Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
Harju Maakohus Andres Suik 17.06.2021, Tallinn 2-21-106511 Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi K. T. vastu võla nõudes 70 eurot Hageja: Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490; asukoht Estonia pst 9, 10143 Tallinn; e-post: [email protected]); Hageja lepinguline esindaja: E. A. (EFTA Legal OÜ, asukoht xxx; e-post: xxx); Kostja: K. T. (isikukood xxx; elukoht xxx; e-post: xxx). Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista kostjalt K. T. hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA kasuks võlgnevus summas 70 eurot, millest on 60 eurot leppetrahv ja 10 eurot sissenõudmiskulu.
3.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 3.1 Jätta menetluskulud kostja kanda. 3.2 Välja mõista kostjalt K. T. hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA kasuks menetluskulud summas 185 eurot. 3.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (185 eurot) tuleb kostjal K. T. tasuda hagejale Osaühing EUROPARK ESTONIA käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese
2-21-106511 astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Osaühing EUROPARK ESTONIA esitas 09.03.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 70 euro saamiseks. Kohus tegi 12.03.2021 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 23.03.2021 e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu. Võlgnik K. T. esitas 01.04.2021 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohtu 14.04.2021 määrusega anti avaldaja nõue võlgniku vastu üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Harju Maakohus kohustas Osaühingut EUROPARK ESTONIA 15.04.2021 määrusega esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma täiendava riigilõivu.
2.Osaühing EUROPARK ESTONIA esitas 27.04.2021 Harju Maakohtule hagi K. T. vastu leppetrahvi 60 eurot ja sissenõudmiskulude 10 eurot nõudes. Harju Maakohus võttis hagiavalduse 29.04.2021 määrusega menetlusse. Kohus menetleb käesolevat tsiviilasja nr 2-21-106511 lihtmenetluses (kirjalikus menetluses), mille kohta on täpsemad selgitused antud Harju Maakohtu 29.04.2021 kohtumääruses.
3.K. T. (kostja) esitas 13.05.2021 vastuse hagiavaldusele. Kohus andis pooltele tähtaja lõplike seisukohtade, sh menetluskulude nimekirja esitamiseks hiljemalt 28.05.2021 ning seisukoha esitamiseks vastaspoole menetluskulude kohta 2 päeva jooksul vastaspoole menetluskulude nimekirja ja tõendite kättetoimetamisest arvates, kuid mitte hiljem kui 01.06.2021. Kohus pakkus pooltele kaaluda kompromissi sõlmimise võimalikkust ning määras kompromissile mittejõudmise korral tähtaja otsuse avalukult teatavaks tegemiseks hiljemalt 17.06.2021.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
4.Hageja palub mõista kostjalt välja võlgnevus 70 eurot, mis koosneb leppetrahvist summas 60 eurot ja võla sissenõudmisega seotud kuludest summas 10 eurot. Hageja põhjendab oma nõudeid järgmiselt.
5.Kostja oli BMW 325I (VIN: XXX) numbrimärgiga xxx omanik/vastutav kasutaja vähemalt alates 12.12.2017 kuni 01.12.2020. Nimetatud mootorsõiduk oli 11.03.2018 ja 10.07.2018 pargitud hageja opereeritavatel Olümpia ja Sadama parkimisaladel. Kontrolli käigus tuvastas hageja, et kostjale kuulunud sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, kuivõrd parkimise eest oli mõlemal korral jäetud parkimistasu maksmata. Samuti ei olnud sõiduki armatuurlaual parkimisõigust andvat parkimiskaarti.
6.Hageja esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõuded kogusummas 60 eurot (2x30 eurot), paigutades need sõiduki kojamehe vahele. Leppetrahvinõuded on kostja poolt tasumata. Hageja nõuab kostjalt leppetrahvide tasumist VÕS § 108 lg 1 alusel.
7.Hageja saatis kostjale kohtueelselt meeldetuletuse võlgnevuse kohta. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude tasumist VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel. Sissenõudmiskuludesse (10 eurot) on
2-21-106511 hageja arvestanud transpordiametile ja rahvastikuregistrile saadetud päringud sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks. Saadud andmetele tuginedes saadeti kostjale Omniva vahendusel tähitud nõudekirja võlgnevuse kohta.
KOSTJA VASTUVÄITED
8.Kostja vaidles oma 13.05.2021 vastuses hagiavalduses esitatud nõuetele täies ulatuses vastu. 13.05.2021 vastuses hagiavaldusele viitas kostja maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväitele, mille kohaselt OÜ EUROPARK ESTONIA sõlmib lepingu sõiduki juhiga, mitte sõiduki omanikuga. Sõiduki omanikul on kohustus säilitada dokumendid, kes sõidukit kasutas, 6 kuud alates kuupäevast, millal parkimiskokkulepe on sõlmitud. Kostja ei saa nõuda 3 aasta möödumisel, et sõiduki omanik mäletaks või oleks säilitanud dokumendid, kes sõidukit juhtis. Selle väljaselgitamise kohustus lasub parkimiskorraldajal endal. Tänaseks on üks nendest nõuetest aegunud. Kostja ei saanud hagejalt 2018, 2019 ja 2020 aastal mitte ühtegi meeldetuletuskirja. Tänaseks sõiduk ei kuulu enam kostjale. Eraõiguslikku leppetrahvi saab nõuda üksnes lepingupoole käest, kelleks on eraparklasse sõitnud juht, mitte sõiduki omanik.
9.Lisaks tõi kostja esile, et hagiavalduse lisades 1-3 on fikseeritud üksnes parkimistingimuste rikkumine. Hageja ei ole mõistliku aja jooksul kostja poole pöördunud teada saamiseks, kes oli lepingutingimuste rikkujaks. Hagiavalduse lisad 1-2 ei tõenda trahviteate kättesaamist kostja poolt. Trahviteate jätmine klaasipuhastajate vahele ei too tarbijast kostjale õiguslikke tagajärgi. Kojameeste vahele jäetud kollaseid lipikuid võivad kõik sõidukist möödujad ära võtta. Kostja hinnangul ei saa esitada leppetrahvi VÕS § 158 lg 1 mõistes eelnevalt kindlaks tegemata isikule. Kojamehe vahele jäetud leppetrahvi esitamise viis on tarbijast kostja õigusi ebamõistlikult kahjustav, kuna klaasipuhasti vahele jäetud trahviteate kätte mittesaamisel kaotab kostja võimaluse mõistliku aja jooksul esitada auto tegelikule kasutajale auto üürilepingust tulenevat nõuet, sh esitada hagejale auto tegeliku kasutaja andmed.
MENETLUSE EDASINE KÄIK
10.Hageja esitas 25.05.2021 seisukoha kostja 13.05.2021 hagivastusele. Hageja tõi esile, et teavitas kostjat leppetrahvide olemasolust hetkel, kui need olid vormistatud ja asetatud kojamehe alla.
11.Hageja on saatnud meeldetuletuskirja kostja rahvastikuregistri aadressile ning kostja on märkinud oma kontaktandmeteks sama aadressi. Kui hageja on saatnud tähitud kirja kostjale, mida kostjale ei ole õnnestunud kätte toimetada ning kostja ei ole läinud sellele postkontorisse järele, siis ei saa kostja väita, et leppetrahviteate edastamine on tõendatav vaid kostjapoolse kirjaliku kinnitusega. Kuna meeldetuletuskirja ei ole õnnestunud kostjale üle anda, on jäetud vastav teatis kostjale postkasti, mille tulemusel on hageja teinud kõik endast oleva, et meeldetuletuskiri toimetada kostjale kätte.
12.Kostja esitas 28.05.2021 omapoolsed vastuväited hageja 25.05.2021 seisukohtadele. Kostja tõi esile, et hagejale on antud aastast 2019 õigus maanteeametilt saada sõiduki omaniku andmed. Hagejal oli võimalus teavitada kostjat võlgnevusest kaks aastat tagasi ja siis oleks olnud olemas ka dokumendid isiku kohta, kellele hageja eraparklas leppetrahvi esitas. Hageja saatis kostja rahvastikuregistri-järgsele aadressile meeldetuletuskirja alles 2021 aasta veebruaris, mis kostja väitel ületab mõistlikku aega ja jääb seisukohale, et hageja on esitanud nõude pahatahtlikult liiga hilja.
2-21-106511
13.Kostja tõi esile, et on alati oma parkimistasu parkla operaatoritele tasunud. Kostja esitas telefoniarved, mis tõendavad, et kostja pargib oma sõidukit alati parkla omaniku esitatud tingimusi arvestades.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
14.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16 p 16).
15.Poolte vahel puudub vaidlus asjaolus, et perioodil 12.12.2017-01.12.2020 oli BMW 325I (VIN: XXX) numbrimärgiga xxx omanik ja vastutav kasutaja kostja. Sõiduk pargiti 11.03.2018 ja 10.07.2018 hageja hallatavatel tasulistel Olümpia ja Sadama parkimisaladel Tallinnas. Sõiduki parkimise teenuse eest hagejale ei makstud.
16.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja ja kostja sõlmisid 11.03.2018 ja 10.07.2018 auto parkimisega lepingu kostja hallatavates parklates asuva parkimiskoha kasutamiseks tingimustel, mis olid nähtavad parkla sissesõidu juures. Samuti on pooltel erimeelsused asjaolus, kas hageja on leppetrahvinõuetest kostjale mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teada andnud. Kostja esitas maksekäsu kiirmenetluses ka aegumise vastuväite.
17.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 kohaselt võib võlasuhe tekkida lepingust. Riigikohus on 26.01.2017 kohtuotsuses tsiviilasja nr 3-2-1-82-16 p-s 22 leidnud, et parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele VÕS § 271 mõttes. Nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala.
18.Iseenesest on õige kostja väide, et leping sõiduki parkimiseks sõlmitakse parkimise korraldaja ja sõiduki juhi vahel. Kuid kehtiv õiguspraktika näeb sellise lepingu sõlminud poole tuvastamiseks ette ümberjagatud tõendamiskoormise põhimõtet. Riigikohus on 26.01.2017 kohtuotsuses tsiviilasja nr 3-2-1-82-16 punktis 24 leidnud, et kuigi üldjuhul peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS § 230 lg 1 esimene lause), on autojuhi isikuga seotud asjaolude väljaselgitamine auto vastutava kasutaja kontrolli all ja parkimise korraldajal on objektiivselt võimatu või vähemasti oluliselt raskendatud selle kohta tõendeid esitada. Seetõttu leidis Riigikohtu tsiviilkolleegium, et tõendamiskoormis tuleb hea usu põhimõttest tulenevalt ümber jagada ning auto juhiks ja parkimislepingu pooleks saab lugeda sõiduki vastutavat kasutajat, kui ta ei tõenda, et autot juhtis muu isik.
19.Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et tal oli LS § 72 lg 2 järgi kohustus säilitada andmeid sõiduki kasutaja kohta kuus kuud arvates sõiduki kasutamise lõppemisest. Kohtud on korduvalt leidnud, et LS § 72 lg 2 on avalik-õiguslik norm, mis ei ole otseselt kohaldatav. Eraõiguslikes suhetes peaks sõiduki omanik säilitama vastavaid andmeid oma õiguste kaitseks isegi kauem, nt hagi võimaliku aegumise perioodi jooksul (vt Tallinna Ringkonnakohtu 08.10.2020 lahendi tsiviilasjas nr 2-19-123666 p 37).
20.Kuivõrd kostja ei ole antud juhul tõendanud, et 11.03.2018 ja 10.07.2018 hageja hallatavatel tasulistel parkimisaladel sõiduki BMW 325I (VIN: XXX) numbrimärgiga xxx parkimisel juhtis sõiduautot muu isik, ning hageja on tõendanud maanteeameti väljavõttega, et eelviidatud
2-21-106511 kuupäevadel oli kostja sõiduki omanik ja vastutav kasutaja (dtl 56), on põhjendatud lugeda tuvastatuks, et sõiduki tasuliseks parkimiseks sõlmitud lepingute osapoolteks on hageja ja kostja. Lepingu tingimused olid sätestatud parkla sissesõidu juures paigaldatud teavitusmärkidel (dtl 50, 53).
21.Kostja hinnangul ei ole hageja esitanud kostjale nõudeid mõistliku aja jooksul, mistõttu kaotas hageja vastavalt VÕS § 159 lõikele 2 õiguse leppetrahvi nõuda. Kohus nimetatud seisukohaga ei nõustu. Kohtu hinnangul on sõidukist tehtud fotode alusel tuvastatav, et sõiduki esiklaasile on mõlemal juhul paigutatud kollast värvi teatised, teisel juhul lisaks punast värvi teatis (dtl 40, 48). Asja materjalidest tulenevalt lisaks eelnevatele teatistele saatis hageja kostjale leppetrahvide tasumise kohustuse meeldetuletuskirja kostja rahvastikuregistri-järgsele aadressile xxx(dtl 61-62). Saadetist ei õnnestunud kostjale kätte toimetada, kuivõrd kostja ei olnud kättesaadav (dtl 62).
22.TsÜS §-st 70 tuleneb, et kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi. Riigikohus on 05.06.2019 tsiviilasja nr 2-17-117-146 p-s 12 leidnud, et parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele võib pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes. Riigikohus on täiendavalt märkinud, et kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks, kuid praegusel juhul ei ole kohtud selliste erandlike asjaolude esinemist tuvastanud. Hüpoteetilist riski, et keegi möödujatest võib trahviteate esiklaasilt kõrvaldada, kannab parkimislepingu tingimusi rikkunud lepingu pool.
23.Tahteavalduse edastamise viisi ei muuda ebamõistlikuks asjaolu, et hagejale võisid olla teada sõiduki omaniku andmed alates 2019 aastast. Hageja on kõikidel juhtudel teatanud kostjale leppetrahvinõudest vahetult pärast rikkumise avastamist ning täiendavalt saatis kostjale meeldetuletuse tähitud kirjaga, mida kostja vastu ei võtnud. Seega leiab kohus, et hageja valis leppetrahvinõudest teatamisel tahteavalduse edastamiseks TsÜS § 70 mõttes mõistliku viisi ning on seda teinud VÕS § 159 lg 2 järgi mõistliku aja jooksul.
24.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral sätestab VÕS § 101, mille lg 1 p 1 järgi on võlausaldajal muu hulgas õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Kohustuse täitmise nõude eeldusi täpsustab VÕS § 108. VÕS § 158 lg 1 on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Olümpia parkimisalal paigaldatud infotahvlil on nähtavad parkimislepingu (tüüp)tingimused (dtl 50). Parkimistingimuste p 2 kohaselt on sõidukijuht kohustatud parkimise korraldajale maksma parkimistasu, mille suurus, maksmise tingimused, võimalikud viisid ja juhend on märgitud parkimisautomaadil või vastaval infotahvlil. Samalt tõendilt nähtub infotahvel, kus on märgitud parkimise tsoon ja parkimistasu suurus. Parkimistingimuste p 7 järgi parkimistingimuste rikkumise korral kuulub rikkuja poolt maksmisele leppetrahv summas kuni 30 eurot (dtl 50). Sadama parkimisalal paigaldatud infotahvlilt nähtuvad tingimused (dtl 53) kattuvad oma sisu poolest Olümpia parkimisalal paigaldatud infotahvli parkimistingimustega.
25.Kohus loeb tuvastatuks, et 11.03.2018 ja 10.07.2018 kuupäevadel kostja omandisse kuulunud sõiduki parkimisega hageja hallatavatele Olümpia ja Sadama parkimisaladele sõlmisid pooled kehtiva parkimislepingu. Parkimislepingu tingimused olid sätestatud parkla sissesõidu juures paigaldatud teavitusmärkidel. Kostja on lepingu tingimusi rikkunud seeläbi, et jättis parkimistasu tasumata. Parkimistingimuste kohaselt oli kostja sel juhul kohustatud tasuma hagejale leppetrahvi summas 30 eurot. Kostja jättis 11.03.2018 ja 10.07.2018 kuupäevadel lepingust tuleneva
2-21-106511 parkimistasu maksmata, mistõttu on ta kohustatud parkimislepingu p 7 järgi tasuma hagejale leppetrahvi kogusummas 60 eurot. Hagejal on õigus nõuda kohustuse täitmist ja leppetrahvi tasumist VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja parkimislepingu rikkumise eest ettenähtud leppetrahvi kogusummas 60 eurot.
26.Kohtu hinnangul ei ole kostja esitatud Telia mobiilside teenuse eest väljastatud arved (dtl 93106) asjakohased tõendid, kuivõrd need ei tõenda käesoleva vaidluse aluseks olevaid asjaolusid. Antud juhul ei ole vaidluse all asjaolu, kas kostja on sõlminud muid lepinguid sõiduki parkimiskoha kasutamiseks ning kas ta on nimetatud teenuse eest nõuetekohaselt tasunud. Ka jaatava vastuse korral ei vabasta see kostjat 11.03.2018 ja 10.07.2018 kuupäevadel kostjale kuulunud sõiduki parkimisega sõlmitud lepingu rikkumisel esitatud leppetrahvi maksmise kohustusest olukorras, kus leppetrahvinõude rahuldamise eeldused on täidetud.
27.Kostja on maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväites leidnud, et tänaseks on üks nendest nõuetest aegunud (dtl 17). Kohus nimetatud kostja seisukohaga ei nõustu. Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 järgi üldjuhul kolm aastat. Aegumistähtaeg algab TsÜS § 147 lg 1 esimese lause järgi nõude sissenõutavaks muutumisega ning nõue muutub TsÜS 147 lg 2 järgi sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus VÕS § 82 lg 1 järgi täita sellel tähtpäeval. Kohustus muutub VÕS § 82 lg 7 järgi sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist ning kui lepingust ei tulene teisiti võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva möödumisel. Kui tähtpäeva saabumine on määratud aastates arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev TsÜS § 136 lg 2 järgi viimase aasta vastaval kuul ja päeval. Eeltoodu arvestades muutus 11.03.2018 Olümpia tasulisel parkimisalal sõlmitud lepingu rikkumisel esitatud leppetrahvi tasumise nõue kostja vastu sissenõutavaks leppetrahvinõudel märgitud trahvi tasumise tähtpäeva 25.03.2018 (dtl 32) möödumisel, s.o 26.03.2018, ning hageja pidi esitama oma nõude kostja vastu hiljemalt 25.03.2021 kell 00.00. 10.07.2018 Sadama tasulisel parkimisalal sõlmitud lepingu rikkumisel esitatud leppetrahvi tasumise nõue kostja vastu muutus sissenõutavaks maksetähtaja 24.07.2018 (dtl 41) möödumisel, s.o 25.07.2018, ning nõude aegumistähtaeg oleks saabunud 24.07.2021 kell
00.00.Kostja esitas maksekäsu kiirmenetluses avalduse nimetatud leppetrahvide täitmise nõudes 09.03.2021, mistõttu ei olnud 09.03.2021 kuupäevaks ükski leppetrahvinõue aegunud.
28.Lisaks leppetrahvile nõuab hageja kostjalt sissenõudmiskulu summas 10 eurot. Hageja sisustab nimetatud nõuet transpordiametile ja rahvastikuregistrile saadetud päringutega ning kirjaliku nõudekirja saatmisega kostjale tähitud postiga. VÕS § 1132 lg 2 p 1 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15. Hageja saatis kostjale kohtueelselt ühe meeldetuletuskirja (dtl 61), tegi päringu transpordiametile, mida tõendab viimase poolt väljastatud väljavõte (dtl 56), ning päringu rahvastikuregistrile kostja isikuandmete teadasaamiseks. Kohtu hinnangul on sissenõudmiskulude nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, tegemist on mõistlike kuludega kahju hüvitamisega seotud nõude esitamiseks. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja ka sissenõudmiskulu summas 10 eurot.
29.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis jätab kohus tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 menetluskulud kostja kanda.
30.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja või kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja esitas menetluskulude nimekirja hagiavalduse 4. peatükis (dtl 30) ja täiendas seda 22.05.2021 seisukohas
2-21-106511 (dtl 86). Hageja palub menetluskuludena kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluses ja hagimenetluses esitatud avaldustelt tasutud riigilõiv kogusummas 75 eurot, õigusabikulud 3 tunni eest tunnitasuga 80 eurot käibemaksuta ning lisaks 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu.
31.Kohus määras oma 14.05.2021 pöördumises pooltele tähtaja vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks hiljemalt 01.06.2021. Kostja pole hageja menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse osas seisukohta võtnud.
32.Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv summas 75 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14). Asja mahtu ja keerukust arvestades on TsMS § 175 lg 1 järgne esindaja põhjendatud ja vajalik tunnitasu kohtu hinnangul 60 eurot käibemaksuta. Praegusel juhul ei esine asjaolusid, mis võimaldaksid pidada 60 eurot ületavat tunnitasu põhjendatuks. Hageja lepinguline esindaja ei ole (vande)advokaat, kelle tunnitasumäär oleks eeldatavalt kõrgem.
33.Hageja lepingulise esindaja ajakuluna on näidatud 3 tundi. Riigikohus on varasemalt leidnud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Riigikohus on 14.04.2021. a määruses tsiviilasjas nr 2-19-10324/42 muutnud varasemaid seisukohti ja leidnud, et ei ole põhjendatud siduda menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga, vaid lähtuda tuleb eelkõige kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele.
34.Käesolev tsiviilasi on pigem vähemahukas ning õiguslikult vähese keerukusega. Kohtu hinnangul võib tsiviilasja mahtu ja keerukust ning hageja menetlusdokumentide ja kostja esitatud vastuväidete sisu arvestades pidada põhjendatud ajakuluks 1,5 tundi. Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik õigusabikulu on käesolevas menetluses kokku 90 eurot (1,5 x 60). TsMS § 174 lg 10 alusel kuuluvad menetluskulud hagejale hüvitamisele käibemaksuta. Maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot hüvitamise nõue on põhjendatud vastavalt TsMS § 4842.
35.Kokku määrab kohus hageja menetluskulude rahalise suurusena kindlaks 185 eurot (75 + 20 + 90), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks jääb rahuldamata summas 150 eurot (taotletud summa 335 eurot – kohtu poolt vajalikuks peetud summa 185 eurot). Kuna menetluskulud jäävad kostja kanda, siis puudub kohtul vajadus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata kostja menetluskulude rahalist suurust. Vastavalt hageja taotlusele märgib kohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (185 eurot) tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
36.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud
2-21-106511 või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.