Svea Finance AS hagi X vastu põhivõlgnevuse 36 058,90 euro, intressi 2651,44 euro ja alates 10.09.2020 viivise saamiseks määras 0,1% päevas 56 635,42 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Svea Finance AS (11200943, Hallivanamehe 4, 11317 Tallinn), esindaja Piret Palm (e-post: xxx) Kostja: X (xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Viktor Särgava (e-post: [email protected])
Istungi aeg
25.05.2021
Istungil osalenud isikud
hageja lepinguline esindaja Piret Palm, kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Viktor Särgava
RESOLUTSIOON:
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista Xlt Svea Finance AS kasuks 34 264,98 eurot ja alates 12.01.2021 viivis arvestatuna põhivõlalt 34 264,98 eurolt kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni määras 0,1% päevas.
3.Jätta menetluskulud 83% ulatuses X ja 17% ulatuses Svea Finance AS-i kanda.
4.Välja mõista Xlt Svea Finance AS kasuks menetluskuluna 1997,42 eurot.
5.Välja mõista Svea Finance AS-ilt X kasuks menetluskuluna 511,02 eurot.
6.Xl tuleb tasuda Svea Finance AS-ile välja mõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
7.Svea Finance AS-i tuleb tasuda Xle välja mõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.Hagi kohaselt sõlmisid hageja ja Baltkilp OÜ (pankrotis, müüja) 22.11.2019 (digitaalselt allkirjastatud 02.12.2019) nõuete loovutamise lepingu nr 10094, mille kohaselt loovutas müüja hagejale rahalise nõude Astorfi OÜ vastu summas 61 502,48 eurot (11.05.2020 väljastatud arve nr 3976). 11.05.2020 tegi hageja müüjale väljamakse summas 56 232,02 eurot vastavalt lepingu lisale 2 (väljamaksmisele kuuluvate summade kalkulatsioon).
2.Lepingu punkti 7 kohaselt on hagejal õigus nõuda müüjalt nõude tagasiostmist kui ilmnevad muuhulgas alljärgnevad asjaolud: hagejal on alust arvata, et Astorfi OÜ ei tasu loovutatud nõuet (lepingu punkt 7.1.4.), nõue ei ole täielikult rahuldatud 30 päeva jooksul alates loovutuspakkumises näidatud sissenõutavaks muutmise ajast (lepingu punkt 7.1.8.).
3.Astorfi OÜ ei ole tasunud arvet nr 3976, mille maksetähtaeg oli 10.07.2020. Kuna Astorfi OÜ hagejale arvet tähtaegselt ei tasunud ning hagejal oli alust arvata, et Astorfi OÜ ei tasu loovutatud nõuet, kohaldas hageja 27.07.2020 lepingust tulenevat tagasiostuõigust. Hageja nõudis Astorfi OÜ vastu oleva nõude tagasiostmist müüja poolt ning palus viimast hiljemalt 03.08.2020 tasuda 48 053,84 eurot hageja kontole.
4.Lepingu punkti 7.2. kohaselt on nõude tagasiostu teate esitamisel Baltkilp OÜ (pankrotis) kohustatud 5 pangapäeva jooksul tasuma hagejale tagasi nõude brutosumma ning intressi suuruses 0,1% brutosummalt iga päeva eest alates ostuhinna tasumisest hageja poolt kuni brutosumma tagasimaksmiseni müüja poolt. Müüja ei ole lepingust tulenevaid kohustusi hageja ees täitnud.
5.Lepingust tulenevate müüja kohustuste täitmise tagamiseks on X (kostja) sõlminud hagejaga käenduslepingu, käendaja vastutuse rahalise maksimumsummaga 80 000 eurot. Nõuete loovutamise lepingu nr 10094 sõlmimisel (digitaalselt allkirjastatud 02.12.2019) allkirjastas kostja käendusavalduse, milles käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma oli 50 000 eurot. Lepingu nr 10094 lisaga nr 6 tõsteti lepingus kostjaga kokku lepitud finantseerimislimiiti seniselt 50 000 eurolt 80 000 euroni ning lepingu lisaga nr 7 kostja poolt 16.03.2020 allkirjastatud käendusavaldusega suurendati käendaja vastutuse rahalist maksimumsummat 50 000 eurolt 80 000 euroni.
6.Hageja esitas 06.08.2020 kostjale kui käendajale nõudeavalduse, millega nõudis lepingu punktidele 7.2. ja 3.1. tuginedes võlgnevuse tasumist hiljemalt 12.08.2020. Nõudeavaldus on saadetud kostjale 06.08.2020 e-kirjaga.
7.Käendusleping on kehtiv ning see ei ole heade kommetega vastuolus. Kostja sõlmis käenduslepingu, olles ainsaks juhatuse liikmeks äriühingus, mille kohustusi ta käendas. Kostja tegi tehingu enda ja äriühingu majandus- ning kutsetegevuses. Äriühingu juhatuse liiget ei saa pidada äriühinguga lähedastes isiklikes suhetes olevaks isikuks. Juhatuse liige ei ole sõlminud käenduslepingut sõltuvussuhtest või muust isiklikust põhjusest tulenevalt, vaid üksnes enda ja äriühingu majandus- ning kutsetegevusest tulenevalt. Eelkõige peetakse põhivõlgnikuga lähedastes isiklikes suhtes olevateks isikuteks
perekonnaliikmeid, mida kostja mitte mingil juhul Baltkilp OÜ (pankrotis) suhtes ei olnud. Hageja ei ole survestanud kostjat käenduslepingut sõlmima ning kostja on käenduslepingu sõlminud vabatahtlikult. Kostja on käendanud sisuliselt enda kontrolli all oleva äriühingu majandustegevusest tulenevaid kohustusi. Käendust ei ole seega antud erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust tulenevalt.
8.Hageja ei nõustu ka kostja seisukohaga, et käendusleping on heade kommetega vastuolus seetõttu, et maksimumkohustus on võrreldes käendaja sissetulekuga ebaproportsionaalset suur. Ka kohtupraktikas on leitud, et käenduslepingut ei saa pidada TsÜS §-i 86 mõttes heade kommetega vastuolus olevaks ainuüksi seetõttu, et käendajal oli väidetavalt käenduslepingu sõlmimise ajal vara vähem kui käenduslepingust tulenev käenduskohustustuste piirsumma (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 18.02.2015 otsuse nr 3-21-157-14, p 11). Hageja on hinnanud enne käenduslepingu sõlmimist kostja krediidivõimelisust ning leidnud, et kostjal oli käenduskohustuse võtmiseks piisavalt vara. Siinkohal juhib hageja tähelepanu asjaolule, et lisaks sissetulekule, oli kostjal käenduslepingu sõlmimise ajal ka kinnisvara.
9.Arvestades, et Astorfi OÜ on tasunud hagejale 20.07.2020 arve nr 3976 alusel 15 000 eurot ning 03.08.2020 7356,46 eurot, siis on kostja põhivõlgnevus (brutosumma) hageja ees 10.09.2020 seisuga 36 058,90 eurot (summa on kujunenud järgnevalt: 58 415,36 (ostuhind 56 232,02 eurot + lepingus kokku lepitud komisjonitasu 2183,34 eurot) – 15 000 – 7356,46 = 36 058,90 eurot).
10.Lepingu punktide 7.2. ja 3.1. kohaselt kuulub kostja poolt hagejale tasumisele brutosumma 36 058,90 eurot ning intress summas 6008,72 eurot, mis on kujunenud alljärgnevalt: brutosummalt 58 415,36 eurot (ostuhind 56 232,02 eurot + lepingus kokku lepitud komisjonitasu 2183,34 eurot) arvestatud intress 0,1% päevas perioodi 13.05.2020– 20.07.2020 eest kokku summas 4030,66 eurot; brutosummalt 43 415,36 eurot arvestatud intress 0,1% päevas perioodi 21.07.2020– 03.08.2020 eest kokku summas 607,82 eurot; brutosummalt 36 058,90 eurot arvestatud intress 0,1% päevas perioodi 04.08.2020– 10.09.2020 eest kokku summas 1370,24 eurot.
11.Hagejal on õigus arvestada lepingu punkti 7.2 alusel intressi brutosummalt 0,1% päevas alates hageja poolt ostuhinna tasumisest kostjale. Hageja on tasunud müüjale ostuhinna 11.05.2020. Vastavalt lepingu punktidele 7.2. ja 3.1. on hagejal seega õigus arvestada intressi suuruses 0,1 protsenti brutosummalt alates 12.05.2020.
12.Lepingu punkti 3.1 kohaselt moodustab nõude brutosumma ostuhind koos komisjonitasuga. Komisjonitasu ei ole laenuintress raha kasutamise eest. Komisjonitasu on poolte vahel kokku lepitud hageja teenustasu, mis moodustub brutosummast protsentuaalselt vastavalt hageja kehtivale hinnakirjale. Hagejale loovutatud rahalise nõude puhul oli kokku lepitud komisjonitasu suuruseks 2183,34 eurot. Vaidlust ei ole selle üle, et müüja on vastavalt lepingu punktile 2.2.2. aktsepteerinud kõnealuse nõude loovutamise hagejale kalkulatsioonis toodud tingimustel, sh on aktsepteerinud kalkulatsioonis toodud komisjonitasu summas 2183,34 eurot. Hageja on seega hagiavalduses vastavalt lepingus kokku lepitule nõudnud ostuhinna ja komisjonitasu ning neilt arvestatud intresside tasumist.
13.Hagejal on õigus nõuda viivist lepingu punktile 12.4 tuginedes määras 0,1% päevas alates 04.08.2020. Sissenõutavaks muutunud viivis on 1370,24 eurot. Hageja palub jätta viivise
vähendamise nõude rahuldamata täies ulatuses, sest selleks puuduvad õiguslikud alused. Viivis oli kokku lepitud hageja ja müüja vahel.
14.Kostja tagatiskontol ei ole rahalisi vahendeid summas 7802,64 eurot.
15.Müüjal on hageja juures tagatiskonto, millel on 11.01.2021 seisuga 4727,52 eurot. Lepingu punkti 8.1.5. kohaselt tagastatakse tagatiskontol olevad rahalised vahendid müüjale lepingu lõppedes ning hagejal on õigus tagatiskontol olevaid rahalisi vahendeid müüjale mitte tagastada seni, kuni müüja on täitnud kõik oma lepingust tulenevad kohustused. Lepingu punkti 8.1.4 kohaselt annab müüja tingimusteta ja tagasivõtmatu volituse lepingu kehtivuse ajaks õigusega otsustada tagatiskontol olevate vahendite kasutamise üle lepingu eesmärkide täitmiseks sobivaimaks peetaval viisil. Hagejal on õigus kasutada tagatiskontol olevaid rahalisi vahendeid sissenõutavaks muutunud müüja rahaliste kohustuste tasaarvestamiseks. Hageja tasaarvestab 11.01.2021 avaldusega müüja tagatiskontol oleva summa 4727,52 eurot hageja viivise 1370,24 euro ja intressi 3357,28 euro nõudega. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 36 058,90 euro, intressi 2651,44 euro ja alates 10.09.2020 viivise määras 0,1% päevas.
16.Harju Maakohus jättis 03.05.2021 määrusega läbi vaatamata tsiviilasjas nr 2-20-13191 Svea Finance AS hagi Baltkilp OÜ (pankrotis) vastu. Kostja vastuväited
17.Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Käendusleping on tühine heade kommetega vastuolu tõttu. Käenduslepingu sõlmimise ajal oli kostja samaaegselt äriühingu juhatuse liikmeks, mistõttu tegu oli lähikondsetega. Kostja ei saanud käenduslepingu sõlmimisest mingit isikliku kasu. Käendusleping sõlmiti hageja aktiivse pealekäimise tõttu. Ühtlasi on käenduslepinguga kostja poolt võetud maksimumkohustus võrreldes tema sissetulekutega ebaproportsionaalselt suur. Hageja nõue on ülepaisutatud. Kostja taotleb viivise vähendamist. Kohtuotsuse põhjendused
18.Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud pooled ära, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
19.Pooltel ei ole vaidlust selles, et: • hageja ja Baltkilp OÜ (pankrotis, müüja) sõlmisid 22.11.2019 (digitaalselt allkirjastatud 02.12.2019) nõuete loovutamise lepingu nr 10094, mille kohaselt loovutas müüja hagejale rahalise nõude Astorfi OÜ vastu summas 61 502,48 eurot (11.05.2020 väljastatud arve nr 3976, maksetähtaeg 10.07.2020) (t.lk 5-14); • 12.05.2020 tegi hageja müüjale väljamakse summas 56 232,02 eurot vastavalt lepingu lisale 2 (väljamaksmisele kuuluvate summade kalkulatsioon) (t.lk 19-21); • Astorfi OÜ on tasunud hagejale 20.07.2020 arve nr 3976 alusel 15 000 eurot ning 03.08.2020 summa 7356,46 eurot; • hageja kohaldas 27.07.2020 lepingust tulenevat tagasiostuõigust; • 03.08.2020 muutus hageja nõue sissenõutavaks; • hageja esitas 06.08.2020 kostjale kui käendajale nõudeavalduse võla tasumiseks hiljemalt 12.08.2020.
20.Pooltel on vaidlus, kas kostjal on tekkinud käenduslepingust tulenevalt kohustus müüja võla tasumiseks. Samuti on vaidlus võlasumma kujunemise üle.
21.Lepingust tulenevate müüja kohustuste täitmise tagamiseks on kostja sõlminud hagejaga nõuete loovutamise lepingu nr 10094 sõlmimisel (digitaalselt allkirjastatud 02.12.2019) käenduslepingu, milles käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma on 50 000 eurot. Lepingu nr 10094 lisaga nr 6 tõsteti lepingus kokku lepitud finantseerimislimiiti seniselt 50 000 eurolt 80 000 euroni ning lepingu lisaga nr 7 kostja poolt 16.03.2020 allkirjastatud käendusavaldusega suurendati käendaja vastutuse rahalist maksimumsummat 50 000 eurolt 80 000 euroni.
22.Riigikohus on asunud seisukohale, et juhul, kui äriühingu juhatuse liige sõlmib äriühingu kohustuse tagamiseks lepingu, siis tuleb teda eeldatavasti pidada tegutsenuks majandusvõi kutsetegevuses VÕS § 155 lg 1 järgi juhul, kui ta oli samal ajal äriühingu ainsaks või põhiliseks osanikuks või aktsionäriks. Nimetatud eelduse ümberlükkamise koormus lasub äriühingu kohustust taganud sama äriühingu osanikust või aktsionärist juhatuse liikmel. Osaühingu osaniku ja juhatuse liikme osaühingu kohustuse täitmise tagamiseks sõlmitud lepingule ei laiene võlaõigusseaduse tarbijakaitse sätted, kuna leping osaühingu kohustuse täitmise tagamiseks sõlmiti huvist ühingu majandustegevuse vastu ning osaühingu juhatuse liige ei olnud lepingus tarbija. Ainuüksi mittetulundusühingu juhtorganisse kuulumine ei ole käsitatav juhtorgani liikme käenduse andmisel iseseisva majandus- või kutsetegevusena. Sama kehtib ka äriühingu juhatuse liikme kohta. Samuti ei piisa selleks, et käenduse andmist saaks lugeda seotuks käendaja majandus- või kutsetegevusega, asjaolust, et käendaja on aktsiaseltsi, kelle kohustusi ta käendab, väikeaktsionär. Kokkulepe, millega äriühingu juhatuse liige võtab endale kohustuse vastutada äriühingu lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest, ei ole praktikas ebaharilik. Seega ei laiene äriühingu osanikule ja juhatuse liikmele võlaõigusseaduse tarbijakaitsesätted. Käendaja, kes on käenduslepingu sõlminud ajendatuna isiklikust vahetust majanduslikust huvist põhilepingu sõlmimise, selle täitmise või põhivõlgniku majandustegevuse vastu, ei vaja käendaja tarbijakäenduslepingust tulenevat kaitset. Füüsilisest isikust käendaja puhul tuleb alati tuvastada, kas ta tegutseb käenduslepingut sõlmides ja põhikohustuse täitmist tagades majandus- või kutsetegevuses või väljaspool seda. Samuti on oluline eristada käendaja isiklikku seotust põhivõlgnikuga ja käendaja vahetut majanduslikku huvi põhilepingu sõlmimise, selle täitmise või põhivõlgniku majandustegevuse vastu. Kui käendajaks on füüsiline isik, tuleb kohtutel kontrollida, kas käendaja tegutses käenduslepingut sõlmides tarbijana või mitte (vt lahendid 3-2-1-89-08, 3-2-1-126-09, 3-2-1-148-11).
23.Kohus leiab, et antud juhul ei ole kostja kui käendaja tegutsenud käenduslepingut sõlmides tarbijana. Kostja ei ole vastupidist tõendanud. Kostja oli ainus müüja seaduslik esindaja ja leping osaühingu kohustuse täitmise tagamiseks on sõlmitud huvist ühingu majandustegevuse vastu. Äriühingu juhatuse liiget ei saa pidada äriühinguga lähedastes isiklikes suhetes olevaks isikuks. Kostja on sõlminud käenduslepingu, saades aru, et ta vastutab äriühingu kohustuste täitmise eest, mis tulenevad 22.11.2019 sõlmitud nõuete loovutamise lepingust nr 10094. Tõendamist ei ole leidnud kostja väide, et hageja on survestanud kostjat käenduslepingut sõlmima.
24.Kostja vastuväitel on käendusleping heade kommetega vastuolus seetõttu, et maksimumkohustus on võrreldes käendaja sissetulekuga ebaproportsionaalset suur. Kohus leiab, et käendusleping ei ole heade kommetega vastuolus. Ka kohtupraktikas on leitud, et käenduslepingut ei saa pidada TsÜS §-i 86 mõttes heade kommetega vastuolus olevaks ainuüksi seetõttu, et käendajal oli väidetavalt käenduslepingu sõlmimise ajal vara vähem kui käenduslepingust tulenev käenduskohustustuste piirsumma (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-157-14, p 11). Hageja on hinnanud enne käenduslepingu sõlmimist kostja krediidivõimelisust ning leidnud, et kostjal oli käenduskohustuse võtmiseks piisavalt
vara. Lisaks sissetulekule oli kostjal käenduslepingu sõlmimise ajal ka kinnisvara. Kostja ei ole vastupidist tõendanud.
25.Vastavalt VÕS § 142 lõikele 1 kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Kooskõlas VÕS § 145 lõikega 1 vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 145 lg 2 esimese lause kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Käesoleval juhul tuleb kostja kohustus 22.11.2019 käenduslepingust ja selle lisadest 6 ja 7.
26.Vaidlust pole, et Astorfi OÜ on tasunud hagejale 20.07.2020 arve nr 3976 alusel 15 000 eurot ning 03.08.2020 7356,46 eurot. Pooled ei vaidle, et põhivõlgnevus on 36 058,90 eurot (summa on kujunenud järgnevalt: 58 415,36 (ostuhind 56 232,02 eurot + lepingu p 3.1 kokku lepitud komisjonitasu 2183,34 eurot) – 15 000 – 7356,46 = 36 058,90 eurot). Lepingu punkti 3.1 kohaselt moodustab nõude brutosumma ostuhind koos komisjonitasuga. Komisjonitasu ei ole laenuintress raha kasutamise eest. Komisjonitasu on poolte vahel kokku lepitud hageja teenustasu, mis moodustub brutosummast protsentuaalselt vastavalt hageja kehtivale hinnakirjale. Hagejale loovutatud rahalise nõude puhul oli kokku lepitud komisjonitasu suuruseks 2183,34 eurot. Vaidlust ei ole selle üle, et müüja on vastavalt lepingu punktile 2.2.2. aktsepteerinud kõnealuse nõude loovutamise hagejale kalkulatsioonis toodud tingimustel, sh on aktsepteerinud kalkulatsioonis toodud komisjonitasu summas 2183,34 eurot.
27.Lepingu p 7.2 kohaselt on hagejal õigus nõuda nõude tagasiostmist mõne punktis 7.1. viidatud asjaolu esinemisel teatades sellest kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis faksi või e-kirja teel müüjale ja käendajatele. Käesolevas punktis nimetatud teate esitamisel on müüja kohustatud 5 pangapäeva jooksul maksma hagejale tagasi brutosumma ning intressi suuruses 0,1 protsenti brutosummalt iga päeva eest alates ostuhinna tasumisest hageja poolt kuni brutosumma tagasimaksmiseni müüja poolt.
28.Käesoleval juhul tegi hageja väljamakse 12.05.2020 ja hageja on arvestanud intressi 0,1% päevas alates 13.05.2020. Hageja nõue muutus sissenõutavaks 03.08.2020. Hageja on arvestanud intressi kuni 10.09.2020. Hageja leiab, et tal on õigus arvestada lepingu p 7.2 alusel intressi kuni 10.09.2020, mil esitati hagi. Kostja leiab, et hagejal puudub õigus intressi nõudmiseks pärast nõude sissenõutavaks muutumist.
29.Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-137-06 tehtud otsuse p-s 17 selgitanud, et kui pooled on leppinud kokku laenu tagastamise aja, siis on nad leppinud kokku ka laenu kasutamise tähtaja. Leppides kokku intressi laenu kasutamise eest, on pooled leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul. Kui laenu kokkulepitud ajaks ei tagastata, kaotab laenaja laenatud raha kasutamise aluse ja rikub oma lepingust tulenevat laenu tagastamise kohustust. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine seega õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise (sh seadusest tuleneva viivise) või kahjuhüvitise arvestamine (laenu tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise eest).
30.Kohus leiab, et eeltoodud põhimõte kehtib ka poolte vahel sõlmitud 22.11.2019 (digitaalselt allkirjastatud 02.12.2019) nõuete loovutamise lepingu nr 10094 puhul. Kohus leiab, et hagejal oli õigus arvestada intressi lepingu punktis 7.2. kokku lepitud määras 0,1% päevas kuni 03.08.2020. Seega kuulub kostja poolt hagejale tasumisele intress
summas 4638,48 eurot, mis on kujunenud alljärgnevalt: brutosummalt 58 415,36 eurot (ostuhind 56 232,02 eurot + komisjonitasu 2183,34 eurot) arvestatud intress perioodi 13.05.2020– 20.07.2020 eest kokku summas 4030,66 eurot; brutosummalt 43 415,36 eurot arvestatud intress 0,1% päevas perioodi 21.07.2020– 03.08.2020 eest kokku summas 607,82 eurot.
31.Kohus leiab, pärast 03.08.2020 on hagejal õigus nõuda viivise tasumist lepingu punkti 12.4 alusel määras 0,1% päevas alates 04.08.2020. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viivist kuni 10.09.2020 summas 1370,24 eurot. Kostja viivisearvestusele sisulisi vastuväiteid ei esitanud. Puudub alus viivise vähendamiseks nullini VÕS § 162 toodud eelduste puudumise tõttu. Tegemist ei ole ebamõistlikult suure viivisega (36,5% aastas). Tegemist ei ole tarbijaga sõlmitud viivisekokkuleppega. TsMS § 367 järgi võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kostjalt tuleb välja mõista viivis alates 12.01.2021 määras 0,1% päevas arvestatuna põhinõudelt kuni selle tasumiseni.
32.Tasaarvestusest
32.1.Hageja tasaarvestas 11.01.2021 avaldusega müüja tagatiskontol oleva summa 4727,52 eurot hageja viivise 1370,24 euro ja intressi 3357,28 euro nõudega.
32.2.Kostja vastuväitel on müüja tagatiskontol rahalisi vahendeid summas 7802,64 eurot.
32.3.Kohus tuvastas, et hageja on saatnud kostjale 05.07.2020 kinnituse, et kostja tagatiskontol on hetkel 7802,64 eurot. Tõendatud pole, et tagatiskontol oleks raha vähem kui hageja on 05.07.2020 kostjale kinnitanud.
32.4.Hagejal olid 11.01.2021 seisuga kostja vastu järgmised tasaarvestatavad nõuded: põhivõlgnevus 36 058,90 eurot, intress 4638,48 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 1370,24 eurot (periood 04.08.2020 - 10.09.2020), kõik kokku 42 067,62 eurot. Hageja ei ole esitanud sissenõutavaks muutunud viivise arvestust 11.01.2021 seisuga. Kohus lähtub TsMS § 5 järgi hageja nõudest. Hageja on tasaarvestust tehes lugenud esmajärjekorras tasutuks viivise ja intressi. Seega tasaarvestuse tulemusel tuleb kostjalt hagejale välja mõista 34 264,98 eurot. Menetluskuludest
32.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas hagi 83% ulatuses, jäävad hageja menetluskulud 83% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 17% ulatuses hageja kanda.
33.Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.
34.Hageja menetluskuluks on 05.10.2020, 24.05.2021 ja 27.05.2021 taotluste kohaselt hagilt tasutud riigilõiv 1100 eurot ja kulud õigusabile 1306,53 eurot. Hageja palub hüvitada õigusabikulud osaliselt käibemaksuga, kuna hagejal on nii maksustatav kui ka maksuvaba käive ning toimub sisendkäibemaksu osaline mahaarvamine kooskõlas käibemaksuseaduse §-ga 32 ja 33. 2020. aastal on hagejal õigus Maksu- ja Tolliametilt tagasi küsida 7% sisendkäibemaksust, 2021. aastal 8% sisendkäibemaksust.
35.Riigilõiv 1100 eurot on TsMS § 138 lg 1 järgi menetluskulu ja tuleb kostjalt hagejale välja mõista. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja õigusabitoimingud on olnud vajalikud ja põhjendatud. Arvestades asja keerukust ja mahukust, esindaja kvalifikatsiooni ja keskmisest madalamat tunnitasu suurust, tuleb kostjalt hagejale välja mõista õigusabikuluna 1306,53 eurot. Kokku on hageja põhjendatud ja vajalik menetluskulu 2406,53 eurot, millest kostjal tuleb hüvitada arvestades hagi rahuldamise ulatust 83% ehk 1997,42 eurot.
36.Kostja menetluskulud on taotluse järgi kulud õigusabile 3285 eurot (õigusabi on osutatud 18,25 tundi), lisaks 25.05.2021 istungil osalemisega seotud menetluskulu. Kostjale on osutatud õigusabi hinnaga 150 eurot tund + km. Kostja ei ole käibemaksukohustuslane ja nõuab menetluskuluna ka käibemaksu.
37.Kohus leiab, et kostja esindajal on kulunud ülemäära aega ettevalmistuseks 03.05.2021 ja 25.05.2021 kohtuistungiteks (kokku 4,5 tundi). Põhjendatud ajakuluks võib pidada kokku 2 tundi. Kostjale on osutatud põhjendatud ja vajalikku õigusabi kokku 16,7 tundi, summas 3006 eurot. Arvestades asja keerukust ja mahukust, esindaja kvalifikatsiooni ja tunnitasu suurust, mis vastab turuhinnale, tuleb hagejalt kostjale välja mõista õigusabikuluna, arvestades hagi rahuldamise ulatust (17%), 511,02 eurot.
38.Pooled on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada vastaspoolt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotlused.