lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-20-18597/4

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval · 18.06.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Kohtuasja number
2-20-18597/4
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
18.06.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1179
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aktsiaselts PlusPlus Capital11919806(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-20-18597

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Ivika Sillaots

Kohtujurist

Külli Pilv

Määruse tegemise aeg ja koht 18. juuni 2021.a Pärnu, kirjalikus menetluses Tsiviilasja number

2-20-18597

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi R.T. vastu laenuvõla 3694,47 €, viivise 2693,51 €, lepingutasu 30,00 €, sissenõudekulu 35,00 € ja edasise viivise väljamõistmiseks Hagi läbi vaatamata jätmine

Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806; asukoht Tartu mnt 83, 10115 Tallinn) lepinguline esindaja Carlo Kask (Plusplus Legal OÜ, e-post [email protected]) Kostja: R.T. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx, epost: xxxxxxxxxxx)

RESOLUTSIOON

Juhindudes TsMS § 423 lg.1 p. 13, § 424, 426, § 427, kohus määras

1.Jätta läbi vaatamata tsiviilasi nr 2-20-18597, Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi R.T. vastu laenuvõla 3694,47 eurot, viivise 2693,51 eurot, lepingutasu 30,00 eurot, sissenõudekulu 35,00 eurot ja edasise viivise väljamõistmiseks.
2.Jätta menetluskulud hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kanda.
3.Hagejal on õigus taotleda hagilt tasutud riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 3 ja lg 4-6 alusel 2 aasta jooksul arvates aasta lõpust mil lõiv tasuti, so kuni 31.12.2022, näidates taotluses ära rekvisiidid, kuhu kohus summa tagastada saab.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Sisulised asjaolud

1.Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 17.12.2020 hagiavalduse R.T. vastu laenuvõla 3694,47 eurot, viivise 2693,51 eurot, lepingutasu 30,00 eurot, sissenõudekulu 35,00 eurot ja alates 18.12.2020 edasise viivise väljamõistmiseks. Nõue tuleneb kostja ja AS Swedbank vahel 26.10.2016 sõlmitud krediitkaardi lepingust nr. 18-068805-KX, nõude hagejale loovutamisest ja 31.01.2019 võlatunnistusest nr 24699471. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt menetluskuluna riigilõivu 475 eurot ja õigusabikulud 420 eurot.

1 (3)

2-20-18597

2.Asja materjalidest nähtuvalt on hageja 17.12.2020 koostatud hagiavalduses märkinud R.T. elukohaks Xxxxxxxxxxx. Samade poolte vahel käesoleva hagi esitamise ajal pooleli olnud tsiviilasjas nr 2-20-134062, maksekäsu kiirmenetluse lõpetamise 27.11.2021 määruses on märgitud, et võlgnik kinnitas 06.10.2020, et aadress Xxxxxxxxxxx on kehtetu. Võlgniku sõnul elab ta Norras, kindel elukoht puudub. Dokumendid soovis e-posti aadressile xxxxxxxxxxx. Võlgniku ema kinnitas 19.10.2020, et võlgnik elab Norras, aadressi ei tea. Kohus edastas käesolevas asjas menetlusdokumendid kostjale 2 korda e-postiga ja selgitas, et kostjal tuleb viivitamatult teatada kohtule oma alaline elukoht ja kas ta on nõus asja menetlemisega Eesti kohtus. Sellist nõusolekut ei ole kohus kostjalt saanud. Rahvastikuregistris on alates 19.05.2020 kostja lisa-aadressiks märgitud: Xxxxxxxxxxx. Maksu- ja tolliameti kehtivate andmete järgi ei ole vähemalt 2016. jaanuarist kostja R.T.’le Eestis tööandja poolt väljamakseid tehtud.
3.09.03.2021 saatis kohus hagimaterjalid (sh kohtualluvuse nõusoleku osas päringu) tähitult väljastusteatega aadressile Xxxxxxxxxxx ning 27.04.2021 sai kohus tagasi allkirjastatud väljastusteate. Kostja ei ole tänaseni kohtule postiga ega ka e-postiga teatanud, et soovib asja menetlemist Eesti kohtus. Kohtute Infosüsteemi andmetel on sama võlgniku vastu kohtumenetluses olnud sel aastal veel võlanõudeid: tsiviilasjas nr 2-21-106153 on maksekäsu kiirmenetluse lõpetamise ja hagimenetlusse üleandmise 04.05.2021 määruses märgitud: R.T. elukoht on Xxxxxxxxxxx. Sama määruse järgi kinnitas R.T. ise selles asjas telefonis 19.04.2021 maksekäsuosakonnale, et elab Norras. Kuivõrd nähtuvalt rahvastikuregistrist on kostja värskeim aadress alates 2020.a maikuust Norras, mida kostja ise on ka maksekäsu kiirmenetluses öelnud ja kohus on saanud allkirjastatud väljastusteate nimetatud aadressile materjalide kättetoimetamise kohta, asub kohus seisukohale, et kostja alaline elukoht on Norras, aadressil Xxxxxxxxxxx. Kohtu seisukoht ja kohtumääruse põhjendused
4.Kohus, tutvunud hagimaterjalide ja asjas kogutud tõenditega, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta läbi vaatamata Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg. 1 p. 13 alusel, kuna kostja üldisest kohtualluvusest tulenevalt ei ole käesoleva hagiavalduse läbivaatamine Eesti Vabariigi Pärnu Maakohtu pädevuses. TsMS § 70 lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg 5 kohaselt loetakse tarbijaks võlaõigusseaduse tähenduses füüsilist isikut, kes teeb tehingu, mis ei seondu tema majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hageja on esitanud oma nõude kostja kui tarbija ja AS Swedbank vahel 26.10.2016 sõlmitud krediitkaardi lepingu nr. 18-068805-KX, nõude hagejale loovutamise ja 31.01.2019 võlatunnistuse nr 24699471 alusel – tegemist on tarbijaga sõlmitud kokkulepetega.
5.Eesti Vabariik Euroopa Liidu liikmesriigina ja Norra Kuningriik on 30.10.2007 sõlmitud tsiviilja kaubandusasjade kohtualluvuse ning neid käsitlevate kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise konventsiooni (Lugano II) osapoolteks. Vastavalt Lugano II konventsiooni art 2 p 1 kaevatakse isikud, kelle alaline elukoht on mõnes käesoleva konventsiooniga seotud riigis, hoolimata nende kodakondsusest kõnealuse riigi kohtusse. Artikkel 3 p 1 järgi isikuid, kelle alaline elukoht on käesoleva konventsiooniga seotud riigis, saab käesoleva konventsiooniga seotud teise riigi kohtusse kaevata üksnes käesoleva jaotise 2.–7. jaos sätestatud korras. 4. jaos asuva artikkel 16 p 2 järgi teine lepinguosaline võib algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle käesoleva konventsiooniga seotud riigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Artikkel 17 p 1-3 näeb ette eeldused, mille esinemisel võib kokkuleppega käesoleva jao sätetest kõrvale kalduda (1) alluvuskokkulepe on sõlmitud pärast vaidluse teket; 2) poolte kokkulepe võimaldaks tarbijal algatada menetluse enda valikul; 3) poolte kokkuleppel oleks pädevus on määratud lepingu sõlmimise ajal kehtinud ühise asukoha riigi kohtutele, tingimusel et selline kokkulepe ei ole vastuolus asjaomase riigi seadustega). Selliseid eeldusi käesolevas asjas ei nähtu. Nõude aluseks

2 (3)

2-20-18597 olevas 31.01.2019 kompromisslepingu/võlatunnistuses puuduvad alluvust puudutavad kokkulepped, algse võlausaldaja AS Swedbank 26.10.2016 krediitkaardi lepingu tingimused ei ole teada, hageja ei ole neid hagiavalduses esile toonud ega hagile lisanud.

6.Ka juhul, kui hageja eeldaks krediitkaardi lepingu tingimustel asja lahendamist üksnes Eesti kohtus, siis VÕS § 42 lg 3 p 10 kohaselt loetakse lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, ebamõistlikult kahjustavaks ja seetõttu VÕS § 42 lg 1 alusel tühiseks muuhulgas tüüptingimus, millega võetakse teiselt lepingupoolelt võimalus kaitsta oma õigusi kohtus või raskendatakse ebamõistlikult selle võimaluse kasutamist. Hageja poolt esitatud hagi menetlemine Eestis eeldaks, et välisriigis elav kostja on kohustatud oma õigusi kaitsma Eestis ja selliselt oleks tema poolt oma õiguste kaitse kohtus igal juhul raskendatud. Riigikohus oma praktikas on korduvalt selgitanud, et kohtualluvuse kokkulepped tarbijaga on lubatud üksnes erandlikel juhtudel: nt Riigikohus oma 11.06.2014 lahendis nr 3-2-1-40-14 punktis 12 selgitab: sellise kokkuleppe kehtivuse välistab TsMS § 104 (koostoimes TsMS § 106 lg 1 p-ga 1), mis ei luba kohtualluvuse kokkuleppeid ettevõtja ja tarbijate vahelises lepingus (vt ka Riigikohtu 21. novembri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-12, p 10). Samuti ei nähtu asjas poolte vahel alluvuse kokkulepet TsMS § 104 lg 3 p 2 järgi – puuduvad tõendid, et kohtualluvus oleks lepitud kokku eraldi juhuks, kui kostja asub pärast kokkuleppe sõlmimist elama välisriiki või kui tema elukoht ei ole hagi esitamise ajal teada (vt ka Riigikohtu 21. novembri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-12, p 10).
7.Seega on hagejal võimalik kostja vastu esitada hagi Lugano II konventsiooni art 16 p 2 järgi ainult kostja elukohajärgsesse kohtusse. Kuna kostja elukoht on Norras, tuleb hagejal esitada hagi pädevale Norra Kuningriigi kohtule. Rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi ei allu hagi Eesti kohtule ning kohus TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel, pädevuse puudumisel jätab hagi läbi vaatamata.
8.Vastavalt TsMS § 426 lg.1 loetakse hagi läbi vaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga kohtusse sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Vastavalt TsMS § 168 lg.2 kannab menetluskulud hageja, kui hagi jäetakse läbivaatamata. TsMS § 150 lg. 1 p 3, lg 4-6 alusel on hagejal õigus hagi läbi vaatamata jätmise korral taotleda 2 aasta jooksul riigilõivu tagastamist.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja