Marberry Group OÜ hagi S G vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
4 100 eurot Hageja: Marberry Group OÜ (registrikood 12666715, asukoht Peterburi tee 46-104a, Tallinn, e-post [email protected]) Hageja lepinguline esindaja: A T (e-post xxx) Kostja: S G (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja post xxx)
Asja läbivaatamine
lepinguline
esindaja:
R
V
(e-
Kohtuistungil 27.04.2021. a
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Marberry Group OÜ hagi S G’i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Menetluskulude jaotus
2.Menetluskulud jätta täies ulatuses Marberry Group OÜ kanda.
3.Välja mõista Marberry Group OÜ-lt menetluskulud summas 1 200 eurot S G’i kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.Kohtule 23.06.2020 a esitatud hagiavalduse kohaselt Marberry Group OÜ ja S G vahel olid sõlmitud tähtajatud suulised laenulepingud, millede alusel olid S G-i pangakontole xxx üle kantud raha summas 4 100 eurot. 27.02.2020. a Kostjale oli kättetoimetatud lepingu ülesütlemise avaldus, mille kohaselt nõudis Hageja Kostjalt laenu tagastamist kahe kuu möödudes avalduse kättetoimetamisest. Lepingu ülesütlemise avaldus oli Kostjale kätte toimetatud kohtutäituri abil. Käesoleva hagiavalduse esitamise kuupäeva seisuga, Kostja ei tagastanud laenu.
2.Poolte vahel oli sõlmitud laenuleping, mida tõendatakse mh Kostjale kantud rahaga selgitusega "laen". Pooled ei ole kokku leppinud laenu tagastamise tähtajas, mistõttu tegemist on tähtajatu laenulepinguga. Hageja on lepingut üles öelnud ning nõudis laenu tagastamist ülalnimetatud säte kohaselt. Seega, Hageja nõue laenu tagastamiseks on muutunud sissenõutavaks vähemalt 27.04.2020. a. Kostja ei tagastanud laenu, millega rikkus vastavat kohustust. Kostja vastus
3.Kohtule 21.09.2020. a esitatud vastuses vaidleb kostja hagile vastu. Kostja arvele on tõepoolest hageja poolt kantud summasid, kuid tegemist ei ole hageja poolt ülekandele märgitud laenu või mingite muude summadega. Kostja ei ole hagejalt laenu võtnud, ei ole sõlminud selleks ka suulist lepingut. Kostja ei ole temaga juhatajaga tuttavgi. Kostjal olid ja on omad sissetulekud, hageja laenuraha ei ole ta kasutanud, laenudeks pole tal olnud vajadust. Samuti polnud mingit põhjust talle teisi summasid kanda. Mingeid kokkuleppeid nende suhtes kostjal hagejaga ei ole olnud.
4.Kostja andis oma SEB Panga arve kasutada 27.02.2010 oma vennale J S ik xxx ja lepiti kokku, et ta seda ise ei kasuta. Vennale tegi ta selleks pangakontole pangas üksinda täieliku ligipääsu üldvolitusega 27.02.2010. Vennal oli arvet kasutada vaja, sest tal olid isiklikud võlad. Väljavõttelt on näha venna poolt arve ja võetud laenude aktiivne kasutamine. Kostja selle kontoga ei opereeri, pole sellelt kunagi raha välja võtnud ega seda kasutanud. SEB Panka laekunud summad on venna sõnutsi hagejale tagastatud. Mingit kokkulepet kostjal hagejaga või selle juhatajaga ei ole olnud ja kostja ei teadnudki, et hageja on talle kontole raha laenanud või üle kandnud või mis sellest rahast saanud on. Vennaga vastav kontakt puudus, see oli venna poolt pikka aega kasutatav konto, sest vennal pankroti tõttu kontosid ei avatud.
5.Sisuliselt on hageja laen ja võibolla väidetav suuline laenuleping näilik tehing, sest kostja selles ei osalenud, kokkulepet laenuks poolte vahel ei olnud ning kuna pooled teineteist ei tundnud, siis ei saanudki olla. Hagejaga ei ole kostja kunagi laenulepingut sõlminud, ei suuliselt ega kirjalikult ega läbi esindaja või läbi venna. Vastavat volitust pole ta vennale samuti andnud. Hageja pidi seega teadma, et laenu andes andis ta seda kolmandale isikule, isegi kui oli sõlminud hageja vennaga vastava kokkuleppe. Miks ta seda tegi, kostja ei tea. Sellise näilise õigustühise lepingu tagajärgi ei pea kostja kandma. Kuna vend oli väljavõetud raha hagejale tagastanud, siis ei saakski seda nõuet kostja vastu olla. Sisuliselt soovib hageja sama raha seoses vennaga tülliminekuga kaks korda tagasi saada. See ei ole õiglane ega heas usus käitumine.
6.Ise kostja seda arvet, kuhu laenuna märgitud summa laekus ei kasutanud, mis on näha ka panga väljavõtetest (lisa 1) ja sisuliselt oli ta selle olemasolugi 10 aastaga unustanud. Kostjal on kasutamiseks arved Swedbank AS, lisa 4 ja töötasu laekus tal Citadele Panka, lisa 3. Vend kasutas kostja SEB Panga arvet viimastel aastatel aktiivselt, sest pangad ei nõustunud venna 2014. aasta pankroti tõttu talle arveid avama. Arve venna poolt aktiivset kasutamist ja tihedat koostööd hageja juhatajaga on näha ka panga väljavõttest.
7.Esitatud väljavõttes lisas 1 on näha isiklikult M Llt vennale ehk nimetatud SEB Panga kostja nimel olevale arvele üle 30 ülekande. Need ei ole märgitud kui laenusummad, pigem kostjale sisult arusaamatud vägagi erinevas suuruses ülekanded. Järelikult oli selliseid tihedaid kandeid koostööd arvestades vennal ja M Ll omavaheline usaldus ja usaldus. Samas pidi nimede erinevuse tõttu M Ll selge olema, et ta ei teinud koostööd talle tundmatu kostjaga, kui raha kostja nimega seotud arvele palju kordi endalt ja oma kolmelt firmalt üle kandis. Kui oletada, et hageja raha vennale, kuid miks siis ta selle kiirelt tagasi võttis ning miks ta vennaga laenulepingut ei sõlminud? See paneb kahtlustama, et tegelikult polnudki tegemist laenudega. Võibolla on hageja esitanud hagi vale isiku vastu, kui vend pole vastavalt kokku lepitule tegelikult summasid tagastanud? Kuna kostja ei ole neis tehinguis osalenud, siis ta ei oska siin seisukohta võtta.
8.Kostja esitab tõendina Swedbanka väljavõtted, milledelt on näha, et laekunud summad võeti venna poolt kiiresti sularahas välja. Vend väidab, et ta isiklikult tagastas selle sularaha vastavalt suulisele kokkuleppele maksjaga juhataja M Lle, nagu ka muud laenusummad.
9.Kostja on venda küsitlenud. Vend oli leppinud kostjale teatamata hageja juhatajaga M Lga 2018 lõpukuudel kokku kostja pangakonto kasutamises ilma, et oleks sellest kostjale teatanud. Seda ei teinud ka vend, sest leping oli temaga, mitte kostjaga. Arvel tegelikult toimuvast kostja seepärast ei teadnud kuni üllatavate laenude ülesütlemiste avalduste saabumiseni kohtutäituri vahendusel. Järgnes nende ülesütlemise jõustumine 27.04.2020 ja edasi kiirelt hagi saamine. Kostja usaldas jätkuvalt täielikult oma venda, kes lubas probleemide ilmnemise järel Lga rahanõude asjad korda ajada. Ilmselt see ei õnnestunud ja kostja sai kätte hagi. Nüüd pöördus kostja lepingulise esindaja poole õigusabi saamiseks ja hagile vastamiseks.
10.Hageja juhataja M L oli rääkinud teda tollal usaldavale kostja vennale, et soovib raha mingil ettekäändel kolmandale isikule väljamaksmise järel tagasi saada ja vastavalt vajadusele sularahana kasutada. Võibolla soovis ta läbi kellegi teostada nn rahapesu või oli tal mingi muu soov. Igatahes oli ta lisaks ilma laenu märkimata samale kontole korduvalt raha üle kandnud, sh küllalt suurte summadena ilma põhjust näitamata, kuid temale tagasi pole leida ühtegi ülekannet. L oli rääkinud kostja vennale, et tagasimaksmist või nõuet polevat kellelgi vaja karta, pealegi olevat summad suhteliselt väiksed ja neile kui laenudele ei pööratavat tähelepanu. Arvatavasti soovis M L juhatajana ilma dividende maksmata seejärel hageja ehk laenu andnud firma likvideerimist, mitmed teised tema firmad on likvideeritud. Selle saavutamiseks võis hageja juhatajal olla likvideerimisvõttena kavas edaspidi mitte esitada hageja majandusaastate aruandeid, mis tooks kaasa sundlikvideerimise Äriregistri poolt. Hageja pole 2019. aasta majandusaasta aruandes antud krediiti ega makseid kuidagi kirjeldanud.
11.Vend oli M L poolt talle tehtud ettepanekuga nõus. Ise ta seda läbi viia ei saanud, oli eraisiku pankrotis, kuid tal oli kasutada venna pangakonto. Hageja juhataja on asunud pärast vennaga isiklike suhete halvenemist tema ja kostja vastu ebaeetilisele rünnakule. Teda oli palve puhul venna poolt aidatud, kuid vastutasuks nõuab ta aitajalt, koguni asjasse puutumatult kostjalt alusetult sama summa teistkordset tasumist.
12.Kas see kõik on usutav, üks pooltest ilmselt peab valetama ja peaks pisiasjadest näha olema? Nii see kokkuvõttes ongi. Hageja juhataja M L ilmselt ei arvestanud muutunud plaanidega seoses ette kõiki asjaolusid, mis teevad ta hagi(de)s esitatud väited eluliselt mitteusutavaks. Ettevõtja loomulikku hoolsustaset arvestades pole usutav, et laenulepingud oleks kogenud juhataja poolt sõlmitud tundmatu isikuga, ainult suuliselt ja ilma mingi tagatiseta ning seejärel oleks majandusaasta aruannete esitamata jätmisega ohtu seatud raha tagasisaamise
võimalus. Sõnagi pole hagis juttu laenuprotsendist ega viivistest, mis selliste laenude puhul oleks tavaliselt kokku lepitud või mittetagastamisel sisse nõutud. Lisaks pole kostjal hagejalt ja hageja juhatajale kuuluvatelt teistelt firmadelt motiivi siiski küllalt suurtes summades laenude võtmiseks, tal on oma püsiv sissetulek. Laenud ei ole märgata kostja elustandardis, tal pole endiselt autot ja ta pole vahetanud ka korterit, ta pole mängusõltlane, tal pole olnud võlgu. Kostja kontot kasutas ainult tema vend, kelle poolt üle kantu sularahana väljavõtmine on lihtsalt kontrollitav või vande all tõendatav jne. Kuid ka venna elatustase pole muutunud, ta pole omale midagi omandanud.
13.Kostja ei tea, kas vend sellest abist ka mingit rahalist kasu sai, sest vend oli tollal hageja juhatajaga M Lga väga heas läbisaamises ja võis tõesti seda ilma rahalise omakasuta teha. Nii tehti venna kontrolli all olevale kontole hagejalt ülekandeid, mille vend kiirelt täies mahus välja võttis ja kõik sularahas hagejale tagastas. Kostja sooviks oli venda tolle pankroti ajal toetada ja ta usaldab teda endiselt.
14.Kahjuks tegutses vend M Lt aidates usalduse alusel ja hagejale raha tagastamise kohta tšekke ei vormistanud. Kuid tähtajatuid laenulepinguid ei vormistanud kirjalikult ka hageja, ammugi veel kostjaga. Pealegi tavaliselt rahapesu kohta seda kinnitavaid dokumente ei vormistata, muidugi kui oli tegemist rahapesuga. Pealegi nõudnuks see teadmatuses oleva kostja allkirja vähemalt laenulepingule ning nii oleks kostja toimuvast teada saanud. Seepärast on nüüd kirjalikult näha vaid pangadokumente, millel olev hageja poolne sisukirje laenu kohta ei vasta tõele.
15.M Ll on veel mitmeid firmasid. Sama väidetav laenamine on toimunud hageja firmaga xxx OÜ summas 3500 eurot, tsiviilasi xxx ja xxx OÜ, tsiviilasi nr xxx Selge on ka see, et kolmas isik ehk J S on neid laene kasutanud või hagejale sularahas tagastanud. Ilmselt olid siis kolmandal isikul laenu andjaga ja tema esindajaga M Lga omad kokkulepped ja nendest peakski hageja lähtuma. Vastavalt sellele tuleks hagejal laenu ka tagasi nõuda st mitte näilise tehingu alusel kostjalt vaid tegeliku tehingu ning kostja järgi.
16.Ainuke formaalne seos on kostjal hagejaga selles, et seoses venna pankrotiga asus ID kaardiga venna palvel koos hageja juhatajaga 15.05.2019 venna J S asemel Jxxx OÜ (xxx) 50% osa omanikuks ja juhatuse liikmeks. Ka nüüd ei saanud ta M Lga tuttavaks. Ta pole reaalselt selle ega L teiste osaühingute töös osalenud, seda teostas neis tema tollal pankrotis vend.
17.Kostja arvates pole kuidagi tõendatud tema poolt raha laenamine ja saamine. Kuna ta arvet ei ole kunagi kasutanud, siis ei saanud ta teada raha laekumisest. On hageja enda süü, et ta laenu andmisest või vähemalt laenulepingust talle ei teatanud. Sellisel juhul oleks kostja teadnud ning saanud laenulepingutest (neid oli hageja andmeil vähemalt 3) keelduda ja hagejal poleks kahju sündinud. Siin on hageja tegematajätmise ja hooletuse tõttu kahju põhjustamises katkenud põhjuslik seos. Kahju sündimises on hageja kostjaga lepingu sõlmimata jätmisel hooletuse ja tegematajätmisega seega ise süüdi. Isegi kui teda peteti, pole hageja kostjaga laenulepingut sõlminud ja samuti pole kostja selle sõlmimiseks kellelegi volikirja andnud. Pettust pole saanud toimuda, kui hageja oleks oma hoolsuskohustust täitnud ja kostjaga laenulepingu sõlminud, summasid arvestades soovitavalt kirjaliku ja tagatisega. On oluline, et kolmandale isikule pangakonto kasutusõiguse andmine ei tähenda, et kostja oleks hagejaga laenulepingu sõlminud. Hageja ei ole laenulepingu sõlmimist kuidagi tõendanud ja kostja soovib tunnistajate ütlustega tõendada, et see oli nii. Kohtu põhjendused
18.Kohus, kuulanud ära hageja esindaja, kostja ja kostja esindaja ning tutvunud toimiku kõigi
materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele.
19.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja tähtajatud suulised laenulepingud. Kostja laenu ei tagastanud, laenu põhisumma, s.o. 4 100 eurot on siiani tagastamata. Hageja ütles lepingu 27.02.2020. a üles. Hageja nõue muutus 27.04.2020.a sissenõutavaks, kuid kostja laenu ei tagastanud.
20.Kostja vastuväite kohaselt ei ole kostjal täitmata kohustust hageja ees. Kostja kontole on tõepoolest hageja poolt raha kantud, kuid tegemist ei ole laenu ega muul viisil sellise rahaga, millest kostja oleks kasu saanud.
21.VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma. VÕS § 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
22.Riigikohus on lahendis 3-2-1-35-09 selgitanud, et tähtajalise laenulepingu puhul muutub laenu tagastamise nõue sissenõutavaks laenu tagastamise tähtpäeva saabumisel. VÕS § 398 lg 1 järgi saab tähtajatu laenulepingu puhul nõuda laenu tagasimaksmist pärast laenulepingu ülesütlemist. Kohtu hinnangul ei ole hageja käesoleval juhul tõendanud laenulepingu sõlmimist hageja ja kostja vahel. VÕS § 3 kohaselt võlasuhe võib tekkida lepingust, kahju õigusvastasest tekitamisest, alusetust rikastumisest, käsundita asjaajamisest, tasu avalikut lubamisest ja muust seadusest tulenevast alusest. Eeltoodust tulenevalt ei tõenda üksnes rahaülekande tegemine laenulepingu sõlmimist.
23.TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 328 lg 1 kohaselt menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad olema tõesed. Kohtu hinnangul hageja käesolevas menetluses tõeseid avaldusi teinud ei ole. Kohtule on esitatud hageja arvelduskonto väljavõte, millelt nähtub, et 02.12.2018. a on kostja arvelduskontole tasutud 1 000 eurot, 22.12.2018. a 2 800 eurot ja 28.12.2018. a 300 eurot. Hagiavalduses ja väidetava lepingu ülesütlemise avalduses puudub viide selle kohta, millal tähtajatu suuline laenuleping kostjaga sõlmiti. 16.11.2020. a menetlusdokumendis väidab hageja, et laenuleping sõlmiti J S vahendusel, kes küsis hageja seaduslikult esindajalt M Llt raha kostja jaoks. Kohtuistungil kinnitas hageja, et suuline laenuleping sõlmiti 2019. a suvel hageja ja kostja vahel, keda esindas lepingu sõlmimisel J S. Kohtuistungil selgitas hageja ka, et raha palujaks oli kostja. Kohtuistungil selgitas hageja veel, et leping sõlmiti 2018. a novembris, mil J S küsis raha kostja jaoks.
24.Vastavalt TsÜS § 138 lg 2 ei ole õiguse teostamine lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-137-10 märkinud, et hea usu põhimõtte funktsiooniks on lepingust või seadusest tulenevate õiguste teostamise kuritarvitamise piiramine. Riigikohus on lahendites 3-2-1-108-14 ja 3-2-1-186-13 selgitanud, et nõude kohta valeandmete esitamine võib olla kelmuse katse. Kohus on käesolevas menetluses palunud hagejal korduvalt selgitada oma nõude tekkimist. Hageja seda ei ole. Kohus on seisukohal, et hageja on jätnud raha ülekannete tegemise tegeliku majandusliku sisu kohtule avaldamata. Hageja 2019. a majandusaasta aruandes väidetav laenukohustus ei kajastu. Hageja enda väitel olid M L ja J S vahel ärilised suhted. Käesolevas menetluses kogutud tõenditest nähtub, et hagejal ja hageja seaduslikul esindajal M Ll puudusid igasugused eraelulised või ärilised suhted kostjaga. Kohtu hinnangul on käesolevas menetluses kostja vastu nõude esitamise põhjus üksnes selles, et J S oli väidetava laenulepingu sõlmimise ajal maksejõuetu isik ning tema vastu nõude esitamine on ilmselt perspektiivitu. VÕS § 6 lg 1 kohaselt võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt ning lg 2 kohaselt
võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõetamatu. Heas usus käitumist on defineeritud ka kui käitumist, mis ei ole vastuoluline, kus peetakse kinni lubadustest, kus hoidutakse ebamõistlikult kahjustavate tingimuste pealesurumisest ja kus täidetakse ka neid kohustusi, milles ei ole otse kokku lepitud, kuid mis kuuluvad lepingu sisusse selle õiglase tõlgendamise tulemusel (vt Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne, Tln 2010 lk 417). Hageja väited oma nõuet maksma pannes on olnud käesolevas menetluses kohtu hinnangul vastuolulised ning hageja on oma nõuet maksma pannes käitunud vastuolus hea usu põhimõttega.
25.Hageja on 24.09.2020. a ja 16.11.2020. a esitanud alternatiivselt kostja vastu ka alusetust rikastumisest tuleneva nõude VÕS § 1028 alusel. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt kui isik on teiselt isikult midagi saanud olemasoleva või tulevase kohstuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Käesolevas menetluses kogutud tõenditest nähtub, et kostja ei ole hagejalt midagi saanud ning hagejal puudus ka soov kostjale midagi üle anda. 4 100 eurot on kostja kontole hageja poolt üle kantud, kuid kohtu hinnangul täitis hageja ülekannetega kokkulepet, mis oli sõlmitud hageja ja J S vahel, seega oli hageja sooritusel õiguslik alus. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue kostja vastu õiguslikult põhjendamatu ning hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus
26.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda.
27.TsMS § 174 lg 2 alusel maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
28.Kostja palub hagejalt välja mõista menetluskulud 12 töötunni eest kokku summas 1 200 eurot. Kostja kasutas esindaja teenust dokumentidega tutvumiseks ja hagiavaldusele vastuse koostamiseks, hageja seisukohale vastuse koostamiseks, kohtuistungil osalemiseks. Esindaja toimingud on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalikud ning tsiviilasja keerukusega kooskõlas.
29.Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Kohus on seisukohal, et tasu õigusteenuse eest kokku summas 100 eurot (ilma käibemaksuga) ei ületa õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda. Eeltoodust tulenevalt on kostja põhjendatud menetluskulud kokku summas 1 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.