OK Incure OÜ hagi S. G. vastu võlgnevuse 973,17 euro nõudes. Hagihind 973,17 eurot.
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja:
Hageja esindaja:
Kostja:
OK Incure OÜ (registrikood 11542046, asukoht Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn ) Anu Volmer (volikirja alusel, e-post: xxx) S. G. (isikukood xxxxxxxxxxx, xxregistrijärgne elukoht xxx xxx-xx, xxx linnaosa, xxx linn, xxxxx, e-post: xxx, xxx)
RESOLUTSIOON
1.OK Incure OÜ hagi S. G. vastu võlgnevuse 973,17 euro nõudes rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt S. G.lt hageja OK Incure OÜ kasuks 31.10.2019.a laenulepingust nr. xxxxx tulenev tasumata võlgnevus summas 973 (üheksasada seitsekümmend kolm) eurot 17 senti, sh põhivõlgnevus 749,17 eurot, intress 119,79 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised ajavahemiku 10.11.2020-25.02.2021 eest summas 104,21 eurot.
3.Jätta hageja täies ulatuses kostja S. G. kanda ja välja mõista S. G.lt OK Incure OÜ kasuks menetluskulud (riigilõiv) summas 175 (ükssada seitsekümmend viis) eurot.
4.Välja mõista kostjalt S. G.lt OK Incure OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (175 eurot) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Kostja menetluskulud jätta täies ulatuses kostja enda kanda.
Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks.
Edasikaebamise kord Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
ASJAOLUD
1.Viru Maakohtu menetluses on OK Incure OÜ hagi S. G. vastu võlgnevuse 973,17 euro
nõudes. Hagis esitatud nõuete aluseks on 31.10.2019 IPF Digital AS (endine IPF Digital Estonia OÜ (Credit 24)) ja kostja vahel sõlmitud laenuleping nr xxxxx, millega laenuandja andis kostjale krediiti 750 eurot ning mille kostja kohustus koos intressidega tagastama. Lepinguga lepiti kokku intressimääras 45,96% aastas ja krediidikulukuse määras 57,98% aastas. Kostja kasutas küll raha, kuid rikkus omapoolseid kohustusi, jättes saadu tagastamata, mistõttu krediidiandja ütles tulenevalt üldtingimuste p 11.2.4 lepingu üles ning loovutas nõude 09.11.2020 OK Incure OÜ-le. Hageja palus kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 749,17 eurot, intress 119,79 ja eurot ja viivised 104,21 eurot, kokku 973,17 eurot, samuti menetluskulud (riigilõivu) kogusummas 175 eurot ja viivise menetluskuludelt.
KOSTJA VASTUS
2.Kostja esitas 15. märtsil 2021.a kohtule esialgse vastuse hagile, kostja hageja nõuetega ei nõustunud, märkides, et ta ei mäleta laenu võtmist. Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Kuna 15.03.2021 vastu/taotlus oli allkirjastamata, andis kohus kostjale tähtaja allkirjastatud vastuse/taotluse esitamiseks, paludes esitada ka andmed kostja esindaja kohta. Kostja esitas allkirjastatud taotluse 16.03.2021, andmeid esindaja kohta kostja ei esitanud.
3.Koos esialgse vastusega esitas kostja taotluse kohustada hagejat tasuma kohtu deposiiti tagatist summas 14 880 eurot menetluskulude katteks, samuti pikendada hagile vastamise tähtaega. Tähtaja osas märgib kostja: „Pidades silmas, et kohus on kohustanud kostjat kirjalikult vastama hagiavaldusele 20 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest, hoiatades hagile tähtajaliselt vastamata jätmisel tagaseljaotsuse tegemise eest, palub Kostja kohtul käesolev taotlus lahendada enne hagiavaldusele kirjalikult vastamist. Kostjal on seni õigus keelduda kohtu määratud ajal hagiavaldusele kirjalikult vastamisest ja menetluses osalemisest. Eelpool
toodust tulenevalt kostja palub kohtul pikendada hagiavaldusele kirjalikult vastamise tähtaega. TsMS § 64 lg 1 ja 352 lg 1 sätestab, et kohus võib tema määratud menetlustähtaega põhistatud avalduse alusel või omal algatusel mõjuval põhjusel pikendada. Kostja palub kohtul pikendada hagiavaldusele kirjalikult vastamise tähtaega, kuivõrd antud juhul on lahendamata käesolev taotlus. Tulenevalt eeltoodust palub kostja kohtul pikendada hagiavaldusele kirjalikult vastamise tähtaega ja määrata uus tähtaeg alates kohtu poolt määratud tagatise laekumisest kohtu deposiitarvele.“ Kostja põhjendas esitatud taotlusi sellega, et: • Hagi on kergekäeline ja ennatlik, liigne ja pahatahtlik, esitatud vastuolus heade kommetega ja avaliku korraga. Meelevaldselt esitatud hagi tuleb jätta läbi vaatamata või rahuldamata ja menetluskulud välja mõista hagejalt. • Kohus ega menetlusosalised ei saa eeldada, et esitatud hagiavaldus mingis osas rahuldatakse. See, kas hageja omab nõudeid kostja vastu, selgub kohtumenetluse käigus. Hageja majanduslikust seisundist tulenevalt on ilmne, et olukorras, kus hagi jääb rahuldamata, on kostja eeldatavate menetluskulude sissenõudmine hagejalt raskendatud. • Esitatud hagi menetlus üksnes suurendab hageja kohustusi. Hageja hagi kostja vastu on ilmselt perspektiivitu ja tuleks jätta läbi vaatamata, positiivne lahend ei ole ette teada. Lühidalt kokkuvõttes tähendab see, et eeltoodud asjaolude tõttu on kostja eeldatavate menetluskulude sissenõudmine hagejalt ilmselt raskendatud või lausa võimatu. • Kostjal on õigus esindusele. Esindusega kaasnevad menetluskulud. Kostja prognoosib menetluskulu suhteliselt suureks, kuna asjas on ette näha suurt mahtu ja keerukust, põhimõttelisi sisulisi vaidlusi nii faktiliste asjaolude, materiaalõiguslike kui ka menetlusõigusnormide üle. Seega, ei ole võimalik pidada kostja eeldavate menetluskulude suurust nulliks ja jätta täielikult rahuldamata taotlus. • Kostja lepinguline esindaja on õigusteadmistega isik, kes omab esindamiseks vastavat kvalifikatsiooni. Kostja lepinguline esindaja osutab õigusabiteenust isiku kaudu, kellega kostja sõlmis kohase käsunduslepingu. Kohtule esitatakse kõik kohased andmed ja dokumendid 2/4 menetluskulude rahalise kindlaksmääramise taotluses. Kostja lepinguliste esindajate osutatava õigusteenuse tunnihind on 120 eurot, millele lisandub seadusega sätestatud juhul ja korras käibemaks määraga 20%. Eeldatavaks töömahuks hindas kostja vähemalt 124 tundi, hinnaga 120 eurot tund, millele lisandub käibemaks, kokku summas 14 880 eurot.
MENETLUSE KÄIK
3.17.03.2021.a määrusega jättis kohus rahuldamata kostja taotluse menetluskulude katteks tagatise 14 880 euro määramiseks ja pikendas tsiviilasjas 2-21-100879 kostjapoolse vastuse esitamise tähtaega 7 päeva võrra käesoleva kohtumääruse kättesaamisest alates. 17.03.2021.a kohtumäärus on kostjale tehtud kättetoimetatav AET-i vahendusel alates 18.03.2021, kuid kostja ei ole määruse kättesaamist kinnitatud (kuigi automaatne teade määruse kohta on läinud kostja e-posti aadressitele). Kostja kohtumääruses esitatud nõuet ei täitnud, so põhjendatud ja põhistatud vastust hagile ei esitanud.
4.24. mail 2021.a teatas kohus menetlusosalistele, et vastavalt TsMS § 404 lg 1 lahendab hagi kirjalikus menetluses ja andis neile tähtaja avalduste ja dokumentaalsete tõendite esitamiseks kuni 07.06.2021. Kohus teatas, et kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 16.06.2021 kohtumaja kantselei kaudu.
5.Kostja täiendavat vastust/seisukohta/vastuväiteid ei esitanud. Kostjale on 24.05.2021 kohtunõue kätte toimetatud kahele e-posti aadressile, so 24.05.2021 e-posti aadressil xxx ja 28.05.2021 e-posti aadressil xxx. Kostja kohtunõude kättesaamist ei kinnitanud. Kuna 28.05.2021 on kohtunõue saadetud kostja e-posti aadressile, millelt kostja esitas 16.03.2021 vastuse/taotluse, siis loetakse kohtudokument TsMS § 3111 lg 1 p 1, § 314`lg 1, 2 alusel kätte toimetatuks 31.05.2021.
6.Hageja esindaja esitas 28.05.2021 täiendava seisukoha, milles märkis, et „Laenulepingu üldtingimuste p 2.1. kohaselt krediidikonto taotlemiseks esitab Klient elektroonilise taotluse Krediidiandja veebilehel www.credit24.ee. Üldtingimuste p 2.2. kohaselt esmakordse taotluse esitamisel registreerib Klient end veebilehel www.credit24.ee ettenähtud korras. Klient loob isikliku identifitseerimistunnuse, mis koosneb kasutajatunnusest (Kliendi isikukood) ning Kliendi poolt loodud paroolist. Klient kinnitab oma isikusamasust ja valitud identifitseerimistunnuse õigsust Internetipanga kaudu, ID kaardiga või mobiili ID-ga. Üldtingimuste p 3.1. tulenevalt loetakse leping sõlmituks pärast seda, kui Krediidiandja on teinud otsuse Krediidikonto avada. Krediidiandja teavitab Klienti otsusest SMS-i teel. /------/ Antud juhul on kostja loginud credit24.ee lehel 31.10.2019 kasutades id-kaarti, millega seoses toimus ka isiku tuvastamine ning esitas krediidikonto taotluse limiidiga 750 eurot. Seega on kostja oma tahet lepingu sõlmimiseks äratuntavalt väljendanud, selles osas ei saa vaidlust olla. Enne positiivse vastuse andmist laenuandja poolt, kontrolliti kostja palgaandmeid pensioniregistrist, mille alusel tegi krediidiandja süsteem automaatse maksevõimelisuse analüüsi. Creditinfost ja taust.ee’st kontrolliti maksehäireid ja maksuvõlgasid. Süsteem kinnitas automaatselt krediidikonto limiidi ning automaatne sõnum saadeti kliendile. Hageja selgitab lisaks, et tagasimakstud põhiosade osas vabaneb krediit, mida kostja saab jälle uuesti kasutada. Kokku on kostja saanud krediiti 815 eurot, mis on kantud kostja arvelduskontole. Lisaks väidab kostja, et hagi on kergekäeline ja ennatlik, liigne ja pahatahtlik, esitatud vastuolus heade kommetega ja avaliku korraga. Hageja leiab, et kostja antud väide on paljasõnaline ning tõendamata.“ Hageja palus hagi rahuldada ja jätta poolte menetluskulud kostja kanda.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja kostja vastusega hagile, ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Põhinõue
8.IPF Digital Estonia OÜ ja kostja vahel on 31.10.2019 sõlmitud laenuleping/krediidikonto leping nr. xxxxx, mille alusel on kostjale võimaldatud krediidikonto limiiti summas 750 eurot, arve tasumise tähtajaga iga kuu 15. kuupäev, intressimääraga 45,96% aastas ehk 0,13% päevas, minimaalse kuumakse arvutamise perioodiga 60 kuud, maksete kogusumma moodustas 952,09 eurot aastas. Krediidikonto leping oli sõlmitud tähtajatult. Laenuleping oli üles öeldud 19.10.2020, antud teates on kostja hoiatatud, et nõude tasumata jätmise korral loovutatakse nõue OK Incure OÜ-le.
9.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. TsÜS § 67 lg 1 järgi tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. TsÜS § 67 lg 2 kohaselt tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 alusel võlasuhe võib tekkida muu hulgas lepingust. VÕS § 8 lg 1 alusel leping on tehing kahe või enama
isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 76 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
10.Eeltooduga on tuvastatud, et IPF Digital Estonia OÜ ja kostja vahel on 31.10.2019 sõlmitud tähtajatu laenuleping/krediidikonto leping nr. xxxxx, millega mille alusel on kostjale võimaldatud krediidikonto limiiti summas 750 eurot, arve tasumise tähtajaga iga kuu 15. kuupäev, intressimääraga 45,96% aastas ehk 0,13% päevas, minimaalse kuumakse arvutamise perioodiga 60 kuud.
11.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 alusel otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt, kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.
12.Kostja esitas 16.03.2021 esialgse vastuse, milles märkis, et hagiga ei nõustu ja ta ei mäleta laenu võtmist. Kostja ei esitanud oma väite õigsust tõendavaid dokumente, samuti ei esitanud kostja põhjalikku, sisulist vastust hagile.
13.Hageja esitas oma väidete tõenduseks alljärgnevad dokumentaalsed tõendid: • IPF Digital Estonia OÜ ja kostja vahel on 31.10.2019 sõlmitud tähtajatu laenuleping/krediidikonto lepingu nr. xxxxx, mis sisaldab kostja isikuandmeid (nimi, isikukood, aadress, telefoni nr xxxxxx - antud nr. on rahvastikuregistrisse kantud); • Pangakonto väljavõtted maksekorralduste kohta, millest nähtub, et IPF Digital as ON S. G. arveldusarvele teinud alljärgnevad väljamaksed/ülekanded: 31.10.2019 summas 500 eurot; 17.11.20219 summas 50 eurot; 19.11.2019 summas 100 eurot; 20.11.2019 summas 60 eurot; 21.11.2019 summas 60 eurot, so kokku 770 eurot ja 10.07.2020 summas 45 eurot; • Teatise lõpetamise ja kohustuse täitmata jätmisel nõude loovutamise kohta.
14.Kostja sisulisi vastuväiteid ei esitanud, viide sellele, et kostja ei mäleta laenu võtmist, ei tõenda seda, et kostja ei ole laenu võtnud. Kostja esitas taotluse käekirjaekspertiisi teostamiseks, kuid kuna kostja on laenutaotluse esitanud internetikeskkonnas, siis ei ole käekirjaekspertiisi teostamine võimalik. Kostja ei ole ümber lükanud hageja tõendeid tema kontole raha, kogusummas 815 eurot (770+45) ülekandmise kohta, kostja ei ole esitanud vastuväiteid ja tõendeid seoses sellega, et konto ei kuulu temale. Hageja poolt esitatud pangakonto väljavõtetest nähtub, et raha kogusummas 814 eurot on üle kantud S. G. arvelduskontole – kostja ei ole antud toiminguid vaidlustanud. Seega ei ole kostja mitte millegagi tõendanud oma väidet, et ta ei ole laenu võtnud ja hagi esitamine on olnud pahatahtlik.
15.Ülaltooduga on tõendatud, et kostja poolt on tasumata 31.10.2019 tähtajatust laenulepingust/krediidikonto lepingust nr. xxxxx tulenev võlgnevus summas 749,17 eurot ning nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Intress
16.VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Vaidlust ei ole selles, et esmane võlausaldaja IPF Digital Estonia OÜ on andnud laenu oma majandustegevuse raames. Laenuandjal on õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab. Intress on tasu raha kasutamise eest, mis lepitakse kokku lepingu kehtivuse ajaks. Laenulepingu/krediidikonto lepingu nr xxxxx kohaselt moodustas krediidikulukuse määr 57,98% aastas, intressimäär 45,96% aastas ehk 0,13% päevas. Kostja on lepingut sõlmides sellise tasuga nõustunud. Sisulisi vastuväiteid kostja kohtule ei esitanud. Tegemist on korduvkasutatava krediidilimiidiga, leping sõlmiti tähtajatult ja kestis kuni lepingu ülesütlemiseni. Hageja on arvestanud intressi kuni alates 09.07.2020 kuni 09.11.2020, so lepingu ülesütlemiseni, summas 119,79 eurot (123 päeva x 0,13% võla jäägilt). Kuna kostja on jätnud laenumaksete tagastamise kohustuse täitmata, siis on hageja nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning intressi katteks tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 119,79 eurot. Viivis
17.VÕS § 113 lg 1 esimese lause alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt IPF Digital Estonia OÜ 31.10.2019 laenulepingu/krediidikonto lepingule nr xxxxx ja lepingu lisaks olevale Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehele p. 3, maksetega hilinemisega kaasneb viivis krediidilimiidi intressi aasta ja päevamäära alusel alates maksetähtpäevast kuni tegeliku maksepäevani., seega arvestatakse viivist sarnaselt intressiga, so 45,96% aastas ehk 0,13% päevas viivitatud summalt.
18.Hageja on arvestanud viivist vastavalt lepingule, so 0,13% päevas, alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, so alates 10.11.2020 kuni hagi esitamiseni 25.02.2021 summas 104,21 eurot (s.o 0,13% päevas võlgnevuselt 749,17 eurot 107 päeva eest). VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja palus välja mõista viivise vastavalt lepingule.
19.Ülaltoodust lähtuvalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 31.10.2019.a tähtajatust laenulepingust/krediidikonto lepingust nr. xxxxx tuleneva viivise summas 104,21 eurot. Menetluskulud
20.Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja esindaja esitas hagiavalduses taotluse menetluskulude väljamõistmiseks summas 175 eurot, so riigilõiv. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
21.Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu (riigilõiv) summas 175 eurot, samuti viivis menetluskuludelt (175 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kostja menetluskulud jäävad täies ulatuses kostja enda kanda.
22.TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
23.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 438, § 442, § 453, § 632, § 632 lg 1 sätete kohaselt /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.