Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Menetluskulud jätta võrdsetes osades avaldajate kanda.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotimääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 29 lg 6, TsMS § 661 lg2). Asjaolud ja avaldused Harju Maakohtule on esitatud O P’i ja V K’i avaldused Tambhak Penghulu OÜ pankroti väljakuulutamiseks (19.05.2021. a määrusega on nimetatud avaldused liidetud ühte menetlusse). Avalduste kohaselt on võlgnik kohustatud välja maksma vastavalt Tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni 29.01.2019. a otsusele töövaidlusasjas nr xxxx võlausaldajale O P 2 086,51 eurot (nimetatud otsus on jõustunud 18.03.2019. a) ning Tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni 29.01.2019. a otsusele töövaidlusasjas nr xxxx võlausaldajale V K 3 247,32 eurot (nimetatud otsus on jõustunud 16.03.2019. a). Võlgnik ei ole täitnud TVK otsuseid töövaidlusasjades nr xxxx ja xxxx. Pankrotiavalduste esitamise seisuga ei ole võlgnik võlausaldajatele midagi tasunud. Võlausaldaja O P esitas 16.04.2019. a kohtutäiturile täitmisavalduse ja täitedokumendi (TVK 29.01.2019. a otsus nr xxxx) täitemenetluse läbiviimiseks, kohtutäitur algatas võlgniku suhtes menetluse täiteasjas nr 022/2019/2786. Täiteasjas nr 022/2019/2786 on täitemenetluse algatamisest möödunud enam kui kolm kuud, rahalised laekumised täiteasjas puuduvad. Võlgnikul puudub vara, mille arvel nõuet rahuldada, samuti puuduvad võlgnikul arvelduskontod Eesti pankades. Kohtutäitur väljastas teate, mille kohaselt nõude rahuldamise perspektiiv puudub. Võlausaldaja V K hoiatas 27.04.2021. a võlgnikku kirjalikult kavatsusest esitada pankrotiavaldus. Võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud. Võlausaldajad paluvad kohtul kuulutada välja Tambhak Penghulu OÜ pankrot. Võlgniku vastus Võlgnik töötajate nõuetele vastuväiteid ei esitanud. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud võlausaldajate avalduse ja kogutud tõenditega, leiab, et pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja eelistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on maksejõuetu. Pankrotiseaduse (PankrS) § 11 alusel võib kohus määrusega kohustada pankrotiavalduse esitanud võlausaldajat tasuma ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud rahasumma, kui on alust eeldada, et pankrotivara selleks ei jätku. Kohus võttis 19.05.2021. a pankrotiavaldused menetlusse ja kohustas töötajaid tasuma PankrS § 11 alusel ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks deposiiti. Töötajad deposiiti ei tasunud. Võlausaldajate avalduste aluseks on asjaolu, et võlgnik on kohustatud välja maksma vastavalt Tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni 29.01.2019. a otsusele töövaidlusasjas nr xxxx võlausaldajale O P 2 086,51 eurot (nimetatud otsus on jõustunud 18.03.2019. a) ning Tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni 29.01.2019. a otsusele töövaidlusasjas nr xxxx võlausaldajale V K 3 247,32 eurot (nimetatud otsus on jõustunud 16.03.2019. a). Tööandja töötajate avaldusele vastuväiteid ei esitanud, oma kohustust ei täitnud.

2(4) PankrS § 10 lg 4 kohaselt peab pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitama tõendid oma nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta ning lg 5 järgi kui nõude kohta on jõustunud kohtulahend või vahekohtu otsus, ei pea võlausaldaja nõude kohta muid tõendeid esitama. PankrS § 15 lg 41 14.05.2018. a jõustunud redaktsioon sätestab, et kui töötaja on esitanud tööõigussuhtest tuleneva nõude alusel tööandja vastu pankrotiavalduse ning kohus on nõudnud töötajalt käesoleva seaduse §-s 11 nimetatud rahasumma tasumist ja ajutise halduri nimetamata jätmise aluseks on muu hulgas käesoleva paragrahvi lõike 3 punkt 5, teeb kohus, kui töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ajutise halduri nimetamata jätmise kohta määruse, milles hindab, kas töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ning toob välja asjaolud, millest nähtub, et pankrotivara ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 10 lg 2 p 1 kohaselt võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks peab võlausaldaja muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest:1) võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Võlausaldajad esitasid 27.04.2021. a võlgnikule pankrotihoiatuse, milles nõudsid võlgnevuse tasumist. Võlgnik võlgnevust ei tasunud. Kohtu hinnangul nähtub eeltoodust, et võlgnikul puuduvad vahendid töötajate ees kohustuste täitmiseks. Tööandjal on töötajate ees täitmata kohustused alates 2018. aasta oktoobrikuust. Vastavalt Äriseadustiku § 180 lg 51 osaühingu juhatus kohustatud viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule pankrotiavalduse kui osaühing on maksejõuetu. Vastavalt äriseadustiku §-le 176 oli osaühingu tegevuse jätkamine õiguspärane seni, kuni osaühingu omakapital ehk netovara oli vähemalt pool osakapitalist, kuid mitte vähem kui 2 500 eurot. Sellest hetkest alates, mil võlgniku netovara vähenes alla 2 500 euro, oli võlgniku juhatuse liikmel vastavalt äriseadustiku §-le 171 lg 2 p 1 kohustus kutsuda kokku osanike koosolek. Kohtu hinnangul on nimetatud sätte üheks eesmärgiks osaühingu võlausaldajate kaitse olukorras, kus kahjumiga tegevuse jätkamine võõrkapitali ehk sisuliselt võlausaldajate raha arvel võib vähendada võlausaldajate väljavaateid oma nõuete rahuldamisele. Käesolevas menetluses tuvastatu põhjal oli võlgnik hiljemalt 2018. a sügiseks püsivalt maksejõuetu. Võlgnik muutis 19.01.2019. a ärinime ning andis äriühingu juhtimise üle L H ja seejärel R P. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et võlgniku juhatuse liige R P ja endised juhatuse liikmed L H, BO L ja I A on rikkunud äriseadustiku § 171 lg 2 ja § 180 lg 51 sätestatud kohustusi. Juhatuse liige ja endised juhatuse liikmed pankrotiavalduse esitamise kohustust täitnud ei ole. Välistatud ei ole, et juhatuse liikme R P ja endiste juhatuse liikmete L H, B-O L ning I A’e tegevuses esineb juhtimisvigu, mis on põhjustanud võlgniku maksejõuetuse ning KarS § 384 sätestatud kuriteo tunnustega tegusid seoses võlgniku varade äriühingust väljaviimisega. B-O L ja I A leiavad kohtu hinnangul ekslikult, et enese distantseerimisega äriühingu kohustustest ja võlausaldajatest ning äriühingu juhtimise üleandmisega likvideerimisteenust pakkuvale R P ja L H on nende vastutus äriühingu ees välistatud. Kohus selgitab, et PankrS § 19 sätestatust tulenevalt on võimalik sanktsioneerida ka juriidilise isiku juhtorgani liikmeid, kui nad on vabastatud oma kohustustest kolme aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist. Kohus leiab, et võlausaldajad on põhistanud võlgniku maksejõuetuse ning töötajad on tõendanud nõude olemasolu. Töötajad on esitanud nõude tõendamiseks Töövaidluskomisjoni otsuse. Võlgniku kohustus töötajate ees on 5 333,83 eurot, mis on suurem kui PankrS § 15 lg 3 p 3 sätestatud nõude alampiir. Kohus leiab, et seega on pankrotiavaldustes olemas PankrS § 10 lg 2 p 1 sätestatud pankrotiavalduse aluseks olev asjaolu. Kohtu hinnangul on maksejõuetus tõendatud

ja puuduvad eeldused võlgniku kohustuste täitmiseks. Võlgnik maksejõuetusele vastu ei vaielnud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotiavalduste menetluse. 3(4)

Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. PankrS § 15 lg 6 kohaselt kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud pankrotiavalduse esitaja. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud võrdsetes osades avaldajate kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.