõudekirjas võttis hageja omaks, et vähemalt 50% ulatuses on tekkinud kahju hageja enda käitumise tulemusel. 22.01.2019 negatiivse võlatunnistusega loobus hageja nõudest summas 20 523,33 eurot. Negatiivne võlatunnistus on oma olemuselt asjaõiguslik käsutus. Kui negatiivsel võlatunnistusel puudub alus, võib võlausaldaja selle välja nõuda alusetu rikastumise sätete alusel (VÕS § 1028 jj). Hageja ei ole sellist nõuet esitanud. 22.01.2020 negatiivne võlatunnistus kehtib ning omab sellest tulenevat võlasuhet lõpetavad mõju.
52.Kui kohus nõustub hageja seisukohaga, et põhjendatud on võrrelda 29.11.2019 toimunud vargust üldise varguste statistikaga tunnustatud ja turvatud parklates, tuleb hagejal tõendada 2019. aasta varguste statistikat tingimuste p-s 9.1.10 sätestatud nõuetele vastavates parklates. Suuremas ulatuses kostjalt kindlustushüvitise väljamõistmine ei ole põhjendatud. Näiteks kui tingimuste p-s 9.1.10 sätestatud nõuetele vastavates parklates on varguste suhtarv 9%, tuleb kostjalt välja mõista 9%-line hüvitis, kuivõrd 9%-lise tõenäosusega võivad vargused ka nendes parklates toimuda.
53.Kostja palus toimikust eemaldada hagiavalduse lisa nr 18. Hageja on tõendiga soovinud tõendada, et haagises oli ka muud kaupa, kuid üksnes lõhnaõlide vargus tõendab, et tegu oli ettekavatsetud rööviga ja vahet pole, kus auto oleks peatunud, oleks rööv toimunud. Hageja esitatud tõend ei tõenda neid väiteid. Tegemist on oletustega, mitte tõendatud väidetega. Pole teada, miks vargad otsustasid võtta justnimelt parfümeeriatooteid, kuid määravaks võis muuhulgas saada see, et kaubad olid väiksed, neid oli lihtsam varastada kui näiteks hageja viidatud auto velgi. Lisaks oli varastatud kaup pandud autosse hiljem, seega asusid need tõenäoliselt ka eespool. Tegu ei ole asjakohase tõendiga.
54.01.03.2021 seisukohtades tõi kostja välja, et parkla Lliçà de Vallis on piiratud aiaga, valgustatud, varustatud turvakaameratega ning 24/7 mehitatud valvega. Parkimisala on avatud 24/7. Nimetatud parkimisala on nimetatud üheks kõige ohutumaks alaks Hispaanias. Vastavalt Google Map andmetele on hageja autojuhi t valitud ebaturvalise parkla (Guglielmo Marconi) ja turvalise parkla vahe 6,7 km, sõiduajaga 12 minutit. Kostja esitas kohtule parkla kinnituse, mille kohaselt ei olnud tegu eraparkla, vaid omavalitsuse parklaga, kus seni ei ole olnud röövimisi.
55.Lisaks oli autojuhi valitus parkla (Guglielmo Marconi) lähistel parkimiskoht Truck Park Montseny (32,5 km ehk 26 minuti sõidu kaugusel). Tegu on aiaga piiratud, valgustatud ja valvekaameratega varustatud parklaga. Parkimisala on avatud 24/7. Nimetatud parkimisala on
nimetatud üheks kõige ohutumaks alaks Hispaanias. Antud parkla esindajad teatasid kostjale samuti, et neil ei ole teavet 28.11 kuni 29.11.2019 röövimiste kohta selles parklas.
56.Lisaks oli hageja autojuhi valitud ebaturvalise parkla (Guglielmo Marconi) lähedal parkla Parking Saba SIM Vales Santa Perpetua de Mogoda, Lievant Park Parets del Vallés, Zelsa Europe Lliçà d’Amunt. See parkla on 12 km kaugusel valitud parklast (Guglielmo Marconi), on aiaga piiratud, valgustatud, videovalvega ning 24/7 mehitatud valvega. Parkimisala on avatud 24/7. Zelsa Europe Lliçà d’Amunt parkla on samuti 12 km kaugusel valitud parklast (Guglielmo Marconi), aiaga piiratud, valgustatud ja videovalvega. Parkimisala on avatud 24/7. Llevant Park Parets del Vallès parkla on 5 km kaugusel valitud parklast (Guglielmo Marconi), aiaga piiratud, valgustatud ja videovalvega. Parkimisala on avatud 24/7.
57.Kostja esitatud tõendid tõendavad, et mõistlikus sõidukauguses asusid mitmed turvalised parklad, mida mõistlik professionaalne juht oleks valinud. Kostja viidatud parklates ei ole samal ajaperioodil rööve toimunud ja mõnes parklas ei ole neid üldse toimunud. Kostja on täitnud kohustuse oma väiteid tõendada. Kostja on tõendanud, et kindlustusvõtjal oli võimalik valida kindlustuslepinguga kooskõlas olev käitumine ning parkida auto turvatud parklasse, mis oleks röövi ära hoidnud.
58.Kostja palus hagejale tagastada 16.04.2021 esitatud lisad 1 kuni 3. Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista 2259,66 eurot ja viivise seadusjärgses määras. Hageja esitas 16.04.2021 uusi tõendeid hilinemisega ja pärast eelmenetluse lõppemist. Tõendid hageja väiteid ei tõenda. DSV Estonia AS 19.03.2021 e-kirjast ei tulene, et vargus oleks toimunud parklas või IRU parklas. E-kirjast ei selgu, et vargus oleks toimunud sõidukist. E-kirjas on vaid märgitud, et toimus vargus, kuid politseid sellest ei teavitatud.
59.Ajaliselt ei ole tõendid asjakohased. Kindlustusjuhtum toimus 29.11.2019. Kostja on esitanud tõendid, et 2019 novembris ei toimunud IRU parklates vargusi. Hispaanias 2019. aastal toimunut ei saa samastada Itaalias 2021 toimunuga. Kostja palus tõendite vastuvõtmisel anda talle täiendavat aega omapoolsete tõendite esitamiseks.
60.Poolte vahel puudub vaidlus, et kindlustuspoliisil oli tingimus, kus soovitati kasutada IRU tunnustatud parklat. Kostja viitas uuesti tingimuste punktidele 9.1.1., 9.1.8 ja 9.1.10. Hageja rikkus nendest punktidest tulenevaid kohustusi, mille tõttu toimus vargus. Kostja on tõendanud, et IRU parklates samal ajal vargusi ei toimunud. Mõistlikus kauguses asusid mitmed turvalised parklad, mida mõistlik veokijuht oleks pidanud valima. Kindlustusvõtja kohustuste kohasel täitmisel ei oleks vargust toimunud.
61.Menetluskuludena palus kostja välja mõista kulud õigusabile. Kostjale osutasid õigusabi kaks advokaati, kellest ühe tunnitasu oli 150 eurot ja teisel 140 eurot ilma käibemaksuta. Kostja vastuse koostamiseks kulus kokku aega 6 h 05 min. Hageja seisukoha analüüsiks ja kliendiga suhtlemiseks kulus 28 min. Istungiks valmistumiseks kulus 0,52 h ja istungil osalemiseks, kliendiga suhtlemiseks ja täiendavate tõendite kogumiseks kulus 0,90 h.
62.Kohtupraktika analüüsile kulus 0,50 h. Täiendavate tõendite kogumisele 0,25 h. Hageja seisukoha analüüsile ja vastamisele kulus kokku 5,38 h. Hageja seisukoha analüüsile kulus 0,52 h ja lõppseisukohtade ning menetluskulude nimekirja koostamisele kulus 1,92 h. Kokku palus kostja hagejalt välja mõista menetluskuludena 2259,66 eurot.
KOHTU PÕHJENDUSED
63.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub osalisele rahuldamisele.
64.Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle: 1) hageja ja kostja sõlmisid 20.09.2019 autovedaja vastutuskindlustuslepingu, mille kohta väljastati kindlustuspoliis nr 12476270/1; 2) kindlustuslepingus kokku lepitud kindlustussumma oli 200 000 eurot; 3) autovedaja vastutus veose kahjustumisel või kadumisel oli kostja vastutus lepingu alusel piiratud kuni_8,33 arvestusliku SDR ühikuga ühe bruto kg eest vastavalt CMR konventsioonile või võlaõigusseadusele; 4) kindlustuslepingu järgi oli omavastutus 1000 eurot kindlustusjuhtumi kohta; 5) kindlustuslepingu suhtes kohaldusid autovedaja vastustuskindlustuse tingimused KT.0499.09 ja kindlustuslepingute üldtingimused KT.0948.18; 6) hageja teostas Hispaaniast Eestisse lepingulist vedu ning võttis muuhulgas veokile peale 659 karpi ja 4369 kg parfüüme; 7) pärast parfüümide peale laadimist ei saanud järgmises peatuskohas Hispaanias veokile kaupa peale laadida ning juht parkis veoki ööseks laadimiskoha paralleeltänaval asuvasse parkimiskohta; 8) 29.11.2019 öösel rööviti pargitud sõidukit ning ähvardati veokijuhti relvaga; 9) veokist viidi ära osa kaupa ehk osa parfüümikarpidest, mille tulemusena oli omavastutust arvestades hagejal õigus nõuda lepingu alusel kahju 41 046,65 eurot; 10) hageja esitas kostjale kindlustuslepingu alusel 29.11.2019 taotluse hüvitada tekkinud kahju, kuid kostja keeldus kahju hüvitamisest 13.12.2019 ega nõustunud rahuldama ka hageja täiendavaid taotlusi 31.12.2019 ja 05.06.2020.
65.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal oli õigus täielikult keelduda kindlustushüvitise 41 046,65 euro maksmisest.
66.13.01.2021 eelistungil tegi kohus poolte nõusolekul määruse jätkata menetlust kirjalikus menetluses. Kohus andis hagejale aega täiendavate tõendite esitamiseks kuni 15.02.2021 ja luges eelmenetluse lõppenuks 15.03.2021. Pärast eelmenetluse lõppemist esitas hageja täiendavad tõendid 16.04.2021. Hageja väitis, et ta sai alles pärast eelmenetluse lõppemist teada, et 18.03.2021 toimus veokisse sissemurdmine IRU tunnustatud parklas. Hageja ei saanud neid tõendeid varem esitada. Tõendid tõendavad, et IRU tunnustatud parklas ei ole varguste toimumine ebatavaline. Hageja leidis, et tõendite vastuvõtmine ei too kaasa menetluse venimist.
67.Kostja leidis, et tõendid on esitatud hilinemisega ega ole asjakohased, sest ei saa tõendada ühtegi olulist asjaolu 29.11.2019 toimunud juhtumi osas. Kostja teatas, et kui kohus võtab tõendid vastu, soovib ta täiendavat aega omapoolsete tõendite esitamiseks. Kohus leiab, et hageja esitatud tõendid ei ole asjakohased ning nende vastuvõtmine põhjustaks kostja taotluse tõttu menetluse venimise, mistõttu tuleb tõendid jätta tähelepanuta.
68.Käesolevas asjas vaidlevad pooled selle üle, kas või millisel määral suurendas hageja veokijuht kindlustusriski seeläbi, et ta ei parkinud veokit kindlustuslepingus ettenähtud parklas. Esimese e-kirjaga saadeti Itaalias asuva parkla aadress ning teises teatati, et juht politseisse ei teatanud. Kuidas täpselt vargus aset leidis ja mis toimus, e-kirjast ei nähtu. Hageja esitas kohtule ka väljavõtte TarnsPark kodulehelt, milles on sama parkla märgitud. Kas tegu oli IRU
tunnustatud parklaga või mitte, väljavõttest otseselt järeldada ei saa. Kohus osundab, et tegemist ei ole asjakohaste tõenditega, sest tõenditest ei saa täpselt järeldada, mis asjaoludel ja kus vargus toimus. Veelgi olulisem on kohtu hinnangul aga asjaolu, et kindlustusriski suurendamise tõenäosuse hindamisel tuleb arvestada üldisemalt seda, kui sageli, millistes oludes vargused ja kus röövimised aset leiavad. Üksiku varguse toimumise faktist kohus neid järeldusi teha ei saa. Kuna tegemist ei ole asjakohaste tõenditega, tuleb hageja 16.04.2021 esitatud tõendid jätta tähelepanuta TsMS § 238 lg 1 p 1 alusel.
69.Vaidluse sisu osas leidis hageja, et kostjal puudus alus keelduda täielikult hüvitise maksmisest. Kui 28.11.2019 ei saanud kaupa peale laadida, küsis veokijuht turvamehelt, kus parkida ning viimane soovitas veoki jätta kõrvaltänavale. Parkimiskoha ala oli valgustatud, juht sulges veoki tabalukuga ja jäi sõidukit valvama. Seega täitis juht kõik kohustused selleks, et viia risk miinimumini. Vargus oli ette kavatsetud ja relvastatud. Ebaõige on kostja väide, et eraldi turvatud parklates oleks varguse esinemise täielikult välistatud. Hageja on esitanud tõendid, milliste kohaselt on ka turvatud parklates arvestatav mõõdukas risk sattuda röövi ohvriks. Euroopas toimub 14% vargustest üksnes mitteturvatud teeäärsetel parkimiskohtadel. Kostja peaks tõendama, millisel määral mõjutas kindlustusvõtja kohustuse rikkumine kindlustusjuhtumi toimumist. Lisaks ei näinud poliis otseselt hagejale ette kohustust parkida IRU tunnustatud parklas. 22.01.2020 nõudekirjas ei ole hageja nõudest osaliselt loobunud. Alternatiivselt leidis hageja, et kohus võiks hüvitist vähendada 14% ning mõista välja hüvitise 35 300,12 eurot.
70.Kostja leidis, et tal oli õigus keelduda täielikult hüvitise maksmist, sest hageja rikkus kindlustustingimuste punktis 9 toodud kohustusi. Veokijuht oleks pidanud parkima sõiduki autovedajatele ettenähtud ja tunnustatud parklasse või suletud hoonesse või täielikult piirdega ümbritsetud asukohta, mis on kogu aeg lukustatud ja on pideva füüsilise või turvafirma valve all. Selliseid parklaid oli mitmeid kindlustusjuhtumi toimumise asukoha vahetus läheduses ja need parklad oleksid IRU kodulehelt kergesti leitavad. Kohustuste rikkumine on täielikus seoses kindlustusjuhtumi toimumisega. Vargus pandi toime põhjusel, et hageja ei parkinud sõidukit turvalises parklas. Kuna vargad tegid mitu sõitu, oleks tunnustatud parkla kasutamine teo ära hoidnud. Lisaks on hageja 22.01.2020 nõudekirjas loobunud 50% nõudest ehk andnud negatiivse võlatunnistuse.
71.Kohus leiab, et kindlustushüvitise suuruse määramisel tule arvestada seda proportsiooni, mille võrra hageja kui kindlustusvõtja kohustuste rikkumise tõttu suurenes kindlustusriski toimumise tõenäosus. VÕS § 445 lg 2 sätestab, et kui kindlustusvõtja rikub VÕS §-s 444 sätestatud kohustust, vabaneb kindlustusandja kindlustuslepingu täitmise kohustusest kindlustusvõtjast tuleneva asjaolu tõttu kindlustusriski võimalikkuse suurenemise ulatuses, kui kindlustusjuhtum toimub pärast kindlustusriski suurenemist.
72.VÕS § 452 lg 2 p 2 järgi ei või kindlustusandja tugineda kokkuleppele, mille kohaselt ta vabaneb kindlustusjuhtumi toimumise puhul täitmise kohustusest kindlustusvõtja kohustuse rikkumise tõttu, kui kindlustusvõtja rikub kohustust, mida ta pidi täitma kindlustusandja suhtes eesmärgiga vähendada kindlustusriski või vältida selle suurenemist ja rikkumisel ei olnud mõju kindlustusjuhtumi toimumisele ega kindlustusandja täitmise kohustusele.
73.Riigikohus on selgitanud, et VÕS § 452 lg 2 p 2 ei anna kindlustusandjale õigust mitte maksta kindlustushüvitist täies ulatuses juhul, kui kindlustusvõtja rikub kohustust, mida ta pidi täitma kindlustusandja suhtes eesmärgiga vähendada kindlustusriski või vältida selle suurenemist ja rikkumine mõjus kindlustusjuhtumi toimumisele ja kindlustusandja täitmise kohustusele. Samas näeb VÕS § 444 kindlustusvõtjale ette keelu suurendada kindlustusriski võimalikkust.
Kas või kuivõrd mõjutas kindlustuslepingu rikkumine juhtumi toimumist, peab VÕS § 452 lg 2 kohaldamiseks tõendama kindlustusandja. Võlaõigusseaduse sätted võimaldavad hüvitist vähendada vaid ulatuses, mille võrra mõjutas kindlustusvõtja hoolsuskohustus juhtumi toimumist. Välistatud ei ole kindlustusandja vabanemine kindlustuslepingu täitmise kohustusest, kui risk suurenes üksnes kindlustusvõtja kohustuse rikkumise tõttu (RK TKo 3-2-1-17-08, p 10, 3-2-1-10-09, p 13, 3-2-1-136-14, p 14).
74.Tuvastamaks kindlustusandja vastutusest vabanemine kindlustushüvitise maksmisest, tuleb hinnata, kas kindlustusvõtja on rikkunud oma kindlustuslepingust tulenevat kohustust ning kas ja kui palju selline rikkumine suurendas kindlustusriski võimalikkust. Kohustuse rikkumise mõju ulatust peab tõendama kindlustusandja. Täielikult või kindlustusandja vabaneda hüvitise maksmisest, kui risk suurenes ainult kindlustusvõtja kohustuse rikkumise tõttu. Kui kahju tekitas kolmas isik, ei saa üldjuhul siiski eeldada, et kindlustusrisk suurenes ainult kindlustusvõtja kohustuse rikkumise tõttu (RK TKo 3-2-1-58-17, p 14, p 15). Seega tuleb käesoleva vaidluse lahendamisel hinnata, kas hageja rikkus kindlustuslepingust tulenevat kohustust ja milline oli selle mõju kindlustusjuhtumi toimumisele. Seda, et ainuüksi hageja kohustuste rikkumise tõttu toimus kindlustusjuhtum, oleks pidanud tõendama kostja.
75.13.01.2021 eelistungil selgitas kohus hagejale (toimiku lk 87-88), et tal tuleks nõude rahuldamise eeldusena tõendada, et ta ei rikkunud lepingut või et see ei mõjutanud kindlustusriski suurenemist. Kohus osundas, et hageja väidetest ei nähtu, et veokijuht oleks täitnud sõiduki parkimisel kõiki lepingust tulenevaid kohustusi. Kohus selgitas hagejale vajadust tõendada, et kohustuste rikkumise tulemusena kindlustusrisk märkimisväärselt ei suurenenud. Kostjale selgitas kohus samal istungil, et kui kostja hinnangul oleks kohustuse täitmine igal juhul kindlustusjuhtumi ära hoidnud, tuleb ka kostjal oma väiteid tõendada.
76.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja kindlustusvõtjana ja kostja kindlustusandjana sõlmisid autovedaja vastutuskindlustuse lepingu (koos lisadega toimiku lk 7-8). Märkuste osas oli poliisil märgitud, et kostja soovitab võimalusel parkida maanteeveo organisatsiooni IRU tunnustatud parklas. Märkusele oli lisatud link. Poliisi kohaselt kuulusid lepingu osas kohaldamisele autovedaja vastutuskindlustuse tingimused KT.0499.09 ja kindlustuslepingute üldtingimused KT.0948.18.
77.Autovedaja vastutuskindlustuse tingimuste (toimiku lk 9-10) punkti 9.1.1. järgi oli kindlustusvõtja muuhulgas kohustatud tegema kõik endast oleneva kindlustusjuhtumi ärahoidmiseks ja võimaliku kahju vähendamiseks, sealhulgas mitte suurendama kindlustusriski. Punkti 9.18 järgi pidi kindlustusvõtja võtma tarvitusele kõik ettevaatusabinõud veose varguse vältimiseks. Punkti 9.1.10 kohaselt pidi hageja muuhulgas parkima sõiduki öisel või päevasel ajal, kui ei ole tegemist puhkepauside või teiste lühikeste peatustega, suletud hoonesse või täielikult piirdega ümbritsetud asukohta, mis on kogu aeg lukustatud ja pideva füüsilise või turvafirma järelevalve all või transpordivahendi turvaliselt lukustama, eemaldama kõik võtmed ja kindlalt sulgema kõik avaused ning parkima sõiduki autovedajatele ettenähtud tunnustatud parklasse, kus juht pidi sõidukit pidevalt jälgima. Tingimuste punkt 12.1. ja 12.1.1. nägid ette, et kindlustusandja vabaneb täielikult või osaliselt kindlustuslepingu täitmise kohustusest, kui kindlustusvõtja on rikkunud vähemalt ühte punktis 9 nimetatud kohustustest ja kohustuse täitmata jätmise ning kindlustusjuhtumi toimumise ja/või selle tagajärjel tekkinud kahju suuruse vahel on põhjuslik seos. Analoogilisi tingimusi nägid ette kindlustuslepingute üldtingimuste (toimiku lk 11-13) punktid 22.1. ja 2.1.1.
78.Eeltoodust nähtub, et kuigi kindlustusandja soovitas kindlustusvõtjal parkida sõiduk IRU
tunnustatud parklasse, tulenes lepingust otseselt kohustus parkida see turvalisse parklasse ehk sellisesse kohta, mis on täielikult piirdega ümbritsetud või asub suletud hoones ning on pideva valve all. Hageja ei ole tõendanud, et veokijuht parkis veoki kindlustusjuhtumi toimumise ajal sellisesse parklasse ning seda ei ole hageja isegi väitnud.
79.Hageja esitas kohtule osaliselt veolepingu, mille ta oli sõlminud 24.04.2017 DSV Transport AS-ga (toimiku lk 14). Kauba arvetest (toimiku lk 15-19, tõlge lk 57-62) nähtub, et Prestige Brand International OÜ soovis tarnida Hispaaniast Eestisse parfümeeriatooteid. Hageja esitas kohtule nimekirja haagises olnud kaubast (toimiku lk 42-44, tõlge lk 45-47). Nimekirjast nähtub, et veokis olid toiduained ja vein, samuti parfüümide karbid, aga ka valgustid ja mööblidetailid. Iseenesest ei vaidle pooled selle üle, et veokis olid parfümeeriatooted.
80.Politseiameti avalduste aktist 29.11.2019 (toimiku lk 20-21, tõlge lk 22-23) nähtub, et hageja veokijuht V. P. esitas politseile avalduse varguse kohta, mille ohvriks ta langes 29.11.2019 kella 04.00 paiku. Avalduse järgi peatus ta 28.11.2019 kahes ettevõttes ja suundus siis ettevõttesse Comercial Gallo, kus ta kaupa peale laadida ei saanud. Kuna ta ei saanud samasse kohta parkida, suundus ta Gugliemo Marconi tänavale, sest seal oli parkimistsoon. Öösel heitis ta magama ja umbes kell 04.00 märkas ta, et keegi oli poolhaagisesse sisenenud. Mootori käivitamise korral sihtis kurjategija teda püstoliga. Avalduses kirjeldas veokijuht antud kurjategijat ning ka teist kurjategijat, samuti valget kaubikut, millega nad lahkusid.
81.Veokijuhi seletuskirjas (toimiku lk 24, tõlge lk 25) oli märgitud, et kui ta ei saanud kaupa peale laadida, küsis ta turvatöötajalt, kas neil on parkla, kuid turvatöötaja vastas, et paralleeltänaval on parkimiskohad, kus võib ilma probleemideta seista. Seletuskirja kohaselt oli parkimiskoht hästi valgustatud ja sinna oli pargitud veel kaks veokit. Haagise tagumisele uksele kinnitas juht uksele tabaluku. Kella 04.00 öösel toimus veoki relvastatud rööv. Seletuskirjast ei saa järeldada, et tegemist oleks olnud täielikult piirdega ümbritsetud ning ööpäevaringselt valvatud parklaga. Sama ei saa järeldada kostja esitatud fotost (toimiku lk 70). Seega ei täitnud veokijuht sõiduki parkimisel autovedaja vastutuskindlustuse tingimuste punktis 9.1.10 toodud kohustusi.
82.Hageja esitas fotod veokist pärast röövi (toimiku lk 26), kust nähtub, et osaliselt jäid haagisesse alles mõned kaubakastid. Samuti esitas hageja kohtule kauba vastuvõtudokumendi (toimiku lk 23, tõlge lk 63) ja akti saadud ning saamata kauba kohta (toimiku lk 28), mille kohaselt sai tellija kätte kaubast vaid osa ja puuduva kauba tõttu oli tekkinud kahju suuruseks 104 933,17 eurot. Hageja esitas kostjale 11.12.2019 hüvitise taotluse kahju hüvitamiseks (toimiku lk 29), märkides selles kogukahju suuruseks 105 943,17 eurot. Iseenesest ei vaidle pooled selle üle, millise suurusega hüvitist oleks hagejal õigus saada kindlustuslepingu alusel.
83.Kostja keeldus 31.12.2019 otsusega kahju hüvitamisest (toimiku lk 30), viidates sellele, et sõiduk ei olnud pargitud turvalisse parklasse. Keeldumise kohaselt ei oleks turvalisema parkla valimisel kahjujuhtumit toimunud. Kostja viitas tingimuste punktidele 9.1.10 ja 12.1.1. Eeltoodust nähtuvalt ei ole kostja keeldunud hüvitise maksmisest põhjusel, et hageja ei parkinud sõidukit IRU tunnustatud parklasse, vaid kostja leidis, et hageja ei täitnud lepingust tulenevat kohustust parkida veok turvalisse parklasse. Kohus nõustub, et hageja rikkus kindlustuslepingust tulenevat kohustust, sest ta ei parkinud veokit lepingus toodud tingimustele vastavas parklas. Antud lepingulise kohustuse rikkumist ei muuda olematuks asjaolu, et juht täitis teisi kohustusi, sealhulgas lukustas veoki ega lahkunud selle juurest.
84.Kostja esitas kohtule kaartide väljavõtted (toimiku lk 71-74). Väljavõtetest nähtub, et
tegelikust parkimiskohast mitte kaugel ehk u 20 minutilise sõidu kaugusel asusid kaks turvakaameratega varustatud parklat. Üks oli Carrer Calderil ja teine Llinars del Valleses. Kohus nõustub nende tõendite alusel kostja väidetega, et kindlustuslepingust tuleneva kohustuse täitmine oleks olnud kergesti võimalik. Hageja esitas kohtule väljavõtte IRU kodulehelt (toimiku lk 86), mille kohaselt on Eestis kokku viis IRU tunnustatud parklat. Kohus leiab, et asjaolu, mitu IRU tunnustatud parklas on Eestis, ei oma tähtsust. Kindlustusleping ei kohustanud hagejat parkima ainult IRU tunnustatud parklatesse ning kindlustusjuhtum ei toimunud Eestis.
85.Hageja esitas kohtule väljavõtte Euroopa Komisjoni maanteetranspordi kaubaveo sektori turvanõuete kohta (toimiku lk 36-37, tõlge lk 38-39), milles on viidatud aastatel 2002 kuni 2009 varguste andmetele ning koostatud selle alusel ohtude-riskide tabel. Dokumendis on märgitud, et ebaturvalises kohas parkimine muudab juhi ja selle koorma kaitsetuks röövimise ning varguse ees. Need ohud on turvalises kohas selgelt madalamad. Joonealuses märkuses nr 5 on samas märgitud, et kuigi statistilised andmed on pärit aastatest 2002 kuni 2009, usuvad ROADSEC käsiraamatu autorid, et andmed kajastavad üsna täpselt reaalsust. Antud viite tõttu puudub kohtul alus kahelda statistiliste andmete ja järelduste õigsuses.
86.Hageja väitis tõendile tuginedes, et ka turvatud parklates esineb mõõdukas ja arvestatav oht sattuda röövi ohvriks. Selle väitega võib nõustuda, kuid tõendist nähtuvalt esineb märkimisväärne erinevus riskide vahel, mis kaasnevad turvatud parklasse parkimise ja muudes kohtades parkimise vahel. Tõendis sisalduv tabel toob välja, et turvalises parklas on risk sattuda röövi ohvriks suhteliselt madal, siis turvamata parklates on see kõrge ning erinevus on selgelt kahekordselt suurem.
87.Hageja esitas kohtule väljavõtte BSI & TT Club Cargo varguste raportist 2020. aastast (toimiku lk 40, tõlge lk 41), milles on välja toodud, et Euroopas mõjutab turvalise parkimise puudulikkus kaubavarguste suundumusi. Kõigil suurematel kaubavarguste pärast muret tundvatel riikidel puudub piisavalt turvalisi parkimiskohti. Samuti on raporti kohaselt varaste taktikaks varastada kaup haagiselt. Väljavõttest nähtuva skaala kohaselt on risk sattuda varguse ohvriks turvamata teeäärses parkimiskohas 14% ja ülejäänud piirkondades 40%. Kohus leiab, et antud tõendi alusel ei saa järeldada, et kindlustusriski suurendamisel ei olnud erinevust selles, millisesse parklasse parkida. Kuigi turvamata teeäärses parkimiskohas on risk sattuda varguste ohvriks vaid 14%, ei ole tõendis välja toodud, millised on riskide erinevused siis, kui parkida turvalisse parklasse. Tõendis toodud protsentuaalsel jaotusel, kus on märgitud varguste toimumise asukohad, ei ole eraldi välja toodud vargusi turvatud parklates. Tõendi teksti osas on vaid rõhutatud, et võrreldes turvaliste parklatega on turvamata asukohtades toimunud varguste arv palju suurem. Seega ei saa nõustuda hageja väitega, et teeäärsesse turvamata parklasse parkimise korral oleks risk võrreldes turvalisse parklasse parkimisega suurenenud vaid 14%. Antud protsentuaalne osakaal puudutab varguste toimumise ulatust võrreldes muude erinevate kohtadega, kuid mitte võrreldes turvatud parklatega.
88.Täiendavalt esitas hageja kohtule oma esindaja järelpärimise hageja lepingupartnerile DSV Estonia AS-le, milles esindaja soovis teada, kui palju esines nimetatud ettevõttel 2019. aastal Euroopa Liidus toimunud vedudega seoses vargusjuhtumeid, kui palju toimus neist Hispaanias ja kus need juhtumid esinesid. DSV Estonia AS teatas vastuses, et 2019. aastal oli antud ettevõttel Euroopa Liidus 202 117 saadetise vedu mööda maismaad ning 102 kahjuteadet, mis hõlmasid vargusi ja õnnetusjuhtumeid. Vastuse kohaselt on vargusjuhtumeid esinenud nii valveta kui ka valvega parklates, sh IRU soovitatud parklates. Milline oli aga protsentuaalne ja arvuline erinevus varguste vahel turvatud parklates ja väljaspool seda, tõendist ei nähtu.
89.Kostja esitas kohtule andmed kindlustusjuhtumi toimumise koha läheduses asuvate turvaliste parklate kohta koos järelpärimistega parklate pidajatele ning nende vastustega (toimiku lk 99108). Kostja esitatud tõenditest nähtub, et kindlustusjuhtumi toimumise koha läheduses asus Lliçà de Vallise parkla, mis on piiratud aiaga, varustatud turvakaameratega ja mehitatud valvega. Sõiduaeg sellesse parklasse oleks olnud sündmuskohalt 12 minutit. Parkla pidaja vastusest kostja esindaja järelpärimistele nähtub, et antud parklas ei esinenud röövimisi 28.11.2019 kuni 29.11.2019 ega üldse kunagi varem.
90.Esitatud tõenditest nähtub samuti, et 26 min sõidu kaugusel sündmuskohast asus Truck Park Monseny parkla, mis on valgustatud, aiaga piiratud ja valvekaameratega. Vaidlusalusel ajal 28.11.2019 kuni 29.11.2019 parklas röövimisi ei esinenud. Kostja esitatud kaardi väljavõttest nähtub täiendavalt, kui palju asus sündmuskoha lähedal veel turvatud parklaid, mis olid 5 kuni 12 km kaugusel.
91.Kogumis eelviidatud tõendeid hinnates leiab kohus, et kostja ei ole tõendanud väidet, mille kohaselt oleks sõiduki parkimine turvatud parklasse kindlustusjuhtumi toimumise täielikult ära hoidnud. Seesugust väidet ei tõenda ükski tõend. Ainuüksi paari turvatud parklat pidava ettevõtja vastustest, milliste kohaselt ei esinenud nendes parklates vargusi samal ajal, kui toimus kindlustusjuhtum, ei saa kohus teha järeldusi selle kohta, milline on üldine varguste esinemise tõenäosus sellistes parklates. Hageja esitatud tõendid aga kogumis tõendavad, et ka turvatud parklates on esinenud vargusi, mistõttu ei ole põhistatud ega tõendatud kostja väide, et parkimise korral turvatud parklas ei oleks kindlustusjuhtumit üldse aset leidnud.
92.Kohus leiab, et arvestades hageja tõendeid, eelkõige Euroopa Komisjoni maanteetranspordi kaubaveo sektori turvanõuete hinnangut, võib järeldada, et erinevus kindlustusjuhtumite esinemise tõenäosuses tavaparklates ja turvaparklates on kahekordne. Nii on selles tõendis hinnatud röövimise toimumise riski skaalal tähisega „2“ ning ebaturvalises parklas tähisega „4“. Kohus leiab, et järelikult suurendas kindlustusvõtja lepingust tuleneva olulise kohustuse täitmata jätmisega riski 50% võrra. Parkimine turvalises parklas ei kaitse alati ja täielikult röövimiste eest, kuid parkimine turvalises parklas vähendab riski oluliselt. Kuna kostja ei ole tõendanud väiteid 100%-lise seose osas, kuulub hageja kindlustushüvitise nõue rahuldamisele osaliselt ehk 50% ulatuses, mille võrra hageja kindlustusriski suurendas. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 50% nõutud hüvitisest ehk 20 523,33 eurot. Kuna kohus leiab, et hageja suurendas riski 50% ulatuses, ei kuulu nõue rahuldamisele hageja taotletud alternatiivses ulatuses ehk summas 35 300,12 eurot.
93.Hageja nõudele vastu vaieldes on kostja muuhulgas viidanud sellele, et hageja on andnud negatiivse võlatunnistuse ehk loobunud nagunii 50% ulatuses oma nõudest. VÕS § 207 lg 2 sätestab, et võlasuhte lõppemise kohta sätestatud kohaldatakse, kui võlasuhte pooled on kokku leppinud või võlausaldaja tunnistab, et võlasuhet ei ole. Riigikohus on selgitanud, et negatiivse võlatunnistuse andmiseks peab olema antud võlausaldaja kinnitus (RK TKo 3-2-1-9-16, p 26). Kompromissläbirääkimiste käigus väljendatud summadest või seisukohtadest ei saa aga välja lugeda nõudest loobumist (RK TKo 2-18-7948, p 27).
94.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 22.01.2020 esitas hageja kostjale uuesti taotluse hüvitise maksmiseks (toimiku lk 31-32). Hageja palus selles kahju hüvitada 50% ulatuses summas 16 876,58 eurot. Avalduses pidas hageja eluliselt usutavaks, et kohas, kus sõiduk pargiti, puudusid liiklusmärgid, mis keelasid veokite parkimist. Hageja leidis, et ta ei ole oluliselt kindlustusriski suurendanud ning tegemist oli planeeritud kuriteoga. Hüvitise maksmisest täielikku keeldumist pidas hageja ebaproportsionaalseks. Kohus ei nõustu antud tõendi alusel
kostja väitega, et hageja loobus oma nõudest 50% ulatuses. Seesugust selgesõnalist tahteavaldust ei ole hageja avaldanud. Kohus nõustub hagejaga, et tegu oli sisuliselt läbirääkimiste käigus tehtud kompromissettepanekuga.
95.15.05.2020 esitas hageja uue taotluse kostjale hüvitisenõude läbivaatamiseks (toimiku lk 3335), milles ta palus uuesti läbi vaadata 11.12.2019 esitatud taotlus. Selles pöördumises ei ole hageja samuti kinnitanud ega avaldanud, et ta loobub 50% ulatuses oma nõudest. Seega ei loe kohus asjas kogutud tõendite alusel tõendatuks, et hageja oleks osaliselt oma nõudest loobunud. Vaidluse sisulise lahendamise osas antud asjaolul aga tähtsust ei ole.
96.Lisaks põhinõudele palus hageja kostjalt välja mõista viivise seadusjärgses määras. Hageja palus kostjalt välja mõista viivise alates 01.01.2020 ehk kostja keelduva otsuse tegemisele järgnenud päevast. Kuivõrd kohus rahuldas hageja põhinõude osaliselt, kuulub hageja viivisenõue VÕS § 113 lg 1 alusel rahuldamisele osaliselt, arvestades rahuldatud põhinõude ulatust. Alates 01.01.2020 kuni 30.07.2020 ehk hagiavalduse esitamise päevani on sissenõutavaks muutunud viivis rahuldatud põhinõudelt 20 523,33 eurolt 951,03 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks hagiavalduse esitamise päevaks sissenõutavaks muutunud viivisena välja mõista 951,03 eurot. Alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast 31.07.2020 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutuv viivis põhinõudelt 20 523,33 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid mitte suuremas summas kui on põhinõue.
97.TsMS § 163 lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas nõude 50% ulatuses ning pooled ei olnud ka sellises ulatuses nõus kompromissi sõlmima, tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.