Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

pankrotihalduril vastuväited avaldusest loobumise kohta. Ajutise pankrotihalduri aruandes on välja toodud, et võlgnik on 2020.a. kevadise eriolukorra tagajärjel kaotanud äritegevuse, seejärel olnud pikalt töötu, kuid alates novembrist 2020.a. asunud tööle katseajaga ning praegu töötab keskmisest oluliselt kõrgema töötasuga (2500 eurot kuus). Töötamine kajastub Maksuameti töötamise registris. Võlgnik on veendunud, et leitud töökoht avab tema jaoks edaspidi veelgi suuremad võimalused suurendada sissetulekut ja seeläbi tasuda võlgasid. Lisaks oluliselt paranenud väljavaadetele läbi töötamise on tema Hiiumaal asuva kinnistu säilitamise abil hooajaliselt võimalik teenida lisaraha, milline võimalus kinnistu müügi korral pankrotimenetluses puudub. Ajutine haldur leiab, et võlgniku maksevõime oluline paranemine lähiajal on tõenäoline ja sellega võib arvestada. Ka asjaolu, et avalduse esitanud võlausaldajaga oli võimalik saavutada kokkulepe, tõendab omakorda majandusliku olukorra paranemist. Ajutise pankrotihalduri aruandes loetletud sissenõutavaks muutunud kohustustest ligi 2/3 ulatuses on nüüdseks võlausaldajatega saavutatud reaalsed täidetavad kokkulepped, suures osas olid need olemas ka varem. Võlgnik jätkab kokkulepete läbirääkimisi ja suure tõenäosusega on võimalik nõuded rahuldada ilma pankrotimenetluseta. Ajutise pankrotihalduri aruandes ja eelnevalt kirjeldatud majanduslikku olukorda ning võlgade tekkimist võib tõlgendada ajutise maksejõuetusena. Seoses töökoha tulevikuväljavaadetega on võlgnik motiveeritud lahendama oma kohustused ilma pankrotimenetluseta. Tuleb arvestada, et pankrotimenetluse alustamine toob võlgnikule kaasa väga olulised tegutsemispiirangud ja see ei pruugi sobituda juba saavutatud ja planeeritud tegevustega. Pankrotimenetluses on keerulisem leida võlausaldajatele selliseid lahendusi ja võimalusi nagu võlgnikul võiks lähiajal tekkida. Kokkuvõttes võib nõustuda, et võlgnikul on olnud makseraskused, kuid need on olnud ajutise iseloomuga ja suurema tõenäosusega ületatavad. Leian, et lisaks muudele asjaoludele võiks lähtuda ka põhimõttest, et füüsilise isiku puhul on pankrotimenetlus äärmuslik vajadus. 10.05.2021 esitas võlgnik kohtule seisukoha, märkides, et võlausaldaja ja võlgnik sõlmisid kokkuleppe võla tasumiseks. Seega langes ära võlausaldaja vajadus enda nõude rahuldamiseks pankrotimenetluse kaudu. Ajutine haldur koostas 09.04.2021 aruande, milles asus seisukohale, et nii võlgniku kui ka kõikide võlausaldajate huvides oleks sõlmida kompromiss. Kuna võlgniku motivatsioon on vältida pankrotimenetlust, siis tuleks see saavutada eelkõige enne pankroti väljakuulutamist. Juhul kui võlgnikul säilib kinnistu, mille kaudu on võimalik teenida kompromissi täitmiseks lisaraha, on see võlausaldajatele lõpptulemusena kasulikum kui kinnistu pankrotimenetluses ära müüa. Praegusel ajahetkel räägib võlgnik läbi võlausaldajatega, et leida lahendus kohustuste täitmiseks. Olemasoleva sissetulekuga on võlgnikul võimalik tasuda võlgade katteks vähemalt 1000 eurot kuus. Kui suvel realiseerub võimalus pakkuda lühiajalist majutust võlgniku kinnistul olevas elamus, siis selle tulu arvelt saab võlgade katteks tasuda suuremat summat. Vaatamata nõuete kogusuurusele on võlgnik optimistlikult meelestatud. Võlgniku palk on praegu 2500 eurot (neto), millest 1500 eurot kulub võlgnikule elamiseks ja temaga kooselavate alaealiste laste ülalpidamiseks. Kuna võlgniku tööülesanded on seotud müügiga, siis võimalik saada müügist lisatasu (müügiboonus). Võlgnik on motiveeritud pingutama enda sissetuleku suurendamiseks. See suurendaks võlausaldajate eduväljavaadet võlgade tasumise osas. Samuti on võlgnikul lähitulevikus võimalus omandada osalus startup’is Scanbro OÜ, millel on unikaalne toode ning millega võib edu korral juba mõne aasta möödudes suuremaid summasid teenida. Pankroti kuulutamise korral need plaanid ilmselt ei realiseeru. Kokkuvõtvalt on võlgniku soov ja tahe igal juhul võlad tasuda ja võimalikult ruttu. Seega kui tekivad lisasissetulekud, on võlausaldaja ise huvitatud mitte venitamisest, vaid kiiremast tasumisest. Eeltoodust tulenevalt võlgnik on seisukohal, kuna pankrotiavalduse esitaja taotles menetluse lõpetamist, siis tuleb lõpetada menetlus, millega võeti pankrotiavalduse menetlusse või jätta pankrotiavaldus rahuldamata. Pankrotimenetluse väliselt on võlgnikul paremad võimalused teiste võlausaldajatega läbirääkimiseseks ja kompormissi leidmiseks ja rahaliste kohustuste täitmiseks. Samuti jääb võimalus rakendada võlgade vähendamist, milles saab võlausaldajaga kokku leppida või teha

seda võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse alusel. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 3 lg 2 kohaselt kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Hagita asjaks on tulenevalt TsMS § 475 lg 1 p 122 pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetlusega seotud asjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Käesolevas tsiviilasjas ei kahjusta avaldusest loobumine avalikku huvi ega puuduta tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvisid. Kohus leiab, T Ki poolt esitatud avaldusest loobumine tuleb vastu võtta ning tsiviilasja menetlus T Ki avalduses M Fi pankroti väljakuulutamiseks lõpetada. TsMS § 463 lg 2 kohaselt kohaldatakse määrusele vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. TsMS § 448 lg 1 p 1 sätestab, et asja otsustanud kohus võib teha menetlusosalise taotlusel täiendava otsuse juhul, kui mõni esitatud nõue või taotlus on jäänud lahendamata. TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Kohus on määranud 18.03.2021 M Fi ajutiseks halduriks Maire Armi, peatanud võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise ning keelanud võlgnikul ilma ajutise pankrotihalduri nõusolekuta vara käsutada. TsMS § 386 lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kohus tühistab TsMS § 386 lg 4 alusel pankrotiavaldust taganud abinõud, millega kohus peatas võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise ning keelas võlgnikul ilma ajutise pankrotihalduri nõusolekuta vara käsutada. Seoses pankrotiavalduse läbivaatamata jätmisega tuleb vabastada Maire Arm M Fi ajutise pankrotihalduri kohustustest. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul asjaolusid, millest tulenevalt saaks kohus leida, et TsMS § 168 lg 5 kohaldamine võlgniku suhtes oleks ebaõiglane. Võlausaldaja ja võlgnik sõlmisid kokkuleppe võla tasumiseks pärast pankrotiavalduse menetlusse võtmist. Kokkuleppe sõlmimiseks ja võlgnevuse tasumiseks pidi võlausaldaja esitama võlgniku pankrotiavalduse. 24.09.2020 pankrotiavalduse täiendusest nähtub, et võlausaldaja ja võlgnik pidasid läbirääkimisi, milles

anti võlgnikule viimane võimalus esitada võlausaldajale täiendav tagatis käenduse või garantii andmise näol. Võlgnik ei soostunud nende tingimustega. Seega ei jäänud võlausaldajale muud võimalust kui pankrotiavaldus esitada. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et põhjendatud on jätta menetluskulud võlgniku kanda. PankrS § 193 lg 5 sätestab, et kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2021. aasta 1. veebruari, kohaldatakse ajutise halduri ja halduri tasu arvestamisele pankrotiseaduse § 23, § 55 lõike 3 punkti 52, §-de 65, 651, 66 ja 661 ja § 127 lõike 1 redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõike 2 redaktsiooni ning nõuete kaitsmisele ja tunnustamisele käesoleva seaduse § 3 lõike 2, § 77 punkti 6 ja 5. peatüki 2. jao redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 132 lõike 4 punkti 9 redaktsiooni, mis kehtisid 2021. aasta 31. jaanuarini. Käesolevas asjas võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse enne 2021. aasta 1. veebruari, millest tulenevalt kohaldab kohus pankrotihalduri tasu määramisel pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis kuni 31.01.2021. PankrS § 23 lg 1, 2 ja 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on 09.04.2021 esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks kokku 8,5 h. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 95 eurot ja palub määrata ajutise halduri tasuks 969 eurot (sh käibemaks). Kohus leiab, et eeltoodud ulatuses märgitud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahu ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu arvestusele vastu vaielnud. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus ajutise halduri tasu summas 969 eurot (sh käibemaks) välja võlgnikult. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 4 järgi kui maakohus asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesolevas asjas on mõistlik võlausaldaja menetluskulud kindlaks määrata mõistliku aja jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.