Swedbank P&C Insurance AS hagi Lessor OÜ vastu võla ja viivise nõudes asja lahendamine
Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
Hageja: Swedbank P&C Insurance AS (registrikood 11269248 Liivaia 12, 15039 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: K. R. (Liivalaia 8, 15040 Tallinn, e-post: xxx); Kostja: Lessor OÜ (registrikood 10695463, Tartu maakond, Kastre vald, Kurepalu küla, Juhani, 62113); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Margo Normann (Advokaadibüroo Normann ja Partnerid, Lossi 37, 71004 Viljandi, e-post: [email protected]). Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Avaldus rahuldada.
2.Mõista puudutatud isikult Lessor OÜ-lt (registrikood 10695463) avaldaja Swedbank P&C Insurance AS (registrikood 11269248) kasuks välja 5730,28 (viis tuhat seitsesada kolmkümmend eurot ja 28 senti) eurot, millest 4 989,10 eurot on põhinõue ja 741,18 eurot on avalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis.
3.Mõista puudutatud isikult Lessor OÜ-lt (registrikood 10695463) avaldaja Swedbank P&C Insurance AS (registrikood 11269248) kasuks välja sissenõutavaks muutuv viivis põhinõudelt 4 989,10 eurolt alates 13.03.2020 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Käesolev määrus kuulub täitmisele alates selle jõustumisest. Menetluskulud
1.Jätta menetluskulud puudutatud isiku OÜ Lessor kanda.
2.Mõista puudutatud isikult Lessor OÜ-lt (registrikood 10695463) avaldaja Swedbank P&C Insurance AS (registrikood 11269248) kasuks menetluskuluna välja avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot.
3.Mõista puudutatud isikult Lessor OÜ-lt (registrikood 10695463) avaldaja Swedbank P&C Insurance AS (registrikood 11269248) kasuks välja viivis menetluskulult 50 eurolt
alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulu täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Käesolevale määrusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu määruskaebuse 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Avaldaja seisukohad
1.Avaldaja palus puudutatud isikult OÜ-lt Lessor välja mõista põhinõudena 4 989,10 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 741,18 eurot. Lisaks palus avaldaja mõista puudutatud isikult välja viivise põhinõude summalt 4 989,10 eurolt alates avalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni seadusjärgses määras.
2.Avalduse kohaselt toimus 13.03.2017 xxx mis kuulub L. S. ning M. K. ühisomandisse ja korteris nr x, mis kuulub C OÜ ning G. L. kaasomandisse, kahju juhtum, kus puudutatud isikule kuuluvas korteris nr x toimus kollektorkapis küttesüsteemi torude leke. Lekke tagajärjel said korterite x ja x siseviimistlus ja kodune vara kahju.
3.Veekahju tekkimist tõendab haldusettevõte X OÜ 15.03.2017 teade. Korterid nr X ja nr x olid kahjujuhtumi hetkel kindlustatud kodukindlustuse koguriskikindlustuse lepingute alusel avaldaja juures, mille kinnituseks olid väljastatud kodukindlustuse sertifikaat nr OK1010374814 ning kodukindlustuse poliis nr O1010806115. Kahjujuhtumi fakti kohta on avaldaja avanud kahjutoimiku nr OK17111217 ning hüvitanud kannatanule kindlustushüvitise kokku summas 4 425,10 eurot ja kahjutoimiku nr O1710838 ning hüvitanud kannatanule kindlustushüvitise summas 564,00 eurot. Kokku hüvitas avaldaja kahjujuhtumi katteks 4 989,10 eurot.
4.Korteris nr X tuvastati ülevaatusel 10.04.2017 järgmised kahjud: köögi värvitud kipslael kollased laigud ja praod, köögi värvitud kiviseinal kollased laigud, köögi värvitud kipsseinal köögimööbli klaasi taga tumedad laigud, köögimööbli seinapealse kapi alumine serv paisunud, köögi põrandal puitlaudade vahel olevad praod on läinud suuremaks kui enne olid ning põrand on käimisel hakanud krigisema ning põrandal on tumedad laigud. 20.03.2017 teostas G OÜ esindaja korteri nr X gaasiseadme kontrolli hinnaga 44,80 eurot. 23.03.2017 kirjas teatas G OÜ, et korteri gaasiseade on saanud tugevaid veekahjustusi ning vajab ümbervahetamist ning selle maksumus koos vahetusega on 964 eurot. Avaldaja tasus kannatanule gaasikatla vahetuse tasu 918,80 eurot (44,80 + 964,00 – omavastutus 90).
5.Korteri nr x kahjustusi käis fikseerimas ka X OÜ, kes esitas 27.03.2017 hinnapakkumise kahjujuhtumi tagajärgede likvideerimiseks. Kannatanu soovis kahju taastamiseks teostada remonditööd, mida viis läbi X OÜ. Remonditööde maksumus oli 3 156,30 eurot. 16.05.2017 väljastas avaldaja OÜ-le X garantiikirja nr 223118685. 23.05.2017 edastati avaldajale arve X OÜ remondikulude hüvitamiseks summas 3 156,30 eurot, mille avaldaja tasus.
6.Korteris nr x ei olnud kannatanul võimalik remonditööde ajal elada, mistõttu elas kannatanu ajutiselt 09.05.2017-17.05.2017 xxx kõrvalmajas ning tasus 8 öö eest üüri 350 eurot. Avaldaja on nimetatud kulu kannatanule hüvitanud 09.05.2017. Kokku tasus avaldaja korteri nr x kahjude likvideerimiseks 4 425,10 eurot.
7.Korteris nr x tuvastati ülevaatusel 15.03.2017 kahjuna veemullid esiku värvitud kipsseintel. 15.03.017 edastas avaldaja koostööpartner L OÜ remondikulude eelkalkulatsiooni, milles hindas
remonttööde maksumuseks 201 eurot. Korteri nr x omanik ei nõustunud L OÜ kalkulatsiooniga ning tema koostööpartner M OÜ hindas remonttööde maksumuseks 654 eurot. 23.03.2017 esitas avaldaja M OÜ-le garantiikirja nr 222024513 summas 564 eurot (654 eurot – omavastutus 90 eurot). Avaldaja tasus korteri nr x omanikule kahjuhüvitisena 564 eurot arve nr 70011 alusel.
8.10.04.2018 esitas avaldaja OÜ-le Lessor nõudekirja nr A01.10-275-02/328, milles palus hüvitada tagasinõue summas 4 989,10 eurot. Avaldaja on kindlaks teinud, et kahju korteritele nr x ja nr x on tekkinud puudutatud isiku omandisse kuuluva korteriomandi kollektorkapi küttesüsteemi torude lekkimise tagajärjel. Puudutatud isik ei nõustunud 23.04.2018 kahju hüvitamise ega asjaoluga, et kollektorkapp on tema omandis.
9.Kahju põhjuse kindlakstegemiseks pöördus avaldaja Korteriühistu X poole. Majahaldur M. U. kinnitas, et kahju tekkimise põhjuseks oli korteri nr X kollektorkapi küttesüsteemide torude leke. Samuti selgitas majahaldur, et igal korteriomandil on oma individuaalne küttesüsteem, mis kuulub iga korteriomandi omandisse ning korteriühistu kaasomandisse kuuluvat küttesüsteemide torustikku ei ole. Korteriühistu kaasomandis on vaid gaasitorustik. Kuivõrd kahju sai alguse küttesüsteemi torude lekkest, kuuluvad kahju tekitanud torud kostja omandisse.
10.27.04.2018 saatis avaldaja puudutatud isikule kirja, milles selgitas, et kahju tekkepõhjuseks olev kollektorkapp asub puudutatud isiku omandis. Asjaolu, et kollektorkapp asub kinni ehitatud seina taga, ei tähenda, et kollektorkapp ei asu OÜ Lessor omandis. Ka asjaolu, et kollektorkapp asus kinnise seina taga, ei tähenda vääramatut jõudu ning ei tähenda, et puudutatud isik poleks saanud kollektorkapi olukorda mõjutada. Avaldaja palus nõudesumma 4 989,10 eurot tasuda hiljemalt 04.05.2018. Viivist on arvestatud põhinõudelt 4 989,10 eurolt seadusjärgses määras alates 05.05.2018 kuni 12.03.2020, so 678 päeva ning viivisesumma on 741,18 eurot.
11.Avaldaja viitas VÕS § 492 lõikele 1, KOS §-le 1 ja 2, TsÜS § 53 lõikele 1. Korteriühistu X majahaldur on kinnitanud, et kõik korteriomanikud tegid sisetööd, sh küttesüsteemide ning gaasiseadmete paigalduse ise. Samuti kinnitas majahaldur, et igal korteriomandil on oma enda küttesüsteem ning korteriühistul puudub kaasomandisse kuuluv küttesüsteem. Seega olenemata asjaolust, et kahju tekke aluseks olnud küttesüsteemi torud asusid korteri nr x seina taga, kuuluvad küttesüsteemi torud puudutatud isiku omandisse.
12.Avaldaja viitas KOS § 11 lõike 1 punktile 1 ja lõikele 2. Korteriomanik vastutab sõltumata süü olemasolust. Kui korteriomanik kahjustab KOS § 11 lg 1 p 1 sätestatud kohustuse rikkumisega teise korteriomaniku omandit ja kannatanu nõuab omandi rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, vabaneb rikkuja vastutusest, kui ta tõendab, et rikkumine oli vabandatav. KOS § 11 lg 3 järgi peab korteriomanik vastutusest vabanemiseks tõendama, et rikkumine oli vabandatav. Vaidlusalusel juhul ei esine asjaolusid, mis välistaksid puudutatud isiku vastutuse ning tema kohustuste rikkumine ei ole vabandatav. Avaldaja viitas VÕS § 127 lõikele 1, § 128 lõikele 2 ja lõikele 3, VÕS § 132 lõikele 3.
13.Avalduse täienduses palus avaldaja puudutatud isikult välja mõista põhinõude 4 989,10 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 741,18 eurot ja viivise põhinõudelt 4 989,10 eurolt seadusjärgses määras alates 13.03.2020 kuni põhinõude täitmiseni. Avaldaja arvestas viivist seadusjärgses määras alates 05.05.2018 kuni 12.03.2020 ehk 678 päeva eest. Kuna puudutatud isiku omandisse kuuluvast küttesüsteemist tekkis kahju kolmandatele isikutele, ei täitnud puudutatud isik nõuetekohaselt korrashoiu kohustust. Puudutatud isikul oli kohustus oma omandit korras hoida selliselt, et ei tekiks kahju kolmandatele isikutele. Puudutatud isiku tegevusetus ning kahju tekkimine on otseses kausaalses seoses.
14.Puudutatud isiku vastusega avaldaja ei nõustunud. Korteriühistu avaldatu kohaselt kannavad korterites paiknevate küttekollektorite eest vastutust korteriomanikud. Asjaolu, kas Lessor OÜ on
korteris ise vastavad tööd teostanud ja/või siseviimistluse lahendusel nimetatud seadmed sulgenud, ei oma vaidluse lahendamisel tähtsust. Korteriomandi soetamisel võttis Lessor OÜ endale vastutuse kõikide seadmete ja tehnosüsteemide sh siseviimistluse lahenduse, funktsionaalsuse jms eest. Fotolt nähtub, et kollektorkarbis oli veeleke, mis on pärast veesulgkraani ning süsteemiga ühendatud voolikus. Seega on tegemist korter nr x ehk Lessor OÜ vastutusalaga.
15.Korteri omaniku vastutusala algab kohast, kus tal on võimalik enda tarbeks olevat süsteemi muuta, eemaldada vm ilma teisi kaasomanikke mõjutamata ja korteriühistut kaasamata. Siinkohal ei oma mingit tähendust puudutatud isiku esitatud M. U. 03.04.2020 e-kiri, sest see ei lükka ümber avaldaja väiteid. Vastupidi, M. U. kinnitas 03.04.2020 e-kirjas varasemalt avaldatut, et leke on korteri, mitte korteriühistu vastutusalas, märkides vaid juurde, et vabandab kui tema avaldatud info on väär ning et juhul kui info on väär, peaks olema seda võimalik lepingutega ümber lükata. Seega ei ole M. U. kinnitanud 03.04.2020 e-kirjas, et kindlustusele antud info oli väär. Puudutatud isik ei ole tõendanud, et M. U. avaldatud andmed oleksid valed. Asjakohatu on siinkohal viide Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-107-15, sest igal korteril oli oma individuaalne küttesüsteem, majal ühist küttesüsteemi ega kaasomandis olevat torustikku korterites ei ole. Vastupidist ei ole puudutatud isik tõendanud.
16.Korteri nr x ülevaatusel tuvastati, et köögi põrandal puitlaudade vahel olevad praod on läinud varasemast suuremaks, põrand on hakanud käimisel krigisema ning on tekkinud tumedad laigud. Kui võrrelda seda selgitust avaldusele lisatud fotodega, on näha, et mitmes kohas on põrandalaudade vahele tekkinud suuremad vahed. X hinnapakkumisest nähtub, et põrandalauad eemaldati, vahetati märgunud klaasvill ja paigaldati põrandlauad tagasi. Kõik eelmärgitu seletab põranda krigisemist ja põrandalaudade vahede suurenemist. Hinnapakkumisest nähtuvalt põranda lihvimist ja lakkimist ei teostatud.
17.Korteri nr x omaniku väidet ei ole arvestatud tõendina kahju tekkepõhjuse kohta. Asjakohatu on puudutatud isiku viide ehitise ülevaatusaktil märgitud lausele „Väidetavalt 13.03.2017 jooksis neljanda korruse naabri korterist number x vesi alla kliendi korterisse kolmandal korrusel“. Puudub alus kahelda, et ülevaatusaktile olid lisatud need lisad, mis selles märgitud olid. Küsimärgid lisas tähendasid seda, et enne põranda lahti võtmist ei olnud võimalik tuvastada, kas pind on kahjustunud või mitte, see oli küsitav. Seina kahjustunud pinna osas on võimalik tutvuda ülevaatusakti lisal toodud joonisega, ehitise ülevaatusaktil märgitud kahjustuste loeteluga ning avaldusele lisatud fotodega, millest on kergesti võimalik tuvastada, millise seina millise kahjustusega on tegu.
18.Kindlustusvõtja ja kindlustusandja vahelised kokkulepped on nende sisesuhte küsimus. Asjaolu, kas kindlustusvõtja edastab korteriühistu või haldusfirma akti, ei ole kahju hüvitamise ega tagasinõude esitamise seisukohalt relevantne. Haldusettevõtte esmane teade edastati avaldajale 15.03.2017. Avaldaja täiendavale päringule vastuse edastamisel on teatatud lekke asukoht. Tähtsust ei oma see, kas, kes või millal käis X OÜ poolt vara üle vaatamas, sest hinnapakkumises toodud tööd ja mahud olid põhjendatud ning vajalikud.
19.Asjakohatud on puudutatud isiku vastuväited X OÜ arvel toodud kahjujuhtumi numbri osas. Arvel on lisaks kahjujuhtumi numbrile märgitud garantiikirja number 223118685, milles on selgelt välja toodud, millise kahjujuhtumiga seoses, kellele ja mis summas garantiikiri väljastatakse. Samuti on garantiikirjas märgitud, et arvel peab olema viitena kindlustusjuhtumi number. M OÜ arvel on samuti viide garantiikirja numbrile 222024513.
20.01.04.2021 seisukohtadega koos esitas avaldaja täiendava tõendina Tallinna Linnaplaneerimise Ameti vastuse, mille kohaselt Ameti arhiivis X kohta küttesüsteemi projekti ei ole. Järelikult majal puudub ühine küttesüsteem, mille eest korteriühistu peaks vastutama ja seda kinnitab täiendavalt Tallinna Linnaplaneerimise Ameti edastatud viimase projekti seletuskirja osa, mille punktist 5
nähtuvalt on hoones kütteks kombineeritud elektri- ja gaasiküte, igasse korterisse paigaldatakse eraldiseisvad gaasikatlad võimsusega kuni 24 kw, need paigaldatakse abiruumidesse korstnate lähedusse, küttekandjateks on elektri- ja vesiradiaatorid ning vesipõrandaküte, tehnoruume ei projekteerita.
21.Sama kinnitab täiendavalt korteriühistu juhatuse liikme ja majahaldur M. U. 08.03.2021 e-kirjas selgitatu. Korteriühistu juhatuse liige on avaldanud, et korterisisesed küttesüsteemid ehitati välja korteriomanike tellimuste alusel ning need võivad erineda. Sellest tulenevalt korterisiseste küttesüsteemide kohta ühistul dokumente ei ole. Majahaldur on selgitanud, et kõik seadmed, mis on korteris alates gaasi- või veetorusisendist edasi, on korteri omad ja korteriomaniku vastutada. Korteriühistu neid ei hoolda ega vastuta korterisiseste torustike korrashoiu eest. Igal korteril on oma individuaalne küttesüsteem, majal ühist küttesüsteemi ega kaasomandis olevat torustikku korterites pole. Küttekollektori torud asuvad igas korteris teenindusluugi taga kuhu on ligipääs ainult korteriomanikel endil.
22.Järelikult on kahju tekkepõhjuseks olev kollektorkapp puudutatud isiku omandis ja kuulub puudutatud isikule. Isegi kui kollektorkapp asub kinni ehitatud seina taga, kuulub see puudutatud isiku omandisse. Seega on kahju tekkinud puudutatud isikule kuuluva kollektorkapis asuva küttesüsteemi torude lekkimise tagajärjel. Küttesüsteemi torud kuuluvad puudutatud isiku omandisse, seega vastutab puudutatud isik tekkinud kahju hüvitamise eest.
23.Avaldaja 22.05.2020 menetlusdokumendi lisana esitatud foto osas on majahaldur M. U. selgitanud 24.03.2021 e-kirjas, et foto on tehtud lekke avastamise päeval 13.03.2017. See on korter xxx vee- ja küttetorustik, millele pääseb ligi läbi korteris asuva teenindusluugi. Eeltoodust nähtub, et korteri nr x kollektorkapis oli leke. Fotol on näha lekkiv torustik. Avaldaja palus avaldus rahuldada ega olnud nõus puudutatud isiku kompromissettepanekuga 3000 eurot ja pakutud pika maksegraafikuga. Avaldaja pakkus kompromissina, et puudutatud isik tasub kogu põhinõude ja poole riigilõivust ehk kokku 5014,10 eurot, millisel juhul loobub avaldaja kõrvalnõuetest ja on valmis sõlmima maksegraafiku ühe aasta kohta.
24.Lõplikes seisukohtades jäi avaldaja oma väidete juurde. Avaldaja ei saa tõendada negatiivset asjaolu ehk seda, et elamul puudub ühine veesüsteem. Kuna avaldaja on esitanud tõendid oma väidete tõendamiseks, on tõendamiskoormus ümber pöördunud. Puudutatud isik peab tõendama, et rikkumine on vabandatav.
25.Avaldaja esitatud tõenditest nähtuvalt on iga korteri küttesüsteem eraldiseisev ja ehitatakse eraldi projekti alusel, mida avaldajal ei ole võimalik esitada, sest neid Linnaplaneerimise Ameti arhiivis ei eksisteeri. Küll aga peab vastav projekt olemas olema puudutatud isikul kui korteri omanikul juhul kui küttesüsteem oli ehitatud vastavalt nõuetele. Kui puudutatud isikul projekt puudub, võib järeldada, et küttesüsteem on ehitatud omavoliliselt vms, kuid see ei vabasta puudutatud isikut vastutusest.
26.Isegi kui korteris nr x oli välja töötatud küttesüsteem ilma projekti ja kasutusloata, vastutab kahju tekitamise eest korteri nr x omanik. Kuna küttesüsteem varustab vaid korterit nr x, ei saa see kaasomandisse kuuluda, järelikult on kahju hüvitamise eest vastutav puudutatud isik. Ebaõige on puudutatud isiku väide, et veeavarii asukoht ei ole selge ja avaldaja esitatud fotost see ei nähtu. Puudub alus avaldaja esitatud asjaoludes ja selgitustes kahelda, sest puudutatud isik ei ole vastupidist tõendanud.
27.Puudutatud isik ei ole tõendanud, et korteriühistul on ühine küttesüsteem, mille eest korteriühistu peaks vastutama. Majahaldur M. U. on selgitanud, et avaldaja esitatud foto on tehtud korteri nr x vee- ja küttetorustikust, millele pääseb ligi läbi korteris asuva teenindusluugi. Puudub alus arvata, et
majahalduri esitatud info fotol nähtava osas oleks ebaõige. Puudutatud isikul oli võimalik tõendada, et lekke kõrvaldamiseks või kulude hüvitamiseks on ta pöördutud korteriühistu poole. Nimetatud asjaolusid ei esine, järelikult tunnistab puudutatud isik ise, et vastutab kahju tekkimise eest.
28.Alusetu on puudutatud isiku väide, et kuna avaldajal ei ole tema korteri küttesüsteemi projekti esitada, ei saa see tema korteri reaalosa hulka kuuluda. Isegi kui küttesüsteem on paigaldatud projekti ja kasutusloata, ei muuda see asjaolu, et küttesüsteem on paigaldatud ning kuulub puudutatud isiku omandisse. Dokumentatsiooni puudumine ei tähenda, et küttesüsteemi ei ole paigaldatud, samuti ei vabasta see kahju põhjustajat vastutusest.
29.Alusetu on puudutatud isiku taotlus kahju vähendamiseks VÕS § 140 alusel. Tegemist on süüta vastutusega ning korteriomandi soetamisel võttis puudutatud isik endale vastutuse kõikide seadmete ja tehnosüsteemide sh siseviimistluse lahenduse, funktsionaalsuse jms eest. Seega sõltus hoolsuskohustuse täitmine just ja ainuüksi puudutatud isiku tegevusest (puudutatud isikul lasus/lasub kohustus kontrollida küttesüsteemi seisukorda), sest kellelgi teisel vastavat kohustust ja juurdepääsu ei ole. Kahju hüvitamise kohustus oli puudutatud isikul sõltumata sellest, kas ta peab kahju hüvitama korteriomanikele endile või kindlustusandjale. Menetluskuluna palus avaldaja puudutatud isikult välja mõista riigilõivu 50 eurot ja viivise seadusjärgses määras.
30.Puudutatud isiku menetluskuludele vaidles avaldaja vastu. Menetluskulude nimekirjast ei nähtu puudutatud isiku esindaja tunnitasu suurust ega teostatud toimingute ajakulu.
Puudutatud isiku seisukohad
31.Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu. Puudutatud isik leidis, et avaldaja ei ole tõendanud veekahju tekkimist enda väidetud viisil. Avaldaja esitatud haldusettevõtte esindaja arvamus ei tõenda, et korteri nr x kollektorkapis toimus küttesüsteemi torude leke. Puudutatud isik eitas seda asjaolu ja leidis, et avaldaja väited ei ole tõendatud. M. U. e-kirjast ei piisa selleks, et tuvastada torude lekke alguskoht. Avaldaja ei ole kohtule esitanud eksperthinnangut. Asjatundmatu on majahalduri selgitus, et igal korteriomandil on oma individuaalne küttesüsteem, mis kuulub iga korteriomandi omandisse ning korteriühistu kaasomandisse kuuluvat küttesüsteemide torustikku ei ole. xxx ja xxx näol on tegu renoveeritud majaga, mille suhtes on raske eeldada, et ühised kommunikatsioonid vajaksid täiendavat kontrolli või erilist tähelepanu.
32.03.04.2020 saatis M. U. kostjale e-kirja, milles vabandas ebaõige info saatmise eest. Samas on ta varasemas e-kirjas märkinud, et enne seina avamist ei saa kahju täpsemat põhjust välja tuua. Avaldaja ei ole tõendanud, et kahju tekkis kostjale kuuluval reaalosal. Avaldaja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks puudutatud isiku korteriomandi „küttesüsteemi torude“ leket. Ebaõige on avaldaja väide, et kõik korteriomanikud tegid sisetööd, sh küttesüsteemide ning gaasiseadete paigalduse ise. Puudutatud isik ostis siseviimistletud ja küttekolletega varustatud korteri ning tema reaalosa kinniselt siseseinalt puudub juurdepääs seina taga asuvale veesüsteemile.
33.Isegi juhul, kui tegu oleks olnud küttesüsteemi avariiga ja viga esines gaasikütte kollektoris, oli tegu gaasiküttesüsteemi kui ühiskommunikatsiooni veaga. Sama kehtib veetorude kui ühiskommunikatsioonide kohta. Antud juhtumil toimus veeavarii väljaspool puudutatud isiku korteri reaalosa, mida tunnistab endine majahaldur. Avaldaja ei ole väitnud ega tõendanud, et puudutatud isik ei ole korteriomandi xxx reaalosa hoidnud korras või oleks seda kasutades ületanud omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Enne, kui avaldaja ei ole seda tõendanud, ei pea puudutatud isik oma vastuväiteid tõendama.
34.Puudutatud isik vaidles vastu ka kahju suurusele. 10.04.2017 ehitise ülevaatuse aktis on arusaamatu osa, mille kohaselt olid praod läinud varasemast suuremaks, põrand oli hakanud krigisema ja olid tekkinud tumedad laigud. Puudutatud isik pidas ebaselgeks nende kahjude seost käesoleva vaidlusega. Samas aktis on märgitud, et väidetavalt jooksis 13.03.2017 neljanda korruse naabri korterist nr x vesi alla kolmanda korruse korterisse. Väidetav vee jooks ei tõenda, millisel põhjusel ja kus vesi tegelikult jooksis.
35.Ülevaatuse aktil on kaks lisa, kuid neil puuduvad ruumide aadressid ja on ebaselge, millal ja millisel eesmärgil on lisad koostatud. Lisades märgitud andmed on arusaamatud. Ebaselge on, milline sein ja kus on kahjustada saanud. Ebaselge on, millised kahjustused tekkisid korteris nr x ja millised korteris nr x.
36.Avaldaja ei ole esitanud korteriühistu või haldusettevõtte akti kahjude tekkepõhjuste kohta. Avaldaja on esitanud X OÜ hinnapakkumise, kuid on ebaselge, millal ja kes käis X OÜ esindajana korteri nr x kahjusid fikseerimas ja kuidas need fikseeriti. X OÜ arvel on viidatud, et selle sisuks on kindlustusjuhtum nr OK1711217. Viide kahjujuhtumi numbrile ei tõenda, millise konkreetse kahju likvideerimiseks on tööd tehtud. Arves toodud nimetused ning ruutmeetrite ja komplektide kogused ei võimalda hinnata, kas materjalid on seostatavad konkreetse xxx kahjujuhtumi tagajärgede likvideerimisega või mitte.
37.Korteri nr x osas esitatud tõendid ei tõenda samuti, milline kahju korterile tekkis ja kuidas või millisel põhjusel see tekkis. Akti kahju tekkepõhjuste kohta esitatud ei ole. Murust Majani Ehitus OÜ 10.04.2011 arvelt nr 70011 ei nähtu, mis konkreetsed tööd telliti ning millised tööd ja kus teostati. Viide kahjujuhtumi numbrile ei tõenda, millise konkreetse kahju likvideerimiseks on tööd tehtud.
38.03.05.2021 seisukohtades jäi puudutatud isik varasemate väidete juurde. Avaldaja on omaks võtnud, et Tallinna Linnaplaneerimise Ameti arhiivis xxx kohta küttesüsteemi projekti ei ole. Samas rõhutab avaldaja, et avarii on suure tõenäosusega toimunud küttekollektoris. Ühtegi tõendit selle kohta, et avarii toimus küttesüsteemi kollektoris, ei ole esitatud.
39.Kogu menetluse jooksul on jäänud lahtiseks, kus tegelikult veeavarii toimus. Avaldaja on esitanud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti teatise, et küttesüsteemide projekti ei ole ja on lisanud viimasest projektist seletuskirja osa, kus on juttu küttest. Selles lisas selgitatakse punktis 5 kütte osas, et selle projektiga hoonete küttesüsteeme ei lahendatud ja küte lahendatakse eraldi projektiga. Küttesüsteemi kehtivat ja asjakohast projekti ei ole esitatud. Kuna avaldaja ei ole küttesüsteemi projekti esitanud, ei saa ta väita, et puudutatud isik oleks küttesüsteemi kasutanud vastuolus projektiga või ei ole olnud hoolas.
40.Tallinna Linnaplaneerimise Ameti esitatud seletuskirjast nähtub, et elamul vahetatakse kõik veeja kanalisatsiooni püstikud ning torud. Arvestades asjaoluga, et „olemasolev veemõõdusõlm tõstetakse ümber üldkasutavale pinnale“ (punkt 7), on selge, et elamus on üldises kasutuses olevaid pindasid ja püstikuid, mis ei kuulu korterite reaalosade piiridesse. Tuginemine ainult gravitatsioonile ehk vee voolamisele ülalt alla ei ole piisav, et lugeda korteriomanik veekahju eest vastutavaks. Avaldaja esitatud foto ei kinnita, et tegemist on küttesüsteemi lekkega. Fotol puudub kuupäev ja võimalus identifitseerida seda kostja küttekollektorina. Foto ei anna selget ülevaadet sellest, kas vesi tuleb küttesüsteem kollektorist või voolab ülevalt veevarustussüsteemist.
41.Avaldaja ei ole tõendanud, et xxx elamul puudub ühine veesüsteem. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti esitatud tõendist nähtub, et küttesüsteemi tuli lahendada eraldi projektiga. Avaldaja ei ole esitanud küttesüsteemi ega veevarustuse projekti. Avaldaja sõlmis kindlustuslepingu kinnisasja suhtes, millel puudus kasutuslib. ja vajalikud eriosade projektid. xxx ja xxx hoonetega seotud
ehitusdokumentatsioon esitati Tallinna Linnaplaneerimise Ametile alles 2020. aasta juulis. Kahju juhtum toimus väidetavalt 13.03.2017.
42.Professionaalne kindlustusandja selliste puuduste esinemisel kindlustuskaitset ei pakuks ja puudutatud isikul on asjakohane taotleda VÕS § 140 alusel kahju hüvitise vähendamist juhul, kui kohus leiab, et veeavarii toimus korter x reaalosas. Ilmnenud on kasutusloa puudumine elamul xxx kindlustuslepingu sõlmimise ajal, eriosade projektide puudumine. Kui veekahju üldse pärines korterist x, sai see toimuda puudutatud isiku jaoks suletud pinna taga ja puudutatud isikust ei sõltunud hoolsuskohustuse täitmine. Puudutatud isik palus hüvitist vähendada 2000 euroni.
43.Kui avaldaja kinnitab, et tal ei ole esitada küttesüsteemi projekti, muutub ainetuks etteheide küttesüsteemi kuuluvuse kohta puudutatud isiku korteri reaalosasse. Nimetatud asjaolu tehakse kindlaks tehnilise dokumentatsiooniga, mitte isikuliste tunnistajate seisukohtadega.
44.Menetluskuludena palus puudutatud isik mõista avaldajalt välja materjalidega tutvumise ja vastuse koostamise eest koos käibemaksuga 600 eurot ja täiendavate seisukohtade koostamise eest koos käibemaksuga 360 eurot. Kokku palus puudutatud isik menetluskuludena välja mõista 960 eurot (800 eurot + 160 eurot).
KOHTU PÕHJENDUSED
45.Hinnates asjas kogutud tõendeid, leiab kohus, et avaldus kuulub rahuldamisele. Kohus leiab, et avaldus kuulub läbivaatamisele hagita menetluse korras. TsMS § 613 lg 1 p 1 sätestab, et kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks.
46.Sisuliselt on avaldaja esitanud korteriomandi eseme valitsemisest tuleneva nõude. VÕS § 492 lg 1 sätestab, et kindlustusandjale läheb tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Käesolevas asjas on avaldajale kui kindlustusandja õigusjärglasele üle läinud ühe korteriomaniku kahju hüvitamise nõue teise korteriomaniku vastu. Kohus selgitas pooltele 03.03.2021 eelistungil, et lahendab asja lahendamisel hagita menetluse põhimõtteid. Täiendavate puudutatud isikute kaasamist menetlusse pooled vajalikuks ei pidanud.
47.Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle: 1) puudutatud isikule kuulub xxx asuva elamu neljandal korrusel korter nr x; 2) 13.03.2017 toimus xxx elamus veeleke, mille käigus said kahjustada elamu kolmandal korrusel asuvad korterid nr x ja x; 3) avaldaja oli korterite nr x ja x kindlustusandjaks; 4) avaldaja hüvitas korterite nr xja x omanikele tekkinud kahju kogusummas 4 989,10 eurot.
48.Pooled vaidlevad selle üle, kas puudutatud isik on korteri nr x omanikuna vastutav tekkinud kahju eest. Pooled vaidlevad ka selle üle, milline oli tekkinud kahju tegelik suurus.
49.Avaldaja tõi välja, et ta hüvitas korteris nr x tekkinud kahjustuste remontimiseks, samuti gaasiseadme vahetuseks ja remondi ajaks ajutise elamispinna üürimiseks kokku 4 425,10 eurot. Korteri nr x remontimiseks hüvitas avaldaja 564 eurot. Veekahju tekkis korteri nr x küttesüsteemi torude lekke tõttu. Küttesüsteem on igal korteril individuaalne ja ühist küttesüsteemi või torustikku
elamul ei olnud ning seda ei ole ka projekteeritud. Kollektorkapp, millest leke alguse sai, asub korteri nr x reaalosa piires ning puudutatud isiku vastutuse osas ei oma tähtsust see, kas kapp asub kinnise seina taga.
50.Puudutatud isik leidis, et avaldaja ei ole tõendanud veekahju tekkepõhjust ja seda ei saa tõendada asjatundmatu haldusettevõtte esindaja arvamusega. Eksperthinnangut kohtule esitatud ei ole. Puudutatatud isik ostis siseviimistletud korteri ja tema korteris puudus ligipääs seina taga asuvale süsteemile. Kui leke sai aluses küttesüsteemist, oli tegemist ühiskommunikatsiooni veaga. Avaldaja esitatud tõendeid kahju kohta pidas puudutatud isik arusaamatuteks.
51.Kohus leiab, et avaldaja nõue on piisavalt põhjendatud ning tõendatud. Puudutatud isiku vastuväited ei ole tõendatud. Veekahjustuse tekkimise ajal 13.03.2017 kehtis korteriomandi seadus (KOS), mille § 2 lg 1 on korteriomandi reaalosaks piiritletud eluruumid või mitteeluruumid ning nende juurde kuuluvad hooneosad, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata. Korteriomandi eseme reaalosa hulka võib kuuluda ka püsiva markeeringuga tähistatud garaažiosa. KOS § 2 lg 2 järgi ei ole korteriomandi reaalosaks ehitis ega selle osad ega ehitise püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, ka siis, kui need asuvad korteriomandi eseme reaalosa piires. Seega juhul, kui korteriomandit läbivad elamu kui terviku teenindamiseks vajalikud tehnosüsteemid, ei ole tegemist korteriomandi reaalosaga. Kui aga on tegu tehnosüsteemi või seadeldisega, mis asub korteri reaalosa eseme piires ja on vajalik vaid vastava korteri tarbeks, on tegemist korteriomandi reaalosaga.
52.KOS § 11 lg 1 p 1 järgi oli korteriomandi omanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. KOS § 11 lg 3 nägi ette, et korteriomanik ei vastuta oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata. Kui takistav asjaolu on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil asjaolu takistas kohustuse täitmist.
53.Riigikohus on selgitanud, et kui üks korteriomanik esitab teise vastu kahju hüvitamise nõude põhjusel, et teine korteriomanik on rikkunud KOS § 11 lõikest 1 tulenevaid kohustusi, peab ta nõude esitamiseks tõendama, et teine korteriomanik on kohustust rikkunud ja vastutab selle eest, hagejale on tekkinud kahju ja see on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga ning rikkumise ja kahju vahel esineb põhjuslik seos (RK TKo 3-2-1-107-15, p 11). Teine korteriomanik ehk kostja peab kahju hüvitamise kohustusest vabanemiseks tõendama, et rikkumine oli vabandatav ehk ta rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata (samas, p 11, samuti RK TKo 3-2-1-129-13, p 22). Kohus leiab, et hageja on tõendanud kahju hüvitamise eeldusi, kuid kostja ei ole tõendanud, et tema rikkumine on vabandatav.
54.VÕS § 115 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
55.VÕS § 127 lg 1 näeb ette, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 2 sätestab, et kahju ei kuulu hüvitamisele
ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Kohus leiab, et korteriomaniku kohustus hoida korras tema korteri reaalosa piires asuvaid ja tema korteri kasutamiseks vajalikke tehnoseadmeid peab tagama teistele korteriomanikele, et neile ei teki vastavate tehnoseadmete kasutamise tõttu kahju. Lisaks tuleneb VÕS § 127 lõikest 4, et isik peab hüvitama kahju üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
56.VÕS § 132 lõike 1 kohaselt tuleb asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. VÕS § 132 lg 3 näeb ette, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Asja kahjustamise korral tule lähtuda eelkõige kuludest, mis on vajalikud vara senise koosseisu ehk terviklikkuse taastamiseks (RK TKo 3-2-1-121-08, p 15).
57.Kohus selgitas 03.03.2021 eelistungil (toimiku lk 106) puudutatud isikule, et kui tema väiteil sai kahju alguse millestki muust, kui korteri reaalosa piirides asuvast seadmest, tuleb puudutatud isikul seda väidet tõendada. Samuti selgitas puudutatud isikule vajadust põhistada väiteid seoses kahju suurusega. Vaatamata kohtu selgitustele puudutatud isik oma väiteid täiendavalt ei põhistanud ega tõendanud.
58.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kahjustada saanud korterid nr x ja nr x olid kindlustatud avaldaja poolt, mida tõendavad kodukindlustuse sertifikaat OK1010374814 ja kodukindlustuse poliis nr O1010806115 (toimiku lk 8-9). Iseenesest pooled selle asjaolu üle ei vaidle. Kuivõrd avaldaja on hüvitanud korteriomanikele tekkinud kahju, on avaldajale üle läinud nende korteriomanike nõue kahju tekitaja vastu VÕS § 492 lg 1 alusel.
59.Kohus leiab, et avaldaja on mitmete kohtule esitatud tõenditega tõendanud, et 13.03.2017 tekkis veekahju, mis sai alguse puudutatud isikule kuuluva korteri nr x reaalosa piiridest asutavast ning ainult selle korteri tarbeks vajalikust kütteseadmest. Nii nähtub esitatud tõenditest, et 15.03.2017 allkirjastas M. U. haldusettevõtte X OÜ esindajana avaldajale suunatud teate (toimiku lk 6-7), mille kohaselt toimus 13.03.2017 xxx hoones kahjujuhtum. Kahjujuhtumi käigus said kannatada korterid x ja x. Õnnetuse tekkepõhjuseks märkis M. U. korteris nr x toimunud veeleket ning asjaolu, et suure tõenäosusega oli lahti veetoru ühendus korteri esimese ja teise korruse vahel. Akti kohaselt ei saanud enne seina avamist kahju täpsemat põhjust välja tuua.
60.09.04.2018 saatis avaldaja päringu X korteriühistu juhatusele, soovides teada, millest sai veekahju juhtum alguse (toimiku lk 60). Korteriühistu juhatus saatis päringu edasi avariiküsimustega tegelevale majahaldurile M. U.le (toimiku lk 59 pöördel). M. U. vastas avaldajale 09.04.2018 (toimiku lk 59 pöördel) ning selgitas, et 13.03.2017 toimus kahjujuhtum, kus korteri nr X kollektorkapis lekkisid küttesüsteemi torud, mille tagajärjel said kahju korterid nr X ja nr X. Avaldaja palus seejärel täpsustada kahju põhjustanud kollektorkapi asukohta ning soovis teada, kas seadeldis asub korteri nr X eriomandi piires või sellest väljaspool (toimiku lk 59) M. U. selgitas 26.04.2018 e-kirjas täiendavalt (toimiku lk 59), et XXX hoones müüs arendaja kõik korterid musta karbina. Uued omanikud tegid kõik sisetööd ise, kaasa arvatud küttesüsteemi ehitus ja gaasiseadme paigaldus. Igal korteril on oma individuaalne küttesüsteem ja majal ühist küttesüsteemi või kaasomandis olevat torustikku ei ole. Küttekollektori torud asuvad igas korteris teenindusluugi taga, kuhu on ligipääs ainult korteriomanikel endil. Kaasomandis on vaid gaasitorustik, mis asub kortermaja koridoris.
61.Puudutatud isik esitas kohtule M. U. e-kirja 03.04.2020 e-kirja talle(toimiku lk 76), milles U. märkis, et tugines arendaja infole, mille kohaselt müüdi kõik korterid musta karbina ja sisetööd tegid kõik omanikud ise. Ta kordas, et gaasipaigaldis on iga korteri enda oma ja selle torud ning leke on korteriomaniku ja mitte ühistu vastutusalas. M. U. vabandas, kui on esitanud kindlustusandjale ebaõiget teavet. Milline tema avaldatud teabest aga oli ebaõige, e-kirjast järeldada ei saa. Puudutatud isik ei ole selgitanud ega tõendanud, millisele tema küsimusele M. U. vastas. M. U. ei ole puudutatud isikule saadetud e-kirjas avaldanud, et tema väited veelekke põhjuste ja korteri nr X reaalosa piirides korteri enda kasutamiseks vajaliku kütteseadme kohta oleksid ebaõiged. E-kirjast jääb mulje, et ebaõigeks on ta pidanud pigem väidet, millises seisus korteriomanikud korterid ostsid, kuid see ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust. Tähtust ei oma see, kes täpselt ja kuidas korteri välja ehitas, vaid tähtsust omab see, millest veeleke alguse sai. Kui see sai alguse puudutatud isiku korteri reaalosa piirides olevast kütteseadmest, mis ei olnud vajalik elamu kui terviku teenindamiseks.
62.Avaldaja esitas kohtule täiendavalt M. U. 09.04.218 vastuse koos lisadega (toimiku lk 82-85, lk 115). M. U. vastusele oli lisatud varasem teade 13.03.2017 kahju juhtumi põhjuste kohta ning foto (toimiku lk 85), millest on selgelt näha lekkiv torustik. 24.03.2021 saadetud e-kirjas (toimiku lk 113) kinnitas M. U., et lisatud foto oli tehtud veelekke avastamise päeval 13.03.2017 ning tegu on korteri nr X vee- ja küttetorustikuga, millele pääseb ligi läbi korteris asuva teenindusluugi. M. U. vastuse kohaselt on tegu sama küttekollektoriga, millele ta viitas varasemates kirjades.
63.08.03.2021 saatis M. U. avaldajale e-kirja (toimiku lk 116), mille kohaselt olevat puudutatud isik ostnud korteri arendajalt koos täielikult väljaehitatud kommunikatsioonidega. Samas ta kinnitas, et kõik, mis on korteris endas, on korteriomaniku enda vastutada, sest korteriühistu ei hoolda ega vastuta korterisiseste torustike eest. M. U. kordas, et igal korteril on individuaalne küttesüsteem ning majal ühist küttesüsteemi ega kaasomandis olevat torustikku korterites pole. Küttekollektori torud asuvad igas korteris teenindusluugi taga, kuhu on ligipääs ainult korteriomanikel endil.
64.Täiendavalt esitas avaldaja kohtule Tallinna Linnaplaneerimise Ameti vastuse koos lisadega (toimiku lk 111-112), mille kohaselt ei ole ameti arhiivis XXX kohta küttesüsteemi projekti. Ekirjale lisatud viimase projekti seletuskirjas on märgitud, et see projekt küttesüsteeme ei lahenda, vaid küte lahendatakse eraldi projektiga. Samuti nähtub seletuskirjast, et elamu ei liitunud Tallinna linna kaugküttevõrguga. Kütteks oli planeeritud kombineeritud elektri- ja gaasiküte. Igasse korterisse oli plaanitud paigaldada eraldiseisvad gaasikatlad ning need tuli paigaldada abiruumidesse. Küttekandjateks olid elektri- ja vesiradiaatorid ning vesipõrandaküte. Kohus leiab, et Tallinna Linnaplaneerimise Ametist edastatud dokumentatsioon on kooskõlas M. U. selgitustega, milliste kohaselt puudub elamus korteriomanike kaasomandisse kuuluv küttesüsteem, vaid igal korteril on oma kütteseade. Lisaks nähtub projekti seletuskirjast, et vaidlusalust elamut ei plaanitud liita Tallinna linna kaugküttevõrguga, mis samuti tõendab, et kogu elamu teenindamiseks vajalik süsteem puudus.
65.Kokkuvõttes leiab kohus, et avaldaja on eelviidatud tõenditega piisavalt ja selgelt tõendanud, et veeleke sai alguse puudutatud isikule kuuluva korteri reaalosa piirides asuvast ning ainult selle korteri jaoks vajalikust kütteseadmest. Sellise kütteseadme torustiku korrasoleku eest vastutas puudutatud isik. Puudutatud isik ei ole esile toonud ega tõendanud KOS § 11 lg 3 mõistes ühtegi asjaolu, mille esinemise tõttu peaks ta vabanema vastutusest kahju tekitamise eest. Alusetu on puudutatud isiku üldsõnaline väide, et M. U. näol ei ole tegemist asjatundjaga ning avaldaja ei ole esitanud ekspertarvamust. Ühestki õigusaktist ei tulene nõuet, et veelekke tekkimise algpõhjus tuleks tuvastada vaid teatud nõuetele vastavate eksperthinnangutega. Samuti ei ole puudutatud isiku sisuliselt põhistanud ega tõendanud, miks M. U. selgitused ja tema esitatud foto ei tõenda veelekke alguse saamist korteri nr x reaalosa piiridesse kuuluvast kütteseadmest. Puudutatud isik ei ole tõendanud väiteid, et tal ei olnud seina taga asuvale kütteseadmele ligipääsu. See väide on vastuolus M. U. kirjades tooduga, mille kohaselt oli ligipääs olemas teenindusluugi kaudu.
66.Puudutatud isik esitas kohtule üksnes V OÜ-ga 14.03.2014 sõlmitud lepingueelsete läbirääkimiste fikseerimise ja ainuõiguse andmise kokkuleppe (toimiku lk 73-75). Kokkuleppest nähtub, et puudutatud isik oli alustanud läbirääkimisi xxx elamus siseviimistlusega korteriomandi ostmiseks. Millise korteri osas täpsemalt läbirääkimisi peeti, millistele nõuetele pidi siseviimistlus vastama ning milline oli korteri küttesüsteem, esitatud tõendist ei nähtu. Tõend ei tõenda puudutatud isiku väiteid, et ta ostis korteri, millel puudus ligipääs kütteseadmele. Tõend ei tõenda puudutatud isiku väiteid, et elamul oli olemas ühine küttesüsteem, mille torustik üksnes läbis puudutatud isiku korterit ja mille korrasoleku eest ta ei saanud vastutada. Üksnes asjaolu, et keegi teine ehitas enne korteri ostmist välja selle teenindamiseks vajaliku kütteseadme, ei vabasta puudutatud isikut vastutusest. Puudutatud isik esitas kohtule korteriühistu 06.07.2020 e-kirja (toimiku lk 121), mille kohaselt oli hoonele väljastatud kasutusõigus. Kohtu hinnangul ei saa asjas tähtsust omada ka asjaolu, millal elamule kui tervikule kasutusluba anti. Kasutusloa väljastamise aeg ei välista puudutatud isiku vastutust KOS § 11 lg 3 alusel. Kuivõrd puudutatud isik vastutab kahju eest, tuleb tal see hüvitada.
67.Kohus leiab, et avaldaja on piisavalt ja selgelt tõendanud kahju ulatust ning kahju kõrvaldamiseks vajalike kulutuste suurust. 10.04.2017 on koostatud korteri nr x ülevaatusakt (koos lisadega toimiku lk 10-16). Aktis on detailselt kirjeldatud korteris ilmnenud kahjustused. Akti kohaselt jooksis 13.03.2017 neljanda korruse naabri korterist nr x vesi alla. Ülevaatuse akti lisas on märgitud seinte, lae ja põranda materjal ning ligikaudsed kahjustusi saanud pindade suurused. Aktile on lisatud kahjustusi kajastavad fotod. Kohus ei saa üksnes puudutatud isiku põhistamata väidete alusel seada kahtluse alla asjaolu, kas aktil ikka olid lisad. Kohus ei saa üksnes puudutatud isiku üldsõnaliste vastuväidete alusel seada kahtluse alla aktis märgitud kahjustuste olemasolu ja ulatust.
68.G OÜ on esitanud 20.03.2017 arve seoses korteris nr x asuva gaasikatla kontrollimisega, millel olid nähtavad veekahjustused (toimiku lk 17, lk 39). 23.03.2017 on G OÜ esindaja saatnud e-kirja (toimiku lk 18, lk 40), milles ta on selgitanud, millised osad gaasiseadmest olid riknenud ja milline on kahjustada saanud osade vahetuse hind. Samas leiti e-kirjas, et osade vahetusele ei saa garantiid anda ning soovitati kogu gaasiseadme vahetust. Seega nähtub tõenditest, et veekahjustuste tõttu oli vajalik gaasiseadme vahetus. Ühtlasi nähtub nendest tõenditest ka asjaolu, et elamul puudus korteriomanike kaasomandis olev ühine küttesüsteem, vaid ka korteril nr x oli eraldiseisev gaasiseade.
69.X OÜ esitas hinnapakkumise korteris nr x tekkinud kahjustuste kõrvaldamiseks (toimiku lk 19), mille kohaselt kulus lae, põranda ja seinte kahjustuste kõrvaldamiseks ning teisteks sellega seotud töödeks kokku 3156,30 eurot. X OÜ esitas analoogiliste tööde teostamiseks samuti pakkumise hinnaga 3156,30 eurot (toimiku lk 20, lk 42). Avaldaja väljastas kindlustusandjana viimasele garantiikirja nr 223118685 (toimiku lk 21) korteris nr x tekkinud kahjustuste kõrvaldamiseks. X OÜ esitas avaldajale 23.5.2017 korteris nr x teostatud tööde eest arve viitega avaldaja antud varasema garantiikirja numbrile 223118685 (toimiku lk 22, lk 43). Kohus ei saa puudutatud isiku põhistamata väidete alusel seada kahtluse alla asjaolu, mille eest esitatud arve avaldaja tasus. Avaldaja on esitanud garantiikirja nimelt korteris nr x tekkinud kahjustuste kõrvaldamiseks vajalike kulude hüvitamiseks ning on tasunud sama garantiikirja numbrile viitava arve.
70.Korteri nr x ühe omaniku M. K. ja avaldaja vahelisest e-kirjade vahetusest (toimiku lk 24-26) nähtub, et korteri omanik ja avaldaja suhtlesid korteris tekkinud kahjustuste ja nende kõrvaldamise võimalustega seoses. Samuti nähtub e-kirjade vahetusest, et korteri omanikul oli remondi teostamise ajal vaja kasutada üüritud pinda 8 ööks. Asenduspinna kasutamise eest tasus korteri omanik 350 eurot (maksekorraldus toimiku lk 27, lk 41). Eeltoodud tõenditest nähtuvalt on avaldaja tõendanud asenduspinna kasutamise vajaduse ja selle eest tasumisele kuuluva kulu. Puudutatud isik ei esitanud ise ühtegi tõendit, mille kohaselt oleks saanud korteris esinevad puudused kõrvaldada oluliselt
väiksemate kuludega või mille kohaselt ei olnud mõni puudus tekkinud 13.03.2017 toimunud veelekke tõttu.
71.15.03.2017 on koostatud korteris nr x ehitise ülevaatuse akt (koos lisadega toimiku lk 28-32). Akti kohaselt olid korteri esiku värvitud kipsseintel veemullid. Kahju põhjuseks on märgitud veejooksu ülevalt korterist nr x. Akti lisas on märgitud esiku suurus ja seinte ning lae materjal. Fotodelt nähtuvad esiku seinte kahjustused.
72.L OÜ koostas kahjude kõrvaldamiseks eelkalkulatsiooni summas 201 eurot (toimiku lk 33). Korteri omanik sellega ei nõustunud (toimiku lk 34) ja selgitas, et vesi on voolanud ka ripplae taha ja sealt erinevatest kohtadest alla. Rikutud oli ka uksepõsk, mis vajas vahetamist. Neid töid L OÜ eelkalkulatsioonis ei olnud. M OÜ koostas kalkulatsiooni summas 654 eurot (toimiku lk 35, lk 44), mis sisaldas muuhulgas töid esiku laes, ukse palede viimistlemist ja teisi eeltooduga seotud töid. Avaldaja väljastas M OÜ-le garantiikirja nr 222024513 summas 564 eurot (toimiku lk 36, lk 45). M OÜ koostas avaldajale arve summas 564 eurot (toimiku lk 37, lk 46), viidates eelmärgitud garantiikirjale. Kohus leiab, et sarnaselt korteriga x ei ole puudutatud isik esitanud korteris nr x tekkinud kahjustuste ja nende kõrvaldamise kulude suuruse osas põhistatud vastuväiteid. Puudutatud isik ei ole tõendanud, et kahjustusi korterile ei tekkinud või et nende kõrvaldamine oleks olnud võimalik oluliselt väiksemate kuludega. Olukorras, kus avaldaja oli esitanud oma väidete tõendamiseks tõendeid, ei piisanud puudutatud isikul üksnes põhistamata vastuväidete esitamisest.
73.Eelviidatud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et avaldaja põhinõue on põhjendatud. Puudutatud isikult tuleb avaldaja kasuks põhinõudena välja mõista 4 989,10 eurot. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuivõrd kohus rahuldas avaldaja põhinõude, kuulub rahuldamisele ka viivisenõue.
74.Avaldaja esitas puudutatud isikule kahju hüvitamiseks nõude (toimiku lk 38). Puudutatud isik vaidles nõudele vastu (toimiku lk 49-50), sest leidis, et avaldaja ei ole tõendanud veekahju alguse saamist korterist nr x. Vastuse kohaselt oli küttesüsteem seina taga ning puudutatud isik ei saanud seda mõjutada. 27.04.2018 saatis avaldaja puudutatud isikule veel ühe kirja (toimiku lk 61-62), milles ta selgitas, et korteriomandis paiknevate seadmete torustike kinni ehitamine ei tõsta seadmeid eriomandi piiridest välja. Avaldaja palus puudutatud isikul kahju hüvitada hiljemalt 04.05.2018. Kohus leiab, et VÕS § 82 lg 3 ja lg 7 alusel oli avaldajal õigus nõuda puudutatud isikult viivist alates 05.05.2018. Avaldaja palus alates 05.05.2018 kuni 12.03.2020 sissenõutavaks muutunud viivisena välja mõista 741,18 eurot. Kohus peab avaldaja nõuet põhjendatuks ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks avalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena välja 741,18 eurot. Alates 13.03.2020 tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutuv viivis põhinõude summalt 4 989,10 eurolt kuni põhinõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
75.TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline. Lisaks tuleneb TsMS § 172 lõikest 7, et kui kohus algatab hagita menetluse isiku tegevuse või avalduse tõttu, võib kohus jätta menetluskulud menetluse põhjustanud isiku kanda, kui menetlus on põhjendamatu ja põhjustati isiku poolt tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et kuna kohus
algatas hagita menetluse üksnes avaldaja avalduse alusel, mis kuulus rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda.
76.Avaldaja palus puudutatud isikult välja mõista riigilõivu ja viivise seadusjärgses määras. Puudutatud isikult tuleb avaldaja kasuks välja mõista avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot. Samuti tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista viivis menetluskulult 50 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.