Ramirent Baltic AS hagi EHITUSTEHNIKA RENT OÜ ja M. P.i vastu solidaarselt põhivõlgnevuse 1317,38 euro ja viivise 1317,38 euro saamiseks 2634,76 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Ramirent Baltic AS (10199349, Laki 11D, Tallinn, 12915, Harju maakond), lepinguline esindaja Reelika Tuisk Kostja I: EHITUSTEHNIKA RENT OÜ (14716989, Ringtee tn 32, Tartu linn, 50105, Tartu maakond) Kostja II: M. P. (xxxx)
Istungi aeg
25.05.2021
Istungil osalenud isikud
hageja lepinguline esindaja Reelika Tuisk, kostja II ja kostja I seaduslik esindaja M. P.
RESOLUTSIOON:
1.Rahuldada Ramirent Baltic AS hagi.
2.Välja mõista EHITUSTEHNIKA RENT OÜ-lt ja M. P.ilt solidaarselt Ramirent Baltic AS kasuks 2634,76 eurot.
5.EHITUSTEHNIKA RENT OÜ-l ja M. P.il tuleb solidaarselt tasuda välja mõistetud menetluskuludelt Ramirent Baltic AS-ile viivist VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.Hageja esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjate vastu. Seoses kostjate vastuväitega lõpetas kohus maksekäsu kiirmenetluse. 08.03.2021 esitas Ramirent Baltic AS hagi EHITUSTEHNIKA RENT OÜ ja M. P.i vastu solidaarselt põhivõlgnevuse 1317,38 euro ja viivise 1317,38 euro saamiseks.
2.Hageja ja kostja I sõlmisid 23.05.2019 kliendilepingu nr xxxx, mille alusel rendib hageja kostjale I soovitud seadmed. Selleks, et kostja I saaks rentida soovitud seadme(d) sõlmisid pooled konkreetse rendilepingu vastavalt rendile antavatele seadmetele. Konkreetne rendile antavate seadmete loetelu, renditasu ja muud erikokkulepped on fikseeritud igas rendilepingus eraldi.
3.Koos kliendilepinguga sõlmisid hageja ja kostja II 23.05.2019 käenduslepingu, mille punkti 1 kohaselt kostja II vastustab käenduslepingu rahaliste kohustuste, sh renditasud, renditud seadmetele kasutamise käigus tekkinud kahju, teenuste ja vara müük, teenustasud, viivised ja leppetrahvid, täitmise eest, mis tulenevad hageja ja põhivõlgniku vahel sõlmitud kliendilepingu nr xxxx alusel sõlmitavast igast konkreetsest seadme rendilepingust. Kostja II kinnitas, et on tutvunud eelnimetatud kliendilepinguga, samuti hageja seadmete rendi üldtingimustega ning mõistab käenduslepinguga enesele võetavate kohustuste olemust. Kostja II käenduse maksimumsumma on 50 000 eurot.
4.24.05.2019 sõlmitud rendilepinguga nr xxxx rentis hageja kostjale I puitsoojakud, lisaks sahtliboksid, toolid, lauad jne. Iga sõlmitud rendilepinguga on põhivõlgnik kinnitanud, et on kätte saanud rendilepingu lehe pöördel olevad seadmete rendi üldtingimused, nendest aru saanud ja nendega nõustunud.
5.Kostja I teavitas hagejat, et renditud puitsoojakule on tekkinud kahju (04.06.2020 sõitis tõstuk vastu külge) ning vastavalt tuvastatud kahjule vormistas hageja kahjuteate, milles oli välja toodud sündmuse kirjeldus ja kahju ulatus: „Tõstuk sõitis vastu külge, kus on ka küljeuks. Sein deformeerunud, ukse leng vigastatud, uks ja leng on nihkunud sissepoole. Sisemine piirdeliist tuli seinast lahti. Vihma puhul tuleb soojakusse ukse kõrvalt vett sisse. Tõenäoliselt sattub vesi ka soojustusse ja seina sisekonstruktsiooni“. Vastavas kahjuaktis toodi välja ka remondi kalkulatsioon, mis oli kogusummas 925 eurot (lisandub käibemaks). Eeltoodud kahjuakt saadeti 02.07.2020 ka kostjale I e-kirjaga ning märgiti, et remondiarve kantakse rendilepingule xxxx ja kajastub juunikuu arves.
6.Kostjal I on tasumata rendilepingust nr xxxx tulenev remondiarve ja viimane rendiarve kogusummas 1317,38 eurot: 30.06.20 arve nr 20052674 summas 1110 eurot, tähtajaga 14.07.2020 ja 31.10.20 arve nr 20096726 summas 207,38 eurot, tähtajaga 14.11.2020.
7.Hagejal on õigus nõuda viivist kliendilepingu punkt 5.11 ja seadmete rendi üldtingimuste punkti 5.8 järgi määras 0,5% päevas. Arve 20052674 tasumisega viivitamisel on viivis kuni 08.03.2021 summas 1315,35 eurot. Arve 20096726 tasumisega viivitamisel on viivis
kuni 08.03.2021 summas 118,21 eurot. Hageja nõuab viivist põhivõla ulatuses summas 1317,38 eurot.
8.Kuivõrd kostja II vastutab käenduslepingust tulenevalt kostja I kohustuste eest täies mahus, siis on hageja nõudnud võlgnevuse tasumist ka kostjalt II. Kostjate I ja II vastuväited
9.Kostjad I ja II paluvad jätta hagi rahuldamata. Soojaku tagasiveo eest on tasutud ette. Kahju eest esitati arve liiga vara. Kostjad kahju suurust 1110 eurot ei vaidlusta. Kohtuotsuse põhjendused
10.Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud pooled ära, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
11.Pooltel ei ole vaidlust selles, et: • hageja sõlmis kostjaga I 23.05.2019 kliendilepingu nr xxxx, mille alusel rentis kostjale I soovitud seadmed; • samaaegselt kliendilepinguga sõlmis hageja kostjaga II, kes on kostja I seaduslik esindaja, käenduslepingu, mille punkti 1 kohaselt kostja II vastustab rahaliste kohustuste, sh renditasude, renditud seadmetele kasutamise käigus tekkinud kahju, teenuste ja vara müügi, teenustasude, viiviste ja leppetrahvide täitmise eest, mis tulenevad hageja ja põhivõlgniku vahel sõlmitud kliendilepingu nr xxxx alusel sõlmitavast igast konkreetsest seadme rendilepingust; kostja II vastutuse piirmäär on 50 000 eurot; • konkreetne rendile antavate seadmete loetelu, renditasu ja muud erikokkulepped on fikseeritud igas rendilepingus eraldi; • 24.05.2019 sõlmitud rendilepinguga nr xxxx rentis hageja kostjale I puitsoojakud, lisaks sahtliboksid, toolid, lauad jne; iga sõlmitud rendilepinguga põhivõlgnik kinnitas, et on kätte saanud rendilepingu lehe pöördel olevad seadmete rendi üldtingimused, nendest aru saanud ja nendega nõustunud; • kostja I teavitas hagejat, et renditud puitsoojakule on tekkinud kahju (04.06.2020 sõitis tõstuk vastu külge) ning vastavalt tuvastatud kahjule vormistas hageja kahjuteate, milles oli välja toodud sündmuse kirjeldus ja kahju ulatus: „tõstuk sõitis vastu külge, kus on ka küljeuks; sein deformeerunud, ukse leng vigastatud, uks ja leng on nihkunud sissepoole; sisemine piirdeliist tuli seinast lahti; vihma puhul tuleb soojakusse ukse kõrvalt vett sisse; tõenäoliselt sattub vesi ka soojustusse ja seina sisekonstruktsiooni“. Vastavas kahjuaktis toodi välja ka remondi kalkulatsioon, mis oli kogusummas 925 eurot (lisandub käibemaks); • kahjuakt on saadetud 02.07.2020 kostjale I e-kirjaga ning kirjas märgiti, et remondiarve kantakse rendilepingule xxxx ja kajastub juunikuu arves; • kostjal I on tasumata rendilepingu nr xxxx alusel 30.06.2020 arve nr 20052674 summas 1110 eurot, tähtajaga 14.07.2020 ja 31.10.2020 arve nr 20096726 summas 207,38 eurot, tähtajaga 14.11.2020; • 11.01.2021 on esitatud nõue kohustuste täitmiseks kostjale II kui käendajale; • kostjad kahju suuruse 1100 eurot üle ei vaidle.
12.Pooltel on vaidlus, kas kostjad peavad tasuma 31.10.2020 arvel nr 20096726 summas 207,38 eurot, kajastuva transpordi eest summas 55 eurot + km. Kostjad 25.05.2021 istungil ei vaidlustanud rendiarve suurust, vaid leidsid, et tasu transpordi eest ei ole põhjendatud. Kostjad leiavad, et nad tasusid tagasiveo transpordi eest ette 15.07.2019 arve 29053599 alusel.
13.Kohus leiab, et tõendamist pole leidnud, et kostjad oleksid tagasiveo eest tasunud hagejale ette. 15.07.2019 arvel 29053599 kajastuv soojaku tagasi transport (40 eurot + km) puudutab 19.06 rendilepingut xxxx ja arve on esitatud selle lepingu alusel. 31.10.2020 arvel nr 20096726 kajastuv tasu transpordi eest on esitatud 24.05.2019 sõlmitud rendilepingu nr xxxx alusel. 14.06.2019 arvel 29038209 kajastuv 187,50 eurot puudutab soojakute transpordi kostja objektile, mitte tagasivedu. Samuti selgitas hageja esindaja 25.02.2021 istungil, et transpordikulud võivad erineda, sest transporditeenust tellib hageja kolmandatelt isikutelt.
14.Kostjad kahju tekkimise ja selle suuruse üle ei vaidle, kuid leiavad, et kahju eest esitati arve liiga vara. Kohus leiab, et nimetatu ei ole alus kahju hüvitamisest keelduda. Kostja I teavitas hagejat, et renditud puitsoojakule on tekkinud kahju 04.06.2020, kahjuakt on saadetud 02.07.2020 kostjale I e-kirjaga ning kirjas märgiti, et remondiarve kantakse rendilepingule xxxx ja kajastub juunikuu arves. Kostjale on esitatud 30.06.2020 arve nr 20052674 summas 1110 eurot, maksetähtajaga 14.07.2020. Vastavalt rendilepingu üldtingimuste punktile 9.3 seadmete kaotsimineku ja hävimise korral loetakse rendileandja kahjuks seadme uushanke hind, kahjustumise korral aga seadme kordategemiseks vajalike tööde kohalik keskmine turuhind. Hagejal on õigus nõuda kahju hüvitamist kohe peale kahju tekkimist. Kahju hüvitamise kohustus ei sõltu ka sellest, kas kostja kasutas kahjustunud eset peale kahjustamist edasi.
15.Kliendilepingu punkti 5.2 kohaselt kuulub renditasu tasumisele rendileandja poolt väljastatava sellekohase arve (sh ettemaksuarve) alusel. Rentnikule väljastatakse rendiarved rendiperioodi jooksul 2 korda kalendrikuus, reeglina 15-ndal ja 30-ndal kalendripäeval. Kui rendileandja ei ole teisiti määranud, kohustub rentnik tasuma arve 14 (neljateist) päeva jooksul arve väljastamise (mitte kättesaamise) kuupäevast. Seadmete rendi üldtingimuste p 7.1.9 kohaselt on rentnik kohustatud tasuma õigeaegselt seadme kasutamise eest kokkulepitud renditasu ning rendileandja poolt osutavate või vahendavate täiendavate teenuste eest. Kuivõrd pooled ei vaidle selle üle, et kostja I kasutas kahjustunud soojakut edasi, siis kohustus kostja I soojaku rendi eest ka tasuma. Kostjad ei ole tõendanud, et nõudsid hagejalt soojaku väljavahetamist/remontimist ja keeldusid kuni väljavahetamiseni/remontimiseni soojaku eest tasumisest.
16.Vastavalt VÕS § 142 lõikele 1 kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Kooskõlas VÕS § 145 lõikega 1 vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 145 lg 2 esimese lause kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Käesoleval juhul tuleb kostja II kohustus 23.05.2019 käenduslepingu punktist 1.
17.Kõike eeltoodut arvestades tuleb kostjatelt solidaarselt hagejale välja mõista põhivõlg 1317,38 eurot.
18.Kliendilepingu punkti 5.11. kohaselt rentniku poolt mistahes makse tasumisega viivitamisel on rentnik kohustatud maksma rendileandjale viivist 0,5% tähtaegselt tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Seadmete rendi üldtingimuste punkti 5.8 kohaselt rentniku poolt mistahes summa tasumisega viivitamisel on rentnik kohustatud maksma rendileandjale viivist 0,5% tähtaegselt tasumata summalt iga viivitatud päeva eest, samuti hüvitama kogu kahju, sh. õigusabi- ja inkassoteenuse kasutamisega seotud kulud, mida viivis ei kata. Arve 20052674 tasumisega viivitamisel on hageja arvestanud
viivist kuni 08.03.2021 summas 1315,35 eurot. Arve 20096726 tasumisega viivitamisel on hageja arvestanud viivist kuni 08.03.2021 summas 118,21 eurot. Hageja nõuab viivist põhivõla ulatuses summas 1317,38 eurot. Kostjad viivisearvestusele sisulisi vastuväiteid ei esitanud. Seega tuleb kostjatelt solidaarselt hagejale välja mõista viivis 1317,38 eurot.
19.Menetluskuludest
19.1.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 alusel jätab kohus menetluskulud kostjate kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.
19.2.Hageja menetluskuluks on taotluse kohaselt hagilt tasutud riigilõiv 275 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 euro ja kulud õigusabile 440 eurot. Esindaja õigusabi tunnihind on (80 eurot tund, hagi koostamise eest 40 eurot tund). Hagejale on õigusabi osutatud kokku 5 tundi.
19.3.Riigilõiv 275 eurot on TsMS § 138 lg 1 järgi menetluskulu ja tuleb kostjatelt hagejale välja mõista.
19.4.Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja õigusabitoimingud, sh maksekäsu menetluses tehtud toimingud, on olnud vajalikud ja põhjendatud. Arvestades asja keerukust ja mahukust, esindaja kvalifikatsiooni ja keskmisest madalamat tunnitasu suurust, tuleb kostjatelt hagejale välja mõista õigusabikuluna 460 eurot. Kokku on välja mõistetav menetluskulu 735 eurot.
19.5.Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada kostjaid hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.